Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛmimɛi Hii​—Nyɛdũa Yɛ Mumɔ Lɛ Mli Ni Nyɛtaoa Sɔɔmɔ Hegbɛi!

Nyɛmimɛi Hii​—Nyɛdũa Yɛ Mumɔ Lɛ Mli Ni Nyɛtaoa Sɔɔmɔ Hegbɛi!

Nyɛmimɛi Hii​—Nyɛdũa Yɛ Mumɔ Lɛ Mli Ni Nyɛtaoa Sɔɔmɔ Hegbɛi!

“Mɔ ni dũɔ nii yɛ mumɔ mli lɛ, mumɔ lɛ mli nɔŋŋ ebaakpa naanɔ wala kɛjɛ.”—GAL. 6:8.

1, 2. Mateo 9:37, 38 lɛ miiba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni enɛ biɔ ni aná yɛ asafoi lɛ amli?

HIƐ kpaŋ nitsumɔ ni onaa ni aatsu ŋmɛnɛ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ! Amrɔ nɛɛ aatsu nitsumɔ ni Yesu Kristo gba akɛ abaatsu lɛ yɛ gbɛ ni da waa nɔ, ni eeshwere. Yesu kɛɛ akɛ: “Nikpamɔ lɛ fá moŋ, shi nitsulɔi lɛ faaa. No hewɔ lɛ nyɛkpaa nikpamɔ nuŋtsɔ lɛ fai, koni ewo nitsulɔi agbɛ kɛba enikpamɔ lɛ mli!” (Mat. 9:37, 38) Yehowa Nyɔŋmɔ miiha sɔlemɔi nɛɛ ahetoo yɛ gbɛ ni anako nɔ dã. Yɛ afi 2009 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, ato Yehowa Odasefoi asafoi 2,031 shishi yɛ jeŋ fɛɛ, ni amrɔ nɛɛ asafoi ayibɔ ni yɔɔ lɛ eshɛ 105,298. Kɛ hooo lɛ abaptisi mɛi 757 daa gbi!

2 Shweremɔ nɛɛ biɔ ni aná nyɛmimɛi hii ni sa ní baatsɔɔ nii yɛ asafoi lɛ amli ní baakwɛ tooi lɛ. (Efe. 4:11) Yɛ afii nyɔŋmai abɔ ni eho lɛ amli lɛ, Yehowa ehole hii ni sa koni amɛkwɛ etooi lɛ, ni wɔyɛ nɔmimaa akɛ ebaaya nɔ efee nakai. Gbalɛ ni yɔɔ Mika 5:4 lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, Yehowa webii lɛ baaná “nɔkwɛlɔi kpawo” kɛ “lumɛi kpaanyɔ,” ni enɛ damɔ shi kɛha hii babaoo ni sa ni baanyiɛ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ.

3. Kɛ́ akɛɛ ‘adũ nii yɛ mumɔ lɛ mli’ lɛ, mɛni ji eshishi?

3 Kɛ́ oji nuu ni abaptisi bo akɛ Yehowa Odasefonyo lɛ, mɛni baaye abua bo koni osumɔ akɛ otao sɔɔmɔ hegbɛi? Kɛ́ ‘odũ nii yɛ mumɔ lɛ mli’ lɛ, no baaye abua bo jogbaŋŋ. (Gal. 6:8) Enɛ baabi ni oba ojeŋ bɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baatsu nii jogbaŋŋ yɛ oshihilɛ mli. Tswaa ofai shi akɛ ‘odũŋ nii yɛ heloo lɛ mli.’ Kaaha nibii tamɔ ogbɔjɔ shihilɛ kɛ hiɛtserɛjiemɔ ha shwelɛ ni oyɔɔ akɛ okɛ ohe aaashã afɔle yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ naa ba shi. Esa akɛ Kristofoi fɛɛ ‘adũ nii yɛ mumɔ lɛ mli,’ ni yɛ be ni sa mli lɛ hii ni feɔ nakai lɛ baanyɛ afee mɛi ni sa jogbaŋŋ kɛha sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli. Akɛni ŋmɛnɛ lɛ, ehe miihia jogbaŋŋ ni aná asafoŋ sɔɔlɔi kɛ onukpai babaoo hewɔ lɛ, ato nikasemɔ nɛɛ he gbɛjianɔ titri aha hii ni ji Kristofoi. No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi hii, wɔmiiwo nyɛ hewalɛ ni nyɛsusu nikasemɔ nɛɛ he jogbaŋŋ, ni nyɛsɔle yɛ he.

Taomɔ Nitsumɔ Kpakpa

4, 5. (a) Mɛɛ sɔɔmɔ hegbɛi awoɔ hii ni abaptisi amɛ lɛ hewalɛ ni amɛtao yɛ asafo lɛ mli? (b) Te mɔ ko aaafee tɛŋŋ etao sɔɔmɔ hegbɛi?

4 Ja nuu ni ji Kristofonyo lɛ emia ehiɛ jogbaŋŋ dani ebaanyɛ ebatsɔ nɔkwɛlɔ. Esa akɛ etao “nitsumɔ kpakpa” nɛɛ. (1 Tim. 3:1) Enɛ baabi ni esɔmɔ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ kɛtsɔ etsuiŋ ni eeejɛ etsu amɛhiamɔ nii ahe nii lɛ nɔ. (Nyɛkanea Yesaia 32:1, 2.) Nyɛmi nuu ni kɛ jwɛŋmɔ kpakpa taoɔ sɔɔmɔ hegbɛ lɛ taooo akɛ eye mɛi anɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ejɛɔ esuɔmɔ mli efeɔ nibii ni mɛi krokomɛi baaná he sɛɛ.

5 Kɛ́ mɔ ko miibɔ mɔdɛŋ koni eshɛ Ŋmalɛ naa taomɔ nii kɛha asafoŋ sɔɔlɔi loo nɔkwɛlɔi lɛ ahe lɛ, no tsɔɔ akɛ eetao sɔɔmɔ hegbɛ. (1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9) Kɛ́ oji nuu ni ojɔɔ ohe nɔ oha Yehowa lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani mikɛ mihe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔɔ shi, ni miiye miibua mɛi krokomɛi ni amɛ hu amɛfee nakai? Ani mijɛɔ mitsuiŋ mifóɔ minyɛmimɛi Kristofoi lɛ anɔ̃ mli ni mikɛtswaa amɛ mimaa shi? Ani ale mi akɛ mɔ ni kaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ? Ani mihaa saji ahetoo jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ? Ani mitsuɔ nitsumɔi ni onukpai lɛ kɛwoɔ midɛŋ lɛ jogbaŋŋ?’ (2 Tim. 4:5) Esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu sanebimɔi nɛɛ ahe.

6. Mɛni ji gbɛ ko ni he hiaa jogbaŋŋ ni obaanyɛ otsɔ nɔ oná sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli?

6 Gbɛ kroko ni obaanyɛ otsɔ nɔ otao sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli ji, ni ‘otsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ oha ohe wa kpintiŋŋ yɛ omli gbɔmɔ lɛ gbɛfaŋ.’ (Efe. 3:16) Afɔ̃ɔɔ oshiki kɛhalaaa mɛi koni amɛsɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi loo onukpai yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Akɛ sɔɔmɔ hegbɛi nɛɛ haa mɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ pɛ. Te ooofee tɛŋŋ oda yɛ mumɔŋ? Gbɛ kome ji, ni oya nɔ ‘onyiɛ yɛ mumɔ naa’ ni owo mumɔ lɛ yibii lɛ. (Gal. 5:16, 22, 23) Kɛ́ oha efee faŋŋ akɛ oyɛ mumɔŋ sui ní baaha otsu sɔɔmɔ hegbɛi krokomɛi ahe nii, ni okɛ ŋaa ni awoɔ bo ni baaha otsu nibii ahe nii jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ tsu nii lɛ, ‘mɛi fɛɛ baana oshweremɔ lɛ faŋŋ.’—1 Tim. 4:15.

Ehe Miihia ni Oná Hekɛafɔleshãa Mumɔ

7. Dani ooonyɛ osɔmɔ mɛi krokomɛi lɛ, mɛɛ sui esa akɛ oná?

7 Dani ooonyɛ osɔmɔ mɛi krokomɛi lɛ, ebiɔ ni ofee mɔ ko ni tsuɔ nii jogbaŋŋ ni yɔɔ hekɛafɔleshãa mumɔ. Akɛni nɔkwɛlɔi ni ji Kristofoi ji mumɔŋ tookwɛlɔi hewɔ lɛ, amɛhaa naagbai ni tooi lɛ kɛkpeɔ lɛ kãa amɛtsui nɔ jogbaŋŋ. Kadimɔ bɔ ni bɔfo Paulo ha enitsumɔ akɛ mumɔŋ tookwɛlɔ lɛ kã etsui nɔ jogbaŋŋ lɛ. Ekɛɛ enyɛmimɛi héyelilɔi ni hi Korinto lɛ akɛ: “Mitsuiŋ amanehulu kɛ fimɔ babaoo mli miŋma nyɛ yɛ, kɛtsɔ yaafonui babaoo hu mli, jeee ni nyɛwerɛ aho nyɛhe hewɔŋ, shi moŋ ni nyɛna nɔ suɔmɔ babaoo ni misumɔɔ nyɛ.” (2 Kor. 2:4) Ekã shi faŋŋ akɛ Paulo jie emusuŋ fɛɛ kɛtsu enitsumɔ lɛ.

8, 9. Ha Biblia mli nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ bɔ ni hii komɛi tsu mɛi krokomɛi ahiamɔ nii ahe nii.

8 Hekɛafɔleshãa mumɔ ji su ko ni hii fɛɛ ni tsuɔ nii jogbaŋŋ amɛhaa Yehowa tsuji lɛ jieɔ lɛ kpo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Noa ekɛɛɛ eweku lɛ mlibii lɛ akɛ: ‘Kɛ́ nyɛkpɛ adeka lɛ nyɛgbe naa lɛ, nyɛhaa malea koni mabafata nyɛhe.’ Mose hu ekɛɛɛ Israelbii lɛ yɛ Mizraim akɛ: ‘Nyɛfea bɔ fɛɛ bɔ ni nyɛaanyɛ ni nyɛyashɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa. Mikɛ nyɛ baakpe yɛ jɛmɛ.’ Yoshua ekɛɛɛ akɛ: ‘Kɛ́ Yeriko gbogboi lɛ kumɔ lɛ nyɛhaa malea.’ Ni Yesaia kɛ enine etsɔɔɔ mɔ kroko ní ekɛɛ akɛ: ‘Naa lɛ! Tsu lɛ.’—Yes. 6:8.

9 Mɛi ni ha Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ná amɛnɔ hewalɛ lɛ ateŋ mɔ ni fe fɛɛ ji Yesu Kristo. Ejɛ esuɔmɔ mli ekpɛlɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ akɛ ebakpɔ̃ adesai lɛ nɔ. (Yoh. 3:16) Ani esaaa akɛ bɔ ni suɔmɔ tsirɛ Yesu ni ekɛ ehe shã afɔle lɛ atsirɛ wɔ ni wɔ hu wɔfee nakai? Nyɛmi nuu ko ni kɛ afii pii esɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ wie suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha tooi lɛ he akɛ: “Nɔ ni Yesu kɛɛ Petro akɛ, ‘kwɛmɔ mitooi lɛ,’ ná minɔ hewalɛ jogbaŋŋ. Mibayɔse akɛ, wiemɔi fioo komɛi ni tsɔɔ suɔmɔ loo mlihilɛ kpojiemɔ bibioo po baanyɛ awo mɔ ko hewalɛ jogbaŋŋ. Minyaa tookwɛmɔ nitsumɔ lɛ he jogbaŋŋ.”—Yoh. 21:16.

10. Mɛni baanyɛ atsirɛ hii ni ji Kristofoi lɛ koni amɛkase Yesu ni amɛsɔmɔ mɛi krokomɛi?

10 Esa akɛ hii ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kɛ Nyɔŋmɔ tooi lɛ aye taakɛ Yesu fee lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Maha nyɛ hejɔɔmɔ.” (Mat. 11:28) Hemɔkɛyeli ni hii ni ji Kristofoi yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli, kɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha asafo lɛ tsirɛɔ amɛ ni amɛtaoɔ nitsumɔ kpakpa nɛɛ, ni amɛbuuu nitsumɔ nɛɛ akɛ nitsumɔ ni baaha amɛkɛ nɔ ko ni kulɛ esaaa akɛ amɛkɛshãa afɔle lɛ ashã afɔle loo ebaaha etɔ amɛ waa. Ni kɛ́ mɔ ko bɛ he miishɛɛ kwraa akɛ eeetao sɔɔmɔ hegbɛi hu? Ani nɔ ko yɛ ni nyɛmi nuu ko baanyɛ afee koni no aha ená shwelɛ akɛ eeesɔmɔ asafo lɛ?

Ná Shwelɛ akɛ Ooosɔmɔ

11. Te mɔ aaafee tɛŋŋ ená shwelɛ akɛ eeesɔmɔ mɛi krokomɛi?

11 Kɛ́ onuɔ he akɛ osaaa ni no hewɔ lɛ otaooo sɔɔmɔ hegbɛi lɛ, belɛ esa jogbaŋŋ akɛ ooosɔle obi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Luka 11:13) Yehowa mumɔ lɛ baaye abua bo koni oye ogbeyeishemɔ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa wɔnáa shwelɛ diɛŋtsɛ akɛ wɔsɔmɔ, ejaakɛ Yehowa mumɔ lɛ ni haa nyɛmi nuu ko náa shwelɛ akɛ etao sɔɔmɔ hegbɛ, ni no sɛɛ lɛ ehaa lɛ hewalɛ ni ekɛtsu sɔɔmɔ krɔŋŋ lɛ. (Fil. 2:13; 4:13) No hewɔ lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ ooobi Yehowa ni eye ebua bo koni osumɔ akɛ oookpɛlɛ sɔɔmɔ hegbɛi anɔ.—Nyɛkanea Lala 25:4, 5.

12. Te mɔ ko aaafee tɛŋŋ ená nilee bɔ ni sa koni enyɛ etsu sɔ̃i ni akɛwo edɛŋ lɛ ahe nii?

12 Kristofonyo ko baanyɛ akpɛ eyiŋ akɛ etaoŋ sɔɔmɔ hegbɛi ejaakɛ enaa akɛ tooi lɛ akwɛmɔ kaaa shi akɔɔɔ. Aloo ekolɛ ebaanu he akɛ ebɛ nilee bɔ ni sa ni baaha enyɛ etsu sɔ̃i lɛ ahe nii. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ ebaanyɛ ekase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ, bɔ ni afee ni ená nilee. Ebaanyɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani mito be ko ni mikɛkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni ani misɔleɔ koni maná nilee?’ Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Kɛ́ nilee eshwɛ nyɛteŋ mɔ ko lɛ, ékpa Nyɔŋmɔ ni haa mɛi fɛɛ faa ni ewieee mɔ ko hiɛ lɛ fai, ni aaaŋɔha lɛ.” (Yak. 1:5) Ani oheɔ wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ oyeɔ? Nyɔŋmɔ ha Salomo sɔlemɔ lɛ hetoo, ni eha lɛ “tsui ni le nii ni yooɔ sane sɛɛ” hu koni enyɛ eyoo nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii kɛ́ eekojo sane ko. (1 Maŋ. 3:7-14) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Salomo sane lɛ yɛ srɔto. Shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baaha hii ni akɛ sɔ̃i ewo amɛdɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ nilee koni amɛkɛkwɛ tooi lɛ anɔ jogbaŋŋ.—Abɛi 2:6.

13, 14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ “Kristo suɔmɔ lɛ” ná Paulo nɔ hewalɛ? (b) Te esa akɛ “Kristo suɔmɔ lɛ” aná wɔnɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

13 Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii fɛɛ ni Yehowa kɛ e-Bi lɛ efee amɛha wɔ lɛ anɔ jogbaŋŋ lɛ, no hu baaha wɔná shwelɛ akɛ wɔɔsɔmɔ mɛi krokomɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ 2 Korintobii 5:14, 15 lɛ he okwɛ. (Nyɛkanea.) Mɛɛ gbɛ nɔ “Kristo suɔmɔ lɛ nyɛɔ wɔnɔ”? Suɔmɔ mli ni Kristo jɛ ekɛ ewala fɔ̃ shi eha wɔ koni ekɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ nɔ bɛ aahu akɛ be mli ni hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ lɛ yaa nɔ emli waa lɛ, etaa wɔtsuiŋ jogbaŋŋ. Kristo suɔmɔ lɛ ná Paulo shihilɛ nɔ hewalɛ jogbaŋŋ. No haaa efó lɛ pɛ enɔ̃ mli, shi moŋ no ye ebua lɛ ni ekɛ Nyɔŋmɔ kɛ enanemɛi adesai ni yɔɔ asafo lɛ mli kɛ mɛi ni bɛ asafo lɛ mli lɛ ní eeesɔmɔ amɛ lɛ fee oti titri ni ma ehiɛ.

14 Kɛ́ wɔjwɛŋ suɔmɔ ni Kristo yɔɔ kɛha adesai lɛ nɔ lɛ, ehaa wɔhiɛ sɔɔ jogbaŋŋ. Enɛ haa wɔyɔseɔ akɛ esaaa kwraa akɛ wɔyaa nɔ wɔkɛ otii ni baaha wɔfó wɔ pɛ wɔnɔ̃ mli lɛ mamɔɔ wɔhiɛ ní wɔhaa wɔ diɛŋtsɛ wɔhewɔŋ miishɛɛ ní wɔɔná lɛ kãa wɔtsui nɔ fe nɔ fɛɛ nɔ, ejaakɛ nakai feemɔ baatsɔɔ akɛ ‘wɔmiidu nii yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔheloo lɛ mli.’ Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔfeɔ tsakemɔi yɛ wɔshihilɛ mli bɔni afee ni wɔkɛ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ etu ewo wɔdɛŋ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe. Suɔmɔ tsirɛɔ wɔ koni ‘wɔsɔmɔ’ wɔnyɛmimɛi lɛ. (Nyɛkanea Galatabii 5:13.) Kɛ́ wɔnaa wɔhe akɛ wɔji tsuji ní kɛ heshibaa miisɔmɔ Yehowa webii ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ, no baaha wɔwo amɛ, ni wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ. Eka shi faŋŋ akɛ wɔtaoŋ amɛhe tɔmɔi, ni wɔkojoŋ amɛ taakɛ Satan sumɔɔ ni mɛi afee lɛ.—Kpoj. 12:10.

Esa akɛ Weku Muu lɛ Fɛɛ Aye Abua

15, 16. Mɛni esa akɛ weku mlibii lɛ afee bɔni afee ni anyɛ awó amɛyitso lɛ asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa?

15 Kɛ́ nyɛmi nuu ko yɛ ŋa kɛ bii lɛ, no lɛ kɛ́ aakwɛ akɛ ebaanyɛ esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa lɛ, asusuɔ eweku lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eweku lɛ mumɔŋ shidaamɔ kɛ bɔ ni ale amɛ aha lɛ náa ehalamɔ lɛ nɔ hewalɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ ehe miihia jogbaŋŋ ni ŋa lɛ aba ejeŋ jogbaŋŋ bɔ ni baaha ewu lɛ anyɛ asɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa, ní bii lɛ hu afee nakai nɔŋŋ.—Nyɛkanea 1 Timoteo 3:4, 5, 12.

16 Kɛ́ weku mlibii ni ji Kristofoi lɛ fee ekome kɛtsu nii lɛ, esaa Yehowa hiɛ. (Efe. 3:14, 15) Ebiɔ ni weku yitso abɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ dani enyɛ etsu asafoŋ sɔ̃i ahe nii, ní ekwɛ ewe “nɔ jogbaŋŋ.” Enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia jogbaŋŋ ni asafoŋ onukpa loo asafoŋ sɔɔlɔ kɛ eŋa kɛ ebii akase Biblia lɛ bɔni afee ni amɛ fɛɛ amɛná Weku Jamɔ lɛ he sɛɛ daa otsi. Esa akɛ ekɛ amɛ aya shiɛmɔ daa. Ehe miihia jogbaŋŋ ni weku mlibii lɛ hu kɛ weku yitso lɛ afee ekome beni ebɔɔ mɔdɛŋ etsuɔ nibii nɛɛ ahe nii lɛ.

Ani Obaasɔmɔ Ekoŋŋ?

17, 18. (a) Kɛ́ nyɛmi nuu ko sɔmɔɔɔ dɔŋŋ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa lɛ, mɛni esa akɛ efee? (b) Mɛɛ susumɔ esa akɛ nyɛmi nuu ko ni tsutsu ko lɛ eji asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa lɛ aná?

17 Ekolɛ tsutsu ko lɛ, oji asafoŋ onukpa loo asafoŋ sɔɔlɔ, shi amrɔ nɛɛ osɔmɔɔɔ dɔŋŋ. Osumɔɔ Yehowa ni oyɛ nɔmimaa akɛ ekã he ejwɛŋɔ onɔ. (1 Pet. 5:6, 7) Ani no mli lɛ, aha ole akɛ esa akɛ ofee tsakemɔi komɛi? Jɛɛ otsuiŋ okpɛlɛ nɔ akɛ ehe miihia ni ofee tsakemɔ, ní oha Nyɔŋmɔ aye abua bo ni otsu he nii. Kaabɛ mɔ ko owo omli. Feemɔ onii yɛ nilee mli, ni oya nɔ oná jwɛŋmɔ kpakpa. Asafoŋ onukpa ko ni kɛ afii babaoo sɔmɔ shi sɛɛ mli lɛ ahe esɔɔmɔ hegbɛ lɛ yɛ edɛŋ lɛ kɛɛ akɛ: “Mitswa mifai shi akɛ maya asafoŋ kpeei, mashiɛ, ni makane Biblia lɛ taakɛ mifeɔ beni misɔmɔɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ, ni minyɛ mifee nakai. Mikase tsuishitoo ejaakɛ misusu akɛ minine baashɛ misɔɔmɔ hegbɛ lɛ nɔ yɛ afi loo afii enyɔ sɛɛ, shi ehé aaashɛ afii kpawo dani awó mi asafoŋ onukpa ekoŋŋ. Hewalɛwoo ni miná yɛ nakai beaŋ akɛ minijiaŋ akaje wui, shi moŋ miya nɔ mitao sɔɔmɔ hegbɛ lɛ ye ebua mi jogbaŋŋ.”

18 Kɛ́ oji nyɛmi nuu, ni oyɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, onijiaŋ akaje wui. Jwɛŋmɔ bɔ ni Yehowa jɔɔ owe lɛ kɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ nɔ. Tswaa oweku lɛ oma shi yɛ mumɔŋ, saramɔ helatsɛmɛi, ni owo mɛi ni egbede lɛ hewalɛ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ha ohiɛ asɔ hegbɛ ni oná akɛ oojie Nyɔŋmɔ yi, ni oojaje Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ akɛ Yehowa Odasefonyo lɛ jogbaŋŋ. *Lala 145:1, 2; Yes. 43:10-12.

Pɛimɔ Oshihilɛ Mli Ekoŋŋ Okwɛ

19, 20. (a) Mɛni awoɔ hii fɛɛ ni abaptisi amɛ lɛ hewalɛ ni amɛfee? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Ŋmɛnɛ lɛ, ehe miihia ni aná nɔkwɛlɔi kɛ asafoŋ sɔɔlɔi babaoo fe bei fɛɛ ni eho. Enɛ hewɔ lɛ, wɔmiiwo nyɛmimɛi hii fɛɛ ni abaptisi amɛ lɛ hewalɛ koni amɛpɛi amɛshihilɛ mli ekoŋŋ amɛkwɛ, ni amɛbi amɛhe akɛ, ‘Kɛ́ mijeee asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa lɛ, mɛni hewɔ?’ Ha Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ aye abua bo koni oná susumɔ ni ja yɛ sane ni he hiaa jogbaŋŋ nɛɛ he.

20 Kɛ́ nyɛmimɛi Kristofoi kɛ amɛhe shã afɔle yɛ Nyɔŋmɔjamɔ mli lɛ, asafo lɛ mlibii lɛ fɛɛ náa he sɛɛ. Kɛ́ wɔjɛ mlihilɛ mli wɔfee nibii ni tsɔɔ akɛ wɔfooo wɔ pɛ wɔnɔ̃ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiisɔmɔ mɛi krokomɛi, ni wɔmiidũ nii yɛ mumɔ lɛ mli, ni no baaha wɔná miishɛɛ naakpa. Shi taakɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nidɔɔnii. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa enɛ?

[Shishigbɛ niŋmaa]

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ nɔmimaa gbalɛ ni yɔɔ Mika 5:4 lɛ haa wɔnáa?

• Mɛni ji hekɛafɔleshãa mumɔ?

• Te mɔ aaafee tɛŋŋ ená shwelɛ akɛ eeesɔmɔ mɛi krokomɛi?

• Kɛ́ abaawó nuu ko asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa lɛ, te eŋa kɛ ebii ajeŋba he hiaa ha tɛŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]

Mɛni obaanyɛ ofee kɛtao sɔɔmɔ hegbɛi?