Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔnanemɛi Ni Wɔkɛaabɔ Daa Yɛ Jeŋ Ni Suɔmɔ Bɛ Mli Nɛɛ Mli

Wɔnanemɛi Ni Wɔkɛaabɔ Daa Yɛ Jeŋ Ni Suɔmɔ Bɛ Mli Nɛɛ Mli

Wɔnanemɛi Ni Wɔkɛaabɔ Daa Yɛ Jeŋ Ni Suɔmɔ Bɛ Mli Nɛɛ Mli

“Enɛ mikɛɔ nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe.”—YOH. 15:17.

1. Mɛni hewɔ ehe bahia ni klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ kɛ amɛhe abɔ gbagbalii lɛ?

GBI gbɛkɛ dani enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ, ewo ekaselɔi anɔkwafoi lɛ hewalɛ koni amɛha naanyobɔɔ ahi amɛteŋ daa. Mra mli nakai gbɛkɛ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ suɔmɔ kpo ni amɛaajie amɛtsɔɔ amɛhe lɛ baaha ayɔse akɛ esɛɛnyiɛlɔi ji amɛ. (Yoh. 13:35) Kɛ́ bɔfoi lɛ kɛ amɛhe bɔ gbagbalii daa lɛ, no dani amɛbaanyɛ amɛdamɔ kaai ni amɛkɛbaakpe lɛ anaa ní amɛnyɛ amɛtsu nitsumɔ ni no mli lɛ etsɛŋ ni Yesu kɛbaawo amɛdɛŋ lɛ. Ni eji anɔkwale akɛ ale klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ akɛ amɛtuu amɛhe kwraa amɛha Nyɔŋmɔ, ni amɛkɛ amɛhe bɔ gbagbalii.

2. (a) Mɛni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

2 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔ mli waa akɛ wɔkɛ wɔhe ebadɔmɔ asafo ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ ní emli bii lɛ kaseɔ nɔkwɛmɔnɔ ní klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ fee lɛ! Wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaajie suɔmɔ krɔŋŋ kpo wɔtsɔɔ wɔhe taakɛ Yesu fã wɔ lɛ. Shi yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, mɛi babaoo yeee anɔkwa ni amɛdɔɔɔ mɔ he. (2 Tim. 3:1-3) Amɛnaanyobɔɔ lɛ hiɛaŋhiɛaŋ nɔ̃ kɛkɛ ni, ni amɛnɔ̃ mli pɛ amɛfoɔ. Bɔni afee ni ayɔse wɔ akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, esa akɛ wɔkwa nakai sui lɛ. Belɛ, nyɛhaa wɔsusua sanebimɔi nɛɛ ahe wɔkwɛa: Mɛni haa naanyobɔɔ kpakpa mli waa? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná nanemɛi kpakpai? Mɛɛ be esa akɛ wɔkɛ mɔ ko akpa bɔɔ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ nanemɛi kpakpai abɔ daa?

Mɛni Haa Naanyobɔɔ Kpakpa Mli Waa?

3, 4. Mɛni haa naanyobɔɔ mli waa fe fɛɛ, ni mɛni hewɔ?

3 Suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha Yehowa lɛ ji nɔ ni haa naanyobɔɔ mli waa fe fɛɛ. Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Kɛ́ mɔ ko batua amɛteŋ mɔ kome lɛ, mɛi enyɔ lɛ aaate shi awo lɛ; ni kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.” (Jaj. 4:12) Kɛ́ akɛ Yehowa fee kpãa ni ji etɛ yɛ naanyobɔɔ mli lɛ, ehaa nakai naanyobɔɔ lɛ hiɔ shi daa.

4 Eji anɔkwale akɛ mɛi ni bɛ suɔmɔ kɛha Yehowa lɛ hu kɛ amɛhe bɔɔ naanyo ni amɛnáa miishɛɛ. Shi kɛ́ mɛi ni kɛ amɛhe bɔɔ naanyo lɛ fɛɛ sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, ehaaa amɛnaanyobɔɔ lɛ agbugbãa. Kɛ́ naagba ba nanemɛi kpakpai ateŋ lɛ, amɛkɛ amɛhe yeɔ bɔ ni Yehowa taoɔ. Kɛ́ mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ Nyɔŋmɔ lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ mligbalamɔi aaaba anɔkwa Kristofoi ateŋ lɛ, henyɛlɔi nɛɛ yɔseɔ akɛ anyɛɛɛ afite anɔkwa Kristofoi ateŋ naanyobɔɔ lɛ. Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, Yehowa tsuji sumɔɔ akɛ amɛgboi moŋ fe nɔ ni amɛaajie amɛnyɛmimɛi lɛ amɛha.—Nyɛkanea 1 Yohane 3:16.

5. Mɛni haaa Rut kɛ Naomi naanyobɔɔ lɛ agbugbãa lɛ?

5 Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ wɔkɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa bɔ lɛ, no ji naanyobɔɔ ni baaha wɔtsui anyɔ wɔ mli fe fɛɛ. Susumɔ Rut kɛ Naomi naanyobɔɔ lɛ he okwɛ. Bɔ ni yei nɛɛ kɛ amɛhe bɔ gbagbalii lɛ fata nibii ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli ní mɛi nyaa he waa lɛ ahe. Mɛni hewɔ amɛnaanyobɔɔ lɛ gbugbãaa lɛ? Rut fee enɛ faŋŋ beni ekɛɛ Naomi akɛ: “Omaŋ ji mimaŋ, ni o-Nyɔŋmɔ ji mi hu mi-Nyɔŋmɔ. . . . Yehowa kɛ mi aye ni ekɛ mi aye ekoŋŋ, kɛjeee gbele kɛkɛ aaagbala mi kɛ oteŋ fĩi” lɛ. (Rut 1:16, 17) Ekã shi faŋŋ akɛ Rut kɛ Naomi fɛɛ sumɔɔ Nyɔŋmɔ waa, ni amɛjie nakai suɔmɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ amɛ.

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔná Nanemɛi Kpakpai

6-8. (a) Mɛni haa naanyobɔɔ feɔ nɔ ni gbugbãaa? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ bo tsutsu oootsɔ ofee nanemɛi?

6 Rut kɛ Naomi naanyobɔɔ lɛ haa wɔnaa akɛ jeee heniianaa anáa naanyo kpakpa. Kɛ́ mɛi aaatsɔmɔ nanemɛi kpakpai lɛ, esa akɛ amɛ fɛɛ amɛsumɔ Yehowa. Shi kɛ́ amɛnaanyobɔɔ lɛ aaafee nɔ ni gbugbãaa lɛ, ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ hekɛ-afɔleshaa hu. Kɛ́ heloonaa nyɛmimɛi ni jáa Yehowa ní yɔɔ Kristofoi aweku mli lɛ po aaatsɔmɔ nanemɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ, ehe miihia ni amɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ afee nakai. Belɛ, te ooofee tɛŋŋ oná nanemɛi kpakpai?

7 Bo tsutsu feemɔ he nɔ ko. Bɔfo Paulo wo enanemɛi ni yɔɔ asafo ni yɔɔ Roma lɛ mli lɛ hewalɛ koni ‘amɛbɔ gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ.’ (Rom. 12:13) Kɛ́ mɔ ko aaabɔ gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ esa akɛ efee nakai daa. Ebiɔ ni mɔ lɛ afee mɛi agbɔ daa yɛ gbɛ̀i bibii po anɔ. Mɔ kroko nyɛŋ abɔ gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ aha bo. (Nyɛkanea Abɛi 3:27.) Asafoŋbii srɔtoi ní ooofɔ̃ amɛ nine koni okɛ amɛ aye nɔ ko fioo lɛ ji gbɛ kome ni oootsɔ nɔ ofee mɛi agbɔ. Ani obaanyɛ okɛfee osu akɛ obaafee osafoŋbii lɛ agbɔ?

8 Gbɛjianɔ ní oooto koni okɛ mɛi srɔtoi atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ji gbɛ kroko ni oootsɔ nɔ oná nanemɛi. Kɛ́ okɛ mɔ ko tee shiɛmɔ ni onu akɛ ejɛ etsui mli eeye mɔ ko odase kɛmiitsɔɔ akɛ esumɔɔ Yehowa lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ no baaha okɛ mɔ nɛɛ abɔ waa.

9, 10. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Paulo fee, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase lɛ?

9 Lɛɛmɔ osuɔmɔ lɛ mli. (Nyɛkanea 2 Korintobii 6:12, 13.) Ani onuɔ he akɛ mɔ ko kwraa bɛ nyɛsafo lɛ mli ní okɛaabɔ naanyo? Kɛ́ nakai ni lɛ, ani eeenyɛ efee akɛ ootao okɛ mɛi pɔtɛɛi komɛi pɛ abɔ naanyo? Bɔfo Paulo lɛɛ esuɔmɔ lɛ mli ni ekɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ shi eha wɔ. Be ko ni eho lɛ, kulɛ ekɛ mɛi ni jeee Yudafoi efeŋ enanemɛi kɔkɔɔkɔ. Shi ebatsɔ “jeŋmaji abɔfo.”—Rom. 11:13.

10 Agbɛnɛ hu, Paulo kɛ etipɛŋfoi pɛ ebɔɔɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛ Timoteo bɔ gbagbalii tsɛbelɛ eye lɛ onukpa kwraa, ni soro shihilɛ mli ni ejɛ hu. Ŋmɛnɛ lɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo náa he miishɛ akɛ amɛkɛ asafoŋbii ni ye amɛ onukpa lɛ aaabɔ naanyo. Nyɛmiyoo Vanessa ní eye aaafee afii 22 lɛ kɛɛ akɛ: “Miyɛ shieŋnyɛ ko ní misumɔɔ esane waa ní eye fe afii 50. Minyɛɔ mikɛ lɛ gbaa sane tamɔ mitipɛŋ. Ni edɔɔ mihe naakpa.” Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ anáa nanemɛi ni tamɔ nɛkɛ? Vanessa kɛɛ akɛ: “Mi tsutsu mimia mihiɛ waa kɛje naanyobɔɔ nɛɛ shishi.” Ani osumɔɔ ni okɛ mɛi ni jeee otipɛŋfoi hu abɔ naanyo? Ekã shi faŋŋ akɛ kɛ́ omia ohiɛ lɛ, Yehowa baaye abua bo ni onyɛ ofee nakai.

11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yonatan kɛ David naanyobɔɔ lɛ mli?

11 Kaakpa yɛ esɛɛ. Salomo ŋma akɛ: “Naanyo sumɔɔ mɔ bei fɛɛ mli, ni afɔ lɛ akɛ nyɛmi ha haomɔ be.” (Abɛi 17:17) Beni Salomo ŋmaa wiemɔi nɛɛ, ekolɛ no mli lɛ etsɛ David kɛ Yonatan teŋ naanyobɔɔ lɛ yɛ ejwɛŋmɔ mli. (1 Sam. 18:1) Maŋtsɛ Saul miisumɔ ni kɛ́ egbo lɛ, ebi Yonatan aye Israel nɔ maŋtsɛ. Shi Yonatan le akɛ Yehowa ehala David kɛha nakai hegbɛ lɛ, ni ekɛ lɛ epeleee he. Yonatan yeee David he awuŋa taakɛ Saul fee lɛ. Edɔɔɔ lɛ akɛ maŋbii lɛ miijie David yi, ni asaŋ eheee David he guɔ ni Saul gbeɔ lɛ eyeee. (1 Sam. 20:24-34) Ani wɔ tamɔ Yonatan? Kɛ́ akɛ sɔɔmɔ hegbɛi ha wɔnanemɛi lɛ, ani wɔkɛ amɛ náa miishɛɛ? Kɛ́ amɛkɛ naagbai kpe lɛ, ani wɔshɛjeɔ amɛ mii ni wɔyeɔ wɔbuaa amɛ? Kɛ́ wɔnu akɛ aagbe wɔnaanyo ko he guɔ lɛ, ani wɔheɔ wɔyeɔ amrɔ nɔŋŋ? Aloo wɔfãa wɔnaanyo lɛ he, ni wɔkpaaa yɛ esɛɛ taakɛ Yonatan fee lɛ?

Be ni Esa akɛ Wɔkɛ Mɔ ko Akpa Bɔɔ

12-14. Mɛɛ naagba mɛi ni akɛkaseɔ Biblia lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛkpeɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye wɔbua amɛ?

12 Kɛ́ Biblia mli nikaselɔ ko bɔi tsakemɔi feemɔ yɛ eshihilɛ mli lɛ, ekolɛ ekɛ naanyobɔɔ he naagba baakpe. Ekolɛ eyɛ nanemɛi ní esumɔɔ ni ekɛ amɛ abɔ shi amɛhiii shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ anaa. Tsutsu ko lɛ, ekolɛ ekɛ amɛ fɔɔ bɔɔ. Shi amrɔ nɛɛ enaa akɛ amɛnifeemɔi baanyɛ aná enɔ hewalɛ gbonyo, ni enuɔ he akɛ esaaa akɛ ekɛ amɛ bɔɔ. (1 Kor. 15:33) Ni kɛlɛ, ekolɛ ebaanu he akɛ kɛ́ ekɛ amɛ ebɔɔɔ lɛ, amɛbaanu he akɛ ekpa yɛ amɛ sɛɛ.

13 Kɛ́ akɛ bo miikase Biblia lɛ ni okɛ naagba ni tamɔ nɛkɛ miikpe lɛ, kaimɔ akɛ mɔ ni ji naanyo kpakpa lɛ baaná miishɛɛ akɛ oobɔ mɔdɛŋ ní ofee nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ. Ekolɛ nakai mɔ lɛ baasumɔ ni efata ohe po kɛkase Yehowa he nii. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi ni ji nanemɛi gbohii lɛ ‘baawie musubɔɔ wiemɔ’ akɛni okɛ amɛ shaaa foi kɛyaaa “sakasakafeemɔ shɛii” mli lɛ hewɔ. (1 Pet. 4:3, 4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nanemɛi nɛɛ ji mɛi ni miikpa yɛ osɛɛ, shi jeee akɛ bo ookpa yɛ amɛ sɛɛ.

14 Kɛ́ mɛi ni akɛkaseɔ Biblia lɛ ananemɛi ni sumɔɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ kpoo amɛ lɛ, asafoŋbii lɛ baanyɛ atsɔmɔ amɛnanemɛi. (Gal. 6:10) Ani ole mɛi ni akɛkaseɔ Biblia lɛ ní baa asafoŋ kpeei lɛ? Ani onyɛɔ obɛŋkɛɔ amɛ yɛ be kɛ beaŋ?

15, 16. (a) Kɛ́ wɔnaanyo ko kpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ?

15 Shi kɛ́ ebalɛ akɛ onaanyo ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kwa Yehowa ni ekolɛ ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli hu? Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, ekolɛ obaahao waa. Nyɛmi yoo ko tsɔɔ bɔ ni enu he eha beni enaanyo ko kpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli akɛ: “Mitsui kumɔ waa. Misusu akɛ minaanyo lɛ nane emɔ shi yɛ anɔkwale lɛ mli, shi asomoaŋ jeee nakai. Mibi mihe kɛji no mli lɛ eesɔmɔ Yehowa koni ekɛsa eweku lɛ hiɛ kɛkɛ lo. No hewɔ lɛ, eha mibɔi mihe bimɔ akɛ, ‘Ani mihiɛ jwɛŋmɔ ni ja kɛmiisɔmɔ Yehowa?’” Te nyɛmi yoo nɛɛ fee tɛŋŋ edamɔ shihilɛ nɛɛ naa? Ekɛɛ akɛ: “Mishɛ mijatsu lɛ mifɔ̃ Yehowa nɔ. Mitswa mifai shi akɛ maha Yehowa ana akɛ misumɔɔ lɛ yɛ mɔ ni eji lɛ hewɔ, shi jeee nanemɛi kpakpai ni eduro mi yɛ asafo lɛ mli lɛ pɛ kɛkɛ hewɔ.”

16 Kɛ́ wɔkɛ mɛi ni halaa akɛ amɛkɛ je lɛ aaabɔ lɛ fee wɔnanemɛi lɛ, no lɛ Nyɔŋmɔ nyɛŋ aya nɔ ekɛ wɔ afee eshieŋtsɛmɛi. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛleee akɛ naanyo ni akɛ je lɛ bɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ nyɛɛ ni lo? No hewɔ lɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ ekɛ je lɛ abɔ naanyo lɛ etsɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ.” (Yak. 4:4, Ga Biblia hee lɛ) Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ́ wɔkpaaa yɛ esɛɛ, ní wɔkɛ wɔhe fɔ̃ enɔ akɛ ebaaye ebua wɔ kɛ́ ashwie wɔnaanyo ko yɛ asafo lɛ mli lɛ. (Nyɛkanea Hebribii 13:5b.) Nyɛmi yoo ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ mu sane lɛ naa akɛ: “Mibana akɛ wɔnyɛŋ wɔnyɛ mɔ ko nɔ koni esumɔ Yehowa loo esumɔ wɔ. Eji mɔ aŋkro yiŋkpɛɛ.” Shi mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni naanyobɔɔ kpakpa ahi wɔ kɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lolo lɛ ateŋ daa?

Okɛ Nanemɛi Kpakpai Abɔ Daa

17. Te esa akɛ nanemɛi kpakpai kɛ amɛhe awie aha tɛŋŋ?

17 Kɛ́ nanemɛi kɛ amɛhe gbaa sane daa lɛ, ehaa amɛnaanyobɔɔ lɛ mli waa. Kɛ́ ookane Biblia mli sane ni kɔɔ Rut kɛ Naomi, David kɛ Yonatan, kɛ Paulo kɛ Timoteo naanyobɔɔ lɛ he lɛ, obaana akɛ nanemɛi kpakpai kɛ sane eteee amɛhe, ni amɛkɛ amɛhe wieɔ kɛ bulɛ. Paulo ŋma kɛkɔ bɔ ni esa akɛ wɔkɛ mɛi awie aha lɛ he akɛ: “Nyɛhaa nyɛwiemɔ he abaa nyam daa, ni ŋoo ahi mli.” Mɛi pɔtɛɛ ni Paulo tsɔɔ akɛ wɔkɛ amɛ awie yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ ji mɛi ni “yɔɔ sɛɛ lɛ,” ni ji mɛi ni bɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ. (Kol. 4:5, 6) Ekã shi faŋŋ akɛ kɛ́ esa akɛ wɔkɛ mɛi ni heee yeee lɛ awie kɛ bulɛ lɛ, enyiɛ nɔŋŋ esaaa akɛ wɔkɛ wɔnanemɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ wieɔ kɛ bulɛ!

18, 19. Kɛ́ wɔnaanyo Kristofonyo ko wo wɔ ŋaa lɛ, te esa akɛ wɔbu lɛ wɔha tɛŋŋ, mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Efeso asafoŋ onukpai lɛ fee kɛha wɔ?

18 Nanemɛi kpakpai jieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe kɛ́ amɛkɛ amɛhe kpãaa gbee po, ni no hewɔ lɛ, esa akɛ amɛha amɛwiemɔ he aba nyam ní amɛkɛ nɔ ko akatee amɛhe. Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Mu kɛ tsofa-kɛ-ŋma haa tsui mii shɛɔ ehe, ni gbɔmɔ naanyo ŋɔɔ fe lɛ diɛŋtsɛ etsui mli ŋaawoo.” (Abɛi 27:9) Kɛ́ onaanyo ko wo bo ŋaa lɛ, ani nakai obuɔ lɛ? (Nyɛkanea Lala 141:5.) Kɛ́ onaanyo ko tsɛ́ otoi sɛɛ yɛ nɔ ko ni oofee he lɛ, te ofeɔ onii ohaa tɛŋŋ? Ani onaa akɛ eejie mlihilɛ kpo eetsɔɔ bo, aloo omli fuɔ?

19 Bɔfo Paulo kɛ asafoŋ onukpai ni yɔɔ Efeso asafo lɛ mli lɛ bɔ gbagbalii. Eeenyɛ efee akɛ ele nakai asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛjɛ beni amɛbatsɔmɔ héyelilɔi lɛ tɔ̃ɔ. Shi beni ekɛ amɛ kpe nɔ ni ji naagbee nɔ̃ lɛ, ewo amɛ ŋaa ni eshiuuu amɛ sane ko nɔ. Te amɛfee amɛnii amɛha tɛŋŋ? Paulo nanemɛi nɛɛ amli fuuu lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛná he miishɛɛ akɛ esusu amɛhe aahu po akɛ kɛɛmɔ ni ekɛɛ amɛ akɛ amɛnaŋ lɛ dɔŋŋ lɛ ha amɛfó naakpa.—Bɔf. 20:17, 29, 30, 36-38.

20. Mɛni naanyo ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baafee?

20 Nanemɛi kpakpai boɔ ŋaawoo toi, ni amɛ hu amɛwoɔ ŋaa. Shi esa akɛ wɔyɔse be ni esaaa akɛ ‘wɔkɛ wɔhe woɔ mɛi asaji amli.’ (1 Tes. 4:11, Ga Biblia hee lɛ) Ni esa akɛ wɔyɔse hu akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ “baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ.” (Rom. 14:12) Shi bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni naanyo ni yɔɔ suɔmɔ lɛ atsɛ́ enaanyo toi sɛɛ yɛ Yehowa shishitoo mlai lɛ ahe. (1 Kor. 7:39) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛni obaafee kɛ́ ona akɛ onaanyo oshijafo ko ená mɔ ko ni jeee héyelilɔ lɛ he suɔmɔ? Ani owieŋ he nɔ ko akɛni ooshe gbeyei akɛ nyɛnaanyobɔɔ lɛ baafite lɛ hewɔ? Ni kɛ́ owo lɛ ŋaa ni ebooo bo toi lɛ, mɛni obaafee? Mɔ ni ji naanyo kpakpa lɛ baakɛɛ tookwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ koni amɛye amɛbua enaanyo ni ekɔ gbɛ fɔŋ lɛ. Enɛ feemɔ biɔ ekãa. Ni kɛlɛ, no nyɛŋ afite nyɛteŋ kɛ́ nyɛnaanyobɔɔ lɛ damɔ suɔmɔ ni nyɛyɔɔ kɛha Yehowa lɛ nɔ.

21. Mɛni wɔ fɛɛ wɔfeɔ bei komɛi, shi mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔha wɔkɛ mɛi ateŋ naanyobɔɔ mli awa yɛ asafo lɛ mli lɛ?

21 Bei komɛi lɛ, wɔbaanyɛ ‘wɔfee nɔ ko ni baagba’ wɔnanemɛi anaa, ni amɛ hu amɛbaanyɛ amɛfee nɔ ko loo amɛwie nɔ ko ni baagba wɔ naa. Yakobo ŋma akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔɔ babaoo.” (Kol. 3:13; Yak. 3:2) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔsusuɔ akɛ naanyo kpakpa nyɛŋ atɔ̃ enaanyo nɔ, shi nɔ ni he hiaa ji ni nanemɛi nɛɛ kɛ tɔmɔi afafaa amɛhe kwraa. Belɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔkɛ wɔnanemɛi aaagba sane ní wɔshiuuu nɔ ko nɔ, ní wɔkɛfafaa wɔhe! Kɛ́ wɔjie suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo lɛ, wɔsuɔmɔ lɛ baatsɔ “emuuyeli kpãa.”—Kol. 3:14.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná nanemɛi kpakpai?

• Mɛɛ be esa akɛ wɔkɛ mɔ ko akpa bɔɔ?

• Mɛni esa akɛ wɔfee koni naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔkɛ mɛi ateŋ lɛ mli awa daa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mɛni ji nɔ̃ titri ni haaa Rut kɛ Naomi naanyobɔɔ lɛ agbugbãa lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Ani ofɔɔ mɛi agbɔ feemɔ?