Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Ohe Adɔ La Yɛ Mumɔ Lɛ Naa’

‘Ohe Adɔ La Yɛ Mumɔ Lɛ Naa’

‘Ohe Adɔ La Yɛ Mumɔ Lɛ Naa’

“Nyɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ naa akabaa shi; [nyɛhe adɔa la yɛ mumɔ lɛ naa, NW]; nyɛsɔmɔa Nuŋtsɔ [Yehowa.]”—ROM. 12:11.

1. Mɛni hewɔ Israelbii lɛ kɛ kooloi kɛ nibii krokomɛi shã afɔle lɛ?

KƐ́ Yehowa tsuji jɛ amɛtsui mli amɛkɛ amɛhe shã afɔle kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ lɛ, ni ákɛ amɛmiisumɔ ni amɛfee esuɔmɔnaa nii lɛ, ehiɛ sɔɔ. Yɛ blema lɛ, ekpɛlɛ afɔlei srɔtoi ni akɛ kooloi kɛ nibii krokomɛi shã lɛ anɔ. Yɛ Mose Mla lɛ naa lɛ, Israelbii lɛ shã afɔlei nɛɛ kɛha eshaifaa kɛ agbɛnɛ hu koni amɛkɛda Yehowa shi. Yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ, Yehowa biii ni wɔkɛ kooloi ashã afɔle. Shi Paulo tsɔɔ akɛ wɔyɛ afɔlei ni esa akɛ wɔshã, ni ewie enɛ yɛ wolo ni eŋma eyaha Kristofoi ni hi Roma lɛ, yitso 12 lɛ mli. Nyɛhaa wɔkwɛa gbɛ̀i anɔ ni wɔɔtsɔ wɔfee enɛ.

Afɔle ní Hiɛ Kã

2. Ákɛ Kristofoi lɛ, te wɔhiɔ shi wɔhaa tɛŋŋ, ni mɛni enɛ biɔ ni wɔfee?

2 Nyɛkanea Romabii 12:1, 2. Paulo fee lɛ faŋŋ yɛ Romabii awolo lɛ shishijee gbɛ akɛ hemɔkɛyeli nɔ atsɔɔ abuɔ Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii fɛɛ ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ bem yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, shi jeee nitsumɔi. (Rom. 1:16; 3:20-24) Paulo tsɔɔ mli yɛ yitso 12 lɛ akɛ esa akɛ Kristofoi ajie hiɛsɔɔ kpo kɛtsɔ amɛhe ni amɛkɛaashã afɔle lɛ nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsake wɔjwɛŋmɔ wɔfee lɛ ehee. Akɛni afɔ́ wɔ akɛ mɛi ni yeee emuu hewɔ lɛ, wɔyaje “esha kɛ gbele mla lɛ” shishi. (Rom. 8:2) Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsake ní ‘wɔtsɔmɔ mɛi heei yɛ mumɔ ni wɔkɛjwɛŋɔ lɛ gbɛfaŋ’ kɛtsɔ wɔsusumɔi ni wɔɔtsake kwraa lɛ nɔ. (Efe. 4:23) Nyɔŋmɔ, kɛ agbɛnɛ hu emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ pɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsake kwraa yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ. Ebiɔ hu ni wɔkɛ hiɛdɔɔ atsu wɔgbɛfaŋnɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ní ‘wɔjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba,’ ní wɔkaha jeŋba sha, hiɛtserɛjiemɔi ni esaaa, kɛ je lɛŋ susumɔi ni ejaaa lɛ ná wɔ nɔ hewalɛ.​—Efe. 2:1-3.

3. Mɛni hewɔ wɔkɛ wɔhe woɔ Kristofoi anifeemɔi amli lɛ?

3 Paulo tsɔɔ akɛ esa akɛ ‘wɔyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ní sa ehiɛ jogbaŋŋ ní hi kɛwula shi lɛ.’ Mɛni hewɔ wɔkaneɔ Biblia lɛ daa gbi, wɔjwɛŋɔ nibii ni wɔkaneɔ lɛ anɔ, wɔsɔleɔ, wɔyaa Kristofoi akpeei, ni wɔshiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ? Ani wɔfeɔ enɛɛmɛi akɛni asafoŋ onukpai lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee nakai lɛ hewɔ? Eji anɔkwale akɛ wɔhiɛ sɔɔ kaimɔi ni amɛkɛhaa wɔ lɛ. Shi wɔkɛ wɔhe woɔ Kristofoi anifeemɔi nɛɛ amli akɛni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔjɛ wɔtsui mli wɔjie suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ kpo lɛ hewɔ. Kɛfata he lɛ, wɔ diɛŋtsɛ hu wɔyɔse akɛ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ wɔkɛ wɔhe awo nifeemɔi nɛɛ amli. (Zak. 4:6; Efe. 5:10) Kɛ́ wɔbaa wɔjeŋ jogbaŋŋ akɛ Kristofoi lɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ akpɛlɛ wɔ nɔ, ni enɛ ní wɔle lɛ haa wɔnáa miishɛɛ ni wɔtsui hu nyɔɔ wɔ mli.

Duromɔ Keenii Srɔtoisrɔtoi

4, 5. Te esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛ amɛduromɔ keenii lɛ atsu nii aha tɛŋŋ?

4 Nyɛkanea Romabii 12:6-8. Paulo tsɔɔ akɛ “duromɔ ni aŋɔha wɔ lɛ naa lɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ duromɔ keenii srɔtoisrɔtoi.” Duromɔ keenii ni Paulo tsĩ tã lɛ ateŋ ekomɛi ji wiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ kɛ asafo nɔkwɛmɔ, ni enɛɛmɛi kɔɔ asafoŋ onukpai lɛ ahe titri ejaakɛ amɛji mɛi ni awoɔ amɛ hewalɛ koni amɛkɛ ‘mɔdɛŋbɔɔ’ akwɛ asafo lɛ nɔ lɛ.

5 Paulo tsɔɔ akɛ esa akɛ asafoŋ nɔkwɛlɔi lɛ kɛ nakai mɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔŋŋ atsu nii akɛ tsɔɔlɔi, ní ‘amɛsɔmɔ.’ Nibii ni Paulo wie kɛtsɔ hiɛ, kɛ nɔ ni ewie kɛnyiɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ eewie “sɔɔmɔ” ni asɔmɔɔ yɛ asafo lɛ, loo “gbɔmɔtso kome” lɛ mli lɛ he. (Rom. 12:4, 5) Nakai sɔɔmɔ lɛ tamɔ nɔ ni bɔfoi lɛ tsĩ tã yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 6:4 lɛ nɔŋŋ akɛ: “Wɔ lɛ wɔɔhiɛ sɔlemɔ kɛ wiemɔ lɛ he sɔɔmɔ lɛ mli.” Mɛni sɔɔmɔ nɛɛ biɔ? Asafoŋ onukpai lɛ kɛ amɛduromɔ keenii lɛ tsuɔ nii ni amɛkɛhaa asafoŋbii lɛ anane mɔɔ shi. Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛ hiɛdɔɔ atsɔɔ asafo lɛ nii ní amɛtsɔɔ amɛ gbɛ. Amɛtsuɔ nitsumɔ nɛɛ jogbaŋŋ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ní amɛkɛ hiɛdɔɔ kaseɔ, niiamlitaomɔ ni amɛfeɔ, nii ni amɛtsɔɔ, kɛ asafo lɛ nɔ ní amɛkwɛɔ lɛ nɔ. Kɛ́ amɛfee enɛɛmɛi fɛɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ ‘amɛhiɛ sɔɔmɔ lɛ mli.’ Esa akɛ asafoŋ nɔkwɛlɔi lɛ kɛ amɛduromɔ keenii lɛ atsu nii jogbaŋŋ ni ‘amɛkɛ tsuijurɔ’ akwɛ tooi lɛ.—Rom. 12:7, 8; 1 Pet. 5:1-3.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ ŋaawoo ni yɔɔ Romabii 12:11 lɛ, ni ji ŋmalɛ ni wɔnikasemɔ lɛ damɔ nɔ lɛ atsu nii?

6 Paulo tee nɔ ewie akɛ: “Nyɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ naa akabaa shi; [nyɛhe adɔa la yɛ mumɔ lɛ naa, NW]; nyɛsɔmɔa Nuŋtsɔ [Yehowa.]” (Rom. 12:11) Kɛ́ wɔyɔse akɛ wɔkɛ ekãa tsuuu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, esa akɛ wɔkase nii jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ, ní wɔsɔle waa be fɛɛ be wɔbi Yehowa koni eha wɔ emumɔ lɛ, ejaakɛ emumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ní wɔhiɛ adɔ ekoŋŋ ní wɔkafee kulɔkulɔ yɛ mumɔŋ. (Luka 11:9, 13; Kpoj. 2:4; 3:14, 15, 19) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ wo mra be mli Kristofoi lɛ hewalɛ koni amɛjaje “Nyɔŋmɔ niwuji lɛ.” (Bɔf. 2:4, 11) Ebaanyɛ etsirɛ wɔ hu koni ‘wɔhe adɔ la yɛ mumɔ lɛ naa’ ní wɔkɛ hiɛdɔɔ atsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.

Heshibaa

7. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ heshibaa asɔmɔ?

7 Nyɛkanea Romabii 12:3, 16. Yehowa ji mɔ ni ‘ŋɔ’ duromɔ keenii ni wɔyɔɔ lɛ ‘eduro’ wɔ. Paulo wie yɛ ŋmalɛ kroko mli akɛ: “Wɔsalɛ lɛ Nyɔŋmɔ mli ejɛ.” (2 Kor. 3:5) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔŋɔɔ yijiemɔ wɔhaa wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Esa akɛ wɔkɛ heshibaa ayɔse akɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ hewɔ wɔyeɔ omanye yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, shi jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛmɔ naa. (1 Kor. 3:6, 7) Paulo ma sane nɛɛ nɔ mi akɛ: “Miikɛɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ, ekabu lɛ diɛŋtsɛ ehe tuutu fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe.” Ehe miihia ni wɔná miishɛɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ní wɔtsui anyɔ wɔ mli ní wɔkabu wɔhe hu akɛ wɔhe ehiaaa. Shi kɛ́ wɔbaa wɔhe shi, ni tsɔɔ akɛ wɔle he ni wɔnyɛmɔ yawaa lɛ, no haŋ wɔ kome wɔsane aŋɔɔ wɔnaa. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ ‘wɔjwɛŋ kɛ hiɛshikamɔ.’

8. Mɛni baaha ‘wɔkabu wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ nilelɔi’?

8 Nilee bɛ mli akɛ wɔkɛ nibii ni wɔnyɛ wɔtsu lɛ aaashwã. ‘Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa eshwereɔ.’ (1 Kor. 3:7) Paulo wie akɛ Nyɔŋmɔ “esusu hemɔkɛyeli susumɔ” eha asafo lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ. Esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ wɔ nɔ kwɔlɔ fe mɛi krokomɛi, shi moŋ esa akɛ wɔyɔse nɔ ni amɛnyɛɔ amɛtsuɔ yɛ hemɔkɛyeli ni asusu aha amɛ lɛ naa lɛ. Paulo tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Nyɛjwɛŋa nyɛhewɔ jwɛŋmɔ kome.” Paulo kɛɛ wɔ yɛ wolo kroko ni eŋma lɛ mli akɛ ‘wɔkaŋmɛ mligbalamɔi loo yaka anunyam taomɔ gbɛ, shi moŋ wɔkɛ heshibaa jwɛŋmɔ abubuu wɔnanemɛi fe wɔ diɛŋtsɛ wɔhe.’ (Fili. 2:3) Ja wɔba wɔhe shi diɛŋtsɛ ní wɔha wɔhiɛ ehi wɔhe nɔ daa dani wɔbaanyɛ wɔyɔse akɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ kwɔ fe wɔ yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ. Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, ehaŋ ‘wɔbu wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ nilelɔi.’ Eyɛ mli akɛ sɔɔmɔ hegbɛi krɛdɛɛi ni wɔteŋ mɛi komɛi anine baashɛ nɔ lɛ baanyɛ aha ale amɛ waa moŋ, shi kɛ́ wɔ fɛɛ wɔkɛ heshibaa tsu nitsumɔi ní bei pii lɛ mɛi enaaa lɛ, wɔtsui baanyɔ wɔmli waa.—1 Pet. 5:5.

Ekomefeemɔ ni Aaahi Asafo lɛ Mli

9. Mɛni hewɔ Paulo kɛ Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ to gbɔmɔtso henii lɛ he lɛ?

9 Nyɛkanea Romabii 12:4, 5, 9, 10. Paulo kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ to gbɔmɔtso henii srɔtoi ni kɛ ekomefeemɔ sɔmɔɔ yɛ amɛ-Yitso ni ji Kristo lɛ shishi lɛ he. (Kol. 1:18) Ekai Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ akɛ gbɔmɔtso lɛ yɛ henii pii, ni eko fɛɛ eko kɛ enitsumɔ, ni ákɛ ‘amɛyi pii moŋ, shi gbɔmɔtso kome ji amɛ yɛ Kristo mli.’ Nakai nɔŋŋ Paulo wo Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni hi Efeso lɛ hewalɛ akɛ: “[Nyɛhaa wɔfea] anɔkwafoi yɛ suɔmɔ mli, ní wɔdara yɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ yɛ lɛ Kristo lɛ nɔŋŋ ni ji yitso lɛ he; lɛ emli gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ mɔmɔɔ ehe shimɔshimɔɔ ehe nɔ ni etsɔ̃ɔ nɔ ni jɛɔ talɔ fɛɛ talɔ mli lɛ nɔ etsaratsaraa ehe nɔ yɛ henɔ fɛɛ henɔ nitsumɔ susumɔ lɛ naa, ni ehaa gbɔmɔtso lɛ daa, ni emaa ehe yɛ suɔmɔ mli.”—Efe. 4:15, 16.

10. Mɛni esa akɛ “tooi krokomɛi” lɛ ayɔse ní amɛfee?

10 Eyɛ mli akɛ “tooi krokomɛi” lɛ fataaa Kristo gbɔmɔtso lɛ he moŋ, shi amɛbaanyɛ amɛkase nibii babaoo kɛjɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ mli. (Yoh. 10:16) Paulo kɛɛ akɛ Yehowa “eŋɔ nibii fiaa eto [Kristo] najiashi, ni eŋɔ lɛ efee nibii fɛɛ yitso eha asafo lɛ.” (Efe. 1:22) Ŋmɛnɛ lɛ, tooi krokomɛi lɛ fata “nibii fiaa” ni Yehowa eŋɔto e-Bi lɛ, ni ji Yitso lɛ shishi lɛ ahe. Amɛfata ‘nii’ ni Kristo etu ewo “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ dɛŋ lɛ hu ahe. (Mat. 24:45-47) No hewɔ lɛ, esa akɛ mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ayɔse akɛ Kristo ji amɛ-Yitso, ní amɛba amɛhe shi amɛha tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ kɛ Nɔyeli Kuu ni damɔ enajiaŋ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu nɔkwɛlɔi ni ahole yɛ asafo lɛ mli lɛ. (Heb. 13:7, 17) Enɛ haa ekomefeemɔ hiɔ Kristofoi asafo lɛ mli.

11. Mɛni haa ekomefeemɔ hiɔ asafo lɛ mli, ni mɛɛ ŋaa kroko Paulo wo?

11 Suɔmɔ, ni ji “emuuyeli kpãa lɛ” ji nɔ ni kɛ ekomefeemɔ nɛɛ baa. (Kol. 3:14) Paulo ma enɛ nɔ mi yɛ Romabii awolo lɛ yitso 12 lɛ mli akɛ ‘osato akahi wɔsuɔmɔ lɛ mli,’ ni ákɛ esa akɛ ‘wɔkɛ nyɛmimɛi asuɔmɔ asumɔsumɔɔ wɔhe.’ Enɛ haa wɔjieɔ bulɛ kpo wɔtsɔɔ wɔhe. Paulo kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ kɛ woo aha enaanyo tsutsu.” Shi kɛ́ mɔ ko yɛ suɔmɔ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ kɛ́ nɔ ko ni ehiii miiya nɔ lɛ, ekawie. Esa akɛ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛha asafo lɛ he atse daa. Paulo kɛɛ kɛfata ŋaawoo ni ekɛha yɛ suɔmɔ he lɛ he akɛ: “Nyɛhia efɔŋ kwraa; nyɛkpɛtɛa ekpakpa he.”

Gbɔfeemɔ

12. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Kristofoi ni hi Makedonia lɛ adɛŋ yɛ gbɔfeemɔ gbɛfaŋ?

12 Nyɛkanea Romabii 12:13. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi lɛ baatsirɛ wɔ koni ‘wɔha mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ahiamɔ lɛ afee wɔ hu wɔhiamɔ’ ní wɔfee enɛ bɔ ni wɔɔnyɛ. Kɛ́ ohiafoi ji wɔ po lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi aja nibii ni wɔyɔɔ lɛ. Paulo ŋma kɛkɔ Kristofoi ni yɔɔ Makedonia lɛ ahe akɛ: “Amanehulu kaa babaoo mli lɛ amɛmiishɛɛ lɛ teke nɔ kɛ̃, ni amɛhĩa ni mli kwɔ lɛ hu teke nɔ kɛjie ehe kpo yɛ amɛmlihilɛ nifálɛ lɛ mli; ejaakɛ miiye odase, akɛ amɛha bɔ ni amɛaanyɛ, ni amɛha fe bɔ ni amɛaanyɛ tete yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔ naa, ni amɛkɛ tutɔmɔ babaoo kpa wɔ fai akɛ wɔkɛ nɛkɛ duromɔ nɛɛ kɛ naanyobɔɔ ni yɔɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ayaha krɔŋkrɔŋbii [ni yɔɔ Yudea] lɛ.” (2 Kor. 8:2-4) Eyɛ mli akɛ no mli lɛ Kristofoi ni yɔɔ Makedonia lɛ hu miiye ohia moŋ, shi amɛhaa mɔ nɔ̃ waa. Amɛna lɛ akɛ eji hegbɛ ni amɛna ní amɛkɛaaye amɛbua amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ Yudea ní ehia amɛ lɛ.

13. Kɛ́ akɛɛ ‘wɔbɔ gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ’ lɛ, mɛni etsɔɔ?

13 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “nyɛbɔa gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ” lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔ tsutsu wɔfee nakai. Atsɔɔ nakai Hela wiemɔ lɛ shishi yɛ The New Jerusalem Bible lɛ mli akɛ “taomɔ gbɛ̀i anɔ ni oootsɔ ofee mɛi gbɔ.” Bei komɛi lɛ wɔbaanyɛ wɔfee mɔ ko gbɔ kɛtsɔ nine ni wɔɔfɔ̃ lɛ ni ebafata wɔhe kɛye nii lɛ nɔ, ni kɛ́ wɔjɛ suɔmɔ mli wɔfee nakai lɛ, esa jogbaŋŋ. Shi kɛ́ wɔ tsutsu wɔŋɔɔ hegbɛ kɛfeɔ mɛi gbɔ lɛ, no lɛ wɔbaana gbɛ̀i srɔtoi babaoo anɔ ni wɔɔtsɔ wɔfee nakai. Kɛ́ ekolɛ yɛ ohia loo gbɔmɔtsoŋ naagba ko hewɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔhoo nii ní wɔfɔ̃ mɛi anine ni amɛbafata wɔhe kɛye po lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee amɛ gbɔ kɛtsɔ tii, lamlee, loo nɔ̃ kroko ni tamɔ nakai ní wɔkɛ amɛ aaanu lɛ nɔ.

14. (a) Mɛɛ Hela wiemɔi aná wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “gbɔfeemɔ” lɛ kɛjɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ gbɔi ahe yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

14 Gbɔfeemɔ kɔɔ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa lɛ hu he. Aná Hela wiemɔ ní atsɔɔ shishi akɛ “gbɔfeemɔ” lɛ kɛjɛ Hela wiemɔi enyɔ ní shishi ji “suɔmɔ” kɛ “gbɔ” lɛ mli. Te wɔfeɔ wɔnii yɛ gbɔi loo mɛi kpɔji ahe wɔhaa tɛŋŋ? Abaanyɛ awie Kristofoi ni bɔɔ mɔdɛŋ kɛkaseɔ maŋ kroko nɔ wiemɔ bɔni afee ni amɛshiɛ sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ nakai maŋ lɛ nɔ bii ni yɔɔ amɛsafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ahe akɛ amɛmiibɔ gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ diɛŋtsɛ. Eji anɔkwale akɛ yɛ wɔteŋ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, wɔshihilɛ eŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔkase maŋ kroko nɔ wiemɔ. Ni kɛlɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wolo bibioo ni ji Good News for People of All Nations lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛye wɔbua gbɔi. Ani okɛ wolo ní Biblia mli sane ní aŋmala yɛ wiemɔi srɔtoi amli yɔɔ mli nɛɛ etsu nii yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni ewo yibii?

Wɔnanaa Wɔha Wɔhe

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu fee ŋaawoo ni yɔɔ Romabii 12:15 lɛ he nɔkwɛmɔnɔ?

15 Nyɛkanea Romabii 12:15. Paulo ŋaawoo nɛɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔnanaa wɔha wɔhe. Esa akɛ wɔnu nɔ hewɔ ni mɔ ko ená miishɛɛ loo eyeɔ awerɛho lɛ shishi, ní wɔkɛ wɔhe awo eshihilɛ lɛ mli po. Kɛ́ wɔhe dɔ la yɛ mumɔ lɛ naa lɛ, no lɛ wɔkɛ mɛi ni nyãa lɛ baanyã, ni wɔbaajie musuŋtsɔlɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ hu. Beni Kristo kaselɔi 70 lɛ yashiɛ ní amɛku amɛsɛɛ amɛkɛ miishɛɛ bagba yibii kpakpai ni amɛnitsumɔ lɛ ewo lɛ, Yesu hu “mli fili lɛ yɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli.” (Luka 10:17-21) Ekɛ amɛ ná miishɛɛ. Shi beni Yesu naanyo Lazaro gbo lɛ, Yesu ‘kɛ mɛi ni foɔ lɛ fo.’—Yoh. 11:32-35.

16. Mɛɛ gbɛ wɔɔtsɔ wɔna mli wɔha mɛi, ni namɛi titri esa akɛ amɛfee nakai?

16 Esa akɛ wɔkase bɔ ni Yesu na mli eha mɛi lɛ. Kɛ́ naanyo Kristofonyo ko ná miishɛ lɛ, wɔ hu wɔkɛ lɛ aná miishɛɛ. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔnu he wɔha wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni miina nɔ̃ kɛ mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ. Bei pii lɛ, kɛ́ wɔná dekã kɛbo wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni ehao lɛ atoi kɛ musuŋtsɔlɛ lɛ, ebaanyɛ eha amɛtsui anyɔ amɛmli waa. Ni bei komɛi lɛ, amɛshihilɛ lɛ baanyɛ ata wɔtsuiŋ aahu akɛ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhaa amɛ lɛ baaha wɔhiŋmɛiiaŋ akpala nu. (1 Pet. 1:22) Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ titri kɛ ŋaa ni Paulo wo yɛ musuŋtsɔlɛ kpojiemɔ he lɛ atsu nii.

17. Mɛni wɔkase kɛjɛ Romabii awolo lɛ yitso 12 lɛ mli, ni mɛni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Romabii awolo lɛ yitso 12 lɛ mli kukuji ni wɔsusu he lɛ ewo wɔ ŋaa ní wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli akɛ Kristofoi, ni etsɔɔ wɔ bɔ ni esa akɛ wɔkɛ nyɛmimɛi Kristofoi lɛ aye aha. Wɔbaasusu kukuji krokomɛi ni eshwɛ yɛ yitso nɛɛ mli lɛ ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni ebaatsɔɔ wɔ bɔ ni esa akɛ wɔbu mɛi ni bɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ wɔha, kɛ bɔ ni esa akɛ wɔkɛ amɛ aye aha, ní shiteekɛwolɔi kɛ mɛi ni waa wɔ yi lɛ hu fata he.

Emlitĩi

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ ‘wɔhe edɔ la yɛ mumɔ lɛ naa’?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ heshibaa asɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo wɔtsɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ní wɔnu he wɔha amɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 4]

Mɛni hewɔ wɔkɛ wɔhe woɔ Kristofoi anifeemɔi nɛɛ amli lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aaatsɔ aye abua gbɔi koni amɛkase Maŋtsɛyeli lɛ he nii?