Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kaaha Omiishɛɛ Tã Yɛ Haomɔ Beaŋ

Kaaha Omiishɛɛ Tã Yɛ Haomɔ Beaŋ

Kaaha Omiishɛɛ Tã Yɛ Haomɔ Beaŋ

‘Mɛi fɛɛ ni baa Yehowa abo lɛ amli aaafili amɛ; amɛaanyã daa nɛɛ.’—LALA 5:12.

1, 2. (a) Mɛni ji nibii komɛi ni haa mɛi piŋɔ waa ŋmɛnɛ? (b) Yɛ naagbai ni anɔkwa Kristofoi kɛkpeɔ akɛ adesai lɛ asɛɛ lɛ, mɛni hu esa akɛ amɛmia amɛhiɛ yɛ mli?

AMANEHULUI ni baa adesai anɔ lɛ eko hu baa Yehowa Odasefoi anɔ. Ayeɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ mɛi pii saji fɔji, aawu ta yɛ hei ni amɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ lɛ, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu kɛ shihilɛi fɔji krokomɛi miikpe. Adebɔɔ naa osharai, ohia, hela, kɛ gbele haa amɛpiŋɔ. Bɔfo Paulo ŋma yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Wɔle akɛ bɔɔnii lɛ fɛɛ kɛ wɔ dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛkɛ wɔ kɔ̃mɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ.” (Rom. 8:22) Emuu ni wɔyeee lɛ hu haa wɔnaa nɔ̃. Ekolɛ wɔbaanu he tamɔ bɔ ni Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema lɛ nu he lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ minishaianii lɛ esu mi; amɛtamɔ jatsu tsiŋmoo ni tsii fe mi.”—Lala 38:5.

2 Anɔkwa Kristofoi kɛ naagbai ni adesai fɛɛ kɛkpeɔ lɛ eko kpeɔ, ni asaŋ amɛtere mfonirifeemɔŋ sɛŋmɔtso hu kɛfata he. (Luka 14:27) Hɛɛ, anyɛ̃ɔ Yesu kaselɔi lɛ, ni awaa amɛyi tamɔ bɔ ni afee Yesu lɛ nɔŋŋ. (Mat. 10:22, 23; Yoh. 15:20; 16:2) No hewɔ lɛ, Kristo sɛɛ ni wɔnyiɛ lɛ biɔ ni wɔfee ekãa ni wɔmia wɔhiɛ waa be mli ni wɔmɛɔ jeŋ hee lɛ mli jɔɔmɔi lɛ.—Mat. 7:13, 14; Luka 13:24.

3. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ ehe ehiaaa ni Kristofoi ana nɔ̃ daa dani amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ?

3 Ani enɛ tsɔɔ akɛ anɔkwa Kristofoi náaa miishɛɛ ni amɛtsui hu enyɔɔɔ amɛmli yɛ shihilɛ gbɛ ni amɛkɔ lɛ hewɔ? Ani esa akɛ wɔhao ni wɔye awerɛho sɔŋŋ kɛyashi naagbee lɛ aaaba? Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔná miishɛɛ be mli ni wɔmɛɔ eshiwoi lɛ amlibaa lɛ. Biblia lɛ wie anɔkwa jálɔi ahe shii abɔ akɛ amɛyɛ miishɛɛ. (Nyɛkanea Yesaia 65:13, 14.) Lala 5:12 lɛ kɛɛ akɛ: ‘Mɛi fɛɛ ni baa Yehowa abo lɛ amli aaafili amɛ; amɛaanyã daa nɛɛ.’ Hɛɛ, wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ, ní wɔtsui hu anyɔ wɔmli yɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔdamɔ kai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa ní yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ wɔná miishɛɛ lɛ he wɔkwɛa.

Yehowa—“Miishɛɛ Nyɔŋmɔ Lɛ”

4. Te Nyɔŋmɔ nuɔ he ehaa tɛŋŋ kɛ́ afeee esuɔmɔnaa nii lɛ?

4 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Yehowa he okwɛ. Lɛ ji Nyɔŋmɔ Ofe, ni lɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Nɔ ko nɔ ko he ehiaaa lɛ, ni ehiaaa mɔ ko mɔ ko yelikɛbuamɔ hu. Yehowa yɛ hewalɛ fe mɔ fɛɛ mɔ, shi edɔ lɛ waa beni ebii ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ateŋ mɔ kome tse atua ní ebatsɔ Satan lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, sɛɛ mli beni ŋwɛi bɔfoi krokomɛi hu tse atua, ní amɛyafata Satan he lɛ, no hu dɔ Nyɔŋmɔ waa. Agbɛnɛ hu, susumɔ bɔ ni edɔ Nyɔŋmɔ waa beni Adam kɛ Hawa, ni ji mɛi ni eje gbɛ ebɔ amɛ jogbaŋŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tse ehiɛ atua lɛ he okwɛ. Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ, amɛshwiei lɛ ateŋ mɛi akpekpe toi akpei abɔ ekpoo Yehowa nɔyeli lɛ.—Rom. 3:23.

5. Mɛni haa Yehowa haoɔ waa?

5 Atuatsemɔ ni Satan je shishi lɛ miiya nɔ lolo. Aaafee afii 6,000 sɔŋŋ ni eho nɛɛ, Yehowa ena ni adesai miijá wɔŋ, amɛmiifee yiwalɛ nii, amɛmiigbegbee gbɔmɛi, ni amɛkɛ amɛhe miiwo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. (1 Mose 6:5, 6, 11, 12) Kɛfata he lɛ, enuɔ ní mɛi miimale ní amɛmiiwie musubɔɔ wiemɔi ní efeee amɛ hiɛgbele. Bei komɛi lɛ, enɔkwa jálɔi lɛ po feɔ lɛ nidɔɔnii. Biblia lɛ wie nidɔɔnii ni ejálɔi lɛ fee lɛ lɛ ateŋ ekome he akɛ: “Kwɛ shii abɔ ní amɛtse ehiɛ atua yɛ ŋã lɛ nɔ, ní amɛfee lɛ nidɔɔnii yɛ ŋã olɛŋlɛ lɛ nɔ! Ni amɛka Mawu nɔtonɔto, ni amɛwo Israel Mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli la.” (Lala 78:40, 41) Ekã shi faŋŋ akɛ edɔɔ Yehowa naakpa kɛ́ ewebii lɛ tse ehiɛ atua lɛ. (Yer. 3:1-10) Eyɛ faŋŋ akɛ nibii fɔji yaa nɔ, ni enɛɛmɛi haa Yehowa haoɔ waa.—Nyɛkanea Yesaia 63:9, 10.

6. Te Nyɔŋmɔ tsuɔ shihilɛi ni haoɔ lɛ lɛ ahe nii ehaa tɛŋŋ?

6 Ni kɛlɛ, kɛ́ mɛi fee Yehowa nidɔɔnii loo amɛbaaa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ, no haaa enijiaŋ aje wui. Be fɛɛ be ni nɔ ko aaawo egbɛjianɔtoo najiaŋ lɛ, Yehowa tsuɔ he nii oya nɔŋŋ bɔni afee ni yibii gbohii ni baajɛ mli kɛba lɛ akakwɔ tso. Kɛfata he lɛ, ekwɛɔ nii kɛyaa shɔŋŋ ni etoɔ gbɛjianɔ koni yɛ naagbee lɛ eyiŋtoo lɛ aba mli. Gbɛjianɔtoi kpakpai nɛɛ ahewɔ lɛ, Yehowa kɛ miishɛɛ miikwɛ be ni abaabu enɔyeli lɛ bem kɛ jɔɔmɔi ni enɛ baaha ejálɔi anɔkwafoi lɛ aná hu lɛ gbɛ. (Lala 104:31) Hɛɛ, eyɛ mli akɛ agbe Yehowa he guɔ babaoo moŋ, shi ekã he eji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ.”—1 Tim. 1:11, NW; Lala 16:11.

7, 8. Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase Yehowa?

7 Eji anɔkwale akɛ wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhe ato Yehowa he, ejaakɛ wɔbɛ nyɛmɔ ni akɛtsuɔ naagbai ahe nii tamɔ lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa be mli ni wɔdamɔɔ wɔmanehului lɛ anaa lɛ. Ejeee tɔmɔ akɛ wɔɔhao kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe, shi esaaa akɛ wɔkɛ wɔshigbeemɔ feɔ wɔshikamɔhe. Akɛni Yehowa bɔ wɔ yɛ esubaŋ nɔ hewɔ lɛ, wɔyɛ jwɛŋmɔ kɛ nilee ni wɔbaanyɛ wɔkɛsusu wɔnaagbai lɛ ahe, ní wɔtsu he nii jogbaŋŋ kɛ́ eeehi nakai feemɔ.

8 Yɔsemɔ ni wɔɔyɔse akɛ nibii komɛi yɛ ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee lɛ ji gbɛ kome ni he hiaa waa ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔdamɔ shihilɛ mli naagbai anaa. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔye shihilɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe ŋkɔmɔ lɛ, ebaanyɛ eha wɔnijiaŋ aje wui, ni nibii babaoo ni haa wɔnáa miishɛɛ yɛ anɔkwa jamɔ mli lɛ baaŋmɛɛ wɔ. Kɛ́ wɔfee nibii ni sa koni wɔkɛtsu naagba ko he nii lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔkaye wɔtsui tuutu yɛ naagba lɛ he dɔŋŋ, shi moŋ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nibii krokomɛi ni sɛɛnamɔ yɔɔ amɛhe babaoo lɛ anɔ. Biblia mli saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ maa sane nɛɛ nɔ mi jogbaŋŋ.

Esa akɛ Wɔná Jwɛŋmɔ ni Ja

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Hana tsɔ ená jwɛŋmɔ ni ja?

9 Susumɔ shihilɛ ni Hana yɔɔ mli dani efɔ́ gbalɔ Samuel lɛ he okwɛ. Hana hao waa yɛ kene ni eji lɛ hewɔ. Aye ehe fɛo ni abɔ lɛ ahora yɛ kene ni eji lɛ hewɔ. Bei komɛi lɛ, Hana nijiaŋ jeɔ wui aahu akɛ efeɔ lɛ yaafo ni eyeee nii. (1 Sam. 1:2-7) Gbi ko beni Hana tee Yehowa sɔlemɔwe lɛ taakɛ efɔɔ feemɔ lɛ, “eyakpa Yehowa fai, ni efó aahu, ejaakɛ ewerɛ eho ehe.” (1 Sam. 1:10) Beni Hana kɛ ehaomɔi lɛ eshwie Yehowa hiɛ egbe naa lɛ, osɔfonukpa Eli ba eŋɔɔ ni ebakɛɛ lɛ akɛ: “Yaa yɛ hejɔlɛ mli, ni Israel Nyɔŋmɔ lɛ aaahao onibimɔnii ni obi lɛ lɛ!” (1 Sam. 1:17) Ekã shi faŋŋ akɛ, beni Hana sɔle etã lɛ, enu he akɛ efee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ efee. Enyɛŋ kene ni eji lɛ he nɔ ko efee. Hana ná jwɛŋmɔ ni ja yɛ shihilɛ lɛ he. Kɛkɛ ni ‘eyiŋ etee, ni eyaye nii, ni ehiɛ efeee tɔtɔɔtɔ dɔŋŋ.’—1 Sam. 1:18.

10. Beni Paulo kɛ naagba ko ni enyɛŋ he nii etsu kpe lɛ, mɛɛ jwɛŋmɔ ni ja ená?

10 Beni bɔfo Paulo kɛ naagba ko kpe lɛ, lɛ hu efee enii yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Ekɛ naagba ko ni ha ehao waa kpe. Etsɛ naagba nɛɛ akɛ “ŋmei ko yɛ miheloo mli.” (2 Kor. 12:7) Paulo fee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ koni ekɛha piŋmɔ lɛ sɛɛ afo, ni esɔle koni Yehowa ajie piŋmɔ lɛ. Shii enyiɛ Paulo kpa Yehowa fai yɛ naagba lɛ he? Shii etɛ. Efaikpamɔ ni ji etɛ lɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ha Paulo le akɛ ejieŋ ‘ŋmei ni yɔɔ eheloo lɛ mli’ lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Paulo kpɛlɛ nɔ, ni ebɔ mɔdɛŋ esɔmɔ Yehowa yɛ gbɛ ni mɔ shi jogbaŋŋ nɔ fe tsutsu lɛ.—Nyɛkanea 2 Korintobii 12:8-10.

11. Kɛ́ wɔkɛ amanehului miikpe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ baanyɛ aye abua wɔ?

11 Nɔkwɛmɔnii nɛɛ etsɔɔɔ akɛ kɛ́ wɔkɛ naagbai miikpe lɛ wɔkasɔle yɛ he wɔha Yehowa. (Lala 86:7) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” Te Yehowa baatsu faikpamɔi kɛ tutɔmɔi nɛɛ ahe nii eha tɛŋŋ? Biblia lɛ kɛfata he akɛ: “Ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!” (Fili. 4:6, 7) Hɛɛ, ekolɛ Yehowa ejieŋ wɔnaagba lɛ, shi ebaanyɛ eha wɔsɔlemɔi lɛ ahetoo kɛtsɔ jwɛŋmɔ ni ja ni eeeha wɔná lɛ nɔ. Kɛ́ wɔsɔle yɛ sane ko he lɛ, ekolɛ wɔbaayɔse akɛ yeyeeye ni wɔɔfee fe nine lɛ baanyɛ aye wɔ awui.

Ná Miishɛɛ akɛ Oofee Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nii

12. Mɛni hewɔ kɛ́ mɔ ko nijiaŋ je wui tuutu lɛ ebaanyɛ efee oshara kɛha lɛ lɛ?

12 Abɛi 24:10 lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ otɔ biti yɛ haomɔ gbi nɔ lɛ, belɛ ohewalɛ faaa.” Abɛ kroko kɛɛ akɛ: “Tsuiŋdɔlɛ haa mɔ feɔ gblinĩi.” (Abɛi 15:13) Kristofoi komɛi haoɔ aahu akɛ amɛkpaa Biblia lɛ kanemɔ, ni amɛjwɛŋŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ dɔŋŋ. Amɛjɛɛɛ amɛtsui mli amɛsɔleee dɔŋŋ, ni ekolɛ amɛbaatsi amɛhe kɛjɛ Yehowa jálɔi krokomɛi lɛ ahe. Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ mɔ ko nijiaŋ je wui tuutu lɛ, ebaanyɛ efee oshara kɛha lɛ.—Abɛi 18:1, 14.

13. Mɛɛ nifeemɔi baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnijiaŋ akaje wui ní wɔná miishɛɛ?

13 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ wɔná jwɛŋmɔ ni ja lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ wɔshihilɛ mli ní baaha wɔná miishɛɛ ní wɔtsui anyɔ wɔmli lɛ anɔ. David ŋma akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii.” (Lala 40:9) Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa nibii ni wɔfeɔ kɛjáa Yehowa lɛ kɔkɔɔkɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo nifeemɔi ni baaha wɔná miishɛɛ lɛ amli lɛ, no baaku wɔwerɛhoyeli lɛ naa. Yehowa kɛɔ wɔ akɛ kɛ́ wɔkane e-Wiemɔ lɛ ni wɔma wɔyi shi wɔkwɛ mli daa lɛ, wɔbaaná miishɛɛ ni wɔtsui baanyɔ wɔmli. (Lala 1:1, 2; Yak. 1:25) Wɔnáa “naajɔlɛ wiemɔi” yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli kɛ agbɛnɛ hu yɛ Kristofoi akpeei ashishi, ni wiemɔi nɛɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni eha wɔná miishɛɛ.—Abɛi 12:25; 16:24.

14. Mɛɛ shi Yehowa ewo ni haa wɔnáa miishɛɛ amrɔ nɛɛ?

14 Nyɔŋmɔ eha wɔná yiŋtoi babaoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná miishɛɛ. Shi ni ewo akɛ ebaahere wɔyiwala lɛ ji nibii titrii ni haa wɔnáa miishɛɛ lɛ ateŋ ekome. (Lala 13:6) Wɔle akɛ ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ, beni yi aaawula shi lɛ, Nyɔŋmɔ baajɔɔ mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ taoɔ esɛɛgbɛ lɛ. (Nyɛkanea Jajelɔ 8:12.) Gbalɔ Habakuk wie anɔkwa sane nɛɛ he jogbaŋŋ beni eŋma akɛ: “Ejaakɛ agbamitso lɛ gbaŋ afofro, ni yibii hu ehiŋ weintsei lɛ anɔ; mutso yibiiwoo aaafee yaka, ni abɔɔi lɛ baŋ niyenii; aaaha tooi atã yɛ tooi atsu lɛ mli, ni anaŋ tsinai yɛ amɛtsui lɛ amli. Shi mi lɛ, manya yɛ Yehowa mli, mimli aaafili mi yɛ miyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli!”—Hab. 3:17, 18.

‘Maŋ ni Yehowa Ji E-Nyɔŋmɔ lɛ Yɛ Miishɛɛ!’

15, 16. Tsĩi nibii ni Nyɔŋmɔ kɛdroɔ wɔ ni wɔbaanyɛ wɔná amɛmli ŋɔɔmɔ beni wɔmɛɔ wɔsɛɛ jɔɔmɔi lɛ ekomɛi atã.

15 Be mli ni wɔmɛɔ wɔsɛɛ shihilɛ ni nɔ bɛ ni asaa ato wɔ lɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔná nibii kpakpai ni ekɛdroɔ wɔ lɛ ahe sɛɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Miyoo akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni hi ha [adesai] fe nɔ ni amɛmii aaashɛ amɛhe ni amɛaafee ekpakpa yɛ amɛwala be lɛ mli. Ni asaŋ miyoo akɛ, kɛ́ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ aaaye ni enu, ni eye nii kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ edeŋmegbomɔ fɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ nikeenii ni.” (Jaj. 3:12, 13) Yelikɛbuamɔ ni wɔkɛaaha mɛi lɛ fata ‘ekpakpa ni wɔɔfee’ lɛ he. Yesu kɛɛ akɛ, nɔhamɔ mli yɛ miishɛɛ fe hemɔ. Kɛ́ wɔfeɔ nibii ni tsɔɔ akɛ wɔsusuɔ wɔhefatalɔi, wɔbii, wɔfɔlɔi kɛ wɔwekumɛi krokomɛi lɛ ahilɛkɛhamɔ he lɛ, ebaaha wɔtsui anyɔ wɔmli jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. (Abɛi 3:27) Kɛ́ wɔmli jɔ yɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ anɔ, wɔfeɔ amɛ gbɔ, ni wɔkɛ eshai ni amɛfeɔ wɔ lɛ faa amɛ lɛ, no hu haa wɔnáa miishɛɛ babaoo ni Yehowa hu náa he miishɛɛ. (Gal. 6:10; Kol. 3:12-14; 1 Pet. 4:8, 9) Ni kɛ́ wɔkɛ hekɛafɔleshãa mumɔ tsu wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔmli diɛŋtsɛ.

16 Atsĩ shihilɛ mli nibii ni haa wɔnáa miishɛɛ tamɔ niyeli kɛ ninumɔ tã yɛ Jajelɔ 3:12, 13 lɛ. Hɛɛ, kɛ́ wɔkɛ kai miikpe po lɛ, wɔbaanyɛ wɔná heloonaa nibii ni Yehowa kɛdroɔ wɔ lɛ amli ŋɔɔmɔ. Kɛfata he lɛ, hulushinyɔɔ ni yɔɔ fɛo, shikpɔŋ ko ni eshikamɔ yɔɔ fɛo, kooloi bibii ni miishwɛ, kɛ adebɔɔ mli nibii krokomɛi ni feɔ wɔ fɛo lɛ ji nibii ni akɛ shika heee, shi amɛbaanyɛ amɛha wɔnaa akpɛ wɔhe ni wɔná miishɛɛ. Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii nɛɛ anɔ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli waa, ejaakɛ lɛ eŋɔɔ nibii kpakpai fɛɛ jɛɔ.

17. Mɛni baaha wɔye wɔhe kwraa kɛjɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ amli, ni amrɔ nɛɛ po lɛ mɛni haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli?

17 Beni yi aaawula shi lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ, ekitai lɛ anɔ ni wɔyeɔ, kɛ kpɔmɔ afɔleshãa lɛ mli hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ lɛ baaha wɔye wɔhe kwraa kɛjɛ naagbai ni emuu ni wɔyeee lɛ haa wɔkɛkpeɔ lɛ amli, koni wɔná miishɛɛ kɛya naanɔ. (1 Yoh. 5:3) Shi amrɔ nɛɛ po lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔmli ejaakɛ wɔle akɛ Yehowa le naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ jogbaŋŋ. David ŋma akɛ: “Mimli aaafli mi ni manya yɛ omɔbɔnalɛ lɛ mli, ejaakɛ okwɛ mimanehulu lɛ, ni ole misusuma hehiamɔ lɛ.” (Lala 31:8) Suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛha wɔ lɛ baatsirɛ lɛ koni ejie wɔ kɛjɛ amanehulu mli.—Lala 34:20.

18. Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ webii aná miishɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli lɛ?

18 Nyɛhaa wɔkasea Yehowa, miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ, be mli ni wɔmɛɔ eshiwoi lɛ amlibaa lɛ. Nyɛkahaa wɔŋmɛa gbɛ ní shihilɛi gbohii ni wɔkɛkpeɔ lɛ ha wɔkpa Nyɔŋmɔ jamɔ. Nyɛhaa wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa kɛ nilee atsua naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe nii. Yehowa baaye abua wɔ ni wɔye wɔhe nɔ, ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ koni yibii gbohii ni baajɛ naagbai lɛ amli aba lɛ akafa. Nyɛhaa wɔmii ashɛa heloonaa nibii kɛ mumɔŋ nibii kpakpai ni ekɛdroɔ wɔ lɛ ahe. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ masɛi lɛ, wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ ejaakɛ “maŋ ni Yehowa ji e-Nyɔŋmɔ lɛ [yɛ miishɛɛ]!”—Lala 144:15.

Mɛni Okase?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Yehowa be mli ni wɔkɛ naagbai miikpe lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ naagbai ahe?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni wɔɔfee lɛ aŋɔɔ wɔnaa yɛ haomɔ beaŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Nibii fɔji ni yaa nɔ lɛ haoɔ Yehowa waa

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© G.M.B. Akash/Panos Pictures

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Yehowa kɛ nibii ni baaha wɔná miishɛɛ daa eduro wɔ