Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ye Obua Obii lɛ ni Amɛye Amɛnaagbai Babaoo lɛ Anɔ

Ye Obua Obii lɛ ni Amɛye Amɛnaagbai Babaoo lɛ Anɔ

Ye Obua Obii lɛ ni Amɛye Amɛnaagbai Babaoo lɛ Anɔ

WƆBII lɛ kɛ shihilɛi ni naa wawai miikpe. Ehe miihia ni amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ mumɔ lɛ he, ni amɛwu amɛshi ‘oblahiiaŋ sɛɛdii nii lɛ.’ (2 Tim. 2:22; 1 Yoh. 5:19) Agbɛnɛ hu, akɛni amɛmiibɔ mɔdɛŋ koni ‘amɛkai amɛ-Bɔlɔ lɛ’ hewɔ lɛ, mɛi ni kɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ kpãaa gbee lɛ yeɔ amɛhe fɛo, ni amɛjijeɔ amɛnaa po. (Jaj. 12:1) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Vincent lɛ wie egbekɛbiiashi he akɛ: “Daa nɛɛ, mɛi jijeɔ minaa, amɛwoɔ mihe gbeyei loo amɛtaoɔ akɛ amɛkɛ mi anɔ yɛ Odasefonyo ni miji lɛ hewɔ. Bei pii lɛ enaa waa aahu akɛ skulyaa jeɔ mihiɛ.” *

Yɛ shihilɛi ni naa wawai ni amɛkɛkpeɔ lɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ ehe baahia hu ni amɛwu amɛshi shwelɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛfee amɛnii tamɔ amɛtipɛŋfoi lɛ. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Cathleen ni eye afii 16 lɛ wie akɛ: “Ebɛ mlɛo akɛ ooohi shi akɛ mɔ ko ni esoro lɛ.” Nyɛmi nuu oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Alan lɛ wie etsuiŋ sane ko akɛ: “Bei pii lɛ, miskulbii lɛ fɔ̃ɔ mi nine koni mikɛ amɛ aje kpo yɛ otsi lɛ naagbee, ni yɛ anɔkwale mli lɛ, miisumɔ akɛ mikɛ amɛ aya.” Kɛfata he lɛ, oblahii kɛ oblayei sumɔɔ waa akɛ amɛkɛ amɛhe awo skul kpɔiaŋgbɔlemɔ akaŋshii amli, shi ewaaa akɛ no aaha amɛná nanemɛi gbohii. Nyɛmi yoo oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Tanya lɛ kɛɛ akɛ: “Misumɔɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔi waa. Wɔskul kootsii srɔtoi lɛ bɔ mɔdɛŋ shii abɔ akɛ amɛkɛ mi afata skultim ni amɛkwɛɔ nɔ lɛ he. Mifee ekãa waa dani minyɛ mikpoo.”

Te ooofee tɛŋŋ oye obua obii lɛ koni amɛye naagbai babaoo ni amɛkɛkpeɔ lɛ anɔ? Yehowa kɛwo fɔlɔi adɛŋ akɛ amɛtsɔɔ amɛbii lɛ gbɛ. (Abɛi 22:6; Efe. 6:4) Oti ni ma fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ahiɛ ji, amɛha amɛbii lɛ aná shwelɛ akɛ amɛbaabo Yehowa toi kɛjɛ amɛtsuiŋ. (Abɛi 6:20-23) No baaha amɛbii lɛ anyɛ aye shihilɛi ni naa wawai ni amɛkɛkpeɔ lɛ anɔ kɛji amɛfɔlɔi bɛ amɛmasɛi po.

Ebɛ mlɛo kɛha fɔlɔi akɛ amɛaatao daaŋ ŋmaa, amɛkwɛ amɛwekui anɔ, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛtsu sɔ̃i ni jwere amɛnɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe nii. Fɔlɔi komɛi feɔ enɛɛmɛi ní amɛbɛ hefatalɔi loo be mli ni amɛhefatalɔi ni heee yeee lɛ miite shi kɛmiiwo amɛ. Enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa biɔ ni fɔlɔi aná be kɛtsɔse amɛbii. Hewɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛtswa obii lɛ oma shi jogbaŋŋ koni amɛnyɛ amɛdamɔ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ, efɔŋfeemɔ he kaai, kɛ amɛnaa ni ajijeɔ daa gbi lɛ anaa?

Amɛ kɛ Yehowa Teŋ Naanyobɔɔ

Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ wɔbii lɛ ana Yehowa akɛ Mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Esa akɛ aye abua amɛ ni ‘amɛna mɔ ni anaaa lɛ lɛ.’ (Heb. 11:27) Vincent ni awie ehe sane kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ efɔlɔi ye amɛbua lɛ ni ená ekɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ. Ekɛɛ akɛ: “Amɛye amɛbua mi ni mina akɛ sɔlemɔ he miihia. Mikaiɔ akɛ kɛjɛ beni miji gbekɛ kwraa lɛ, misɔleɔ mihaa Yehowa daa gbɛkɛ dani miyaa saa mli. Nakai beaŋ tɔ̃ɔ ni miyɔse akɛ Yehowa ji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ.” Ani okɛ obii lɛ feɔ ekome kɛsɔleɔ? Mɛni hewɔ obooo sɔlemɔi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsɔleɔ amɛhaa Yehowa lɛ toi? Ani amɛfɔɔ wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ kɛnitsumɔ, loo amɛsɔlemɔi lɛ jieɔ susumɔi diɛŋtsɛ ni amɛyɔɔ yɛ Yehowa he lɛ akpo? Kɛ́ obo amɛsɔlemɔi atoi lɛ, obaanyɛ oyɔse kɛ́ wekukpãa kpakpa yɛ amɛ kɛ Yehowa teŋ.

Gbɛ kroko ni he hiaa waa ni gbekɛbii baanyɛ atsɔ nɔ abɛŋkɛ Yehowa kpaakpa ji, gbɛjianɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛaato kɛkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Cathleen ni awie ehe kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Akɛni mikane Biblia lɛ fɛɛ beni midako lɛ hewɔ lɛ, eye ebua mi waa. Eha miná nɔmimaa akɛ, kɛji mɛi te shi amɛwo mi po lɛ, Yehowa baafi misɛɛ.” Ani obii lɛ eto gbɛjianɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛkaneɔ Biblia lɛ?—Lala 1:1-3; 77:13.

Eji anɔkwale akɛ, esoro bɔ ni gbekɛ fɛɛ gbekɛ feɔ enii yɛ efɔlɔi agbɛtsɔɔmɔ he. Agbɛnɛ hu, afii abɔ ni amɛye lɛ baanyɛ atsɔɔ he ni amɛdara yɛ mumɔŋ kɛshɛ. Shi kɛ́ ayeee abuaaa gbekɛbii lɛ, ebaawa akɛ amɛaayɔse akɛ Yehowa ji Mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Esa akɛ fɔlɔi adu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ amɛwo amɛbii lɛ atsuiiaŋ bɔni afee ni he fɛɛ he ni gbekɛbii lɛ yɔɔ lɛ, amɛyɔse Yehowa susumɔi yɛ saji ahe. (5 Mose 6:6-9) Esa akɛ obii lɛ ahe aye akɛ Yehowa susuɔ amɛhe akɛ aŋkroaŋkroi.

Bɔ ni Ooofee Oha Sɛɛnamɔ Aba Nyɛsanegbaa He

Sane ni okɛ obii lɛ aaagba lɛ hu ji gbɛ ko ni he hiaa ni obaanyɛ otsɔ nɔ oye obua amɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee wiemɔ ni okɛ obii lɛ aaawie lɛ pɛ kɛkɛ tsɔɔ akɛ okɛ amɛ miigba sane yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Sanegbaa kpakpa biɔ ni obi obii lɛ saji, ni okɛ tsuishitoo abo amɛhetoi lɛ atoi kɛ́ amɛhetoi lɛ po jeee nɔ ni oosumɔ akɛ onu. Yoofɔyoo ko ni atsɛɔ lɛ Anne ni yɔɔ bihii enyɔ lɛ wie akɛ: “Mibiɔ amɛ saji kɛyashiɔ beni minuɔ he akɛ minu amɛsusumɔi kɛ shihilɛi ni amɛkɛkpeɔ lɛ ashishi.” Ani obii lɛ nuɔ he akɛ oboɔ amɛ toi jogbaŋŋ? Tanya ni atsĩ sane ko ni ewie lɛ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi boɔ mi toi jogbaŋŋ, ni amɛkaiɔ nibii ni mikɛɔ amɛ lɛ hu. Amɛle miklasbii lɛ agbɛi. Amɛbiɔ miklasbii lɛ ahe saji ni amɛbiɔ shihilɛi krokomɛi ni wɔgba he sane momo lɛ ahe saji.” Kɛ́ sɛɛnamɔ aaaba wɔsanegbai ahe lɛ, ehe miihia ni wɔbo sane toi ni wɔkai saji hu ni wɔgba lɛ.

Wekui babaoo eyɔse akɛ be ni amɛnyɛɔ amɛgbaa sane ni sɛɛnamɔ baa he ji beni amɛfee ekome kɛmiiye nii. Vincent tsɔɔ mli akɛ: “Wɔweku lɛ kɛ be ni wɔfeɔ ekome kɛyeɔ nii lɛ shwɛɛɛ kwraa. Wɔfɔlɔi kpaa gbɛ akɛ kɛ́ eeehi lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abafata weku lɛ he yɛ okpɔlɔ lɛ he kɛye nii. Aŋmɛɛɛ gbɛ ni mɔ ko akwɛ tɛlivishiŋ, ebo redio toi, loo ekane wolo ko be mli ni wɔyeɔ nii lɛ. Akɛni bei pii lɛ, saji ni wɔgbaa yɛ okpɔlɔ lɛ he lɛ jeee nɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ hewɔ lɛ, ebafeɔ nɔ ni mikɛwoɔ mitsui daa gbi ejaakɛ mikɛ naagbai kɛ nɔnyɛi kpeɔ yɛ skul.” Ekɛshi sɛɛ akɛ: “Agbɛnɛ hu, akɛni mikɛ mifɔlɔi lɛ fɔɔ sanegbaa yɛ niyenii ashishi hewɔ lɛ, kɛ miitao yelikɛbuamɔ yɛ saji ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa ahe lɛ, efeɔ mlɛo ehaa mi akɛ mikɛ amɛ aaagba he sane.”

Bi ohe akɛ, ‘Shii enyiɛ yɛ otsi lɛ mli wɔfeɔ ekome akɛ weku kɛyeɔ nii?’ Ani ehe baahia ni nyɛfee tsakemɔi yɛ enɛ gbɛfaŋ bɔni afee ni nyɛnyɛ nyɛgba saji babaoo ni sɛɛnamɔ yɔɔ he?

Nɔ Hewɔ ni Ehe Miihia ni Nyɛfee Shihilɛi Ahe Nɔkwɛmɔnii

Gbɛkɛ Weku Jamɔ ni afeɔ daa otsi lɛ hu haa anyɛɔ agbaa sane ni sɛɛnamɔ yɔɔ he, ni eyeɔ ebuaa gbekɛbii lɛ koni amɛtsu naagbai pɔtɛi komɛi ahe nii. Alan ni awie ehe kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi toɔ weku nikasemɔ lɛ he gbɛjianɔ bɔ ni baaha wɔnyɛ wɔjie wɔtsuiiaŋ susumɔi akpo. Amɛkɛ wɔ susuɔ saji ni kɔɔ shihilɛi ni no mli lɛ wɔkɛkpeɔ lɛ ahe lɛ he.” Alan mami wie akɛ: “Wɔkɛ be ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ eko feɔ shihilɛi ahe nɔkwɛmɔnii. Nɔkwɛmɔnii nɛɛ ye ebua wɔbii lɛ ni amɛle bɔ ni amɛaafee amɛfã amɛhemɔkɛyeli lɛ he, ní amɛkɛ odaseyelii ni maa nɔ mi akɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ ji anɔkwale lɛ aha. Enɛ ha amɛná ekãa babaoo kɛdamɔ naagbai ni amɛkɛkpe lɛ anaa.”

Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ gbekɛbii kɛ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ kpe lɛ, bei pii lɛ, ebiɔ ni amɛfee babaoo fe ni amɛaakɛɛ kɛkɛ akɛ dabi, ni amɛshi jɛmɛ. Esa akɛ amɛnyɛ amɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni amɛfeɔ nɔ ko kɛ nɔ hewɔ ni amɛkpoɔ akɛ amɛaafee nɔ ko. Agbɛnɛ hu, kɛ́ aaye amɛhe fɛo yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ amɛná ekãa kɛfã amɛhe. Kɛ́ amɛnyɛɛɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he amɛfã lɛ, ebaawa kɛha amɛ akɛ amɛkɛ ekãa aaahiɛ anɔkwa jamɔ mli. Kɛ́ nyɛkɛ nyɛbii lɛ fee shihilɛi srɔtoi ni amɛbaanyɛ amɛkɛkpe lɛ ahe nɔkwɛmɔnii lɛ, no baaha amɛná ekãa kɛfã amɛhemɔkɛyeli lɛ he.

Akrabatsa ni yɔɔ baafa 18 lɛ tsɔɔ shihilɛi komɛi ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nyɛbii lɛ afee he nɔkwɛmɔnii be mli ni nyɛfeɔ gbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ. Kɛ́ nyɛmiifee nɔkwɛmɔnii nɛɛ, nyɛbia nyɛbii lɛ saji ni mɛi baanyɛ abi amɛ koni eha nɔkwɛmɔnii lɛ afee tamɔ shihilɛi ni amɛkɛbaakpe diɛŋtsɛ. Kɛfata nɔkwɛmɔnii ni tamɔ nɛkɛ he lɛ, nyɛsusua nikasemɔi ni yɔɔ Biblia mli amaniɛbɔi lɛ amli lɛ ahe. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ nyɛtsɔse nyɛbii lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ yɛ shĩa lɛ, ebaaye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛye naagbai ni amɛkɛkpeɔ yɛ skul kɛ hei krokomɛi lɛ anɔ.

Ani Oshĩa lɛ Ji Tsuiwoohe?

Ani obii lɛ shweɔ akɛ amɛaaba shĩa kɛ́ amɛkpa skul? Kɛ́ obii lɛ nuɔ he akɛ shĩa ji he ko ni amɛnyɛɔ amɛwoɔ amɛtsui yɛ lɛ, no lɛ ebaaye ebua amɛ ni amɛkpee naagbai ni amɛkɛkpeɔ daa gbi lɛ anaa. Nyɛmi yoo ko ni miisɔmɔ yɛ Betel lɛ wie akɛ: “Beni mi ji gbekɛ lɛ, nɔ ko ni ye ebua mi waa ji akɛ, minuɔ he akɛ wɔshĩa lɛ ji he ko ni minyɛɔ miwoɔ mitsui yɛ. Ekɔɔɔ he eko bɔ ni shihilɛ ni mikɛkpeɔ yɛ skul lɛ ehiii ha lɛ, mile akɛ kɛ́ mitee shia lɛ, mitsui baanyɔ mimli.” Te oshĩa lɛ yɔɔ tɛŋŋ? Ani eji he ko ni “mlilawooi, béi mumɔ, [kɛ] mligbalamɔi” ehe shi yɛ, aloo ale jɛmɛ akɛ he ko ni “suɔmɔ, miishɛɛ, [kɛ] hejɔlɛ” yɔɔ? (Gal. 5:19-23, Ga Biblia hee lɛ) Kɛ́ bei pii lɛ toiŋjɔlɛ bɛ oshĩa lɛ, ani obɔɔ mɔdɛŋ waa koni ona nɔ̃ hewɔ, ní ofee tsakemɔi bɔni afee ni oshĩa lɛ afee tsuiwoohe kɛha obii lɛ?

Gbɛ kroko ni obaanyɛ otsɔ nɔ oye obua obii lɛ koni amɛye amɛnaagbai lɛ anɔ ji ni oha amɛná nanemɛi ni baatswa amɛ ama shi jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛmiijie nyɛhiɛtserɛ akɛ weku lɛ, ani nyɛbaanyɛ nyɛfɔ̃ nyɛsafo lɛ mlibii komɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ nine koni amɛbafata nyɛhe? Aloo nyɛbaanyɛ nyɛha nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ loo mɛi krokomɛi ni kɛ amɛhe ewo be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ abafata nyɛhe kɛye nii? Ani ole maŋsɛɛ shiɛlɔi loo Betelbii komɛi ní obii lɛ baanyɛ atsɔmɔ amɛnanemɛi, ekolɛ kɛtsɔ woloŋmaa, Intanɛt lɛ, loo tɛlifoŋtswaa nɔ? Mɛi ni tamɔ nɛkɛ ni obii lɛ kɛaabɔ lɛ baanyɛ aye abua amɛ koni amɛjaje amɛnajifaamɔi ni amɛkɛ mumɔŋ otii amamɔ amɛhiɛ. Susumɔ bɔ ni bɔfo Paulo ná oblanyo Timoteo nɔ hewalɛ kpakpa lɛ he okwɛ. (2 Tim. 1:13; 3:10) Naanyo ni Timoteo kɛ bɔfo Paulo bɔ gbagbalii lɛ ye ebua Timoteo ni ekɛ ejwɛŋmɔ ma mumɔŋ otii anɔ.—1 Kor. 4:17.

Jiemɔ Obii lɛ Ayi

Kɛ́ gbekɛbii fee nɔ ni ja yɛ nɔnyɛɛ ni Satan je lɛ kɛbaa amɛnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa tsui nyɔɔ emli naakpa. (Lala 147:11; Abɛi 27:11) Kɛ́ obii lɛ kɔ nilee gbɛ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ bo hu onáa miishɛɛ waa. (Abɛi 10:1) Ha obii lɛ ale akɛ osumɔɔ amɛ, ni ofɔ amɛyi jiemɔ. Yehowa fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha fɔlɔi. Beni abaptisi Yesu lɛ, Yehowa kɛɛ akɛ: “Bo ji misuɔmɔ bi lɛ, bo ohe tsui mináa!” (Mar. 1:11) Eka shi faŋŋ akɛ, nɔmimaa ni Yesu nine shɛ nɔ kɛjɛ e-Tsɛ lɛ ŋɔɔ akɛ enáa ehe tsui lɛ waje lɛ koni enyɛ edamɔ naagbai babaoo ni ekɛbaakpe lɛ anaa! Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, ha obii lɛ ale akɛ osumɔɔ amɛ, ni ojie amɛyi yɛ nibii ni amɛnyɛɔ amɛfeɔ lɛ ahewɔ.

Eji anɔkwale akɛ, onyɛŋ otsĩ nɔnyɛi, naajijemɔi, kɛ hefɛoyelii ni obii lɛ kɛbaakpe lɛ fɛɛ anaa. Ni kɛlɛ, obaanyɛ otsɔ gbɛ̀i babaoo anɔ oye obua amɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ye obua amɛ ni amɛtsɔmɔ Yehowa nanemɛi. Feemɔ nibii ni baaha amɛnyɛ amɛkɛ bo agba sane. Ha gbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ afee nɔ ni amɛbaanyɛ amɛná he sɛɛ, ni oha nyɛshĩa lɛ afee tsuiwoohe. Eka shi faŋŋ akɛ kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaaye ebua obii lɛ ni amɛye naagbai babaoo ni amɛkɛkpeɔ lɛ anɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Akrabatsa/​Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

SHIHILƐI AHE NƆKWƐMƆNII BAANYƐ AYE ABUA

Naa shihilɛi komɛi ni wɔbii lɛ kɛkpeɔ. Mɛni hewɔ nyɛfeee shihilɛi nɛɛ ekomɛi ahe nɔkwɛmɔnɔ be mli ni nyɛfeɔ gbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ?

▸ Kootsi ko kɛɛ obi yoo lɛ akɛ ebafata skultim lɛ he.

▸ Beni akpa skul ni obi lɛ nyiɛ gbɛ kɛmiiba shĩa lɛ, skulbii lɛ eko kpa zigaret mli eha lɛ.

▸ Gbekɛbii hii komɛi kɛɛ obi lɛ akɛ, kɛ́ amɛna ni eeshiɛ ekoŋŋ lɛ amɛbaayi lɛ.

▸ Beni obi yoo lɛ miishiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ, eyanina eskulnyo ko.

▸ Abi obi yoo lɛ yɛ eklasbii lɛ ahiɛ ni etsɔɔ nɔ hewɔ ni eŋaaa aflaŋaa lɛ.

▸ Gbekɛ nuu ko yeɔ obi nuu lɛ he fɛo be fɛɛ be yɛ Odasefonyo ni eji lɛ hewɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Ani obii lɛ eto gbɛjianɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛkaneɔ Biblia lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Kɛ́ nyɛmiijie nyɛhiɛtserɛ lɛ, ani nyɛfɔ̃ɔ mɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ nine koni amɛbafata nyɛhe?