Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Mishieŋtsɛmɛi Ji Nyɛ”

“Mishieŋtsɛmɛi Ji Nyɛ”

“Mishieŋtsɛmɛi Ji Nyɛ”

“Kɛji nyɛfee nii ni miwoɔ nyɛ he kita lɛ, no lɛ mishieŋtsɛmɛi ji nyɛ.”—YOH. 15:14.

1, 2. (a) Mɛɛ shihilɛi srɔtoi amli Yesu shieŋtsɛmɛi lɛ jɛ? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔtsɔmɔ Yesu shieŋtsɛmɛi lɛ?

YESU kaselɔi ni kɛ lɛ ye Hehoo lɛ yɛ ŋwɛitsu ko nɔ yɛ Yerusalem lɛ jɛ shihilɛi srɔtoi amli. Tsutsu ko lɛ, wolɛi ji Petro kɛ enyɛmi Andrea. Kulɛ Mateo hu ji toohelɔ—ni toohemɔ ji nitsumɔ ko ni Yudafoi lɛ ebuuu. Eeenyɛ efee akɛ kaselɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi, tamɔ Yakobo kɛ Yohane le Yesu kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔɔ. Eeenyɛ efee akɛ amɛteŋ mɛi krokomɛi hu ní Natanael fata he lɛ bale Yesu etsɛko. (Yoh. 1:43-50) Ni kɛlɛ, kaselɔi nɛɛ fɛɛ ní fata Yesu he kɛye Hehoo ni sa kadimɔ lɛ yɛ Yerusalem lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nɔmimaa akɛ Yesu ji shiwoo Mesia, ni ji Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ Bi lɛ. (Yoh. 6:68, 69) Ekã shi faŋŋ akɛ amɛtsui nyɔ amɛmli beni Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Shieŋtsɛmɛi mitsɛ nyɛ, ejaakɛ nii fɛɛ ni minu yɛ mitsɛ naa lɛ, mitsĩ tã mikɛɛ nyɛ” lɛ.—Yoh. 15:15.

2 Nakai wiemɔi ni Yesu kɛ ebɔfoi anɔkwafoi lɛ wie lɛ kɔɔ Kristofoi fɛɛ ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe, ni ebaanyɛ ekɔ amɛnanemɛi “tooi krokomɛi” lɛ hu ahe. (Yoh. 10:16) Ekɔɔɔ he eko nɔ̃ shihilɛ mli ni wɔjɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbatsɔmɔ Yesu shieŋtsɛmɛi. Naanyo ni wɔkɛ lɛ aaabɔ lɛ he miihia waa ejaakɛ kɛ́ wɔbatsɔmɔ enanemɛi lɛ, belɛ wɔji Yehowa nanemɛi hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ja wɔtsi wɔbɛŋkɛ Kristo klɛŋklɛŋ dani wɔbaanyɛ wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa. (Nyɛkanea Yohane 14:6, 21.) Belɛ, mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔtsɔmɔ Yesu shieŋtsɛmɛi ní wɔkɛ lɛ abɔ daa? Dani wɔɔsusu sane ni he hiaa waa nɛɛ he lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa gbɛ nɔ ni Yesu tsɔ efee ehe naanyo kpakpa, ní wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni kaselɔi lɛ fee amɛnii amɛha yɛ amɛkɛ lɛ naanyobɔɔ lɛ he lɛ mli.

Yesu Fee Ehe Naanyo Kpakpa

3. Te ale Yesu aha tɛŋŋ?

3 Maŋtsɛ Salomo ni ji nilelɔ lɛ ŋma akɛ: “Niiatsɛ lɛ, [enanemɛi] fa.” (Abɛi 14:20) Nɔ ni Salomo wie nɛɛ haa wɔnaa akɛ adesai ni yeee emuu lɛ sumɔɔ ni amɛkɛ mɛi ni baanyɛ aha amɛ nɔ̃ ko lɛ abɔ shi jeee mɛi ni amɛ moŋ esa akɛ amɛha amɛ nɔ̃ ko lɛ. Shi Yesu ejieee su ni tamɔ nɛkɛ kpo. Ekɛ mɛi ebɔɔɔ yɛ niiatsɛmɛi ni amɛ ji loo hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Eji anɔkwale akɛ Yesu sumɔ oblanyo nɔyelɔ niiatsɛ ko, ni efɔ̃ lɛ nine koni ebanyiɛ esɛɛ. Shi Yesu kɛɛ oblanyo niiatsɛ lɛ koni eyahɔɔ nii fɛɛ ni eyɔɔ ní eŋɔha ohiafoi lɛ. (Mar. 10:17-22; Luka 18:18, 23) Ale Yesu akɛ ekɛ ohiafoi kɛ mɛi ni abuuu lɛ bɔ, shi jeee niiatsɛmɛi kɛ mɛi ni yɔɔ gbɛnaa lɛ.—Mat. 11:19.

4. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Yesu shieŋtsɛmɛi lɛ yeee emuu lɛ?

4 Ekã shi faŋŋ akɛ Yesu shieŋtsɛmɛi lɛ yeee emuu. Be ko lɛ, Petro eyasusuuu nii ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ. (Mat. 16:21-23) Yakobo kɛ Yohane bi ni Yesu aha amɛ hegbɛ ni nɔ kwɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli, ni enɛ tsɔɔ akɛ amɛmiitao hiɛnyam. Nɔ ni amɛbi nɛɛ ha bɔfoi krokomɛi lɛ amli wo la, ni bɔfoi lɛ fɔɔ naataamɔ akɛ amɛteŋ namɔ ji agbo fe fɛɛ. Shi Yesu kɛ tsuishitoo jaje eshieŋtsɛmɛi lɛ asusumɔ, ni emli fuuu amɛ.—Mat. 20:20-28.

5, 6. (a) Mɛni hewɔ Yesu tee nɔ ekɛ ebɔfoi lɛ ateŋ mɛi babaoo bɔ naanyo lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yesu kɛ Yuda fo tako mli lɛ?

5 Jeee nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ ni Yesu ŋmɛɛɔ loo hii ni yeee emuu nɛɛ afatɔɔi ni enaaa hewɔ ekɛ amɛ bɔ akɛ eshieŋtsɛmɛi lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, egbala ejwɛŋmɔ kɛtee jwɛŋmɔ kpakpa ni amɛhiɛ kɛ sui kpakpai ni amɛyɔɔ lɛ anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Petro, Yakobo, kɛ Yohane aaaye abua Yesu yɛ kaa ni naa wa fe fɛɛ ni ekɛkpe lɛ mli lɛ, amɛwɔ. Nɔ ni amɛfee lɛ gba Yesu naa. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, ena akɛ amɛjeee gbɛ, no hewɔ lɛ ekɛɛ akɛ: “Mumɔ lɛ miikpɛlɛ moŋ, shi heloo lɛ egbede.”—Mat. 26:41.

6 Shi akɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu kɛ Yuda Iskariot fo tako mli. Eyɛ mli akɛ Yuda tee nɔ ekwa efee ehe Yesu shieŋtsɛ moŋ, shi Yesu yɔse akɛ Yuda ni kulɛ eji enaanyo ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ ená tsui fɔŋ. Akɛni Yuda kɛ je lɛ bɔ naanyo hewɔ lɛ, ebatsɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ. (Yak. 4:4) No hewɔ lɛ, Yesu shwie Yuda dani E-kɛɛ bɔfoi anɔkwafoi 11 ni eshwɛ lɛ akɛ E-shieŋtsɛmɛi ji amɛ lɛ.—Yoh. 13:21-35.

7, 8. Mɛni Yesu fee kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ eshieŋtsɛmɛi lɛ?

7 Yesu ye ebua eshieŋtsɛmɛi anɔkwafoi lɛ, ni egbalaaa ejwɛŋmɔ kɛyaaa amɛfatɔɔi lɛ anɔ tuutu. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esɔle ebi e-Tsɛ lɛ koni ebu amɛhe yɛ kaai ni amɛkɛbaakpe lɛ amli. (Nyɛkanea Yohane 17:11.) Kɛ́ Yesu na akɛ etɔ ekaselɔi lɛ, enuɔ he ehaa amɛ. (Mar. 6:30-32) Ni jeee akɛ esumɔɔ ni ekɛɛ amɛ nɔ ni esusuɔ pɛ kɛkɛ, shi eboɔ amɛsusumɔi kɛ bɔ ni amɛnuɔ he amɛhaa lɛ hu toi.—Mat. 16:13-16; 17:24-26.

8 Yesu shihilɛ kɛ egbele lɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha eshieŋtsɛmɛi lɛ. Eji anɔkwale akɛ, ele akɛ esa akɛ eŋɔ ewala eha ejaakɛ no ji nɔ ni mla biɔ ni afee yɛ e-Tsɛ lɛ jalɛsaneyeli he shishitoo mla naa. (Mat. 26:27, 28; Heb. 9:22, 28) Shi Yesu ŋɔ ewala eha yɛ suɔmɔ ni eyɔɔ lɛ hewɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ ko bɛ suɔmɔ ni da fe enɛ, akɛ mɔ aaaŋɔ ewala eŋmɛ shi eha eshieŋtsɛmɛi.”—Yoh. 15:13.

Mɛni Kaselɔi lɛ Fee yɛ Amɛkɛ Yesu Naanyobɔɔ lɛ He?

9, 10. Te mɛi fee amɛnii yɛ ejurɔ ni Yesu fee lɛ he amɛha tɛŋŋ?

9 Yesu sumɔ akɛ eŋɔ ebe kɛ nibii ni eyɔɔ lɛ kɛye ebua mɛi, ni edɔ amɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi kɛ lɛ bɔ, ni amɛná he miishɛɛ akɛ amɛaato lɛ najiaŋ. (Luka 8:1-3) Akɛni Yesu ná enɛ mli niiashikpamɔ hewɔ lɛ, ebaanyɛ ekɛɛ akɛ: “Nyɛhaa, ni aaaha nyɛ; susumɔ nɔ̃ kpakpa ní anyɛ nɔ ní ahoso ní eyi eteke nɔ mɛi aaaŋɔshãkã nyɛtsitsi; ejaakɛ nɔ̃ susumɔ nɔ̃ ní nyɛkɛsusuɔ lɛ, no nɔŋŋ aaaku sɛɛ aŋɔsusu aha nyɛ.”—Luka 6:38.

10 Eji anɔkwale akɛ mɛi komɛi kɛ Yesu bɔ bɔni afee ni amɛná nɔ ko kɛjɛ edɛŋ. Beni mɛi ni kwa amɛfee amɛhe Yesu nanemɛi nɛɛ eyanuuu nɔ ko ni ewie lɛ shishi lɛ, amɛkpoo lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ amɛhe aaafɔ̃ Yesu nɔ lɛ, amɛmu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni amɛkɛ lɛ kpa bɔɔ. Shi bɔfoi lɛ kpaaa yɛ Yesu sɛɛ. Bei pii lɛ, amɛkɛ shihilɛi kpeɔ ni kulɛ ebaanyɛ eha amɛkpa Kristo sɛɛnyiɛmɔ, shi amɛmia amɛhiɛ amɛkɛ lɛ bɔ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli. (Nyɛkanea Yohane 6:26, 56, 60, 66-68.) Yesu hiɛ sɔ nɔ ni eshieŋtsɛmɛi lɛ fee amɛha lɛ lɛ, ni ekɛɛ amɛ yɛ gbi gbɛkɛ dani enɔjetsɛremɔ lɛ agbe lɛ lɛ nɔ akɛ: “Nyɛji mɛi ni kɛ mi ehi shi yɛ mikaai lɛ amli.”—Luka 22:28.

11, 12. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eha ekaselɔi lɛ le akɛ eyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli lolo, ni te amɛfee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?

11 Beni Yesu jie ekaselɔi lɛ ayi yɛ amɛnɔkwayeli lɛ hewɔ lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ ni amɛkwa lɛ. Amɛŋmɛ gbɛ ni gbɔmɔ gbeyeishemɔ haaa amɛjie suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Kristo lɛ kpo, yɛ be kukuoo ko mli. Yesu ŋɔ efa amɛ ekoŋŋ. Beni egbo ni atee lɛ shi lɛ, ejie ehe shi etsɔɔ amɛ ni ema nɔ mi eha amɛ akɛ eshieŋtsɛmɛi ji amɛ lolo. Agbɛnɛ hu, ekɛ nitsumɔ ni yɔɔ krɔŋŋ wo amɛdɛŋ akɛ amɛyafee “jeŋmaji fɛɛ” ekaselɔi, ní amɛtsɔmɔ edasefoi “kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.” (Mat. 28:19; Bɔf. 1:8) Te kaselɔi lɛ fee amɛnii yɛ enɛ he amɛha tɛŋŋ?

12 Kaselɔi lɛ jɛ amɛtsui kɛ amɛsusuma muu fɛɛ mli amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ. Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fi amɛ sɛɛ, ni etsɛɛɛ ni amɛha Yerusalem yi obɔ kɛ amɛtsɔɔmɔ lɛ. (Bɔf. 5:27-29) Amɛwala he gbeyei ni awo lɛ po nyɛɛɛ aha amɛkpoo Yesu famɔ akɛ amɛfee kaselɔi lɛ. Yɛ Yesu famɔ lɛ sɛɛ afii nyɔŋmai fioo komɛi pɛ lɛ, Paulo nyɛ eŋma akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ “atsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ ní yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ.” (Kol. 1:23) Eyɛ faŋŋ akɛ kaselɔi nɛɛ ha ana akɛ amɛhiɛ sɔɔ naanyobɔɔ ni kã amɛ kɛ Yesu teŋ lɛ!

13. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yesu kaselɔi lɛ ha etsɔɔmɔi lɛ ná amɛnɔ hewalɛ?

13 Mɛi ni batsɔmɔ Yesu kaselɔi lɛ kɛ etsɔɔmɔi lɛ tsu nii yɛ amɛshihilɛ mli. Enɛ bi ni amɛteŋ mɛi babaoo atsake amɛjeŋba kɛ amɛsui. Sa lɛ, mɛi ni ebatsɔmɔ kaselɔi heei nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ji hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii, gbalaŋkulɔi, daatɔlɔi, kɛ julɔi. (1 Kor. 6:9-11) Ehe bahia ni amɛteŋ mɛi komɛi hu atsake bɔ ni amɛkɛ maji krokomɛi anɔ bii yeɔ amɛhaa lɛ. (Bɔf. 10:25-28) Ni kɛlɛ, amɛbo Yesu toi. Amɛshɛ́ amɛsá jeŋba lɛ amɛfɔ, ni amɛwo gbɔmɔ hee lɛ. (Efe. 4:20-24) Amɛbaná “Kristo jwɛŋmɔ” lɛ, ni tsɔɔ akɛ amɛnu bɔ ni esusuɔ nii ahe ehaa kɛ bɔ ni efeɔ enii ehaa lɛ shishi, amɛsusu nii ahe tamɔ lɛ, ni amɛhi shi tamɔ lɛ.—1 Kor. 2:16.

Naanyo ni Wɔkɛ Kristo Aaabɔ Ŋmɛnɛ

14. Mɛni Yesu wo shi akɛ ebaafee yɛ “je nɛŋ naagbee” be lɛ mli?

14 Nakai klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ Yesu nyiɛ loo amɛna lɛ beni atee lɛ shi lɛ. Shi wɔ lɛ, wɔnako lɛ pɛŋ. Belɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔmɔ Kristo shieŋtsɛmɛi? Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji ní wɔbo gbɛtsɔɔmɔi ni Yesu nyɛmimɛi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ kɛhaa wɔ lɛ atoi. Yesu nyɛmimɛi nɛɛ ji tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ. Yesu wo shi akɛ ebaaŋɔ tsulɔ nɛɛ “eto enii fɛɛ kwa nɔ” yɛ “je nɛŋ naagbee” be lɛ mli. (Mat. 24:3, 45-47) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo ni batsɔmɔɔ Kristo shieŋtsɛmɛi lɛ jeee tsulɔ kuu nɛɛ mli bii. Te bɔ ni amɛfeɔ amɛnii yɛ gbɛtsɔɔmɔ ni tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ kɛhaa amɛ lɛ he lɛ saa naanyobɔɔ ni kã amɛ kɛ Kristo teŋ lɛ he ehaa tɛŋŋ?

15. Mɛni nɔ adamɔɔ abuɔ mɔ ko akɛ eji gwaŋtɛŋ loo abotia?

15 Nyɛkanea Mateo 25:31-40. Yesu tsɛ tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ mli bii lɛ akɛ enyɛmimɛi. Yesu tsɔɔ faŋŋ yɛ abɛbua ni kɔɔ gwaŋtɛŋi kɛ abotiai lɛ amligbalamɔ lɛ he lɛ mli akɛ, kɛ́ wɔfee nɔ ko wɔha enyɛmimɛi lɛ, belɛ lɛ nɔŋŋ wɔfeɔ wɔhaa lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekɛɛ akɛ bɔ ni mɔ ko kɛ ‘enyɛmimɛi nɛɛ ateŋ bibioo kome’ aaaye aha lɛ nɔ abaadamɔ abu mɔ lɛ akɛ gwaŋtɛŋ loo abotia. No hewɔ lɛ, tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ sɛɛ ni mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ aaafi lɛ ji gbɛ titri ni amɛaatsɔ nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛtsɔmɔ Kristo shieŋtsɛmɛi.

16, 17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔji Kristo nyɛmimɛi lɛ ashieŋtsɛmɛi?

16 Kɛ́ ohiɛnɔkamɔ ji akɛ obaahi shikpɔŋ lɛ nɔ beni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ nɔ lɛ, no lɛ mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ otsɔɔ akɛ oji Kristo nyɛmimɛi lɛ ashieŋtsɛ? Ha wɔsusu gbɛ̀i etɛ ni oootsɔ nɔ ofee nakai lɛ he wɔkwɛ. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji akɛ esa akɛ ojɛ otsui muu fɛɛ mli okɛ ohe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kristo fã enyɛmimɛi lɛ koni amɛshiɛ sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. (Mat. 24:14) Shi Kristo nyɛmimɛi ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ŋmɛnɛ lɛ pɛ nyɛŋ atsu nitsumɔ nɛɛ kɛ́ amɛnanemɛi tooi krokomɛi lɛ yeee amɛbuaaa amɛ. Belɛ, be fɛɛ be ni tooi krokomɛi lɛ kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛmiiye amɛmiibua Kristo nyɛmimɛi lɛ koni amɛgbe nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ naa. Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ hiɛ sɔɔ nifeemɔ ni tsɔɔ naanyobɔɔ nɛɛ waa, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ Kristo hu gbɛfaŋ.

17 Gbɛ ni ji enyɔ ni tooi krokomɛi lɛ baanyɛ atsɔ nɔ amɛye amɛbua Kristo nyɛmimɛi lɛ ji ní amɛkɛ amɛshika afi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ. Yesu wo esɛɛnyiɛlɔ lɛ hewalɛ koni amɛkɛ “kutumpɔo mamona” lɛ eko afee shieŋtsɛmɛi amɛha amɛhe. (Luka 16:9) Enɛ etsɔɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ shika ahe wɔkɛ Yesu loo Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔheloonaa nibii fi Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔji Yesu kɛ Yehowa nanemɛi, ni wɔsumɔɔ amɛ “yɛ nitsumɔ kɛ anɔkwale mli,” shi jeee yɛ wiemɔ kɛkɛ mli. (1 Yoh. 3:16-18) Wɔkɛ wɔheloonaa nibii fiɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ kɛ́ wɔkɛ wɔshika tsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, wɔtsu onia kɛha kpeehei amaamɔ kɛ amɛsaamɔ, ní wɔtsu onia kɛfi jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ. Kɛ́ onia ni wɔtsuɔ lɛ fa jio, efaaa jio lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ Yehowa kɛ Yesu hiɛ sɔɔ wɔtsuijurɔnaa nihamɔ lɛ.—2 Kor. 9:7.

18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ Biblia mli gbɛtsɔɔmɔ ni asafoŋ onukpai lɛ kɛhaa wɔ lɛ atsu nii lɛ?

18 Asafoŋ onukpai lɛ agbɛtsɔɔmɔ ni wɔkɛaatsu nii lɛ ji gbɛ ni ji etɛ ni wɔ fɛɛ wɔtsɔɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ Kristo shieŋtsɛmɛi ji wɔ. Atsɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ahalaa hii nɛɛ yɛ Kristo gbɛtsɔɔmɔ naa. (Efe. 5:23) Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ.” (Heb. 13:17) Bei komɛi lɛ, ebaanyɛ ewa kɛha wɔ akɛ wɔkɛ Biblia naa gbɛtsɔɔmɔi ni wɔsafoŋ onukpai lɛ kɛhaa wɔ lɛ aaatsu nii. Eeenyɛ efee akɛ wɔle amɛfatɔɔi, ni enɛ baanyɛ aha wɔná amɛŋaawoo lɛ he jwɛŋmɔ ni ejaaa. Ni kɛlɛ, Kristo, ni ji asafo lɛ Yitso lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ ekɛ hii ni yeee emuu nɛɛ aaatsu nii. No hewɔ lɛ, bɔ ni wɔkɛ asafoŋ onukpai lɛ agbɛtsɔɔmɔ tsuɔ nii wɔhaa lɛ saa wɔkɛ Kristo naanyobɔɔ lɛ he. Kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie asafoŋ onukpai lɛ afatɔɔi anɔ, ni wɔkɛ miishɛɛ bo amɛgbɛtsɔɔmɔ toi lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Kristo.

He ni Wɔbaanyɛ Wɔná Nanemɛi Kpakpai Yɛ

19, 20. Mɛni wɔbaanyɛ wɔná yɛ asafo lɛ mli, ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Kɛfata tookwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ ni Yesu tsɔɔ amɛ nɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ haa wɔ lɛ he lɛ, ekɛ mumɔŋ nyɛmɛi, nyɛmimɛi hii, kɛ nyɛmimɛi yei eha wɔ yɛ asafo lɛ mli. (Nyɛkanea Marko 10:29, 30.) Beni okɛ Yehowa asafo lɛ bɔi bɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, te owekumɛi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ? Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, amɛwekumɛi lɛ ye kɛbua amɛ ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo. Shi Yesu ha wɔle akɛ bei komɛi lɛ “mɔ diɛŋtsɛ shia teŋ bii aaatsɔmɔ ehenyɛlɔi.” (Mat. 10:36) Ni kɛlɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔ mli waa akɛ wɔɔle akɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nanemɛi ni kpɛtɛɔ mɔ gbagbalii fe wɔnyɛ musuŋ bi po!—Abɛi 18:24.

20 Beni Paulo muɔ wolo ni eŋma eyaha asafo ni hi Roma lɛ naa lɛ, ebi koni aŋa aŋkroaŋkroi komɛi aha lɛ, ni enɛ haa wɔnaa faŋŋ akɛ ená nanemɛi babaoo ní ekɛ amɛ bɔ gbagbalii. (Rom. 16:8-16) Bɔfo Yohane mu ewolo ni ji etɛ lɛ naa akɛ: “Tsĩi wɔshieŋtsɛmɛi lɛ agbɛi atã ekomekome oŋã amɛ.” (3 Yoh. 15) Ekã shi faŋŋ akɛ lɛ hu ená nanemɛi babaoo ní ekɛ amɛ bɔ gbagbalii. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu kɛ mra be mli kaselɔi lɛ fee lɛ ní wɔkɛ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ abɔ gbagbalii be fɛɛ be? Wɔbaasusu sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni Yesu fee ni tsɔɔ akɛ eji naanyo kpakpa?

• Mɛni kaselɔi lɛ fee yɛ amɛkɛ Yesu naanyobɔɔ lɛ he?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔji Kristo shieŋtsɛmɛi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Yesu sumɔɔ ni ele eshieŋtsɛmɛi lɛ asusumɔi kɛ bɔ ni amɛnuɔ he amɛhaa

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔtsɔmɔ Kristo shieŋtsɛmɛi?