Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yaa Nɔ Oha Osafoŋbii Lɛ Anane Amɔ Shi

Yaa Nɔ Oha Osafoŋbii Lɛ Anane Amɔ Shi

Yaa Nɔ Oha Osafoŋbii Lɛ Anane Amɔ Shi

“Nyɛshɛjeshɛjea nyɛhe mii, ni mɔ fɛɛ mɔ ahã enaanyo nane amɔ shi.” —1 TES. 5:11, Ga Biblia hee.

1. Mɛɛ jɔɔmɔi wɔnáa akɛni wɔji Kristofoi asafo lɛ mlibii lɛ hewɔ, ni kɛlɛ mɛɛ naagbai wɔkɛkpeɔ?

EJI jɔɔmɔ kpele akɛ oji Kristofoi asafo lɛ mlinyo. Wekukpãa kpakpa yɛ okɛ Yehowa teŋ. Akɛni okɛ ohe fɔ̃ɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ koni no atsɔɔ bo gbɛ hewɔ lɛ, okpaaa yibii gbohii ni jɛɔ jeŋba gbonyo mli kɛbaa lɛ eko. Oyɛ nanemɛi kpakpai ni miisumɔ ni ehi eha bo. Hɛɛ, jɔɔmɔi ni onáa lɛ fa babaoo. Shi Kristofoi babaoo kɛ naagbai miikpe. Ekolɛ ehe baahia ni aye abua amɛteŋ mɛi komɛi ni amɛnu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli nibii ni mli kwɔlɔ lɛ shishi. Amɛteŋ mɛi komɛi hu ahe miiye loo amɛhao waa, loo amɛmiina nɔ yɛ yiŋ ni nilee bɛ mli ni amɛkpɛ tsutsu ko lɛ hewɔ. Agbɛnɛ hu, jeŋ fɔŋ nɛɛ mli shihilɛ wa ha wɔ fɛɛ.

2. Mɛni esa akɛ wɔfee yɛ naagbai ni wɔnyɛmimɛi lɛ kɛkpeɔ lɛ ahe, ni mɛni hewɔ?

2 Wɔteŋ mɔ ko sumɔŋ ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ eko apiŋ loo ena nɔ̃. Bɔfo Paulo kɛ asafo lɛ to gbɔmɔtso lɛ he, ni ekɛɛ akɛ “kɛji henɔ kome miina nɔ̃ lɛ, henii lɛ fɛɛ kɛ lɛ naa nɔ̃.” (1 Kor. 12:12, 26) Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ. Saji babaoo yɛ Ŋmalɛ lɛ mli ni tsɔɔ bɔ ni Kristofoi asafo lɛ mlibii ye amɛbua asafoŋbii krokomɛi koni amɛdamɔ amɛnaagbai anaa ni amɛtsu he nii. Be mli ni wɔpɛiɔ saji nɛɛ amli lɛ, susumɔ gbɛi anɔ ni oootsɔ okase nibii ni amɛfee lɛ he, ní bo hu ofee nakai. Te ooofee tɛŋŋ oye obua onyɛmimɛi lɛ yɛ mumɔŋ koni okɛ no aha Yehowa asafo lɛ mlibii lɛ anane amɔ shi?

“Amɛŋɔ lɛ Kɛba Amɛŋɔɔ”

3, 4. Mɛɛ gbɛ nɔ Akwila kɛ Priskila ye amɛbua Apolo?

3 Beni Apolo yahi Efeso lɛ, no mli lɛ eji shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa momo. Bɔfoi lɛ Asaji lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Eyɛ ekãa yɛ mumɔ mli ni ewieɔ ni etsɔ̃ɔ Yesu he nii fitsofitso, tsɛ Yohane baptisimɔ lɛ kɛkɛ ele.” Akɛni Apolo leee baptisimɔ yɛ “Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛ́i amli” hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Yohane Baptisilɔ lɛ kaselɔi, loo Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ye lɛ odase dani afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ shɛ. Eyɛ mli akɛ Apolo yɛ ekãa moŋ, shi nibii komɛi yɛ ni he hiaa waa ní enuuu shishi. Te nyɛmimɛi Kristofoi lɛ ni ekɛbɔ lɛ ye amɛbua lɛ amɛha tɛŋŋ?—Bɔf. 1:4, 5; 18:25; Mat. 28:19.

4 Akwila kɛ eŋa Priskila ni amɛji Kristofoi lɛ nu ni Apolo kɛ ekãa miiwie yɛ kpeehe lɛ, ni amɛŋɔ lɛ kɛba amɛŋɔɔ, ni amɛgbála nibii amli jogbaŋŋ amɛha lɛ. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 18:24-26.) Nɔ ni amɛfee lɛ tsɔɔ suɔmɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, Akwila kɛ Priskila tsɔ ŋaa gbɛ nɔ amɛtsi amɛbɛŋkɛ Apolo yɛ gbɛ ni tsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛye amɛbua lɛ lɛ nɔ, shi amɛhaaa enu he akɛ amɛmiiwie ehiɛ. Bɔ ni Kristofoi asafo lɛ je shishi eha lɛ kɛkɛ ni Apolo leee. Ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, beni Akwila kɛ Priskila gbála nibii ni he hiaa lɛ amli amɛtsɔɔ lɛ lɛ, Apolo hiɛ sɔ waa. Saji nɛɛ ni Apolo ná ele lɛ ha ‘ewa’ nyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ Akaia lɛ “babaoo,” ni eye odase kpele yɛ jɛi.—Bɔf. 18:27, 28, Ga Biblia hee.

5. Mɛɛ yelikɛbuamɔ ni tsɔɔ suɔmɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi akpei abɔ kɛhaa mɛi, ni mɛni jɛɔ mli kɛbaa?

5 Kristofoi asafo lɛ mlibii ateŋ mɛi babaoo hiɛ sɔɔ mɛi ni ye amɛbua amɛ ni amɛnu Biblia lɛ shishi lɛ waa. Enɛ eha naanyobɔɔ ni mli wa waa ebakamɔ Biblia mli nikaselɔi babaoo kɛ mɛi ni tsɔɔ amɛ nii lɛ ateŋ. Bei pii lɛ, dani Kristofonyo ko aaanyɛ aye abua mɔ ko koni enu anɔkwale lɛ shishi lɛ, ebiɔ ni ekɛ mɔ lɛ ato gbɛjianɔ koni amɛkase nii nyɔji abɔ. Shi Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ miisumɔ ni amɛfee nakai ejaakɛ amɛle akɛ eji wala kɛ gbele sane. (Yoh. 17:3) Ni kɛ́ wɔna ni mɛi enu anɔkwale lɛ shishi, amɛmiihi shi yɛ naa, ni amɛkɛ amɛwala miifee Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa!

‘Atãa Ehe Sane Kpakpa’

6, 7. (a) Mɛni hewɔ Paulo ŋɔ Timoteo efata ehe yɛ gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli lɛ? (b) Beni Timoteo kɛ Paulo bɔ lɛ mɛni jɛ mli kɛba?

6 Beni bɔfo Paulo kɛ Sila yashiɛ yɛ maŋsɛɛ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ lɛ, amɛtee Listra ni amɛyana oblanyo fioo ko ni atsɛɔ lɛ Timoteo ni ekolɛ kpaako eyaaná afii 20 loo ekolɛ eye afii 20 kɛ nɔ ko yɛ jɛi. “Nyɛmimɛi lɛ ni yɔɔ Listra kɛ Ikoniom lɛ tãa ehe sane kpakpa.” Timoteo nyɛ Eunike kɛ enaa Loise ji Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ, shi etsɛ jeee Kristofonyo. (2 Tim. 1:5) Eeenyɛ efee akɛ Paulo ná ele weku nɛɛ beni etee nakai kpokpaa lɛ nɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afii komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ. Shi agbɛnɛ lɛ, Paulo ná Timoteo he miishɛɛ waa ejaakɛ ena akɛ eji oblanyo ni bɔɔ mɔdɛŋ waa. No hewɔ lɛ, beni asafoŋ onukpai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kpɛlɛ akɛ Paulo aŋɔ Timoteo afata ehe lɛ, Timoteo ye ebua Paulo yɛ maŋsɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.—Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 16:1-3.

7 Nibii babaoo yɛ ni Timoteo baakase kɛjɛ enaanyo ni ye lɛ onukpa nɛɛ ŋɔɔ. Ni Timoteo kase nii kɛjɛ Paulo ŋɔɔ aahu akɛ, Paulo ná hekɛnɔfɔɔ yɛ emli, ni ewo lɛ gbɛ koni eyasara asafoi lɛ ní esɔmɔ akɛ Paulo najiaŋdamɔlɔ. Yɛ afii 15 loo nɔ̃ ni Timoteo kɛ Paulo bɔ lɛ mli, oblanyo fioo ni bɛ niiashikpamɔ ní ekolɛ ehiɛ gboɔ nɛɛ tee ehiɛ aahu akɛ ebatsɔ nɔkwɛlɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ waa.—Fil. 2:19-22; 1 Tim. 1:3.

8, 9. Mɛni asafoŋbii lɛ baanyɛ afee kɛwo oblahii kɛ oblayei hewalɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

8 Ŋmɛnɛ lɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo yɛ Kristofoi asafo lɛ mli ni baanyɛ abɔ mɔdɛŋ waa. Kɛ́ mɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ kɛ oblahii kɛ oblayei nɛɛ bɔ, amɛwo amɛ hewalɛ, ni amɛtsɔse amɛ lɛ, oblahii kɛ oblayei nɛɛ baaya amɛhiɛ ni amɛbaatsu sɔ̃i wuji ahe nii yɛ Yehowa webii lɛ ateŋ. Kwɛmɔ nyɛsafo lɛ mli! Ani oblahii kɛ oblayei komɛi yɛ mli ni baanyɛ amɛkɛ amɛhe aha taakɛ Timoteo fee lɛ? Kɛ́ oye obua amɛ ni owo amɛ hewalɛ lɛ, amɛbaanyɛ amɛbatsɔmɔ gbɛgbalɔi, Betel weku lɛ mlibii, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, loo nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi. Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua amɛ ni amɛtiu otii nɛɛ asɛɛ?

9 Martin ni kɛ afii 20 esɔmɔ yɛ Betel lɛ kɛ miishɛɛ wie akɛ afii 30 ni eho nɛ lɛ, ekɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ ko tee shiɛmɔ, ni kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ná ehe miishɛɛ waa. Kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ kɛ miishɛɛ gba lɛ beni eji oblanyo ni esɔmɔɔ yɛ Betel lɛ he sane. Ewo Martin hewalɛ koni lɛ hu ekɛ ehe aha kɛsɔmɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Amrɔ nɛɛ, Martin nuɔ he akɛ sane ni nɔkwɛlɔ lɛ kɛ lɛ gba ni ehiɛ kpaaa nɔ lɛ ji nɔ titri ní ye kɛbua lɛ ni ekɛ mumɔŋ otii mamɔ ehiɛ lɛ. Kɛ́ okɛ onanemɛi oblahii kɛ oblayei gba teokrase otii ahe saji lɛ, namɔ aaale nɔ kpakpa ni aaajɛ mli kɛba?

“Nyɛshɛjea Mɛi ni Tsui Fãa lɛ Amii”

10. Te Epafrodito nu he eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

10 Beni awo bɔfo Paulo tsuŋ yɛ Roma yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ, Epafrodito fã gbɛ kakadaŋŋ kɛ tɔlɛ kɛjɛ Filipi kɛtee eyasara lɛ. Filipi asafo lɛ mlibii lɛ ji mɛi ni tsu lɛ. Amɛkɛ amɛnikeenii maje lɛ ni ekɛyaha Paulo, ni eto eyiŋ hu akɛ ekɛ Paulo baahi shi koni efee bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ kɛye ebua lɛ yɛ shihilɛ ni jaraa lɛ mli. Shi beni Epafrodito yɔɔ Roma lɛ, ehe ye waa “ni ebɛŋkɛ gbele tã.” Akɛni Epafrodito nu he akɛ enyɛɛɛ etsu yiŋtoo hewɔ ni etee lɛ he nii hewɔ lɛ, ehao waa.—Fil. 2:25-27.

11. (a) Mɛni hewɔ kɛ́ mɛi komɛi hao waa yɛ asafo lɛ mli lɛ esaaa akɛ wɔnaa kpɛɔ wɔhe lɛ? (b) Mɛni Paulo tsɔɔ akɛ afee aha Epafrodito?

11 Ŋmɛnɛ lɛ, nibii babaoo yɛ ni gbáa mɛi anaa ni haa amɛhaoɔ waa. Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo lɛ bɔ amaniɛ akɛ kɛ hooo kwraa lɛ, mɛi 100 mlijaa 20 baanyɛ ahao waa yɛ amɛshihilɛ mli be ko. Yehowa webii hu baanyɛ ahao waa. Weku lɛ daaŋ ŋmaa taomɔ, hela, nijiaŋwujee yɛ fatɔi ahewɔ, loo nibii krokomɛi baanyɛ aha mɔ ahao waa. Mɛni Filipibii lɛ baanyɛ amɛfee kɛye amɛbua Epafrodito? Paulo ŋma akɛ: “Nyɛherea lɛ atuu yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli, kɛ miishɛɛ sɔŋŋ, ni nyɛbua nɛkɛ gbɔmɛi akɛ mɛi ni sa woo; ejaakɛ Kristo nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ ebɛŋkɛ gbele kwraa, ni eshɛ ewala efɔ̃, koni ekɛgbe nɔ ni shwɛɔ nyɛ yɛ sɔɔmɔ ni nyɛkɛaasɔmɔ mi lɛ mli lɛ naa.”—Fil. 2:29, 30.

12. Mɛni baanyɛ ashɛje mɛi ni ehao waa lɛ amii?

12 Esa akɛ wɔ hu wɔwo nyɛmimɛi ni nijiaŋ eje wui loo amɛhao waa lɛ hewalɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, wɔbaanyɛ wɔwie nibii kpakpai ni amɛfeɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he. Ekolɛ amɛfee tsakemɔi wuji yɛ amɛshihilɛ mli dani amɛbatsɔmɔ Kristofoi loo amɛkɛ amɛhe wo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Esa akɛ wɔhiɛ asɔ amɛmɔdɛŋbɔi lɛ, ni wɔha amɛná nɔmimaa akɛ Yehowa hu hiɛ sɔɔ amɛmɔdɛŋbɔi lɛ. Kɛ́ gbɔlɛ loo hela haaa anɔkwafoi komɛi anyɛ atsu nibii ni tsutsu ko lɛ amɛnyɛɔ amɛtsuɔ lɛ, esa akɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ yɛ afii babaoo ni amɛkɛsɔmɔ lɛ hewɔ. Ekɔɔɔ he eko nɔ̃ shihilɛ ni mɛi kɛkpeɔ lɛ, Yehowa miiwo etsuji anɔkwafoi fɛɛ ŋaa akɛ: “Nyɛshɛjea mɛi ni tsui fãa lɛ amii; nyɛherea mɛi ni feɔ gbedee lɛ; nyɛtoa nyɛtsui shi nyɛhaa mɛi fɛɛ.”—1 Tes. 5:14.

“Nyɛŋɔfaa lɛ, ni Nyɛshɛje Emii”

13, 14. (a) Mɛɛ sane ni yɔɔ hiɛdɔɔ Korinto asafo lɛ tsu he nii, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛni jɛ shwiemɔ ni ashwie nuu lɛ mli kɛba?

13 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, nuu ko ni ji ajwamaŋbɔlɔ ni tsakeee etsui hi Korinto asafo lɛ mli. Ejeŋba lɛ miihe afite asafo lɛ, ni nɔ ni efeɔ lɛ ji nihiinii yɛ mɛi ni heee yeee lɛ po ateŋ. No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ Paulo fã ni ajie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli.—1 Kor. 5:1, 7, 11-13.

14 Nakai tsɔsemɔ lɛ wo yibii kpakpai. Eha eshafeelɔ lɛ hɛle shi, ni etsake etsui lɛɛlɛŋ, ni enifeemɔ lɛ hu náaa asafoŋbii lɛ anɔ hewalɛ gbonyo. Beni nuu lɛ tsake etsui ni ekɛ enifeemɔ tsɔɔ nakai lɛ, Paulo ŋma yɛ wolo ni ji enyɔ ni eŋma kɛmaje nakai asafo lɛ mli akɛ ahe nuu lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. Shi jeee no pɛ kɛkɛ esa akɛ asafo lɛ afee. Paulo fã hu koni asafo lɛ ‘kɛfa eshafeelɔ ni etsake etsui lɛ, ni amɛshɛje emii koni ŋkɔmɔyeli tuutu akahã enijiaŋ je wui.’—Nyɛkanea 2 Korintobii 2:5-8, Ga Biblia hee.

15. Te esa akɛ wɔna efɔŋfeelɔi ni etsake amɛtsui ni ahe amɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ wɔha tɛŋŋ?

15 Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ sane nɛɛ mli? Kɛ́ ashwie mɛi kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ edɔɔ wɔ waa. Amɛgbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ, ni amɛfite asafo lɛ gbɛ́i. Ekolɛ wɔteŋ mɔ ko po amɛfee esha lɛ amɛshi lɛ. Ni kɛlɛ, kɛ́ asafoŋ onukpai ni ahala amɛ akɛ amɛtsu sane lɛ he nii lɛ kpɛ mli yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ naa akɛ esa akɛ ahe eshafeelɔ ni etsake etsui lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ Yehowa eŋɔfa lɛ. (Mat. 18:17-20) Ani esaaa akɛ wɔ hu wɔŋɔfaa lɛ taakɛ Yehowa efee lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔjieee mlihilɛ kpo wɔtsɔɔɔ mɔ lɛ, ni wɔŋɔfaaa lɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiite shi wɔmiiwo Yehowa. Bɔni afee ni wɔha toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ahi Nyɔŋmɔ asafo lɛ mli ni Yehowa akpɛlɛ wɔnɔ lɛ, ani esaaa akɛ ‘wɔhaa wɔsuɔmɔ lɛ mli waa’ yɛ eshafeelɔi ni etsake amɛtsui lɛɛlɛŋ ni ahe amɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ anɔ?—Mat. 6:14, 15; Luka 15:7.

‘Ehe yɛ Sɛɛnamɔ Ha Mi’

16. Mɛni Marko fee ni dɔ Paulo waa?

16 Sane kroko yɛ Ŋmalɛ lɛ mli ni haa wɔnaa akɛ esaaa akɛ wɔbɛɔ mɛi ni feɔ nibii ni dɔɔ wɔ waa lɛ wɔwoɔ wɔmli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yohane Marko ha bɔfo Paulo nine nyɛ shi, ni enɛ dɔ Paulo waa. Mɛni ba? Beni Paulo kɛ Barnaba fã gbɛ klɛŋklɛŋ koni amɛyashiɛ yɛ maŋsɛɛ lɛ, Marko kɛ amɛ tee koni eyaye ebua amɛ. Shi Yohane Marko shi amɛ yɛ gbɛteŋ ni eku esɛɛ etee shĩa yɛ yiŋtoo ko ni atsɔɔɔ hewɔ. Nɔ ni Marko fee lɛ dɔ Paulo aahu akɛ beni amɛtoɔ gbɛjianɔ ekoŋŋ koni amɛfã gbɛ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ lɛ, ekpɛlɛɛɛ ni Marko kɛ amɛ yaa, ni no ha Paulo kɛ Barnaba taa sane naa. Paulo sumɔɔɔ ni Marko kɛ amɛ fãa gbɛ yɛ nɔ ni ba yɛ klɛŋklɛŋ gbɛfaa lɛ mli lɛ hewɔ.—Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 13:1-5, 13; 15:37, 38.

17, 18. Mɛni tsɔɔ akɛ Paulo kɛ Marko saa béi ni ba amɛteŋ lɛ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli?

17 Eka shi faŋŋ akɛ Marko haaa kpoomɔ ni Paulo kpoo lɛ lɛ aje enijiaŋ wui, ejaakɛ ekɛ Barnaba yatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ maŋ kroko nɔ. (Bɔf. 15:39) Nɔ ni Paulo ŋma yɛ ehe yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ eye anɔkwa, ni aná hekɛnɔfɔɔ yɛ emli. No mli lɛ, awo Paulo tsuŋ yɛ Roma, ni eŋma wolo kɛmaje koni Timoteo abasara lɛ. Paulo kɛɛ yɛ nakai wolo lɛ nɔŋŋ mli akɛ: “Ŋɔɔ Marko ni okɛ lɛ aba, ejaakɛ ehi ha mi yɛ sɔɔmɔ lɛ hewɔ.” (2 Tim. 4:11) Hɛɛ, Paulo na akɛ Marko etee hiɛ yɛ mumɔŋ.

18 Wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ sane nɛɛ mli. Marko ná sui kpakpai ni baaha enyɛ eshiɛ yɛ maŋsɛɛ. Ehaaa kpoomɔ ni Paulo kpoo lɛ yɛ shishijee lɛ awo enajiaŋ. Ekɛ Paulo fɛɛ edara yɛ mumɔŋ, ni amɛbɛɛɛ amɛhe amɛwooo amɛmli. Yɛ no najiaŋ lɛ, Paulo bu Marko akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ waa kɛha lɛ yɛ sɛɛ mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ nyɛmimɛi saa bei ni yɔɔ amɛteŋ lɛ, ni naagba ko bɛ amɛteŋ dɔŋŋ lɛ, esa akɛ amɛŋɔ lɛ akɛ nɔ ni eho lɛ eho, ní amɛya nɔ amɛye amɛbua mɛi krokomɛi ni mɛi nɛɛ aya hiɛ yɛ mumɔŋ. Kɛ́ wɔná mɛi ahe jwɛŋmɔ kpakpa lɛ, etswaa asafo lɛ emaa shi.

Asafo lɛ kɛ Bo

19. Mɛɛ yelikɛbuamɔ Kristofoi asafo lɛ mlibii lɛ fɛɛ baanyɛ amɛkɛhahaa amɛhe?

19 Yɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli lɛ, ehe miihia ni oye obua onyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ, ni ehe miihia ni amɛ hu amɛye amɛbua bo. (2 Tim. 3:1) Jeee be fɛɛ be aŋkroaŋkroi ni ji Kristofoi lɛ le nɔ ni esa akɛ amɛfee koni amɛkɛtsu naagbai ni amɛkɛkpeɔ lɛ ahe nii jogbaŋŋ, shi Yehowa le. Ni ebaanyɛ etsɔ asafoŋbii srɔtoi, ní bo hu ofata he lɛ nɔ eye ebua amɛ ni amɛfee nɔ ni ja. (Yes. 30:20, 21; 32:1, 2) Belɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ohiɛ akakpa Paulo hewalɛwoo lɛ nɔ! Yaa nɔ ‘oshɛje nyɛmimɛi lɛ amii, ni oha mɔ fɛɛ mɔ nane amɔ shi, tamɔ bɔ ni ofeɔ’ lɛ.—1 Tes. 5:11, Ga Biblia hee.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔha Kristofoi asafo lɛ mlibii lɛ anane amɔ shi lɛ?

• Mɛɛ naagbai obaanyɛ oye obua mɛi ni amɛtsu he nii?

• Mɛni hewɔ mɛi ni yɔɔ wɔsafo lɛ mli lɛ ayelikɛbuamɔ he miihia wɔ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Kɛ́ Kristofonyo ko kɛ naagba ko miikpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Ŋmɛnɛ lɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo yɛ Kristofoi asafo lɛ mli ni baanyɛ abɔ mɔdɛŋ waa