Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ohiɛ Asɔ Gbɛfaŋnɔ Ni Oyɔɔ Yɛ Yehowa Asafo Lɛ Mli Lɛ

Ohiɛ Asɔ Gbɛfaŋnɔ Ni Oyɔɔ Yɛ Yehowa Asafo Lɛ Mli Lɛ

Ohiɛ Asɔ Gbɛfaŋnɔ Ni Oyɔɔ Yɛ Yehowa Asafo Lɛ Mli Lɛ

“Nyɔŋmɔ kɛ henii lɛ eko fɛɛ eko ema gbɔmɔtso lɛ he, bɔ ni esumɔɔ.”—1 KOR. 12:18, Ga Biblia hee lɛ.

1, 2. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baanyɛ aná gbɛfaŋnɔ ko ní emii baashɛ he? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

KƐJƐ blema Israelbii lɛ abeaŋ tɔ̃ɔ lɛ, Yehowa tsɔɔ asafo lɛ nɔ ekwɛɔ ewebii lɛ ni etsɔɔ amɛ gbɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Israelbii lɛ kpãta Ai maŋ lɛ hiɛ lɛ, Yoshua ‘kane mla lɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ, jɔɔmɔ lɛ kɛ loomɔ lɛ, taakɛ bɔ ni aŋma yɛ mla wolo lɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ, yɛ Israel asafo lɛ hiɛ.’—Yosh. 8:34, 35.

2 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ Timoteo ni no mli lɛ eji asafoŋ onukpa lɛ akɛ Kristofoi asafo lɛ ji “Nyɔŋmɔ we” kɛ “anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔnɔ.” (1 Tim. 3:15) Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ “we” lɛ ji anɔkwa Kristofoi asafo ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ. Paulo kɛ asafo lɛ to adesa gbɔmɔtso lɛ he yɛ klɛŋklɛŋ wolo ni akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ní eŋma eyaha Korintobii lɛ yitso 12 lɛ mli. Etsɔɔ akɛ eyɛ mli akɛ gbɔmɔtso lɛ henii lɛ eko fɛɛ eko kɛ enitsumɔ moŋ, shi amɛteŋ eko fɛɛ eko he miihia. Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ kɛ henii lɛ eko fɛɛ eko ema gbɔmɔtso lɛ he, bɔ ni esumɔɔ.” Etsɔɔ po akɛ “nii ni efeɔ wɔ akɛ amɛji gbɔmɔtso henii ni hiɛ bɛ nyam kwraa lɛ, nomɛi titri ahiɛ nyam wɔwoɔ.” (1 Kor. 12:18, 23, Ga Biblia hee lɛ) No hewɔ lɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi tsuɔ lɛ yɛ srɔtoisrɔtoi, ni eko ehiii fe ekroko lɛ, shi fɛɛ he miihia. Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔna nɔ ni wɔtsuɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli, ní wɔmii ashɛ he lɛ? Mɛɛ nibii baanyɛ aha esoro wɔgbɛfaŋnɔ lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔha ‘mɛi fɛɛ ana wɔshweremɔ lɛ faŋŋ’?—1 Tim. 4:15.

Mɛni Tsɔɔ akɛ Wɔhiɛ Sɔɔ Wɔgbɛfaŋnɔ Lɛ?

3. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔle gbɛfaŋnɔ ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ mli lɛ ní wɔtsɔɔ akɛ wɔmii shɛɔ he?

3 Kɛ́ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛ Nɔyeli Kuu ni damɔ enajiaŋ lɛ kɛhaa wɔ lɛ fɛɛ tsu nii lɛ, no ji gbɛ kome ni tsɔɔ akɛ wɔle gbɛfaŋnɔ ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ mli lɛ, ni wɔmii shɛɔ he. (Nyɛkanea Mateo 24:45-47.) Kɛ́ wɔnine shɛ gbɛtsɔɔmɔ nɔ kɛjɛ tsulɔ kuu lɛ dɛŋ lɛ, te wɔfeɔ wɔnii yɛ he wɔhaa tɛŋŋ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ wɔnine eshɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ anɔ ní kɔɔ atadewoo kɛ hesaamɔ, hiɛtserɛjiemɔ, kɛ osharai ni kɔɔ Intanɛt lɛ ní akɛtsuuu nii jogbaŋŋ lɛ he lɛ he. Ani wɔkɛ ŋaawoi kpakpai nɛɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ bɔni afee ni wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ akafite? Ni ŋaa ni awo wɔ akɛ wɔfee weku jamɔ daa lɛ hu? Ani obo ŋaawoo nɛɛ toi ni oto gbɛkɛ ko kɛha enɛ feemɔ? Kɛ́ oshijafoi ji wɔ lɛ, ani wɔto be ni wɔkɛkaseɔ Ŋmalɛ lɛ akɛ aŋkroaŋkroi? Yehowa baajɔɔ aŋkroaŋkroi kɛ wekui ní kɛ tsulɔ kuu lɛ gbɛtsɔɔmɔi lɛ tsuɔ nii lɛ.

4. Mɛni esa akɛ wɔsusu he beni wɔkpɛɔ wɔyiŋ yɛ nibii ni ashi aha mɔ aŋkro ni ekpɛ eyiŋ yɛ he lɛ?

4 Mɛi komɛi baasusu akɛ esaaa akɛ awoɔ mla yɛ nibii tamɔ hiɛtserɛjiemɔ, atadewoo kɛ hesaamɔ ní ji nibii ni esa akɛ mɔ diɛŋtsɛ akpɛ eyiŋ yɛ he lɛ he. Shi kɛ́ Kristofonyo ko ejɔɔ ehe nɔ, ni ehiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni eyɔɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ, no lɛ jeee nɔ ni lɛ esumɔɔ lɛ pɛ nɔ ebaadamɔ ekpɛ eyiŋ. Esa akɛ esusu Yehowa gbɛtsɔɔmɔi ni ekɛha yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ ahe titri. Esa akɛ Biblia lɛ mli wiemɔi lɛ atsɔ ‘kane aha wɔnane kɛ la hu yɛ wɔtempɔŋ lɛ nɔ.’ (Lala 119:105) Nilee yɛ mli hu akɛ wɔɔsusu bɔ ni wɔyiŋkpɛi yɛ saji ni ashi aha mɔ aŋkro henilee lɛ baasa wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli, kɛ mɛi ni bɛ mli lɛ ahe lɛ he.—Nyɛkanea 2 Korintobii 6:3, 4.

5. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔyeɔ wɔtsui naa sane lɛ?

5 “Mumɔ ni tsuɔ nii ŋmɛnɛŋmɛnɛ yɛ toigbele bii amli lɛ” egbɛ eshwa he fɛɛ he tamɔ kɔɔyɔɔ ni wɔmuɔ lɛ. (Efe. 2:2) Nakai mumɔ lɛ baanyɛ aha wɔsusu akɛ ehe ehiaaa ni Yehowa asafo lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ aha wɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ wɔsumɔŋ ni wɔfee wɔnii tamɔ Diotrefe ní ‘haaa bɔfo Yohane hiɛgbɛ’ lɛ. (3 Yoh. 9, 10) Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkatsɔmɔ mɛi ni yeɔ amɛtsui naa sane. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔkɛ wɔwiemɔ loo wɔnifeemɔ baatsɔɔ akɛ wɔbɛ bulɛ kɛha mɛi ni Yehowa tsɔɔ amɛ nɔ etsɔɔ wɔ gbɛ ŋmɛnɛ lɛ. (4 Mose 16:1-3) Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔhiɛ asɔ hegbɛ ni wɔná ní wɔkɛ tsulɔ kuu lɛ tsuɔ nii kutuu lɛ, ni wɔbo amɛtoi. Ni aso esaaa akɛ wɔboɔ asafoŋ onukpai lɛ atoi ní wɔbaa wɔhe shi wɔhaa amɛ?—Nyɛkanea Hebribii 13:7, 17.

6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ apɛi eshihilɛ mli ekwɛ lɛ?

6 Gbɛ kroko ni wɔɔtsɔ nɔ wɔha ana akɛ wɔhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ ji ní wɔpɛi wɔshihilɛ mli wɔkwɛ, wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ‘kɛwo wɔsɔɔmɔ lɛ hiɛ nyam’ ní wɔkɛjie Yehowa yi. (Rom. 11:13) Mɛi komɛi enyɛ amɛmiisɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi. Mɛi krokomɛi hu miisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, kɛ Betel weku lɛ mli bii yɛ jeŋ fɛɛ. Nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo miiye kɛmiibua koni amamɔ Maŋtsɛyeli Asai. Yehowa webii lɛ ateŋ mɛi babaoo hu miibɔ mɔdɛŋ koni amɛye amɛbua amɛwekui lɛ ni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ, ni amɛkɛ amɛhe woɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ daa otsi. (Nyɛkanea Kolosebii 3:23, 24.) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ kɛ́ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ wɔhe ha kɛtsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ni wɔkɛ wɔsusuma muu fɛɛ sɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ, wɔbaakã he wɔtsu wɔgbɛfaŋnɔ yɛ egbɛjianɔtoo lɛ mli.

Nibii ni Haa Esoroɔ Wɔgbɛfaŋnɔ Lɛ

7. Mɛɛ gbɛ nɔ shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ baanyɛ asa nɔ ni wɔtsuɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ he?

7 Ehe miihia ni wɔpɛi wɔshihilɛ mli wɔkwɛ, ejaakɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ baanyɛ asa nɔ ni wɔtsuɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔ ni nyɛmi nuu tsuɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ yɛ srɔto yɛ nyɛmi yoo nɔ̃ he yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ. Afii abɔ ni wɔye, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, kɛ nibii krokomɛi saa nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ he. Abɛi 20:29 lɛ kɛɔ akɛ: “Oblahii anunyam ji amɛhewalɛ, ni hiimeji ahefɛo ji amɛwaji lɛ.” Akɛni oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛtsuɔ nitsumɔi ni wa, shi mɛi ni edara lɛ kɛ amɛnilee kɛ amɛniiashikpamɔi lɛ yeɔ amɛbuaa asafo lɛ waa. Agbɛnɛ hu esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni duroɔ wɔ nyɛmɔ ní wɔkɛtsuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ.—Bɔf. 14:26; Rom. 12:6-8.

8. Te nibii ni kã wɔtsui nɔ lɛ náa nɔ ni wɔtsuɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ nɔ hewalɛ ehaa tɛŋŋ?

8 Sane ko ni kɔɔ oblayei enyɔ komɛi ni jɛ musuŋ kome mli lɛ ahe lɛ haa wɔnaa nɔ̃ kroko hu ni saa nɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsu yɛ asafo lɛ mli lɛ he. Amɛ fɛɛ amɛgbe sɛkɛndre skul naa. Amɛ fɛɛ amɛyɛ shihilɛ kome mli. Amɛfɔlɔi bɔ mɔdɛŋ amɛwo amɛ hewalɛ koni kɛ́ amɛgbe skul naa lɛ amɛsɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi. Beni amɛgbe skul naa lɛ, mɔ kome bɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ, shi mɔ kroko lɛ kɛ ebe fɛɛ yabɔi heloonaa nitsumɔ tsumɔ. Mɛni ha amɛhala nibii srɔtoi lɛ? Ejɛ nɔ ni kã amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsui nɔ lɛ hewɔ. Yɛ naagbee lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hala nɔ ni esumɔɔ akɛ efee. Ani jeee nakai eji yɛ wɔteŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ? Esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu nɔ ni wɔbaasumɔ akɛ wɔtsu yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he. Ani wɔbaanyɛ wɔtsu babaoo fe bɔ ni wɔtsuɔ amrɔ nɛɛ, kɛ́ no baabi ni wɔfee tsakemɔi yɛ wɔshihilɛi amli po?—2 Kor. 9:7.

9, 10. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ nɔ ko kanyaaa wɔ ni wɔfee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli?

9 Ni kɛ́ nɔ ko kanyaaa wɔ ni wɔtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni no hewɔ lɛ wɔnyiɛɔ asafo lɛ mli kwaduŋkwaduŋ kɛkɛ hu? Paulo wie yɛ wolo ni eŋma eyaha Filipibii lɛ mli akɛ: “Suɔmɔ ni aaasumɔ jio, feemɔ ni aaafee jio, Nyɔŋmɔ ji mɔ ni tsuɔ fɛɛ yɛ nyɛmli yɛ emlihilɛ lɛ naa.” Hɛɛ Yehowa baanyɛ akanya wɔ ni wɔná shwelɛ lɛ.—Fili. 2:13; 4:13.

10 Belɛ, aso esaaa akɛ wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ ni wɔná shwelɛ kɛha esuɔmɔnaa nifeemɔ? Blema Israel Maŋtsɛ David fee nakai. Esɔle akɛ: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ̀i lɛ, ha male otempɔŋi lɛ! Ha manyiɛ onɔkwale lɛ mli, ni otsɔɔ mi nii; ejaakɛ bo ji miyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ, bo gbɛ mikwɛɔ daa nɛɛ.” (Lala 25:4, 5) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔtsɔ sɔlemɔ nɔ wɔbi Yehowa ní eha wɔná shwelɛ kɛha esuɔmɔnaa nifeemɔ. Kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ naa nɔ ni wɔfeɔ wɔhaa amɛ lɛ nɔ lɛ, ehaa wɔhiɛ sɔɔ amɛ waa. (Mat. 26:6-10; Luka 21:1-4) Hiɛsɔɔ nɛɛ baanyɛ atsirɛ wɔ ni wɔkpa Yehowa fai koni eha wɔná shwelɛ akɛ wɔɔlɛɛ wɔsɔɔmɔ lɛ mli. Gbalɔ Yesaia fee su ni esa akɛ wɔná lɛ he nɔkwɛmɔnɔ efɔ shi eha wɔ. Beni Yesaia nu ni Yehowa miibi akɛ: “Namɔ matsũ? ni namɔ aaatee aha wɔ?” lɛ, ehere nɔ akɛ: “Naa mi, tsũ mi!”—Yes. 6:8.

Mɛɛ Gbɛ nɔ Oootsɔ Oya Ohiɛ?

11. (a) Mɛni hewɔ ehe miihia ni nyɛmimɛi hii ashɛ Ŋmalɛ naa taomɔnii kɛha sɔɔmɔ hegbɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe lɛ? (b) Mɛni nyɛmi nuu ko baanyɛ afee koni ená sɔɔmɔ hegbɛi?

11 Mɛi 289,678 ni abaptisi yɛ afi 2008 sɔɔmɔ afi lɛ mli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ haa anaa faŋŋ akɛ, ehe miihia waa ni aná nyɛmimɛi hii ni baakwɛ tooku lɛ nɔ. Kɛ́ nyɛmi nuu ji bo lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Yɛ anɔkwale faŋŋ mli lɛ, esa akɛ obɔ mɔdɛŋ ni oshɛ Ŋmalɛ naa taomɔ nii kɛha asafoŋ sɔɔlɔi kɛ asafoŋ onukpai lɛ ahe. (1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9) Te nyɛmi nuu ko aaafee tɛŋŋ eshɛ Ŋmalɛ naa taomɔnii nɛɛ ahe lɛ? Esa akɛ etsu nifeemɔi ni akɛwoɔ edɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe nii jogbaŋŋ, ebɔ mɔdɛŋ koni esaji ahetoohamɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ amɔ shi, efo nanemɛi héyelilɔi anɔ̃ mli. Ekɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ ehiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni eyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ oblahii baatsɔ atsɔɔ akɛ amɛhiɛ dɔɔ anɔkwale lɛ he?

12 Mɛni esa akɛ oblahii, titri lɛ mɛi ni yeko afii 20 lɛ afee koni amɛya amɛhiɛ yɛ asafo lɛ mli? Amɛbaanyɛ amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛná “mumɔŋ nilee kɛ shishinamɔ” babaoo kɛtsɔ Ŋmalɛ lɛ kasemɔ nɔ. (Kol. 1:9) Kɛ́ amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ ni amɛkɛ amɛhe woɔ asafoŋ kpeei amli kɛmɔɔ shi lɛ, ebaaha amɛya amɛhiɛ yɛ asafo lɛ mli. Oblahii baanyɛ abɔ mɔdɛŋ hu koni amɛshɛ taomɔ nii kɛha be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fãi srɔtoi lɛ ahe. Eji ‘shinaa kpeteŋkpele ni nitsumɔ pii yɔɔ’ mli. (1 Kor. 16:9) Kɛ́ okɛ obe fɛɛ sɔmɔ Yehowa lɛ, otsui baanyɔ omli ni Yehowa baajɔɔ bo waa.—Nyɛkanea Jajelɔ 12:1.

13, 14. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ nyɛmimɛi yei baanyɛ atsɔ atsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni amɛyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ?

13 Nyɛmimɛi yei hu baanyɛ amɛkɛ amɛnifeemɔ atsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni amɛtsuɔ koni amɛkɛwo Lala 68:12 lɛ obɔ lɛ. Ŋmalɛ nɛɛ kɛɔ akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa] ha anu hewalɛ wiemɔ; yei ni shiɛɔ kunimyeli lɛ fa babaoo.” Gbɛ̀i ni he hiaa fe fɛɛ ni nyɛmimɛi yei baanyɛ atsɔ nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni amɛyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ ateŋ ekome ji ní amɛkɛ amɛhe awo kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli. (Mat. 28:19, 20) No hewɔ lɛ, kɛ́ nyɛmimɛi yei kɛ amɛhe wo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛmɔ shi, ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ nibii shã afɔle yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni amɛyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ.

14 Paulo wie yɛ wolo ni eŋma eyaha Tito lɛ mli akɛ: ‘Yeimeji lɛ aba amɛjeŋ bɔ ni sa mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ; amɛfee mɛi ni tsɔ̃ɔ nii kpakpai, koni amɛtsɔɔ oblayei lɛ ni amɛsumɔ amɛwumɛi, amɛsumɔ amɛbii, amɛhiɛ akã shi, amɛhe atse, amɛbaa amɛwe yi jogbaŋŋ, amɛmli ahĩ, amɛba amɛhe shi amɛha amɛwumɛi, koni akawie Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he musubɔɔ wiemɔ.’ (Tito 2:3-5) Nyɛmimɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ anifeemɔi baanyɛ aná asafoŋ bii lɛ anɔ hewalɛ kpakpa! Kɛ́ nyɛmimɛi yei ni edara yɛ mumɔŋ lɛ jieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ asafoŋ onukpai lɛ, amɛkɛ atadei ni sa wulaa amɛhe, ni amɛhalaa hiɛtserɛjiemɔ ni sa lɛ, amɛkɛ nakai feemɔ toɔ okadi kpakpa amɛhaa mɛi krokomɛi, ni amɛhaa anaa akɛ amɛhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni amɛyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ waa.

15. Mɛni nyɛmi yoo oshijafo baanyɛ afee koni ekɛye shoofeemɔ nɔ?

15 Bei komɛi lɛ ebaanyɛ ewa kɛha nyɛmi yoo oshijafo ko akɛ eeena gbɛfaŋnɔ ni eyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ. Nyɛmi yoo oshijafo ko kɛɛ akɛ: “Kɛ́ oji oshija lɛ, bei komɛi lɛ ohe feɔ shoo.” Beni abi lɛ nɔ ni efeɔ kɛ́ ehe fee shoo lɛ, ekɛɛ akɛ: “Sɔlemɔ kɛ nikasemɔ yeɔ ebuaa mi ni minaa akɛ miyɛ gbɛfaŋnɔ yɛ asafo lɛ mli. Mikaseɔ nibii ni haa minaa akɛ Yehowa susuɔ mihe. No sɛɛ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ maye mabua mɛi krokomɛi yɛ asafo lɛ mli. Enɛ yeɔ ebuaa mi ni ehaaa masusu mikome mihe tuutu.” Yehowa kɛɛ David yɛ Lala 32:8 lɛ akɛ: “Mawoo ŋaa, mihiŋmɛi kã ohe.” Hɛɛ Yehowa susuɔ etsuji fɛɛ ní nyɛmimɛi yei oshijafoi fata he lɛ ahe, ni ebaaye ebua amɛ fɛɛ ni amɛtsu amɛgbɛfaŋnɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli.

Yaa nɔ Otsu Ogbɛfaŋnɔ!

16, 17. (a) Mɛni hewɔ nine ni Yehowa fɔ̃ wɔ koni wɔbafata egbɛjianɔtoo lɛ he lɛ nɔ ni wɔkpɛlɛ lɛ ji yiŋkpɛɛ ni hi fe fɛɛ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsu wɔgbɛfaŋnɔ yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli daa?

16 Yehowa ejɛ suɔmɔ mli egbala etsuji lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛba emasɛi. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ dã.” (Yoh. 6:44) Yehowa egbala wɔ kɛjɛ gbɔmɛi akpekpe toi akpei abɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ, koni wɔbafata esafo ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ ŋmɛnɛ lɛ he. Ninefɔ̃ɔ nɛɛ nɔ ni wɔkpɛlɛ lɛ ji yiŋkpɛɛ ni hi fe fɛɛ. Enɛ eha wɔkɛ wɔwala miitsu nibii ni sa. No hewɔ lɛ wɔmii shɛɔ wɔhe ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli jogbaŋŋ ejaakɛ wɔyɛ gbɛfaŋnɔ yɛ asafo lɛ mli!

17 Lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Yehowa, miisumɔ owe shihilɛhe lɛ.” Ekɛfata he hu akɛ: “Minane mã he ni ja trɔmɔɔ. Majie Yehowa yi yɛ gwabɔi amli!” (Lala 26:8, 12) Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ eha wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛfaŋnɔ yɛ egbɛjianɔtoo lɛ mli. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkɛ teokrase gbɛtsɔɔmɔi tsu nii, ni wɔha wɔhiɛ dɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔtsu wɔgbɛfaŋnɔ yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli daa.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ shishinumɔ yɔɔ he akɛ aaamu sane naa akɛ Kristofoi fɛɛ yɛ gbɛfaŋnɔ yɛ asafo lɛ mli?

• Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ?

• Mɛɛ nibii baanyɛ aha esoro nɔ ni wɔtsuɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi oblahii kɛ oblayei kɛ mɛi ni edara baatsɔ atsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Mɛni nyɛmimɛi hii baanyɛ afee koni amɛná sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmimɛi yei baanyɛ atsɔ atsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ gbɛfaŋnɔ ni amɛyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ?