Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha “Mlihilɛ Mla” Akudɔ Olilɛi

Ha “Mlihilɛ Mla” Akudɔ Olilɛi

Ha “Mlihilɛ Mla” Akudɔ Olilɛi

“Egbeleɔ edaaŋ yɛ nilee mli, ni mlihilɛ mla kã elilɛi nɔ.”—ABƐI 31:26.

1, 2. (a) Mɛɛ su awoɔ Yehowa jálɔi fɛɛ hewalɛ ní amɛná? (b) Mɛni he abaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

SUI ni esa akɛ yoo kpakpa aná lɛ fata ŋaawoi ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa ni Maŋtsɛ Lemuel ni hi shi yɛ blema lɛ nyɛ kɛha lɛ lɛ he. Eha ele akɛ yoo kpakpa lɛ, “egbeleɔ edaaŋ yɛ nilee mli, ni mlihilɛ [loo “mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ,” NW] mla kã elilɛi nɔ.” (Abɛi 31:1, 10, 26) Ehi jogbaŋŋ akɛ yoo ni yɔɔ nilee, kɛ agbɛnɛ hu mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni amɛsa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ aha mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ akã amɛlilɛi nɔ. (Nyɛkanea Abɛi 19:22.) Esa akɛ ana mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ yɛ mɛi fɛɛ ni jáa Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ awiemɔ mli.

2 Mɛni ji mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ? Namɛi esa akɛ ajie su nɛɛ kpo atsɔɔ? Mɛni baaye abua wɔ ni “mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ” lɛ akã wɔlilɛi nɔ? Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, te ebaasa bɔ ni wɔkɛ wɔweku mlibii, kɛ wɔnanemɛi Kristofoi gbaa sane wɔhaa lɛ he eha tɛŋŋ?

Mlihilɛ ni Damɔ Suɔmɔ Krɔŋŋ Nɔ

3, 4. (a) Mɛni ji mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ esoro mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ yɛ mlihilɛ he?

3 Kɛ́ wɔbaakɛɛ lɛ, sui ni haa ajieɔ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ kpo lɛ ekomɛi ji suɔmɔ kɛ mlihilɛ. Eji su ni haa ajieɔ mlihilɛ kpo, ni tsɔɔ akɛ ehaa asusuɔ mɛi ahe, ni afeɔ enɛ kɛtsɔ ejurɔ ni afeɔ mɛi kɛ wiemɔi ni sa ni akɛtsuɔ nii kɛ́ akɛ mɛi miiwie lɛ nɔ. Akɛni suɔmɔ kɛ su nɛɛ yɛ tsakpaa hewɔ lɛ, ehaa ajɛɔ suɔmɔ mli asusuɔ mɛi ahilɛkɛhamɔ he. Shi wiemɔ diɛŋtsɛ ni atsɔɔ shishi akɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ yaa shɔŋŋ fe mlihilɛ ni ajɛɔ suɔmɔ mli ajieɔ lɛ kpo kɛkɛ. Mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ ji tsui kɛ anɔkwayeli mli ní ajɛɔ ajieɔ mlihilɛ kpo atsɔɔ mɔ ko be fɛɛ be koni akɛye abua lɛ.

4 Esoro mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ yɛ mlihilɛ he yɛ gbɛ kroko hu nɔ. Abaanyɛ ajie mlihilɛ kpo atsɔɔ mɛi kpɔji tete. Beni lɛlɛ ni bɔfo Paulo kɛ mɛi 275 lɛ yɔɔ mli lɛ yasha shi lɛ, Melita ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ fee amɛ ejurɔ, loo amɛjie mlihilɛ kpo kɛtsɔɔ amɛ, eyɛ mli akɛ amɛleee amɛ. (Bɔf. 27:37–28:2) Shi mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kɔɔ anɔkwa ni mɛi ni wekukpãa ko yɔɔ amɛteŋ momo lɛ yaa nɔ amɛyeɔ amɛhe lɛ he. * Ejurɔ ni Kenbii lɛ fee ‘Israelbii lɛ fɛɛ beni Israelbii lɛ jɛ Mizraim amɛbaa lɛ’ ji mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ.—1 Sam. 15:6.

Sanenɔjwɛŋmɔ kɛ Sɔlemɔ Haa Ajieɔ Su Nɛɛ Kpo

5. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔwo wɔlilɛi manyoflɛ?

5 Ebɛ mlɛo akɛ wɔɔjie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ kpo yɛ wɔwiemɔ mli. Kaselɔ Yakobo ŋma kɛkɔ lilɛi lɛ he akɛ: “Gbɔmɔ ko gbɔmɔ ko nyɛɛɛ ehe ajɔɔ, nɔ fɔŋ ni eflegeje ni eyi obɔ kɛ ebɔɔ ni gbeɔ mɔ ni.” (Yak. 3:8) Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔwo wɔlilɛi ni anyɛɛɛ ehe ajɔɔ nɛɛ manyoflɛ? Nɔ ni Yesu kɛɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ ebeaŋ lɛ haa wɔnaa nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee. Ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni eyi tsui obɔ kɛteke nɔ lɛ, no nɔŋŋ naabu wieɔ.” (Mat. 12:34) Bɔni afee ni mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ akudɔ wɔlilɛi lɛ, esa akɛ wɔdu su nɛɛ wɔwo wɔtsui, ni ji wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ mli. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni sanenɔjwɛŋmɔ kɛ sɔlemɔ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔfee nakai.

6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ hiɛsɔɔ ajwɛŋ Yehowa nifeemɔi ni tsɔɔ akɛ eyɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ anɔ lɛ?

6 Biblia lɛ kɛɔ akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ‘mɔbɔnalɛ loo emlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ fá pii.’ (2 Mose 34:6) Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Yehowa, omɔbɔnalɛ [loo “omlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ,” NW] lɛ eyi shikpɔŋ lɛ nɔ tɔ.” (Lala 119:64) Saji babaoo ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa jie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ kpo etsɔɔ mɛi ni já lɛ lɛ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Kɛ́ wɔŋɔ be kɛjwɛŋ ‘Yehowa nifeemɔi’ lɛ anɔ kɛ hiɛsɔɔ lɛ, ebaanyɛ eha wɔná shwelɛ akɛ wɔbaajie su kpakpa nɛɛ kpo.—Nyɛkanea Lala 77:13.

7, 8. (a) Mɛni Yehowa fee kɛjie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ kpo etsɔɔ Lot kɛ eweku lɛ? (b) Te David nu he eha tɛŋŋ beni Nyɔŋmɔ jie emlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kpo etsɔɔ lɛ lɛ?

7 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni Yehowa baa Abraham wɔfase Lot kɛ eweku lɛ yi beni ekpata Sodom ni ji maŋ ni amɛhi mli lɛ hiɛ lɛ he okwɛ. Beni yibaamɔ be lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, ŋwɛi bɔfoi ni tee Lot ŋɔɔ lɛ wo lɛ hewalɛ ní eŋɔ eweku lɛ ní amɛshi maŋ lɛ mli oya. Biblia lɛ kɛɛ akɛ, “Beni elilaa shi lɛ, [ŋwɛi bɔfoi] lɛ mɔmɔ lɛ kɛ eŋa kɛ ebiyei enyɔ lɛ aniji ashi, ejaakɛ Yehowa miibaa eyi, ni amɛkɛ lɛ je kpo, ni amɛbashi lɛ yɛ maŋ lɛ agbo lɛ naa.” Kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni Nyɔŋmɔ baa amɛyi lɛ nɔ lɛ, aso enɛ etaaa wɔtsuiŋ, ni ani etsirɛɛɛ wɔ ni wɔkpɛlɛ nɔ akɛ ejie emɔbɔnalɛ loo emlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ kpo etsɔɔ amɛ?—1 Mose 19:16, 19.

8 Agbɛnɛ, susumɔ Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ hu nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Elá akɛ: ‘Yehowa kɛ onishaianii fɛɛ faa, lɛ etsáa ohelai fiaa kwa.’ David hiɛ sɔ bɔ ni akɛ esha ni ekɛ Batsheba fee lɛ fa lɛ lɛ waa diɛŋtsɛ! Ejie Yehowa yi waa akɛ: “Bɔ ni ŋwɛi kwɔ fe shikpɔŋ lɛ, nakai emɔbɔnalɛ [loo “emlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ,” NW] lɛ fá yɛ mɛi ni sheɔ lɛ lɛ anɔ.” (Lala 103:3, 11) Saji nɛɛ kɛ Ŋmalɛ mli saji krokomɛi anɔjwɛŋmɔ haa wɔhiɛ sɔɔ Yehowa mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ waa, ni ehaa wɔjieɔ eyi, ni wɔdaa lɛ shi. Babaoo ni wɔjieɔ hiɛsɔɔ kpo lɛ, babaoo ni shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔkase anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ yaa hiɛ.—Efe. 5:1.

9. Mɛɛ yiŋtoo ni sa jogbaŋŋ hewɔ esa akɛ mɛi ni jáa Yehowa lɛ ajie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kpo daa lɛ?

9 Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔnii nɛɛ tsɔɔ akɛ Yehowa jieɔ emlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ—enɔkwa suɔmɔ ni sɛɛ efooo—lɛ kpo etsɔɔ mɛi ni kɛ lɛ yɔɔ wekukpãa kpakpa momo lɛ. Ni mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ bɛ wekukpãa ni tamɔ nɛkɛ lɛ hu? Ani Yehowa yi wa yɛ mɛi nɛɛ anɔ, loo emli ehiii yɛ amɛnɔ? Dabi kwraa. Luka 6:35 lɛ kɛɔ akɛ: “[Nyɔŋmɔ] mli hi yɛ trumui kɛ mɛi fɔji anɔ.” “Ehaa ehulu teɔ shi yɛ mɛi fɔji kɛ mɛi kpakpai anɔ, ni ehaa nugbɔ nɛɔ yɛ jalɔi kɛ mɛi ni bɛ jalɛ lɛ anɔ.” (Mat. 5:45) Nyɔŋmɔ jieɔ mlihilɛ kpo etsɔɔ wɔ momo dani wɔbakase anɔkwale lɛ ni wɔkɛbɔi nitsumɔ. Shi ákɛ ejálɔi lɛ, ejieɔ anɔkwa suɔmɔ ni sɛɛ efooo—emlihilɛ ní gbugbaaa ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ—lɛ kpo etsɔɔ wɔ. (Nyɛkanea Yesaia 54:10.) Kwɛ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ enɛ babaoo! Ni mɛɛ yiŋtoo ni sa jogbaŋŋ enɛ ji kɛha wɔ nɛkɛ akɛ wɔɔjie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kpo yɛ wɔwiemɔ mli, kɛ agbɛnɛ yɛ nibii krokomɛi ni wɔfeɔ daa lɛ mli!

10. Mɛni hewɔ sɔlemɔ ji nɔ ko ni yeɔ buaa wɔ waa koni wɔjie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kpo lɛ?

10 Sɔlemɔ ji nɔ ko ni yeɔ buaa wɔ waa koni wɔjie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kpo. Enɛ ji anɔkwale ejaakɛ suɔmɔ kɛ mlihilɛ—ni fata sui ni haa ajieɔ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kpo lɛ he lɛ—ji Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii lɛ fãi komɛi. (Gal. 5:22) Kɛ́ wɔha mumɔ nɛɛ kudɔ wɔ lɛ, no baanyɛ aha wɔdu mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ wɔwo wɔtsuii amli. Sɔlemɔ ni wɔɔsɔle wɔbi Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji gbɛ ni yɔɔ tɛ̃ɛ fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔnine ashɛ mumɔ lɛ nɔ. (Luka 11:13) Esa akɛ wɔya nɔ wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ní wɔkpɛlɛ egbɛtsɔɔmɔ nɔ. Hɛɛ, kɛ́ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ mla lɛ aaakã wɔlilɛi nɔ lɛ, ehe miihia ni wɔjwɛŋ nii anɔ, ni wɔsɔle.

Ekudɔɔ Wumɛi kɛ Ŋamɛi Alilɛi

11. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa miikpa wumɛi agbɛ akɛ amɛjie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ kpo amɛtsɔɔ amɛŋamɛi lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ mla lɛ baanyɛ aye abua wu koni ekudɔ elilɛi?

11 Bɔfo Paulo wo wumɛi hewalɛ akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ” lɛ. (Efe. 5:25) Agbɛnɛ hu Paulo kai amɛ nɔ ni Yehowa kɛɛ Adam kɛ Hawa lɛ. Bɔfo lɛ ŋma akɛ: “Nuu aaashi etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛaatsɔmɔ heloo kome.” (Efe. 5:31) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yehowa miikpa gbɛ akɛ wumɛi baakpɛtɛ amɛŋamɛi ahe yɛ anɔkwayeli mli, ni tsɔɔ akɛ amɛjie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe be fɛɛ be. Wu ni anɔkwa suɔmɔ ni sɛɛ efooo kudɔɔ elilɛi lɛ ejieee eŋa tɔmɔi akpo yɛ mɛi ahiɛ loo egbeŋ ehe guɔ. Esumɔɔ akɛ ekafo eŋa lɛ. (Abɛi 31:28) Kɛ́ yiŋtoo ko hewɔ lɛ naagba ba amɛteŋ lɛ, mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kanyaa wu lɛ koni ekpoo akɛ ekɛ elilɛi baagbe eŋa lɛ he guɔ.

12. Te ŋa aaafee tɛŋŋ ekɛ ewiemɔ atsɔɔ akɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ mla lɛ kudɔɔ elilɛi lɛ?

12 Esa akɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ mla lɛ akudɔ ŋa lɛ hu lilɛi. Esaaa akɛ je lɛ mumɔ lɛ náa ewiemɔ nɔ hewalɛ. Akɛni ‘eshéɔ ewu’ hewɔ lɛ, ewieɔ ehe ekpakpa yɛ mɛi ahiɛ, ni enɛ haa bulɛ ni mɛi yɔɔ kɛha ewu lɛ yaa hiɛ. (Efe. 5:33) Akɛni esumɔɔɔ ni bulɛ ni ebii lɛ yɔɔ kɛha amɛtsɛ lɛ naa baa shi hewɔ lɛ, ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ lɛ baataa saji anaa loo eeewie eshi eyiŋkpɛi yɛ amɛhiɛ. Ekɛ lɛ pɛ susuɔ saji ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yei anilee maa shĩa.” (Abɛi 14:1) Eweku muu lɛ fɛɛ náa miishɛɛ yɛ eshĩa lɛ, ni amɛtsui nyɔɔ amɛmli.

13. Nɛgbɛ titri esa ákɛ akɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ mla lɛ atsu nii yɛ, ni te aaafee tɛŋŋ afee enɛ?

13 Kɛ́ wumɛi kɛ ŋamɛi kɛ amɛhe miiwie yɛ shĩa po lɛ, esa akɛ amɛya nɔ amɛkɛ amɛlilɛi atsu nii yɛ gbɛ ni tsɔɔ akɛ amɛyɛ bulɛ kɛha amɛhe nɔ. Paulo ŋma akɛ: “Nyɛshɛrɛa nɛkɛ nii nɛɛ fɛɛ nyɛshwiea, nii ni ji mlifu, mlila, nishaianii, musubɔɔ [loo heguɔgbee] wiemɔ, hiɛgbeji awiemɔ lɛ, kɛjɛa nyɛdaaŋ.” Ekɛshi sɛɛ akɛ: “Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo. . . . Nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ.” (Kol. 3:8, 12-14) Kɛ́ daa gbi lɛ gbekɛbii naa akɛ fɔlɔi kɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ tsuɔ nii yɛ amɛwiemɔi amli lɛ, ehaa amɛyeɔ omanye yɛ shihilɛ mli, ni ewaaa akɛ amɛbaakase su nɛɛ yɛ amɛfɔlɔi lɛ ahe.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ weku yitsei baanyɛ amɛkɛ amɛlilɛi atsu nii kɛshɛje mɛi ni yɔɔ amɛkwɛmɔ shishi lɛ amii?

14 Lalatsɛ lɛ ŋma yɛ Yehowa he akɛ: ‘Ha omlihilɛ lɛ afee mimiishɛjemɔ.’ (Lala 119:76) Gbɛ ko ni sa kadimɔ waa ni Yehowa tsɔɔ nɔ eshɛjeɔ ewebii amii ji kɛtsɔ hewalɛ ni ewoɔ amɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛhaa amɛ lɛ nɔ. (Lala 119:105) Te weku yitsei aaafee tɛŋŋ amɛkase wɔŋwɛi Tsɛ lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ni amɛkɛ amɛlilɛi atsu nii kɛshɛje mɛi ni yɔɔ amɛkwɛmɔ shishi lɛ amii lɛ? Amɛbaanyɛ amɛfee nakai kɛtsɔ gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa kɛ hewalɛwoo ni sa ni amɛkɛbaaha lɛ nɔ. Kwɛ hegbɛ kple ni gbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ haa wɔnáa koni wɔnine ashɛ mumɔŋ jwetrii anɔ!—Abɛi 24:4.

Jiemɔ Anɔkwa Suɔmɔ Kpo Otsɔɔ Onanemɛi Kristofoi Lɛ

15. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ amɛkɛ amɛlilɛi atsu nii koni amɛkɛbaa mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ayi?

15 Maŋtsɛ David sɔle akɛ: “Ha omlihilɛ kɛ onɔkwale lɛ abaa miyi daa nɛɛ.” (Lala 40:12) Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni edara yɛ mumɔŋ ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ baanyɛ akase Yehowa su nɛɛ? Kɛ́ wɔkɛ wɔlilɛi tsu nii kɛgbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛtee Ŋmalɛ mli saji anɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiijie mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kpo.—Abɛi 17:17.

16, 17. Mɛɛ gbɛi komɛi wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ kɛtsɔɔ akɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ mla lɛ kudɔɔ wɔwiemɔ?

16 Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔna akɛ Kristofonyo ko miikɔ gbɛ ko ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãaa gbee? Aso mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ tsirɛŋ wɔ koni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ wɔlilɛi atsu nii kɛjaje lɛ? (Lala 141:5) Kɛ́ wɔná wɔle akɛ nyɛmi ko efee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, anɔkwa suɔmɔ ni sɛɛ efooo lɛ baatsirɛ wɔ ni wɔwo eshafeelɔ lɛ hewalɛ ni “etsɛ́ asafo lɛ mli onukpai lɛ kɛba eŋɔɔ” koni amɛnyɛ ‘amɛkpa lɛ mu yɛ Yehowa gbɛ́i amli ni amɛsɔle amɛha lɛ.’ (Yak. 5:14) Kɛ́ eshafeelɔ lɛ eyabɔɔɔ onukpai lɛ amaniɛ, ni wɔ hu wɔwooo onukpai lɛ atoi nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔbɛ suɔmɔ kɛ mlihilɛ. Ekolɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi anijiaŋ eje wui, amɛhe efee shoo, amɛmiinu he akɛ amɛbɛ nɔ ko mli, loo akɛni amɛnine enyɛ shi hewɔ lɛ amɛhao waa. Gbɛ kome ni hi jogbaŋŋ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ kɛtsɔɔ akɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ mla lɛ kã wɔlilɛi nɔ ji ni ‘wɔshɛje mɛi ni tsui fãa lɛ amii.’—1 Tes. 5:14.

17 Kɛ́ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi wie nibii ni ejaaa yɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ ahe lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ he wɔha tɛŋŋ? Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaaha wɔyiŋ afee wɔ kɔshikɔshi yɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahe lɛ, esaaa akɛ wɔheɔ nɔ ni awieɔ lɛ wɔyeɔ, loo kɛ́ naafolɔlɔ lɛ baabo wɔ toi lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi lɛ kɛji akɛ eyɛ nɔmimaa yɛ nɔ ni ewieɔ lɛ he. Kɛ́ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ miitao he ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ yɔɔ koni amɛye amɛ awui lɛ, anɔkwa suɔmɔ ni sɛɛ efooo ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi lɛ baaha wɔkajie amɛ wɔha.—Abɛi 18:24.

Mɔ ni yɔɔ ‘Mlihilɛ ni Damɔ Suɔmɔ Krɔŋŋ nɔ lɛ Náa Wala’

18, 19. Mɛni hewɔ kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi ni wɔkɛ amɛ jáa Yehowa lɛ miishara lɛ, esa akɛ wɔha mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ akã wɔlilɛi nɔ be fɛɛ be lɛ?

18 Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi ni wɔkɛ amɛ jáa Yehowa lɛ miishara lɛ, esa akɛ be fɛɛ be lɛ wɔjie anɔkwa suɔmɔ ni sɛɛ efooo kpo wɔtsɔɔ amɛ. Yɛ shihilɛi ni jaraa amli po lɛ, esa akɛ wɔha mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ mla lɛ akudɔ wɔlilɛi. Beni Israelbii lɛ amɔbɔnalɛ loo amɛmlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ fee ‘tamɔ bɔ́ ni hoɔ yaa mra’ lɛ, Yehowa mli fu amɛ. (Hosh. 6:4, 6) Shi kɛ́ mɛi kɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ fee amɛsu lɛ, Yehowa náa miishɛɛ. Bo lɛ susumɔ bɔ ni ejɔ́ɔ mɛi ni nyiɛɔ su nɛɛ sɛɛ lɛ he okwɛ.

19 Abɛi 21:21 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni nyiɛɔ jalɛ kɛ mɔbɔnalɛ [loo “mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ,” NW] sɛɛ lɛ, enáa wala, jalɛ kɛ hiɛnyam.” Jɔɔmɔi ni mɔ nɛɛ baaná lɛ eko ji akɛ ebaaná wala—jeee akɛ ebaahi shi be kukuoo ko kɛkɛ, shi moŋ ebaaná wala ni bɛ naagbee. Yehowa yeɔ ebuaa lɛ koni ‘emɔ anɔkwa wala lɛ mli.’ (1 Tim. 6:12, 19) Belɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, nyɛhaa ‘wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ajie mɔbɔnalɛ loo mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ kpo atsɔɔ enyɛmi.’—Zak. 7:9.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Kɛ́ ootao ona saji krokomɛi ni tsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ, kɛ anɔkwayeli, suɔmɔ kɛ mlihilɛ teŋ lɛ, kwɛmɔ May 15, 2002 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 12-13, kɛ baafa 18-19 lɛ.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni ji mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ?

• Mɛni baaye abua wɔ koni mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ mla lɛ akã wɔlilɛi nɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wumɛi kɛ ŋamɛi baanyɛ ajie anɔkwa suɔmɔ ni sɛɛ efooo kpo yɛ amɛwiemɔ mli?

• Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi ni wɔkɛ amɛ jáa Yehowa lɛ miishara lɛ, mɛni baatsɔɔ akɛ mlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ kã wɔlilɛi nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

David jie Yehowa yi waa yɛ Emlihilɛ ni damɔ suɔmɔ krɔŋŋ nɔ lɛ hewɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Ani nyɛfeɔ gbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ daa?