Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wiemɔi Ni Yɔɔ Nyam Haa Wekukpãa Kpakpa Hiɔ Mɛi Ateŋ

Wiemɔi Ni Yɔɔ Nyam Haa Wekukpãa Kpakpa Hiɔ Mɛi Ateŋ

Wiemɔi Ni Yɔɔ Nyam Haa Wekukpãa Kpakpa Hiɔ Mɛi Ateŋ

“Nyɛhaa nyɛwiemɔ he abaa nyam daa.”—KOL. 4:6.

1, 2. Mɛɛ nɔ̃ kpakpa jɛ wiemɔ ni he yɔɔ nyam ni nyɛmi nuu ko kɛtsu nii lɛ mli kɛba?

NYƐMI nuu ko bɔ amaniɛ akɛ: “Be ko beni miishiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ, miyashiɛ miha nuu ko, shi emli fu mi aahu akɛ enaabu hoso ni egbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ kpokpo. Mijɛ mlihilɛ mli mikɛ lɛ susu nii ahe kɛjɛ Ŋmalɛ lɛ mli, shi no moŋ ha emli fu waa fe tsutsu lɛ. Eŋa kɛ ebii lɛ bafata ehe kɛsopa mi waa, ni mina akɛ esa akɛ mashi jɛmɛ. Miha weku lɛ le akɛ miba yɛ toiŋjɔlɛ mli ni masumɔ ni mikɛ toiŋjɔlɛ ashi jɛmɛ. Mikɛ Galatabii 5:22 kɛ 23 lɛ tsɔɔ amɛ, nakai ŋmalɛ lɛ tsĩ suɔmɔ, mlijɔlɛ, henɔyeli kɛ hejɔlɛ tã. Kɛkɛ ni mishi amɛ.

2 “Sɛɛ mli beni mifo gbɛjegbɛ ni kã amɛshĩa lɛ hiɛ lɛ mli ní miishiɛ yɛ shĩai krokomɛi lɛ amli lɛ, mina weku lɛ ni amɛtara amɛshĩa lɛ hiɛ atrakpoi lɛ anɔ. Amɛtsɛ́ mi koni maba amɛŋɔɔ. Mibi mihe akɛ, ‘Mɛni ekoŋŋ?’ Nuu lɛ hiɛ kpulu kɛ emli nu ŋanii, ni eha mi eko koni manu. Ekpa mi fai yɛ bɔ ni eyajieee bulɛ kpo etsɔɔɔ mi lɛ hewɔ, ni ejie miyi yɛ mihemɔkɛyeli ni mli wa lɛ hewɔ. Beni mishiɔ jɛmɛ lɛ, wɔ fɛɛ wɔná miishɛɛ.”

3. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔhaa mɛi krokomɛi anifeemɔ haa wɔmli fuɔ lɛ?

3 Akɛni naagbai eyi jeŋ ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli obɔ hewɔ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔkɛ mɛi ni mli efu baakpe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ shihilɛi krokomɛi amli. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, ehe miihia ni wɔjie “hejɔlɛ kɛ bulɛ” kpo. (1 Pet. 3:16, Ga Biblia hee) Beni shiatsɛ lɛ giri ni ejieee mlihilɛ kpo etsɔɔɔ nyɛmi nuu lɛ, eji nyɛmi nuu lɛ mli fu kulɛ, shiatsɛ lɛ he ejɔŋ; ekolɛ emli baafu waa moŋ. Akɛni nyɛmi nuu lɛ ye ehe nɔ, ni eha ewiemɔ he ba nyam hewɔ lɛ, nɔ ko kpakpa jɛ mli kɛba.

Mɛni Haa Wiemɔ He Baa Nyam?

4. Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔwiemɔ he aba nyam lɛ?

4 Kɛ́ wɔkɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli, mɛi ni bɛ mli, loo wɔweku lɛ mlibii po miiwie lɛ, esa akɛ wɔkɛ bɔfo Paulo ŋaawoo nɛɛ atsu nii: “Nyɛhaa nyɛwiemɔ he abaa nyam daa, ni ŋoo ahi mli.” (Kol. 4:6) Kɛ́ wɔkɛ mɛi aaagba sane jogbaŋŋ ni toiŋjɔlɛ ahi wɔkɛ amɛ teŋ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛ wiemɔi ni sa ni ŋɔɔ atsu nii.

5. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no etsɔɔɔ akɛ wɔle bɔ ni akɛ mɛi susuɔ nii ahe? Ha enɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

5 Kɛ́ be fɛɛ be ni okɛ mɛi aaasusu nii ahe—titri lɛ be mli ni omli efu—lɛ owieɔ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ ojwɛŋmɔ mli kɛ bɔ ni onuɔ he ohaa lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ole bɔ ni akɛ mɛi susuɔ nii ahe. Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko nyɛɛɛ aye emlifu nɔ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ehiɛ wa, shi moŋ etsɔɔ akɛ ehiɛ waaa. (Nyɛkanea Abɛi 25:28; 29:11.) Be ko lɛ, Mose—‘mɔ ni he jɔ fe’ gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ ebeaŋ lɛ—mli fu yɛ atua ni Israel maŋ lɛ tse lɛ hewɔ, ni no haaa ewo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Mose wie bɔ ni enu he eha lɛ he faŋŋ, ni eshiuuu nɔ ko nɔ, shi no esaaa Yehowa hiɛ. Eyɛ mli akɛ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ afii 40 sɔŋŋ moŋ, shi Yehowa eŋmɛɛɛ lɛ gbɛ ni ekɛ amɛ aya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ.—4 Mose 12:3; 20:10, 12; Lala 106:32.

6. Mɛni hiɛshikamɔ ni wɔkɛaatsu nii kɛ́ wɔmiiwie lɛ tsɔɔ?

6 Ŋmalɛ lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔkɛ henɔyeli kɛ hiɛshikamɔ atsu nii kɛ́ wɔmiiwie. “Wiemɔ babaoo yɔɔ nɛɛ, nɔtɔmɔ kpaaa yɛ mli; shi mɔ ni mɔɔ enaabu mli lɛ, nilelɔ ni.” (Abɛi 10:19; 17:27) Ni kɛlɛ, hiɛshikamɔ ni wɔkɛaatsu nii lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ wɔmua wɔnaa be fɛɛ be. Nɔ moŋ ni etsɔɔ ji akɛ, wɔha wɔwiemɔ ‘he aba nyam,’ ni tsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔlilɛi lɛ aaatsá mɛi moŋ fe ni wɔkɛaaye amɛ awui.—Nyɛkanea Abɛi 12:18; 18:21.

“Dioofeemɔ Be Yɛ, ni Wiemɔ Be Yɛ”

7. Mɛɛ sui esaaa akɛ wɔjieɔ amɛ kpo, ni mɛni hewɔ?

7 Taakɛ bɔ ni ehe miihia ni wɔkɛ mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii kɛ mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ awie wiemɔi ni yɔɔ nyam lɛ, nakai nɔŋŋ ehe miihia ni wɔkɛ wɔsafoŋbii kɛ wɔshĩabii lɛ awie wiemɔi ni yɔɔ nyam. Kɛ́ wɔjie wɔmlifu kpo ni wɔyasusuuu nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ he lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔye wɔ diɛŋtsɛ wɔhe kɛ mɛi krokomɛi awui waa yɛ mumɔŋ, henumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ. (Abɛi 18:6, 7) Esa akɛ wɔye henumɔi gbohii ni wɔjieɔ amɛ kpo yɛ emuu ni wɔyeee hewɔ lɛ anɔ. Jɛmɔ, hefɛoyeli, mɔheguɔgbee, kɛ mlifu ni tsɔɔ hetsɛ̃ ji sui ni esaaa. (Kol. 3:8; Yak. 1:20) Kɛ́ wɔjie sui ni tamɔ nakai kpo lɛ, ebaanyɛ efite wɔ kɛ mɛi ateŋ, ni ebaanyɛ efite wekukpãa kpakpa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ hu. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni mli fuɔ enyɛmi (yaka) lɛ, eeeye kojomɔ lɛŋ fɔ; ni mɔ fɛɛ mɔ ni aaakɛɛ enyɛmi akɛ: ‘Raka’ [yakagbɔmɔ] lɛ, eeeye ajina lɛ hiɛ fɔ; ni mɔ fɛɛ mɔ ni aaakɛɛ akɛ: ‘Bo sɛkɛyelɔ’ lɛ, eeeye la gehena lɛ mli yaa fɔ.”—Mat. 5:22.

8. Mɛɛ be esa akɛ wɔjie wɔhenumɔi akpo, ni te esa akɛ wɔfee lɛ wɔha tɛŋŋ?

8 Shi saji komɛi yɛ ni wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔtsĩ amɛ tã. Kɛ́ nɔ ko ni nyɛmi ko ewie loo efee lɛ egba onaa aahu akɛ onyɛɛɛ oku ohiɛ ofɔ̃ nɔ lɛ, no lɛ kaaya nɔ obɛ lɛ owo omli. (Abɛi 19:11) Kɛ́ mɔ ko wo omli la lɛ, ye ohe nɔ, ni ofee nɔ fɛɛ nɔ ni esa akɛ ofee kɛsaa nyɛteŋ. Paulo ŋma akɛ: “Hulu akanyɔ shi yɛ nyɛmlila lɛ nɔ.” Akɛni sane lɛ miigba onaa hewɔ lɛ, taomɔ be ni sa ni ojɛ mlihilɛ mli otsu he nii. (Nyɛkanea Efesobii 4:26, 27, 31, 32.) Yaa onyɛmi lɛ ŋɔɔ kɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ ooya ni okɛ lɛ ayasaa, ni okɛ lɛ awie sane lɛ he faŋŋ kɛ wiemɔi ni yɔɔ nyam.—3 Mose 19:17; Mat. 18:15.

9. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔye wɔmlifu nɔ dani wɔkɛ mɛi ayasaa béi lɛ?

9 Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ obɔ mɔdɛŋ otao be ni sa jogbaŋŋ. “Dioofeemɔ be yɛ, ni wiemɔ be yɛ.” (Jaj. 3:1, 7) Kɛfata he lɛ, “jalɔ tsui jwɛŋɔ hetoohamɔ he.” (Abɛi 15:28) Bei komɛi lɛ, ebaabi ni oha bei ashwie mli dani okɛ mɔ lɛ ayasusu sane lɛ he. Kɛ́ ofee nakai be mli ni omli efu waa lɛ, no moŋ baanyɛ afite sane lɛ; shi nilee bɛ mli hu akɛ oooha be ashwie mli fe nine.

Nifeemɔi ni Yɔɔ Nyam Haa Mɛi Ateŋ Hiɔ

10. Mɛɛ gbɛ nɔ nifeemɔi ni yɔɔ nyam baanyɛ aha wɔkɛ mɛi ahi shi jogbaŋŋ?

10 Wiemɔi ni yɔɔ nyam, kɛ sane ni agbaa yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ yeɔ ebuaa ni wekukpaa kpakpa hiɔ mɛi ateŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔkɛ mɛi ahi shi jogbaŋŋ lɛ, ebaaha wɔkɛ amɛ agba sane yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Kɛ́ wɔjɛɔ anɔkwayeli mli wɔjieɔ mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi—wɔŋɔɔ hegbɛ kɛyeɔ wɔbuaa amɛ, wɔjɛɔ wɔtsui mli wɔkeɔ amɛ nii, loo wɔfeɔ amɛ gbɔ—lɛ, no baaha amɛ kɛ wɔ agba sane ni amɛshiuuu nɔ ko nɔ. Ebaanyɛ eha mɛi ajie sui kpakpai kpo, oookɛɛ ‘abua ŋai kɛ la naa’ ashwie amɛyiteŋ, ni ebaafee mlɛo akɛ wɔɔsaa wɔ kɛ amɛ teŋ.—Rom. 12:20, 21.

11. Mɛni Yakob fee koni ekɛsaa ekɛ Esau teŋ, ni mɛni jɛ mli kɛba?

11 Blematsɛ Yakob yɔse enɛ. Be ko lɛ, Yakob nyɛmi Esau mli fu lɛ aahu akɛ Yakob jo foi ejaakɛ eshe gbeyei akɛ Esau baagbe lɛ. Beni afii babaoo shwie mli lɛ, Yakob ku esɛɛ. Esau hu kɛ hii 400 yi mli koni amɛyakpee Yakob. Yakob sɔle koni Yehowa aye abua lɛ. Kɛkɛ ni Yakob ha akɛ kooloi srɔtoi babaoo tsɔ hiɛ koni akɛyaha Esau akɛ nikeenii. Nikeenii lɛ tsu yiŋtoo hewɔ ni akɛmaje lɛ he nii. Beni Yakob kɛ Esau kpe hiɛ kɛ hiɛ lɛ, no mli lɛ Esau tsui he ejɔ momo, ni esha foi ni eloo Yakob atuu.—1 Mose 27:41-44; 32:7, 12, 14-16; 33:4, 10.

Okɛ Wiemɔi ni Yɔɔ Nyam Awo Mɛi Hewalɛ

12. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ awie wiemɔi ni yɔɔ nyam lɛ?

12 Kristofoi sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ, shi jeee adesai. Ni kɛlɛ wɔsumɔɔ ni wɔkɛ mɛi ateŋ ahi jogbaŋŋ. Wɔwiemɔi ni yɔɔ nyam lɛ baanyɛ aha wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ajatsui lɛ afee huyɛɛ. Shi kɛ́ wɔwie amɛhiɛ nyanyaanya lɛ, ebaanyɛ eha amɛjatsui lɛ atsii fe nine, ni ebaaha amɛnu he po akɛ ekolɛ Yehowa ekpɛlɛɛɛ amɛnɔ. Belɛ, nyɛhaa wɔkɛ anɔkwayeli awiea wiemɔi ni baawo mɛi hewalɛ, “wiemɔ ni hi ni ehia, koni eha mɔ nane amɔ shi, ni akɛduro mɛi ni nuɔ lɛ.”—Efe. 4:29.

13. Mɛni esa akɛ ehi asafoŋ onukpai ajwɛŋmɔŋ (a) kɛ́ amɛmiiwo ŋaa? (b) kɛ́ amɛmiiŋma wolo?

13 Asafoŋ onukpai lɛ titri ji mɛi ni esa akɛ amɛkɛ tooku lɛ aye yɛ suɔmɔ mli, ni ‘amɛmli ajɔ’ yɛ amɛnɔ. (1 Tes. 2:7, 8) Kɛ́ ehe bahia ni asafoŋ onukpai awo ŋaa lɛ, esa akɛ amɛkɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ amɛaafee nakai kɛ “mlijɔlɛ,” kɛ́ amɛkɛ ‘mɛi ni kuɔ amɛnaa’ po miiwie. (2 Tim. 2:24, 25) Agbɛnɛ hu, esa akɛ asafoŋ onukpai kɛ wiemɔi ni yɔɔ nyam atsu nii kɛ́ amɛmiiŋma onukpai akuu krokomɛi wolo loo amɛmiiŋma nitsumɔhe nine lɛ wolo. Esa akɛ amɛfee enɛ yɛ gbɛ ni kɛ Mateo 7:12 lɛ kpãa gbee nɔ, koni amɛkɛ mlihilɛ kɛ hiɛshikamɔ atsu nii.

Okɛ Wiemɔi ni Yɔɔ Nyam Atsu Nii yɛ Weku lɛ Mli

14. Mɛɛ ŋaa Paulo wo wumɛi, ni mɛni hewɔ?

14 Wɔwiemɔi, bɔ ni wɔfeɔ wɔhiɛ wɔhaa, kɛ bɔ ni wɔkɛ wɔgbɔmɔtso lɛ tsuɔ nii wɔhaa lɛ náa mɛi anɔ hewalɛ waa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, hii komɛi leee akɛ amɛwiemɔi náa amɛŋamɛi anɔ hewalɛ waa. Nyɛmi yoo ko wie akɛ, “Kɛ́ miwu mli fu ni ebo ewo miyi lɛ, mitsui fãa waa diɛŋtsɛ.” Wiemɔi ni naa wa baanyɛ aná yoo nɔ hewalɛ waa fe nuu, ni ebaanyɛ ehi yoo lɛ tsui mli be kplaŋŋ. (Luka 2:19) Enɛ ji anɔkwale, titri lɛ kɛ́ mɔ ko ni yoo lɛ sumɔɔ lɛ, ni ebuɔ lɛ hu lɛ ji mɔ ni wie wiemɔi ni tamɔ nakai. Paulo wo wumɛi ŋaa akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛŋamɛi, ni nyɛmli akajoa yɛ amɛnɔ.”—Kol. 3:19.

15. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wumɛi kɛ amɛŋamɛi aye kɛ mlijɔlɛ lɛ aha.

15 Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, nyɛmi nuu ko ni eji gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko tsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wu kɛ eŋa aye kɛ mlijɔlɛ, loo akɛ “nɔ ni he waaa tuutu ko” lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ ohiɛ nɔ ko ni jara wa shi ewaaa akɛ eeejwa lɛ, esaaa akɛ ohiɛɔ mli waa fe nine, kɛjeee nakai lɛ ebaanyɛ ejwa. Kɛ́ otsara hei ni jwara lɛ po lɛ, be fɛɛ be lɛ abaana okadi ni tsɔɔ akɛ ejwara ni atsara. Kɛ́ wu ko kɛ eŋa wie wiemɔi ni naa wa lɛ, no baanyɛ aye eŋa lɛ awui. No baanyɛ ekɛ naagba ni sɛɛ baanyɛ atsɛ waa aba amɛgbalashihilɛ lɛ mli oookɛɛ nɔ ko ni ejwa ni atsara.”—Nyɛkanea 1 Petro 3:7.

16. Te ŋa aaafee tɛŋŋ etswa eweku ema shi?

16 Ŋamɛi awiemɔi kɛ mɛi krokomɛi anɔ̃ baanyɛ awo hii hu hewalɛ loo eje amɛnijiaŋ wui. “Ŋa hiɛtɛlɔ,” ni ewu “tsui kãa enɔ” lɛ susuɔ ewu lɛ henumɔi ahe, taakɛ lɛ hu esumɔɔ ni ewu asusu enɔ̃ lɛ he lɛ. (Abɛi 19:14; 31:11) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋa baanyɛ aná eweku lɛ nɔ hewalɛ waa, yɛ gbɛ kpakpa loo gbɛ gbonyo nɔ. ‘Yoo nilelɔ maa eshĩa; shi yoo buulu lɛ, ekɛ eniji kumɔɔ shwieɔ shi.’—Abɛi 14:1.

17. (a) Te esa akɛ gbekɛbii kɛ amɛfɔlɔi awie aha tɛŋŋ? (b) Te esa akɛ mɛi ni edara lɛ kɛ gbekɛbii awie aha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

17 Esa akɛ fɔlɔi kɛ amɛbii awie wiemɔi ni yɔɔ nyam, ni nakai nɔŋŋ esa akɛ gbekɛbii lɛ hu afee. (Mat. 15:4) Kɛ́ wɔsusu nii ahe dani wɔkɛ wɔbii bibii lɛ wie lɛ, no baaha wɔkpoo akɛ wɔkɛ wiemɔi ni ‘baawo amɛmli la’ loo ‘eha amɛmli afu’ atsu nii. (Kol. 3:21; Efe. 6:4) Kɛ́ ehe bahia ni fɔlɔi kɛ asafoŋ onukpai lɛ agbala gbekɛbii atoi po lɛ, esa akɛ amɛkɛ gbekɛbii lɛ awie kɛ bulɛ. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, efeɔ mlɛo kɛhaa gbekɛbii lɛ akɛ amɛaatsake amɛsubaŋ koni wekukpãa kpakpa aya nɔ ahi amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Nakai feemɔ hi kwraa fe ni wɔɔfee wɔnii oookɛ nɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee dɔŋŋ, ejaakɛ no baanyɛ eha gbekɛbii lɛ amu sane naa akɛ amɛnyɛŋ amɛfee tsakemɔi. Jeee ŋaa fɛɛ ŋaa ni awoɔ gbekɛbii lɛ amɛkaiɔ, shi amɛkaiɔ bɔ ni awo amɛ ŋaa lɛ aha lɛ.

Ha Wiemɔi ni Jɛɔ Otsui Mli lɛ Afee Wiemɔi Kpakpai

18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie henumɔi gbohii kɛ mlifu kɛ amɛshishi fɛɛ kɛjɛ wɔtsuiŋ?

18 Jeee wɔhiɛ ni wɔɔfee tamɔ nɔ ni wɔhe jɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔyeɔ wɔmlifu nɔ. Esaaa akɛ wɔtsĩɔ wɔmlifu naa kɛkɛ. Kɛ́ wɔmli fu, shi wɔfee wɔnii tamɔ nɔ ni wɔmlifuko lɛ, ebaaha wɔhao waa. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔtamɔ tsɔne kudɔlɔ ko ní miinaa ebreki kɛ esɛlɛreta lɛ fɛɛ nɔ shikome. No baaha tsɔne lɛ atsu nii fe bɔ ni esa akɛ etsu, ni ebaanyɛ efite tsɔne lɛ po. No hewɔ lɛ kaatsĩ mlifu naa owo omli, ní ojie lɛ kpo trukaa yɛ sɛɛ mli. Sɔlemɔ koni Yehowa aye abua bo koni ojie mlifu kɛ eshishi fɛɛ kɛjɛ otsuiŋ. Ha Yehowa mumɔ lɛ atsake ojwɛŋmɔ kɛ otsui koni ekɛ esuɔmɔnaa nii akpã gbee.—Nyɛkanea Romabii 12:2; Efesobii 4:23, 24.

19. Mɛɛ nifeemɔi baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkɛ mɛi akataa saji anaa kɛ mlifu?

19 Feemɔ nibii ni baaha oye omlifu nɔ. Kɛ́ okɛ shihilɛ ko ni baanyɛ aha omli afu kpe, ni ona akɛ otsui nɔ miihe awo lɛ, ebaafee nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ oooshi jɛmɛ, bɔni afee ni otsui lɛ aba shi. (Abɛi 17:14) Kɛ́ wɔyɔse akɛ mɔ ni wɔkɛ wieɔ lɛ tsui nɔ miiwo lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔkɛ wiemɔi ni yɔɔ nyam atsu nii. Kaimɔ akɛ: “Naajɔlɛ hetoo kuɔ mlila naa; shi wiemɔ ní wa teeɔ mlifu shi.” (Abɛi 15:1) Kɛ́ mɔ ko wie wiemɔi ni baanyɛ awo mɔ mlila loo wiemɔi ni tsurɔɔ mɔ lɛ, ebaanyɛ eha béi lɛ mli awa fe tsutsu lɛ, kɛ́ ewie lɛ blɛoo po. (Abɛi 26:21) Belɛ, kɛ́ shihilɛ ko ha ewa kɛha bo akɛ oooye ohe nɔ lɛ, ‘humimɔ shi kɛ wiemɔ, ni ohumi shi kɛ mlifu.’ Sɔlemɔ ni Yehowa mumɔ lɛ aha owie wiemɔi ni sa, shi jeee wiemɔi gbohii.—Yak. 1:19.

Jɛɛ Otsuiŋ Okɛke

20, 21. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkɛ mɛi ahe ake amɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nakai lɛ?

20 Dɔlɛ sane ji akɛ wɔteŋ mɔ ko bɛ ni tɔɔɔ yɛ wiemɔ mli. (Yak. 3:2) Ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔwekumɛi kɛ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛwie wiemɔi ni yɔɔ nyam lɛ, bei komɛi lɛ amɛbaanyɛ amɛwie wiemɔi ni baadɔ wɔ waa. Yɛ nɔ najiaŋ ni ohe aaafee oya kɛ mlifu lɛ, ná tsui ni osusu nɔ hewɔ ni amɛwie nɔ ni amɛwie lɛ he. (Nyɛkanea Jajelɔ 7:8, 9.) Ani no mli lɛ amɛhao, amɛmiishe nɔ ko gbeyei, amɛhe tseee amɛ, loo nɔ ko miigba amɛnaa?

21 Ejaaa akɛ mɔ ko kɛ shihilɛi nɛɛ eko aaajie enaa. Shi kɛ́ wɔyɔse akɛ shihilɛi nɛɛ baanyɛ aha mɛi awie wiemɔi ni esaaa loo amɛfee nibii ni esaaa lɛ, no baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkɛfa amɛ. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ewie ni efee nɔ ko ni edɔ mɔ ko dã, ni wɔgbɛkpamɔ ji akɛ mɔ lɛ kɛbaafa wɔ tswaa. (Jaj. 7:21, 22) Yesu wie akɛ ja wɔkɛ mɛi atɔmɔi efa amɛ dani Nyɔŋmɔ kɛ wɔtɔmɔi lɛ hu aaafa wɔ. (Mat. 6:14, 15; 18:21, 22, 35) Belɛ, esa akɛ wɔhe afee oya kɛkpa fai ni wɔkɛ mɛi ahe ake amɛ amrɔ nɔŋŋ bɔni afee ni suɔmɔ—ni ji “emuuyeli kpãa lɛ”—aya nɔ ahi wɔweku lɛ kɛ asafo lɛ mli.—Kol. 3:14.

22. Mɛni hewɔ esa jogbaŋŋ akɛ wɔha wɔwiemɔ he aba nyam lɛ?

22 Be mli ni nibii agbɛjianɔtoo ni mlifu eyi mli obɔ nɛɛ bɛŋkɛɔ enaagbee lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ naagbai ni baanyɛ afite miishɛɛ ni wɔyɔɔ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ baafa. Kɛ́ wɔkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli shishitoo mlai lɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔkɛ wɔlilɛi atsu nii jogbaŋŋ moŋ fe ní wɔkɛaafite nii. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, toiŋjɔlɛ baahi asafo lɛ kɛ wɔwekui lɛ amli, ni ebaaye Yehowa, ‘wɔmiishɛɛ Nyɔŋmɔ’ lɛ he odase kpakpa.—1 Tim. 1:11, NW.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa ni ohala be ni sa jogbaŋŋ kɛwie naagbai ahe lɛ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ be fɛɛ be lɛ weku mlibii aha amɛwiemɔ ‘he aba nyam’ kɛ́ amɛkɛ amɛhe miiwie lɛ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa wiemɔi ni yeɔ mɔ awui lɛ?

• Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ní wɔkɛ mɛi ahe ake amɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

Ha otsui aba shi, ni otao be ni sa ni okɛ lɛ awie sane lɛ he

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Esa akɛ nuu kɛ eŋa awie kɛ mlijɔlɛ be fɛɛ be