Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ Ni Yehowa Kɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ Tsuɔ Eyiŋtoo He Nii

Bɔ Ni Yehowa Kɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ Tsuɔ Eyiŋtoo He Nii

Bɔ Ni Yehowa Kɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ Tsuɔ Eyiŋtoo He Nii

“Miwiemɔi ni jɛɔ midaaŋ lɛ . . . eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ.”—YES. 55:11.

1. Ha nɔkwɛmɔnɔ ni tsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ gbɛjianɔtoo kɛ yiŋtoo teŋ.

ŊƆƆ lɛ akɛ hii enyɔ komɛi miisaa amɛhe amɛto gbɛ ko ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ kar baafã. Mɔ kome kadi gbɛ ni ebaatsɔ nɔ kɛyashɛ he ni eyaa lɛ fitsofitso yɛ wolo nɔ. Mɔ kroko lɛ le he pɔtɛɛ ni eyaa lɛ jogbaŋŋ, shi ele hu akɛ ebaanyɛ etsɔ gbɛi srɔtoi anɔ kɛyashɛ jɛmɛ. Efee klalo akɛ kɛ́ ekɛ shihilɛ ko kpe ni ehe bahia lɛ, ebaatsɔ gbɛ kroko nɔ kɛya he ni eyaa lɛ. Yɛ gbɛi komɛi anɔ lɛ, hii enyɔ nɛɛ anifeemɔ lɛ haa wɔnaa srɔtofeemɔ ni yɔɔ gbɛjianɔtoo kɛ yiŋtoo teŋ. Abaanyɛ akɛ gbɛjianɔtoo ato kadimɔ ni akadiɔ gbɛ ni abaatsɔ nɔ kɛyashɛ he ko ni ayaa lɛ fitsofitso yɛ wolo nɔ lɛ he, shi abaanyɛ atsɔ gbɛi srɔtoi anɔ kɛtsu yiŋtoo ko he nii.

2, 3. (a) Mɛni ji Yehowa yiŋtoo lɛ, ni te etsu shihilɛ ni ba beni Adam kɛ Hawa fee esha lɛ he nii eha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ gbɛ ni kɛ Yehowa yiŋtoo lɛ mlibaa kpãa gbee nɔ lɛ?

2 Yehowa eto eyiŋ yɛ bɔ ni beni yi aaawula shi lɛ, eeeha afee esuɔmɔnaa nii lɛ he, shi etoko gbɛjianɔ krɛdɛɛ ko ni anyɛŋ mli atsake bɔni afee ni ekɛtsu eyiŋtoo nɛɛ he nii. (Efe. 3:11) Enɛ kɔɔ yiŋtoo hewɔ ni ebɔ adesai kɛ shikpɔŋ lɛ he—eyiŋtoo ji ni shikpɔŋ lɛ atsɔ paradeiso koni adesai ni eye emuu ahi nɔ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ mli kɛya naanɔ. (1 Mose 1:28) Beni Adam kɛ Hawa fee esha lɛ, Yehowa tsu shihilɛ lɛ he nii, ni eto gbɛjianɔ ni baaha eyiŋtoo lɛ aba mli. (Nyɛkanea 1 Mose 3:15.) Yehowa kpɛ mli akɛ ekadifeemɔŋ yoo lɛ baafɔ́ ‘seshi’ loo Bi ko ní baakpata Satan ni ji mɔ ni ha wɔ-klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ fee esha lɛ hiɛ, ni ebaasaa nibii fɛɛ ni Satan efite lɛ.—Heb. 2:14; 1 Yoh. 3:8.

3 Hewalɛ ko bɛ ŋwɛi, loo shikpɔŋ nɛɛ nɔ ni baanyɛ atsĩ Nyɔŋmɔ naa koni eyiŋtoo lɛ akaba mli. (Yes. 46:9-11) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nakai lɛ? Ejaakɛ Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baatsu eyiŋtoo nɛɛ he nii. Nyɔŋmɔ hewalɛ ni anyɛŋ naa atsĩ nɛɛ maa nɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ ‘baaye kunim.’ (Yes. 55:10, 11, Ga Biblia hee lɛ) Esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ mlibaa lɛ kpãa gbee nɔ. Ja eyiŋtoo lɛ eba mli dani wɔbaaná naanɔ wala. Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔna bɔ ni Yehowa kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ, ebaawaje wɔhemɔkɛyeli. Belɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ ni mumɔ lɛ etsu yɛ blema, nɔ ni etsuɔ amrɔ nɛɛ, kɛ nɔ ni ebaatsu wɔsɛɛ ni ekɛha Yehowa yiŋtoo lɛ aba mli lɛ he wɔkwɛa.

Nɔ ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Tsu yɛ Blema

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ejie eyiŋtoo lɛ kpo fiofio?

4 Yɛ Biblia beaŋ lɛ, Yehowa jie eyiŋtoo lɛ kpo fiofio. Shishijee mli lɛ, mɔ tuuntu ni baatsɔ shiwoo Seshi lɛ ji “teemɔŋ sane.” (1 Kor. 2:7) Aaafee afii 2,000 sɛɛ dani Yehowa saa ewie seshi nɛɛ he sane ekoŋŋ. (Nyɛkanea 1 Mose 12:7; 22:15-18.) Yehowa wo Abraham shi ko ní haa wɔleɔ saji babaoo ni kɔɔ Seshi lɛ he. Wiemɔ ni ji “oseshi lɛ mli aaajɛ” lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ Seshi lɛ baaba akɛ adesa, ni ebaajɛ Abraham wekutɔkpãa lɛ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ beni Yehowa wie seshi lɛ he sane nɛɛ, Satan kɛ ejwɛŋmɔ tee nɔ waa. Eka shi faŋŋ akɛ nakai Henyɛlɔ lɛ miitao ebule loo ekpata Abraham wekutɔkpãa lɛ hiɛ kwraa koni no akaha Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ ba mli. Shi enyɛŋ ebalɛ nakai kɔkɔɔkɔ ejaakɛ Nyɔŋmɔ mumɔ ní akɛ hiŋmɛi enaaa lɛ miitsu nii. Yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?

5, 6. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ekɛ emumɔ lɛ bu aŋkroaŋkroi ni Seshi lɛ baatsɔ amɛwekutɔkpãa lɛ nɔ kɛba lɛ ahe?

5 Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsu nii kɛbu aŋkroaŋkroi ni Seshi lɛ baatsɔ amɛnɔ kɛba lɛ awekutɔkpãa lɛ he. Yehowa kɛɛ Abram (Abraham) akɛ: “Mi ji otsɛŋ.” (1 Mose 15:1) Wiemɔ nɛɛ jeee wiemɔ folo ko kɛkɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni ba aaafee afi 1919 D.Ŋ.B. beni Abraham kɛ Sara yato gbɔ yɛ Gerar lɛ he okwɛ. Abimelek ni ji Gerar maŋtsɛ lɛ eyaleee akɛ Abraham ŋa ji Sara, ni no hewɔ lɛ eŋɔ Sara koni etsɔ eŋa. Ani no mli lɛ Satan ji mɔ ni ha eba lɛ nakai koni ekaha Sara miifɔ́ Abraham seshi lɛ? Biblia lɛ ewieee. Nɔ ni ekɛɔ wɔ ji akɛ Yehowa kɛ ehe wo sane lɛ mli. Abɔ Abimelek kɔkɔ yɛ lamɔ mli akɛ ekata Sara he.—1 Mose 20:1-18.

6 Jeee be nɛɛ pɛ ni Yehowa bu amɛhe. Yehowa baa Abraham kɛ eweku lɛ yi shii abɔ. (1 Mose 12:14-20; 14:13-20; 26:26-29) Enɛ hewɔ lɛ, lalatsɛ lɛ wie kɛkɔ Abraham kɛ eseshibii lɛ ahe akɛ: “[Yehowa] eŋmɛɛɛ mɔ ko mɔ ko gbɛ ni efee amɛ efɔŋ, ni ekã maŋtsɛmɛi yɛ amɛhewɔ akɛ: ‘Nyɛkataa mimɛi ni mifɔ amɛ mũ lɛ ahe, ni migbalɔi lɛ hu, nyɛkafea amɛ nɔ ko!’”—Lala 105:14, 15.

7. Mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa tsɔ ebu Israel maŋ lɛ he?

7 Yehowa tsɔ emumɔ lɛ nɔ ebu Israel maŋ lɛ ní afɔ́ shiwoo Seshi lɛ awo mli lɛ he. Yehowa tsɔ emumɔ lɛ nɔ ekɛ Mla lɛ ha Israel maŋ lɛ, ni Mla nɛɛ haaa abule anɔkwa jamɔ, ni ebu Yudafoi lɛ ahe koni amɛjeŋba he atse, ní amɛhe atse hu yɛ mumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ. (2 Mose 31:18; 2 Kor. 3:3) Yɛ kojolɔi lɛ abeaŋ lɛ, Yehowa mumɔ lɛ waje aŋkroaŋkroi komɛi ni amɛhere Israelbii lɛ kɛjɛ amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ. (Koj. 3:9, 10) Yɛ afii ohai abɔ ni tsɔ hiɛ dani afɔ́ Yesu, mɔ tuuntu ni ji Abraham seshi lɛ, mli lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ bu Yerusalem, Betlehem, kɛ sɔlemɔwe lɛ he—ejaakɛ hei nɛɛ fɛɛ baaye abua ni gbalɛi ni kɔɔ Yesu he lɛ aba mli.

8. Mɛni tsɔɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná Nyɔŋmɔ Bi lɛ shihilɛ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ hewalɛ tɛ̃ɛ?

8 Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná Yesu shihilɛ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ hewalɛ tɛ̃ɛ. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii yɛ oblayoo fro, Maria musu mli ni no ha nɔ ko ni anako enɔ dã ba. Mumɔ lɛ ha yoo ni yeee emuu nɛɛ ŋɔ hɔ ni efɔ́ Bi nuu ni eye emuu ni bɛ esha he nyɔmɔwoo ni ji gbele lɛ shishi. (Luka 1:26-31, 34, 35) Sɛɛ mli lɛ, mumɔ lɛ bu Yesu he beni eji abifao lɛ koni ekagbo be mli ni be ni ato akɛ ebaagbo lɛ shɛko. (Mat. 2:7, 8, 12, 13) Beni Yesu ye aaafee afii 30 lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ lɛ mu, ni ekɛ nitsumɔ wo edɛŋ akɛ eshiɛ, ni ehala lɛ akɛ David maŋtsɛsɛi lɛ niyelɔ. (Luka 1:32, 33; 4:16-21) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ha Yesu ná hewalɛ kɛfee naakpɛɛ nii, etsa helai, elɛ mɛi babaoo, ni etee gbohii ashi. Naakpɛɛ nibii nɛɛ fee jɔɔmɔi ni wɔbaaná beni Yesu baaye nɔ lɛ he mfoniri.

9, 10. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná Yesu kaselɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ anɔ hewalɛ? (b) Mɛni ba yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. ni ha ana akɛ Yehowa miitsɔ gbɛ hee nɔ eha eyiŋtoo lɛ aba mli?

9 Kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ, Yehowa je shishi ekɛ emumɔ lɛ fɔ mɛi krokomɛi hu ni aŋɔɔ amɛ akɛ Abraham seshi lɛ mu, ni mɛi nɛɛ ateŋ tsiimɔ jɛɛɛ Abraham wekutɔkpãa lɛ mli. (Rom. 8:15-17; Gal. 3:29) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná Yesu kaselɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ anɔ hewalɛ, ni eye ebua amɛ ni amɛkɛ ekãa shiɛ ni amɛfee naakpɛɛ nibii hu. (Bɔf. 1:8; 2:1-4; 1 Kor. 12:7-11) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ naakpɛɛ duromɔ keenii ni amɛnine shɛ nɔ lɛ ha ana akɛ Yehowa miitsɔ gbɛ hee nɔ eha eyiŋtoo lɛ aba mli. Kɛjɛ nakai beaŋ lɛ, Yehowa kɛ gbɛjianɔ ní eto kɛjɛ blema akɛ ajá lɛ yɛ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ kpa nitsumɔ. Ekɛ Kristofoi asafo ni ato shishi ehee lɛ bɔi nitsumɔ. Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ, Yehowa kɛ asafo ní afɔ emlibii lɛ mu lɛ miitsu nii kɛmiitsu eyiŋtoo lɛ he nii.

10 Wɔna nibii ni Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu yɛ Biblia beaŋ koni ekɛtsɔɔ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ eyiŋtoo lɛ baaba mli lɛ ateŋ fioo komɛi—ekɛbu mɛi ahe, ekɛwo mɛi hewalɛ, ni ekɛfɔ mɛi mu. Ni ŋmɛnɛ hu? Amrɔ nɛɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ekɛ emumɔ lɛ tsuɔ nii koni ekɛha eyiŋtoo lɛ aba mli? Esa akɛ wɔle, ejaakɛ wɔmiisumɔ ni wɔfee nibii ni kɛ mumɔ lɛ kpãa gbee. Belɛ, nyɛhaa wɔsusua gbɛi ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ emumɔ lɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ ateŋ ejwɛ he wɔkwɛa.

Nɔ ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Tsuɔ Amrɔ Nɛɛ

11. Mɛni tsɔɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji nɔ ni haa Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe tseɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oha ana akɛ mumɔ lɛ miiná oshihilɛ nɔ hewalɛ?

11 Klɛŋklɛŋ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji nɔ ni haa Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe tseɔ. Esa akɛ mɛi ni náa gbɛfaŋnɔ yɛ Yehowa yiŋtoo lɛ he nitsumɔ mli lɛ ajeŋba he atse. (Nyɛkanea 1 Korintobii 6:9-11.) Dani mɛi komɛi aaabatsɔmɔ anɔkwa Kristofoi lɛ, amɛkɛ amɛhe woɔ nifeemɔi gbohii tamɔ ajwamaŋbɔɔ, gbalafitemɔ, kɛ hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii lɛ amli. Akɔnɔi ni ha amɛfee eshai lɛ baanyɛ afee nɔ ni eka amɛhe waa. (Yak. 1:14, 15) Ni kɛlɛ, agbɛnɛ “aju” mɛi nɛɛ ‘ahe,’ ni tsɔɔ akɛ amɛtsake bɔni afee ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ. Mɛni yeɔ ebuaa mɔ ko ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ koni ekpoo akɔnɔi fɔji ni baaha efee esha lɛ? Sane ni yɔɔ 1 Korintobii 6:11 lɛ tsɔɔ akɛ no ji “wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ” lɛ. Kɛ́ otee nɔ oba ojeŋ jogbaŋŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ ooha mumɔ lɛ miiná oshihilɛ nɔ hewalɛ waa.

12. (a) Mɛɛ gbɛ Ezekiel ninaa lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa tsɔɔ nɔ ekpalaa esafo lɛ? (b) Mɛni obaanyɛ ofee kɛtsɔɔ akɛ ooha mumɔ lɛ miikudɔ bo?

12 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yehowa kɛ emumɔ lɛ kpalaa esafo lɛ kɛyaa he gbɛ ni esumɔɔ. Afee Yehowa asafo lɛ fã ni yɔɔ ŋwɛi lɛ he mfoniri yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli akɛ ŋwɛi shwiili ni miiya ehiɛ koni eha Yehowa yiŋtoo lɛ aba mli, ni nɔ ko nɔ ko nyɛɛɛ atsĩ enaa. Mɛni kudɔɔ shwiili lɛ? Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Ezek. 1:20, 21) Nyɛhaa wɔkaia akɛ Yehowa asafo lɛ fã yɛ ŋwɛi ni fã hu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Kɛ́ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji nɔ ni kudɔɔ fã ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, be lɛ ekã shi faŋŋ akɛ no nɔŋŋ kudɔɔ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Kɛ́ okɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ asafo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛhaa lɛ tsu nii ni ofi sɛɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ okɛ Yehowa ŋwɛi shwiili lɛ miinyiɛ kpaakpa, ni ákɛ ooha emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ miikudɔ bo.—Heb. 13:17.

13, 14. (a) Namɛi ji “nɛkɛ yinɔ nɛɛ” ni Yesu tsĩ tã lɛ? (b) Ha nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa ni anuɔ Biblia mli anɔkwalei ashishi. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Ani Ole He ni La lɛ Ekpɛ Kɛyashɛ?”)

13 Nɔ ni ji etɛ lɛ, tamɔ bɔ ni la kpɛɔ tempɔŋ ko nɔ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi. (Abɛi 4:18) “Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ etee nɔ ekɛ Buu-Mɔɔ lɛ etsu nii kɛjɛ jeeŋmɔ beebe akɛ gbɛ titri ni etsɔɔ nɔ ehaa wɔnuɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi fiofio. (Mat. 24:45) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni wɔnuɔ mɛi ni Yesu wie amɛhe akɛ amɛji “nɛkɛ yinɔ nɛɛ” lɛ shishi lɛ he okwɛ. (Nyɛkanea Mateo 24:32-34.) Mɛɛ yinɔ he Yesu wie lɛ? Sane ni ji “Mɛni Ji Osusumɔ yɛ Kristo Baa Be lɛ He?” lɛ tsɔɔ mli akɛ jeee mɛi fɔji lɛ ahe Yesu wieɔ lɛ, shi moŋ eewie ekaselɔi ní no mli lɛ etsɛŋ ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baafɔ amɛ mu lɛ ahe. * Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ na okadi ni tsɔɔ akɛ Yesu “eshɛ agbói lɛ anaa etã” lɛ ni amɛnu nɔ ni etsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ shishi, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ agbɛfaŋ.

14 Te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ yɛ niiamlitsɔɔmɔ nɛɛ he? Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ afii abɔ ni “nɛkɛ yinɔ nɛɛ” kɛbaahi shi moŋ, shi esa akɛ wɔha nibii komɛi ni kɔɔ wiemɔ ni ji “yinɔ” lɛ he lɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ: Wiemɔ ni ji “yinɔ” lɛ kɔɔ mɛi ni eye afii srɔtoi ní banina amɛhe ní hi shi yɛ be pɔtɛɛ ko mli lɛ ahe; afii ni “yinɔ” ko kɛhiɔ shi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ fe nine, ni eyɛ naagbee. (2 Mose 1:6) Belɛ, te esa akɛ wɔnu wiemɔi ni Yesu wie yɛ “nɛkɛ yinɔ nɛɛ” he lɛ shishi wɔha tɛŋŋ? Eka shi faŋŋ akɛ Yesu miitsɔɔ akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu ni baahi wala mli beni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baafɛ́ lɛ ateŋ mɛi komɛi baabanina mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ wala mli beni okadi lɛ bɔi faŋŋ feemɔ yɛ afi 1914 mli lɛ. Nɛkɛ yinɔ nɛɛ je shishi be ko, ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ ebaaba naagbee. Akɛni okadi lɛ fãi srɔtoi lɛ miiba mli hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa. Kɛ́ otee nɔ okɛ hiɛdɔɔ tsu osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ni otee nɔ osara loo oha ohiɛ hi ohe nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ ole he ni la lɛ ekpɛ kɛyashɛ, ni ooha mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ miikpala bo.—Mar. 13:37.

15. Mɛni tsɔɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji nɔ ni wajeɔ wɔ koni wɔshiɛ sanekpakpa lɛ?

15 Nɔ ni ji ejwɛ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ wajeɔ wɔ koni wɔshiɛ sanekpakpa lɛ. (Bɔf. 1:8) Ani nɔ ko yɛ ni fe mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni baanyɛ aha wɔshiɛ sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ? Susumɔ enɛ he okwɛ. Ekolɛ oji mɔ ko ni tsutsu ko lɛ akɛni ohiɛ gboɔ waa loo osheɔ ohe gbeyei hewɔ lɛ, onu he akɛ, ‘Minyɛŋ mayashiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa kɔkɔɔkɔ!’ Shi amrɔ nɛɛ okɛ ekãa tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. * Yehowa Odasefoi anɔkwafoi babaoo etee nɔ amɛshiɛ ekɔɔɔ he eko shi ni ateɔ awoɔ amɛ loo amɛyi ni awaa. Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ pɛ baanyɛ awaje wɔ koni wɔye gbɛtsii nii wuji anɔ ni wɔfee nibii ni kulɛ wɔnyɛŋ wɔfee yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ naa. (Mika 3:8; Mat. 17:20) Kɛ́ okɛ ohe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔɔ shi lɛ, no tsɔɔ akɛ ooha mumɔ nɛɛ miikpala bo.

Nɔ ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Baatsu Wɔsɛɛ

16. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baabu ewebii lɛ ahe yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli?

16 Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baatsu nii yɛ gbɛi ni sa kadimɔ waa nɔ wɔsɛɛ koni eha eyiŋtoo lɛ aba mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua bɔ ni ekɛbaabu ewebii lɛ ahe eha lɛ he wɔkwɛa. Taakɛ wɔtsɔ hiɛ wɔna lɛ, Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsu nii yɛ blema kɛbu aŋkroaŋkroi kɛ Israel maŋ muu lɛ fɛɛ hu he. Belɛ, eka shi faŋŋ akɛ ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni ji ehewalɛ kpele nɛɛ nɔŋŋ baabu ewebii lɛ ahe yɛ amanehulu kpeteŋkpele ni etsɛŋ ni ebaaba lɛ mli. Esaaa akɛ wɔkaa wɔyiŋ yɛ gbɛ pɔtɛɛ ni Yehowa baatsɔ nɔ ebu wɔhe yɛ nakai beaŋ lɛ he. No najiaŋ lɛ, nyɛkahaa wɔshea nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ gbeyei, ejaakɛ wɔle akɛ Yehowa hiŋmɛii yɛ mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ ahe be fɛɛ be, ni emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ aye abua wɔ yɛ he fɛɛ he.—2 Kron. 16:9; Lala 139:7-12.

17. Te Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baatsu nii eha tɛŋŋ yɛ jeŋ hee lɛ mli?

17 Te Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baatsu nii eha tɛŋŋ yɛ jeŋ hee ni baaba lɛ mli? Akɛ mumɔ nɛɛ baatsu nii kɛfee woji hei ni abaagbele naa yɛ nakai beaŋ lɛ. (Kpoj. 20:12) Mɛni abaaŋmala yɛ woji nɛɛ amli? Eka shi faŋŋ akɛ woji nɛɛ baatsɔɔ nɔ ni Yehowa baakpa gbɛ yɛ wɔdɛŋ yɛ afii akpe lɛ mli lɛ mli fitsofitso. Ani okɛ miishɛɛ miikpa woji nɛɛ akasemɔ gbɛ? Wɔkɛ miishɛɛ babaoo miikpa jeŋ hee nɛɛ gbɛ. Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baatsu nii yɛ nakai beaŋ koni eha eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ adesai fɛɛ ni yɔɔ nɔ lɛ aba mli. Amrɔ nɛɛ wɔjwɛŋmɔ nyɛŋ akpele bɔ ni shihilɛ lɛ baaji yɛ be ni nɔ bɛ nɛɛ mli lɛ he.

18. Mɛni otswa ofai shi waa akɛ obaafee?

18 Nyɛkahaa wɔhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Yehowa yiŋtoo lɛ ni miiba mli fiofio lɛ baaba mli kɛwula shi, ejaakɛ ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni ji hewalɛ ni fe fɛɛ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ ni tsuɔ eyiŋtoo lɛ he nii. Yiŋtoo nɛɛ kɔɔ ohe. Belɛ, tswaa ofai shi waa akɛ obaakpa Yehowa fai ni eha bo emumɔ lɛ, ni oha mumɔ nɛɛ akpala bo. (Luka 11:13) Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaaná hiɛnɔkamɔ akɛ obaahi shi taakɛ Yehowa to eyiŋ akɛ adesai ahi shi lɛ—obaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 15 Kɛ́ ootao nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni mɔ ko nyɛ eye ehiɛ ni gboɔ waa nɔ ni ebatsɔ shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa lɛ, kwɛmɔ September 15, 1993 Buu-Mɔɔ, baafa 19 lɛ.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii yɛ Biblia beaŋ koni eha eyiŋtoo lɛ aba mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ?

• Te Yehowa kɛ emumɔ lɛ baatsu nii eha tɛŋŋ wɔsɛɛ koni eha eyiŋtoo lɛ aba mli kɛwula shi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 10]

Ani Ole He ni La lɛ Ekpɛ Kɛyashɛ?

Yehowa yaa nɔ ehaa la kpɛɔ ewebii lɛ anɔ. Mɛɛ niiashishinumɔ hei komɛi afee amɛ faŋŋ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli?

▪ Eyɛ mli akɛ bei pii lɛ akɛ masha damɔɔ shi kɛhaa nɔ̃ gbonyo moŋ, shi yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ masha he lɛ mli lɛ, mɛɛ nɔ̃ kpakpa akɛ masha damɔ shi kɛha ni kɔɔ gbɛ ni mɔ ko tsɔɔ nɔ ebatsɔɔ Yesu kaselɔ lɛ he? (Mat. 13:33)—July 15, 2008, baafa 19-20.

▪ Mɛɛ be Kristofoi ni baaya ŋwɛi lɛ ahalamɔ lɛ sɛɛ baafo?—May 1, 2007, baafa 30-31.

▪ Mɛni Yehowa ni aaajá yɛ ‘mumɔ mli’ lɛ tsɔɔ? (Yoh. 4:24)—July 15, 2002, baafa 15.

▪ Mɛɛ kpo nɔ asafo babaoo lɛ sɔmɔɔ yɛ? (Kpoj. 7:15)—May 1, 2002, baafa 30-31.

▪ Mɛɛ be abaagbala gwaŋtɛŋi kɛ abotiai lɛ amli? (Mat. 25:31-33)—October 15, 1995, baafa 18-28.