Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔwo Mɛi ni Egbɔlɔ Lɛ?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔwo Mɛi ni Egbɔlɔ Lɛ?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔwo Mɛi ni Egbɔlɔ Lɛ?

SƐSƐOTSO ko ma California ŋshɔ lɛ naa yɛ U.S.A., ni eji tsei ni asha amɛ mfoniri fe fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ ateŋ ekome. Mɛi tsɛɔ sɛsɛotso nɛɛ akɛ Lone Cypress. Akɛɛ tso nɛɛ eye fe afii 250. Akɛni tso nɛɛ enyɛ ekpee kɔɔyɔŋ tsakemɔi srɔtoi anaa hewɔ lɛ, mɛi kɛ amɛjwɛŋmɔ etee tso fɛfɛo nɛɛ nɔ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛ kpãji efimɔ lɛ ni atswa kpoku awo eshishi koni enyɛ ema shi shiŋŋ.

Ekolɛ sɛsɛotso nɛɛ baaha wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya Kristofoi ni egbɔlɔ ni yɔɔ wɔteaŋ ni amɛtee nɔ amɛfi shi shiŋŋ lɛ anɔ. Sanekpakpa lɛ ni amɛjajeɔ lɛ ji gbɛi ni sa kadimɔ jogbaŋŋ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛfeɔ nakai lɛ ateŋ ekome. Gbalɔ Yoel gba akɛ, ‘onukpai’ loo mɛi ni egbɔlɔ baajaje Biblia mli shɛɛ sane lɛ. (Yoel 3:1-5; Bɔf. 2:16-21) Bo lɛ, susumɔ hiɛdɔɔ ni amɛkɛshiɛɔ ŋmɛlɛtswai babaoo koni amɛkɛye amɛbua mɛi krokomɛi ni amɛle “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” lɛ he okwɛ! (Mat. 24:14) Maŋtsɛyeli jajelɔi ni egbɔlɔ nɛɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ afii pii efi shi yɛ yiwai loo jaramɔ shihilɛi krokomɛi amli. Kɛ́ mɛi efimɔ sɛsɛotso ko po ni amɛtswa kpoku amɛwo he koni enyɛ ema shi shiŋŋ akɛni enyɛ ekpee kɔɔyɔŋ tsakemɔi srɔtoi anaa hewɔ lɛ, belɛ esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya mɛi ni egbɔlɔ ni yɔɔ wɔteaŋ lɛ anɔ ni wɔwo amɛ!

Yehowa Nyɔŋmɔ fã ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ akɛ: “Tee shi yɛ yiteŋwajiatsɛ hiɛ, ni owo nuumo hiɛ nyam.” (3 Mose 19:32) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔyɛ anɔkwafoi ni kɛ ‘Nyɔŋmɔ enyiɛ’ afii nyɔŋmai abɔ yɛ Yehowa tsuji ateŋ. (Mika 6:8) Be mli ni amɛyaa nɔ amɛkɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai tsuɔ nii lɛ, amɛyiteŋ waŋ lɛ batsɔɔ “anunyam akekere” diɛŋtsɛ.—Abɛi 16:31.

Bɔfo Paulo fã oblanyo Timoteo akɛ: “Kaafámɔ onukpa ko.” Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ Timoteo ‘awie atsɔɔ onukpa akɛ tsɛ’ kɛ ‘yei onukpai hu akɛ nyɛmɛi.’ (1 Tim. 5:1, 2) Enɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ Timoteo ‘ate shi’ yɛ yiteŋwajiatsɛ hiɛ. Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa miisumɔ ni wɔkɛ wɔwiemɔ awo mɛi ni egbɔlɔ lɛ.

Romabii 12:10 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ kɛ woo aha enaanyo tsutsu.” Eka shi faŋŋ akɛ asafoŋ onukpai lɛ woɔ Kristofoi ni egbɔlɔ lɛ. Shi esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hu kɛ woo aha enaanyo tsutsu.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji weku mlibii lɛ titri asɔ̃ akɛ amɛkwɛ amɛfɔlɔi kɛ amɛniimɛi kɛ amɛnaamɛi. Mɛi etsɔ gbɛi srɔtoi anɔ kɛbaa sɛsɛotso ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ yi, ni amɛmiiya nɔ amɛmiifee nakai. Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ esa akɛ wɔtsɔ gbɛi srɔtoi anɔ wɔha wɔfɔlɔi kɛ wɔniimɛi kɛ wɔnaamɛi ni egbɔlɔ lɛ anu he akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔboɔ amɛ toi jogbaŋŋ lɛ, no haŋ wɔfee wɔtsuinaa nii wɔha amɛ ní wɔsusuuu amɛsusumɔi ahe.—Abɛi 23:22; 1 Tim. 5:4.

Yehowa kɛ hiimeji kɛ yeimeji ni yɔɔ wɔteaŋ lɛ shwɛɛɛ kwraa. Ekwaaa amɛ. (Lala 71:18) Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ yaa nɔ ewajeɔ amɛ jogbaŋŋ koni amɛya nɔ amɛsɔmɔ lɛ kɛyawula shi. Nyɛhaa wɔ hu wɔyaa nɔ wɔyea wɔbuaa mɛi ni egbɔlɔ lɛ ni wɔwo amɛ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Esa akɛ awo mɛi ni egbɔlɔ lɛ, taakɛ mɛi yeɔ amɛbuaa Lone Cypress lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

American Spirit Images/age fotostock