Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Namɔ Le Yehowa Jwɛŋmɔ?’

‘Namɔ Le Yehowa Jwɛŋmɔ?’

‘Namɔ Le Yehowa Jwɛŋmɔ?’

“Namɔ le Nuŋtsɔ [Yehowa] jwɛŋmɔ, ni eeetsɔɔ lɛ nii? Shi wɔ lɛ wɔhiɛ Kristo jwɛŋmɔ.”—1 KOR. 2:16.

1, 2. (a) Mɛɛ naagba ko mɛi babaoo kɛkpeɔ? (b) Mɛni esa akɛ wɔle yɛ bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe wɔhaa lɛ kɛ bɔ ni Yehowa susuɔ nii ahe ehaa lɛ he?

ANI bei komɛi lɛ ewa kɛha bo akɛ ooonu mɔ ko shishi? Ekolɛ obote gbalashihilɛ mli etsɛko, ni onuɔ he akɛ ewa kɛha bo akɛ obaanu ohefatalɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esoro bɔ ni hii susuɔ nii ahe, kɛ bɔ ni amɛwieɔ lɛ yɛ yei anɔ he. Hɛɛ, yɛ maji komɛi anɔ lɛ, eyɛ mli akɛ hii kɛ yei lɛ fɛɛ wieɔ wiemɔ kome moŋ, shi srɔto fioo yɛ nɔ ni hii lɛ wieɔ lɛ kɛ nɔ ni yei lɛ wieɔ lɛ mli! Kɛfata he lɛ, he ni mɛi jɛ kɛ wiemɔ ni amɛwieɔ lɛ baanyɛ aha esoro bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa, kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhaa lɛ yɛ mɛi krokomɛi anɔ he. Shi beni oleɔ mɛi komɛi jogbaŋŋ lɛ, no haa onáa hegbɛ kɛnuɔ amɛ shishi jogbaŋŋ.

2 No hewɔ lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ esoro bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe wɔhaa lɛ kwraa yɛ Yehowa nɔ lɛ he. Yehowa tsɔ egbalɔ Yesaia nɔ ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Jeee mijwɛŋmɔi lɛ ji nyɛjwɛŋmɔi lɛ, ni jeee nyɛgbɛi lɛ ji migbɛi lɛ.” Kɛkɛ ni Yehowa fee anɔkwa sane nɛɛ he nɔkwɛmɔnɔ akɛ: “Shi bɔ ni ŋwɛi kwɔ fe shikpɔŋ lɛ, nakai migbɛi lɛ kwɔ fe nyɛgbɛi lɛ, ni mijwɛŋmɔi lɛ hu kwɔ fe nyɛjwɛŋmɔi lɛ!”—Yes. 55:8, 9.

3. Mɛni ji gbɛi enyɔ komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ ‘wɔkɛ Yehowa abɔ’?

3 Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaanu bɔ ni Yehowa susuɔ nii ahe ehaa lɛ shishi? Dabi. Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔnu Yehowa susumɔi fɛɛ shishi kɛmɔ shi moŋ, shi Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔkɛ Yehowa abɔ.’ (Nyɛkanea Lala 25:14 *; Abɛi 3:32.) Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa ji kɛtsɔ bulɛ kpo ni wɔɔjie yɛ enifeemɔi ni aŋmala yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ he, kɛ agbɛnɛ wɔjwɛŋmɔ ni wɔkɛaama nifeemɔi nɛɛ anɔ lɛ nɔ. (Lala 28:5, Ga Biblia hee) Gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji kɛtsɔ “Kristo,” ni ji “Nyɔŋmɔ ni anaaa lɛ subaŋ” lɛ “jwɛŋmɔ lɛ” ni wɔɔkase lɛ nɔ. (1 Kor. 2:16; Kol. 1:15) Kɛ́ wɔhe be kɛkase Biblia mli saji, ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, no baanyɛ aha wɔle Yehowa kɛ bɔ ni esusuɔ nii ahe ehaa lɛ jogbaŋŋ.

Kaaná Su Gbonyo

4, 5. (a) Mɛɛ su esa akɛ wɔkwa? Tsɔɔmɔ mli. (b) Mɛɛ susumɔ ni ejaaa Israelbii lɛ ná?

4 Beni wɔjwɛŋɔ Yehowa nifeemɔi anɔ lɛ, esaaa akɛ wɔdamɔɔ adesai ashishitoo mlai anɔ wɔkojoɔ Nyɔŋmɔ. Yehowa wiemɔi ni aŋma yɛ Lala 50:21 lɛ wieɔ nɛkɛ su nɛɛ he akɛ: “Osusuɔ akɛ mitamɔ bo nɔŋŋ.” Nɔ ni fa fe afii 175 ni eho nɛ lɛ, Biblia he nilelɔ ko wie su nɛɛ he akɛ: “Adesai damɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛshishitoo mlai anɔ amɛkojoɔ Nyɔŋmɔ, ni amɛsusuɔ akɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ ahi shi yɛ mlai ni amɛhiɔ shi yɛ naa lɛ anaa.”

5 Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔ diɛŋtsɛ wɔshishitoo mlai kɛ wɔshwelɛi akaná bɔ ni wɔnaa Yehowa wɔhaa lɛ nɔ hewalɛ. Mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ? Akɛni wɔnilee lɛ yashiɔ he ko, ni wɔyeee emuu hu hewɔ lɛ, beni wɔkaseɔ Biblia lɛ, ekolɛ wɔbaanu he akɛ Yehowa nifeemɔi komɛi ejaaa. Blema Israelbii lɛ susu nii ahe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, ni amɛmu sane naa akɛ bɔ ni Yehowa kɛ amɛ yeɔ haa lɛ ejaaa. Kadimɔ nɔ ni Yehowa kɛɛ amɛ: ‘Nyɛkɛɔ akɛ: Yehowa gbɛ lɛ yeee egbɔ! Nyɛboa toi ko, nyɛ Israel we: Ani migbɛ lɛ yeee egbɔ? ani jeee nyɛ moŋ nyɛgbɛi lɛ yeee egbɔ?’—Ezek. 18:25.

6. Mɛni Hiob kase, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔná eniiashikpamɔ lɛ he sɛɛ?

6 Nɔ kome ni baaha wɔkadamɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔshishitoo mlai anɔ wɔkojo Yehowa ji akɛ, esa akɛ wɔyɔse akɛ wɔnilee lɛ yashiɔ he ko, ni bei komɛi lɛ susumɔ ni wɔhiɛ lɛ ejaaa kwraa. Ehe bahia ni Hiob akase enɛ. Beni Hiob naa nɔ lɛ, ehao waa ni no ha esusu lɛ pɛ ehe. Eyɔseee akɛ saji komɛi yɛ ni nomɛi ahe miihia fe enɔ lɛ. Shi Yehowa jɛ suɔmɔ mli eye ebua Hiob koni ekwɛ nii kɛya shɔŋŋ. Ebi Hiob saji srɔtoi 70, ni Hiob nyɛɛɛ eha ekome folo po hetoo, ni ekɛha efee faŋŋ akɛ Hiob nilee lɛ yashiɔ he ko. Hiob jɛ heshibaa mli etsake esusumɔ lɛ.—Nyɛkanea Hiob 42:1-6.

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔná “Kristo Jwɛŋmɔ Lɛ”

7. Mɛni hewɔ kɛ́ wɔpɛi Yesu nifeemɔi amli lɛ, no baaye ebua wɔ koni wɔnu Yehowa susumɔ shishi lɛ?

7 Yesu kase bɔ ni e-Tsɛ lɛ wieɔ, kɛ bɔ ni efeɔ nii ehaa lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (Yoh. 14:9) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔpɛi Yesu nifeemɔi amli lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔnu bɔ ni Yehowa susuɔ nii ahe ehaa lɛ shishi. (Rom. 15:5; Fil. 2:5) Belɛ, nyɛhaa wɔpɛia saji enyɔ komɛi ni aŋmala yɛ Sanekpakpai lɛ amli lɛ amli wɔkwɛa.

8, 9. Taakɛ aŋma yɛ Yohane 6:1-5 lɛ, mɛɛ shihilɛ ha Yesu bi Filipo sane, ni mɛni hewɔ Yesu fee nakai lɛ?

8 Feemɔ shihilɛ nɛɛ he mfoniri okwɛ. Eshwɛ fioo ni abaaye afi 32 Ŋ.B. Hehoo lɛ. Naa Yesu bɔfoi lɛ ní amɛyashiɛ jogbaŋŋ kɛkpa Galilea fɛɛ amɛba. Akɛni nitsumɔ nɛɛ eha etɔ amɛ hewɔ lɛ, Yesu kɛ amɛ tee he ko banee yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ kooyi-bokagbɛ. Shi mɛi akpei abɔ nyiɛ amɛsɛɛ kɛtee jɛmɛ. Beni Yesu tsa amɛteŋ mɛi babaoo ni etsɔɔ amɛ nii babaoo lɛ, naagba ko te shi. Te aaafee tɛŋŋ ni mɛi nɛɛ fɛɛ aaaná nɔ ko amɛye yɛ he ko ni etse ehe banee nɛɛ? Beni Yesu yɔse hiamɔ ni ebaka shi lɛ, ebi Filipo ni jɛ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ akɛ: “Nɛgbɛ wɔɔyahe aboloo yɛ wɔha mɛnɛɛmɛi aye?”—Yoh. 6:1-5.

9 Mɛni hewɔ Yesu bi Filipo sane nɛɛ? Ani Yesu ehao yɛ nɔ ni esa akɛ afee he? Dabi. Mɛni tuuntu yɔɔ ejwɛŋmɔ mli? Bɔfo Yohane ni no mli lɛ lɛ hu eyɔɔ jɛmɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “[Yesu] kɛɛ ekɛka lɛ; ejaakɛ lɛ diɛŋtsɛ ele nɔ ni ebaafee.” (Yoh. 6:6) Yesu miikwɛ akɛ ekaselɔi lɛ yɛ hemɔkɛyeli babaoo lo. Kɛtsɔ sanebimɔ nɛɛ nɔ lɛ, Yesu gbala ekaselɔi lɛ ajwɛŋmɔ kɛba hiamɔ ni ebaka shi lɛ nɔ, ni eha amɛná hegbɛ koni amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛyɛ hemɔkɛyeli yɛ nɔ ni ebaanyɛ efee lɛ mli. Shi amɛha ana akɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ faaa, ni amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛnilee lɛ yashiɔ he ko lɛɛlɛŋ. (Nyɛkanea Yohane 6:7-9.) Kɛkɛ ni Yesu ha amɛna akɛ ebaanyɛ efee nɔ ko ni amɛsusuko he po. Etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ nakai mɛi akpei abɔ ni hɔmɔ miiye amɛ lɛ.—Yoh. 6:10-13.

10-12. (a) Mɛni eeenyɛ efee akɛ no ji yiŋtoo hewɔ ni Yesu tsuuu yoo Helanyo lɛ nibimɔ lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ lɛ? Tsɔɔmɔ mli. (b) Mɛni he wɔbaasusu amrɔ nɛɛ?

10 Sane nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnu bɔ ni Yesu fee enii eha yɛ be kroko mli lɛ shishi. Beni Yesu lɛ̀ asafo babaoo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ekɛ ebɔfoi lɛ foŋ yɛ Israel niiaŋ kɛtee kooyigbɛ, yɛ Tiro kɛ Sidon niiaŋ. Beni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛkɛ yoo Helanyo ko kpe, ni ekpa Yesu fai koni etsa ebiyoo ni he yeɔ lɛ. Kulɛ Yesu sumɔɔɔ akɛ efoɔ yoo lɛ daŋ. Shi beni yoo lɛ tee nɔ ekpa lɛ fai lɛ, Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Ha bii lɛ atɔrɔ fɛɛ dã; shi ejaaa akɛ aŋɔɔ bii aboloo lɛ ashɛrɛɔ ashwieɔ gbee bii.”—Mar. 7:24-27.

11 Mɛni hewɔ kulɛ Yesu sumɔɔɔ ni eyeɔ ebuaa yoo nɛɛ? Ani Yesu miika yoo nɛɛ taakɛ efee Filipo lɛ, koni ekɛkwɛ akɛ yoo lɛ yɛ hemɔkɛyeli lo? Eyɛ mli akɛ ŋmalɛ nɛɛ etsɔɔɔ gbee ni Yesu kɛwie moŋ, shi gbɛ nɔ ni etsɔ ewie lɛ haaa yoo lɛ nijiaŋ aje wui. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “gbee bii” ní Yesu kɛtsu nii lɛ etsɔɔɔ akɛ eeba yoo lɛ maŋbii lɛ ashi. Hewɔ lɛ ekolɛ, Yesu miifee enii tamɔ fɔlɔ ko ni miisumɔ ni etsu ebi ko nibimɔ he nii eha lɛ, shi efeee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ eesumɔ ni efee nakai koni ekɛkwɛ kɛji akɛ ebi lɛ miitao nii lɛ lɛɛlɛŋ. Eyɛ mli akɛ wɔleee yiŋtoo tuuntu hewɔ ni Yesu fee nakai lɛ moŋ, shi beni yoo lɛ jie hemɔkɛyeli kpo lɛ, Yesu jɛ suɔmɔ mli etsu enibimɔ lɛ he nii eha lɛ.—Nyɛkanea Marko 7:28-30.

12 Sanekpakpa lɛ mli amaniɛbɔi enyɔ nɛɛ haa wɔnuɔ “Kristo jwɛŋmɔ lɛ” shishi jogbaŋŋ. Agbɛnɛ nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni amaniɛbɔi nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnu Yehowa diɛŋtsɛ hu jwɛŋmɔ lɛ shishi jogbaŋŋ.

Bɔ ni Yehowa kɛ Mose Ye Ha

13. Kɛ́ wɔnu bɔ ni Yesu susuɔ nii ahe ehaa lɛ shishi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua wɔ?

13 Kɛ́ wɔnu bɔ ni Yesu susuɔ nii ahe ehaa lɛ shishi lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔnu Ŋmalɛ lɛ mli saji komɛi ni etamɔ nɔ ni amɛshishinumɔ wa lɛ ashishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni Yehowa kɛɛ Mose beni Israelbii lɛ fee shika tsinabi amaga koni amɛjá lɛ he okwɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Mina nɛkɛ maŋ nɛɛ, ni naa, maŋ ní kuɛŋ ti ji amɛ; no hewɔ lɛ agbɛnɛ hami gbɛ, ní mimli awo la awo amɛ, ní maplenee amɛ; ni maha otsɔ maŋ kpeteŋkple.”—2 Mose 32:9, 10.

14. Te Mose here Yehowa wiemɔi lɛ anɔ eha tɛŋŋ?

14 Amaniɛbɔɔ lɛ tsa nɔ akɛ: “Mose kpa Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ, fai ni ekɛɛ: Yehowa, mɛɛba ni omli woɔ la woɔ omaŋ ní okɛ hewalɛ kpele kɛ nineshiwalɛ eyaŋɔ amɛ yɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ kɛba lɛ? Mɛɛ hewɔ hu ni Mizraimbii lɛ aaawie akɛ: Efɔŋ hewɔ eyajie amɛ, ní eyagbe amɛ yɛ gɔji lɛ anɔ, ni eplenee amɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ muaŋ? Jiemɔ omlila lɛ yɛ omli, ni oha efɔŋ ní kulɛ obaafee omaŋ nɛɛ adɔo. Kaimɔ Abraham kɛ Isak kɛ Israel, otsuji lɛ, ní oŋɔ bo diɛŋtsɛ okitã okã amɛ, ní okɛɛ amɛ akɛ: Maha nyɛseshibii afa tamɔ ŋwɛi ŋulamii, ni shikpɔŋ nɛɛ fɛɛ ní miwie he lɛ maŋɔ ha nyɛseshibii lɛ, ni amɛaaye nɔ kɛya naanɔ lɛ. Ni edɔ Yehowa kɛ efɔŋ lɛ ní ekɛɛ ebaafee emaŋ lɛ.”—2 Mose 32:11-14. *

15, 16. (a) Mɛɛ hegbɛ Mose ná yɛ nɔ ni Yehowa kɛɛ lɛ lɛ hewɔ? (b) Mɛɛ shishinumɔ naa abaanyɛ akɛɛ akɛ “edɔ” Yehowa lɛ?

15 Ani no mli lɛ ehe miihia ni Mose ajaje Yehowa susumɔ? Dabi kɔkɔɔkɔ! Eyɛ mli akɛ Yehowa wie nɔ ni eto akɛ ebaafee lɛ moŋ, shi eŋmɔko eyiŋ kpɔ yɛ sane lɛ he. Hewɔ lɛ yɛ biɛ lɛ, Yehowa miika Mose taakɛ sɛɛ mli lɛ Yesu fee Filipo kɛ yoo Helanyo lɛ. Aha Mose hegbɛ ni etsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ sane lɛ he. * Yehowa ehala Mose akɛ mlidamɔlɔ kɛha Lɛ kɛ Israelbii lɛ, ni Yehowa yɛ bulɛ kɛha hegbɛ nɛɛ ni ekɛha Mose lɛ. Ani Mose baaha nibii afee lɛ ahuntoo? Ani ebaaŋɔ hegbɛ nɛɛ ni ekɛwo Yehowa hewalɛ koni ejie ejwɛŋmɔ yɛ Israelbii lɛ anɔ, ni eha Mose shwiei lɛ atsɔ maŋ kpeteŋkpele?

16 Nɔ ni Mose wie lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ hemɔkɛyeli kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa baaye jalɛsane. Nɔ ni ewie lɛ tsɔɔ akɛ esusuuu lɛ pɛ ehe, shi moŋ Yehowa gbɛ́i lɛ kã etsui nɔ. Esumɔɔɔ ni agbeɔ gbɛ́i nɛɛ he guɔ. No hewɔ lɛ Mose tsɔɔ akɛ enuɔ ‘Yehowa jwɛŋmɔ’ yɛ sane nɛɛ he lɛ shishi. (1 Kor. 2:16) Mɛni jɛ mli kɛba? Akɛni Yehowa eŋmɔko eyiŋ kpɔ yɛ nɔ ni eto ni ebaafee lɛ he hewɔ lɛ, sane ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ tsɔɔ akɛ “edɔ” Yehowa. Yɛ Hebri wiemɔ mli lɛ, wiemɔ nɛɛ baanyɛ atsɔɔ kɛkɛ akɛ Yehowa efeee efɔŋ ni eto akɛ ekɛbaaba maŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ.

Bɔ ni Yehowa kɛ Abraham Ye Ha

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ akɛ etoɔ etsui shi waa yɛ bɔ ni ekɛ Abraham ye ha lɛ mli?

17 Nɔkwɛmɔnɔ kroko ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa haa etsuji jieɔ hemɔkɛyeli kɛ hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ emli lɛ kpo lɛ kɔɔ nɔ ni Abraham bi kɛkɔ Sodom he lɛ he. Yɛ nakai sane lɛ mli lɛ, Yehowa tsɔɔ akɛ etoɔ etsui shi waa kɛtsɔ gbɛ ni eŋmɛ Abraham ni ekɛ sanebimɔi kpaanyɔ ashwie ehiɛ lɛ nɔ. Beni sanegbaa lɛ yaa nɔ lɛ, Abraham kɛ henumɔ babaoo kpa fai akɛ: “Enɛ akagbaleo akɛ oooye nɛkɛ sane, ní ogbe jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ shikome, ní jalɔ atsɔ tamɔ gbɔmɔ fɔŋ! Enɛ akagbaleo! Ani shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ ekojoŋ jalɛ kojomɔ?”—1 Mose 18:22-33.

18. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ bɔ ni Yehowa kɛ Abraham ye eha lɛ mli?

18 Mɛni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Yehowa susuɔ nii ahe ehaa lɛ he yɛ sane nɛɛ mli? Ani Yehowa miitao ni Abraham kɛ lɛ asusu nii ahe dani Yehowa anyɛ akpɛ yiŋ kpakpa? Dabi. Kulɛ yɛ sanegbaa lɛ shishijee lɛ, Yehowa baanyɛ atsɔɔ yiŋtoi ahewɔ ni ekpɛ nakai yiŋ lɛ. Shi Yehowa tsɔ saji ni Abraham bi lɛ nɔ eha lɛ be koni ekpɛlɛ eyiŋkpɛɛ lɛ nɔ, ni enu bɔ ni Yehowa susuɔ nii ahe ehaa lɛ shishi. Agbɛnɛ hu eha Abraham nu shishi akɛ Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ waa, ni eyeɔ jalɛ sane. Hɛɛ, Yehowa kɛ Abraham ye akɛ eshieŋtsɛ.—Yes. 41:8; Yak. 2:23.

Nɔ ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli

19. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Hiob?

19 Mɛni wɔkase yɛ ‘Yehowa jwɛŋmɔ’ lɛ he? Esa akɛ wɔŋmɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aye abua wɔ ni wɔnu Yehowa jwɛŋmɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔdamɔ wɔnilee ni yashiɔ he ko lɛ, kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi kɛ wɔshishitoo mlai anɔ wɔkojo Yehowa. Hiob kɛɛ akɛ: “[Nyɔŋmɔ] jeee gbɔmɔ tamɔ mi, ní mato he maha lɛ, ní wɔɔkpe ní wɔkojo.” (Hiob 9:32) Taakɛ eba yɛ Hiob gbɛfaŋ lɛ, kɛ́ wɔbanu Yehowa jwɛŋmɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔmimaa akɛɛ akɛ: “Naa, egbɛi lɛ anaabunaabui kɛkɛ nɛ, ni ehe ablɛbi fioo kɛkɛ wɔnuɔ nɛɛ. Shi ehewalɛ shimɔ lɛ, namɔ aaanu shishi?”—Hiob 26:14.

20. Kɛ́ wɔmiikane Ŋmalɛi lɛ, ni wɔkɛ sane ko ni shishinumɔ wa kpe lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

20 Kɛ́ wɔmiikane Ŋmalɛi lɛ, ni wɔkɛ sane ko ni shishinumɔ wa, titri lɛ nɔ ni kɔɔ Yehowa jwɛŋmɔ lɛ he lɛ kpe lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Kɛ́ wɔtao sane lɛ mli, shi fɛɛ sɛɛ lɛ wɔnáaa sane lɛ hetoo ni mli kã shi faŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔŋɔ lɛ akɛ, eji hegbɛ ni wɔná ni wɔkɛaatsɔɔ akɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa mli. Kaimɔ akɛ bei komɛi lɛ, saji komɛi haa wɔnáa hegbɛ kɛtsɔɔ akɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ bɔ ni Yehowa feɔ enii ehaa lɛ mli. Esa akɛ wɔjɛ heshibaa mli wɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔnu nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ shishi kɛmɔ shi. (Jaj. 11:5) Ni no baaha okɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ akpã gbee akɛ: “Oo, bɔ ni Nyɔŋmɔ nifálɛ kɛ ŋaa kɛ nilee mli kwɔ ha nɛ! Ekojomɔi lɛ anyɛɛɛ shishi ana, ni egbɛi lɛ hu anyɛɛɛ sɛɛ mo aja! Ejaakɛ namɔ le Nuŋtsɔ [Yehowa] jwɛŋmɔ lɛ, aloo namɔ ewo lɛ ŋaa pɛŋ? Aloo namɔ etsɔ hiɛ eha lɛ nɔ ko, ni kulɛ aaato lɛ najiaŋ? Ejaakɛ edɛŋ nii fɛɛ jɛ, ni enɔ amɛtsɔ kɛba, ni lɛ nɔŋŋ amɛyɔɔ amɛha. Aaaŋɔ anunyam aha lɛ kɛya naanɔ! Amen.”—Rom. 11:33-36.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 Lala 25:14, (Ga Biblia hee): “Mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, amɛ ekɛbɔɔ naanyo, ni ehãa amɛleɔ ekpãŋmɔ lɛ.”

^ kk. 14 Sane ni tamɔ nakai nɔŋŋ je kpo yɛ 4 Mose 14:11-20.

^ kk. 15 Woloŋlelɔi komɛi tsɔɔ akɛ, abaanyɛ anu Hebri agwaseaŋ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “hami gbɛ” yɛ 2 Mose 32:10 lɛ shishi akɛ eji ninefɔɔ, ni tsɔɔ akɛ aaŋmɛ Mose gbɛ ni edamɔ mli eha maŋ lɛ, loo ‘edamɔ mligbalamɔ’ ni yɔɔ Yehowa kɛ maŋ lɛ mli lɛ teŋ. (Lala 106:23; Ezek. 22:30) Kɛ́ nakai eji jio, jeee nakai eji jio lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ewaaa haaa Mose akɛ eeeha Yehowa ale ejwɛŋmɔ yɛ sane nɛɛ he.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni baaye abua wɔ koni wɔkadamɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔshishitoo mlai anɔ wɔkojo Yehowa?

• Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ wɔnu bɔ ni Yesu tsɔ efee enii eha lɛ shishi lɛ, ebaaye ebua wɔ ni ‘wɔkɛ Yehowa abɔ’?

• Mɛni okase kɛjɛ sanegbaa ni tee nɔ yɛ Yehowa kɛ Mose, kɛ agbɛnɛ hu ekɛ Abraham teŋ lɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa jwɛŋmɔ lɛ he yɛ bɔ ni ekɛ Mose kɛ Abraham ye ha lɛ mli?