Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Jaramɔ Shihilɛi Srɔtoi Fɛɛ Naa

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Jaramɔ Shihilɛi Srɔtoi Fɛɛ Naa

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Jaramɔ Shihilɛi Srɔtoi Fɛɛ Naa

“Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi lɛ mli.”—FIL. 4:13, Ga Biblia hee.

1. Mɛni hewɔ Yehowa webii kɛ jaramɔ shihilɛi babaoo kpeɔ lɛ?

YEHOWA webii lɛ kɛ jaramɔ shihilɛi srɔtoi kpeɔ. Jaramɔ shihilɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ ekomɛi jɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔfatɔi, ni ekomɛi hu lɛ nibii agbɛjianɔtoo ni wɔyɔɔ mli lɛ ni kɛbaa wɔnɔ. Ekrokomɛi hu baa yɛ nyɛɛ ni kã mɛi ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni sɔmɔɔɔ lɛ lɛ ateŋ lɛ hewɔ. (1 Mose 3:15) Mra mli yɛ adesai ayinɔsane mli beebe lɛ, Nyɔŋmɔ eye ebua enɔkwa tsuji lɛ ni amɛnyɛ amɛdamɔ jamɔ mli yiwaa, kɛ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ gbonyo naa, ni amɛnyɛ amɛkpee jaramɔ shihilɛi krokomɛi hu anaa. Emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ awaje wɔ koni wɔ hu wɔnyɛ wɔfee nakai.

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Jamɔ Mli Yiwaa Naa

2. Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ jamɔ mli yiwaa sɛɛ, ni mɛɛ gbɛi anɔ etsɔɔ ebaa?

2 Jamɔ mli yiwaa ji gbɛ ni ajeɔ ahaoɔ mɛi loo ayeɔ amɛ awui yɛ amɛjamɔ mli hemɔkɛyelii hewɔ. Yiŋtoo hewɔ ni afeɔ enɛ ji ni abule hemɔkɛyelii nɛɛ ashishi koni ekagbɛ eshwã, loo aha heyelilɔi lɛ aŋmɛɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he. Yiwaa baa yɛ gbɛi srɔtoi anɔ, bei komɛi lɛ ebaa lɛ kpetekpelee, ni bei komɛi hu lɛ ebaa lɛ nigii. Biblia lɛ kɛ Satan tutuamɔi lɛ toɔ bɔ ni jata kɛ shikpãa tutuaa mɔ lɛ he.—Nyɛkanea Lala 91:13.

3. Te yiwai ni tamɔ bɔ ni jatai loo shikpãi feɔ amɛnii lɛ baa amɛhaa tɛŋŋ?

3 Bei pii lɛ Satan tsɔɔ awuiyeli, tsuŋwoo, loo wɔnitsumɔ lɛ guu nɔ etutua wɔ hiɛ kɛ hiɛ tamɔ jata tutua mɔ lɛ. (Lala 94:20) Amaniɛbɔi babaoo ni tamɔ nakai eje kpo yɛ Yearbook ni wieɔ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ashihilɛ he sane he lɛ mli. Basabasafeelɔi efee Nyɔŋmɔ webii niseniianii yɛ hei babaoo, ni bei komɛi po lɛ osɔfoi loo mɛi ni feɔ shɛii yɛ maŋkwramɔŋ saji ahe lɛ nyiɛɔ mɛi nɛɛ ahiɛ kɛfeɔ nakai. Tutuamɔi ni tamɔ jatai anifeemɔ nɛɛ eha mɛi fioo ko ekpa Yehowa sɔɔmɔ. Taakɛ shikpãa feɔ enii lɛ, Abonsam tsɔɔ gbɛ nigii nɔ etutua mɛi koni efite amɛjwɛŋmɔi ní elaka amɛ koni amɛfee esuɔmɔnaa nii. Etoɔ tutuamɔi nɛɛ ahe gbɛjianɔ koni wɔgbɔjɔ yɛ mumɔŋ loo ekɛfite wɔmumɔŋ shidaamɔ. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ wɔdamɔ yiwaa gbɛi srɔtoi enyɔ nɛɛ fɛɛ naa.

4, 5. Mɛni ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni abaanyɛ atsɔ nɔ asaa he ato yiwaa, ni mɛni hewɔ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

4 Kɛ́ mɔ ko feɔ gbɛi srɔtoi ni ekolɛ abaatsɔ nɔ awa wɔyi wɔsɛɛ lɛ he mfoniri yɛ ejwɛŋmɔŋ lɛ, ejeee gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni atsɔɔ nɔ asaa he atoɔ yiwaa. Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, wɔnyɛŋ wɔle nɔ ni baaba wɔsɛɛ, no hewɔ lɛ sɛɛnamɔ bɛ he akɛ wɔbaahao wɔhe yɛ nɔ ko ni eeenyɛ efee akɛ ebaŋ mli lɛ he. Kɛlɛ, nɔ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee. Mɛi ni nyɛ amɛkpee yiwaa naa yɛ omanyeyeli mli lɛ ateŋ mɛi babaoo nyɛ amɛfee nakai ejaakɛ amɛjwɛŋ mɛi ni hiɛ amɛnɔkwayeli mli lɛ he saji ni aŋmala yɛ Ŋmalɛi lɛ amli, kɛ agbɛnɛ hu Yesu tsɔɔmɔi kɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ anɔ. Enɛ ha suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli wa. Ni suɔmɔ nɛɛ hu ye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛkpee jaramɔ shihilɛi srɔtoi fɛɛ ni amɛkɛkpe lɛ naa.

5 Susumɔ nyɛmimɛi yei enyɔ ni yɔɔ Malawi lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Basabasafeelɔi komɛi yi amɛ, amɛjie amɛtadei, ni amɛka akɛ amɛaato amɛ kabonaa, koni no anyɛ amɛnɔ ni amɛhe kaadi ni baakadi amɛ akɛ amɛji maŋkwramɔŋ kuu ko mlibii. Basabasafeelɔi lɛ laka amɛ akɛ Betel weku lɛ mlibii lɛ po ehe kaadi lɛ eko. Te nyɛmimɛi yei lɛ ha amɛ hetoo amɛha tɛŋŋ? “Yehowa Nyɔŋmɔ pɛ wɔsɔmɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ nyɛmimɛi ni yɔɔ nitsumɔhe nine lɛ ehe kaadi lɛ eko lɛ, no tsakeŋ wɔjwɛŋmɔ. Kɛ́ nyɛgbe wɔ po lɛ, wɔheŋ ŋmɛnɛ, ni wɔheŋ wɔ!” Beni nyɛmimɛi yei lɛ kɔ shidamɔ ni yɔɔ shiŋŋ tamɔ nakai lɛ, no sɛɛ lɛ aŋmɛɛ amɛhe.

6, 7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ewajeɔ etsuji koni amɛnyɛ amɛdamɔ yiwaa naa?

6 Bɔfo Paulo wie akɛ Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ mɔ anɔkwale shɛɛ sane lɛ mli “yɛ amanehulu babaoo mli,” shi ‘amɛkɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ mli miishɛɛ’ fee nakai. (1 Tes. 1:6) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Kristofoi babaoo ni hi shi yɛ blema kɛ mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni kɛ yiwaa kpe ni amɛnyɛ amɛdamɔ naa lɛ bɔ amaniɛ akɛ be mli ni yiwaa lɛ naa wa fe fɛɛ lɛ ji be ni amɛhe jɔɔ amɛ yɛ amɛtsuiŋ, ni hejɔlɛ ji Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii lɛ fãi lɛ eko. (Gal. 5:22) Nakai mligbɛ hejɔlɛ lɛ bu amɛtsuii kɛ amɛjwɛŋmɔi ahe. Hɛɛ, Yehowa tsɔɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ewajeɔ etsuji koni amɛnyɛ amɛkpee jaramɔ shihilɛi anaa, ni amɛfee amɛnii yɛ nilee mli kɛ́ amɛkɛ amanehulu kpe. *

7 Bɔ ni Nyɔŋmɔ webii lɛ miaa amɛhiɛ waa koni amɛya nɔ amɛye anɔkwa kɛ́ amɛkɛ yiwaa ni naa wa waa po kpe lɛ haa mɛi ni naa yiwaa ni akɛbaa amɛnɔ lɛ anaa kpɛɔ amɛhe waa. Etamɔ nɔ ni Odasefoi lɛ ená hewalɛ ni fe adesai anɔ, ni nakai eji hu. Bɔfo Petro shɛjeɔ wɔmii akɛ: “Kɛ́ Kristo gbɛi ahewɔ ajɛ́ɔ nyɛ lɛ, ajɔɔ nyɛ [loo nyɛyɛ miishɛɛ], ejaakɛ anunyam mumɔ kɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ jɔɔ ehe yɛ nyɛnɔ.” (1 Pet. 4:14) Anɔkwa sane ni eji akɛ awaa wɔyi akɛni wɔmiihi shi yɛ jalɛ shishitoo mlai anaa hewɔ lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ekpɛlɛ wɔnɔ. (Mat. 5:10-12; Yoh. 15:20) Kwɛ miishɛɛ ni odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa ejɔɔ wɔ nɛɛ haa wɔnáa!

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Tipɛŋfoi Anɔnyɛɛ Naa

8. (a) Mɛni ye bua Yoshua kɛ Kaleb ni amɛnyɛ amɛdamɔ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ naa? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yoshua kɛ Kaleb nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

8 Shiteekɛwoo ni yɔɔ nigii waa ni esa akɛ Kristofoi adamɔ naa ji tipɛŋfoi anɔnyɛɛ gbonyo. Shi, akɛni Yehowa mumɔ lɛ yɛ hewalɛ kwraa fe je lɛ mumɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfi shi kɛ́ mɛi ye wɔhe fɛo, amɛgbɛ wɔhe amalei amɛshwã, loo amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛnyɛ wɔnɔ ni wɔhi shi yɛ amɛshishitoo mlai anaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛni ye bua Yoshua kɛ Kaleb ni amɛkɛ shikpálɔi krokomɛi nyɔŋma ni atsu kɛtee Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kpãaa gbee lɛ? Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kanya amɛ ni amɛná “mumɔ” loo jwɛŋmɔ srɔto.—Nyɛkanea 4 Mose 13:30; 14:6-10, 24.

9. Mɛni hewɔ kɛ́ ehe bahia ni esoro Kristofoi yɛ mɛi babaoo he lɛ, esa akɛ amɛfee nakai lɛ?

9 Nakai nɔŋŋ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ waje Yesu bɔfoi lɛ ni amɛbo Nyɔŋmɔ moŋ toi fe ni amɛaabo mɛi ni mɛi babaoo kɛ bulɛ haa amɛ akɛ anɔkwa jamɔ mli tsɔɔlɔi lɛ atoi. (Bɔf. 4:21, 31; 5:29, 32) Mɛi sumɔɔ ni amɛfee nɔ ni amɛnaa akɛ mɛi babaoo feɔ, bɔni afee ni akawie ashi amɛ loo béi ba amɛ kɛ mɛi ateŋ. Shi bei pii lɛ, ehe bahiaa akɛ anɔkwa Kristofoi afĩ nɔ ni amɛle akɛ eja lɛ sɛɛ. Shi kɛ́ eba lɛ nakai po lɛ, hewalɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa amɛnáa lɛ hewɔ lɛ, amɛsheee gbeyei akɛ amɛaaha esoro amɛ. (2 Tim. 1:7) Ha wɔsusu shihilɛ ko ni esaaa akɛ wɔhaa wɔtipɛŋfoi nyɛɔ wɔnɔ yɛ mli lɛ he wɔkwɛ.

10. Mɛɛ nɔnyɛɛ Kristofoi komɛi baanyɛ amɛkɛkpe?

10 Oblahii kɛ oblayei komɛi ayiŋ baanyɛ afee amɛ enyɔnyɔɔnyɔ kɛ́ amɛná amɛle akɛ amɛnaanyo ko efee efɔŋ ko. Amɛbaanu he akɛ kɛ́ amɛtao mumɔŋ yelikɛbuamɔ kɛha amɛnaanyo lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛjie amɛnaanyo lɛ amɛha; no hewɔ lɛ amɛkpoɔ akɛ amɛbaatsĩ efɔŋ lɛ tã kɛsusumɔ akɛ no baafite naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ, ni susumɔ nɛɛ ejaaa. Ekolɛ efɔŋfeelɔ lɛ baanyɛ̃ enanemɛi lɛ anɔ po koni amɛkatsĩ efɔŋ ni efee lɛ tã. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee oblahii kɛ oblayei pɛ kɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ. Ebaanyɛ ewa kɛha mɛi ni edara lɛ ateŋ mɛi komɛi akɛ amɛaabɔ asafoŋ onukpai lɛ esha ko ni amɛnaanyo loo amɛwekunyo ko efee. Shi kɛ́ anɔkwa Kristofoi kɛ nɔnyɛɛ ni tamɔ nɛkɛ kpe lɛ, te esa akɛ amɛfee amɛnii amɛha tɛŋŋ?

11, 12. Kɛ́ asafo lɛ mlinyo ko kɛɛ bo akɛ okatsĩ efɔŋ ko ni efee lɛ tã lɛ, mɛni ji nɔ ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ ofee, ni mɛni hewɔ?

11 Susumɔ shihilɛ nɛɛ he okwɛ. Ŋɔɔ lɛ akɛ nyɛmi nuu fioo ko ni atsɛɔ lɛ Alex lɛ ná ele akɛ enaanyo ko ni atsɛɔ lɛ Steve, ni ekɛ lɛ yɔɔ asafo kome mli lɛ kwɛɔ mfonirii kɛ sinii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi. Alex kɛɛ Steve akɛ enyaaa nɔ ni efeɔ lɛ he kwraa. Shi Steve tswa ewiemɔ lɛ efɔ̃. Beni Alex wo enaanyo lɛ hewalɛ ni eyabɔ onukpai lɛ amaniɛ lɛ, Steve kɛɛ lɛ akɛ, kɛ́ nanemɛi ji amɛ lɛɛlɛŋ lɛ, belɛ esaaa akɛ Alex jieɔ lɛ ehaa. Ani esa akɛ Alex ashe gbeyei akɛ amɛnaanyobɔɔ lɛ baafite? Ekolɛ ebaabi ehe akɛ, kɛ́ Steve tso akɛ efeko nakai lɛ, namɔ onukpai lɛ baahe aye? Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ Alex eyawieee lɛ no haŋ shihilɛ lɛ ahi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebaanyɛ eha wekukpãa ni kã Steve kɛ Yehowa teŋ lɛ afite. Esa akɛ Alex akai akɛ, “gbɔmɔ shemɔ tsɔɔ tsɔne; shi mɔ ni ŋɔɔ ehiɛ efɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ, aaabu ehe.” (Abɛi 29:25) Mɛni ekoŋŋ Alex baanyɛ afee? Ebaanyɛ ejɛ suɔmɔ mli eya Steve ŋɔɔ ekoŋŋ ni ekɛ lɛ ayasusu etɔ̃mɔ lɛ he kɛ hiɛdɔɔ. Enɛ baabi ekãa. Ebaanyɛ eba po akɛ, Steve baakpɛlɛ ni amɛwie enaagba lɛ he agbɛnɛ. Esa akɛ Alex awo Steve hewalɛ ekoŋŋ ni ekɛ onukpai lɛ ayawie, ni ekɛɛ lɛ akɛ kɛ́ eyawieee yɛ be ni sa mli lɛ, lɛ Alex lɛ diɛŋtsɛ baayabɔ amɛ amaniɛ.—3 Mose 5:1.

12 Kɛ́ okɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpe lɛ, ekolɛ shishijee mli lɛ, onaanyo lɛ hiɛ esɔŋ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni oye obua lɛ lɛ. Shi beni be shwieɔ mli lɛ, ebaayɔse akɛ ehilɛkɛhamɔ hewɔ ofee nakai lɛ. Kɛ́ mɔ ni etɔ̃ lɛ kpɛlɛ yelikɛbuamɔ lɛ nɔ, ni ekɛtsu nii lɛ, ekolɛ ehiɛ baasɔ ekãa kɛ anɔkwayeli ni okɛfee nakai lɛ ewala beaŋ fɛɛ. Shi kɛ́ emli fu bo lɛ, ani osusuɔ akɛ eji naanyo ni esa akɛ okɛbɔ? Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔsa Yehowa, wɔ-Naanyo ni fe fɛɛ lɛ moŋ hiɛ be fɛɛ be. Kɛ́ wɔkɛ lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, mɛi krokomɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ baaná bulɛ amɛha wɔ yɛ wɔnɔkwayeli lɛ hewɔ, ni amɛbaatsɔmɔ wɔnɔkwa nanemɛi. Esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ shi wɔhaa Abonsam yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, belɛ wɔmiifee Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nidɔɔnii. Shi kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ koni Kristofoi asafo lɛ he atse be fɛɛ be lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔkɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kpãa gbee.—Efe. 4:27, 30.

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Jaramɔ shihilɛi Srɔtoi Fɛɛ Naa

13. Mɛɛ jaramɔ shihilɛi Yehowa webii kɛkpeɔ, ni mɛni hewɔ nibii ni tamɔ nakai efa babaoo nakai lɛ?

13 Nibii srɔtoi babaoo kɛ jaramɔ shihilɛi baa—ohia, nitsumɔ ni jeɔ mɔ dɛŋ, adebɔɔ naa oshara, suɔlɔ ko gbele, hela, kɛ nibii krokomɛi. Akɛni wɔyɛ “jaramɔ bei” amli hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ jaramɔ shihilɛ ko baakpe kɛ̃, kɛjeee amrɔ nɛɛ po lɛ, wɔsɛɛ. (2 Tim. 3:1) Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esaaa akɛ wɔtsui fãa. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ awaje wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ jaramɔ shihilɛi srɔtoi fɛɛ naa.

14. Mɛni waje Hiob ni enyɛ edamɔ jaramɔ shihilɛi ni ekɛkpe lɛ naa?

14 Hiob kɛ jaramɔ shihilɛi srɔtoi kpe kɛtsara nɔ. Enitsumɔ, ebii, enanemɛi, kɛ egbɔmɔtsoŋ hewalɛ fɛɛ ŋmɛɛ lɛ, ni hekɛnɔfɔɔ ni eŋa yɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ hu tã. (Hiob 1:13-19; 2:7-9) Shi Elihu fee anɔkwa miishɛjelɔ kɛha Hiob. Oti ni yɔɔ esane lɛ kɛ Yehowa shɛɛ sane kɛha Hiob lɛ mli ji: ‘Damɔmɔ shi diŋŋ, ní ojwɛŋ Mawu naakpɛɛ nitsumɔi lɛ ahe!’ (Hiob 37:14) Mɛni ye bua Hiob ni enyɛ edamɔ jaramɔ shihilɛi ni ekɛkpe lɛ naa? Ni mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ wɔ hu wɔnɔ lɛ naa? Esa akɛ wɔha nibii srɔtoi ni Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ ehewalɛ lɛ nyɛɔ efeɔ lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli, ni wɔjwɛŋ nɔ. (Hiob 38:1-41; 42:1, 2) Ekolɛ ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, wɔkaiɔ nibii ni wɔkɛkpe yɛ wɔshihilɛ mli ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe. Esusuɔ wɔhe lolo.

15. Mɛni waje bɔfo Paulo ni enyɛ edamɔ jaramɔ shihilɛi anaa?

15 Bɔfo Paulo tsɔ shihilɛi srɔtoi ni kɛ ewala wo oshara mli yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ mli. (2 Kor. 11:23-28) Te fee tɛŋŋ ni ehiɛ jwɛŋmɔ ni ja yɛ nakai shihilɛi ni jaraa lɛ mli ní ehaooo lɛ? Esɔle eha Yehowa, ni ekɛ ehiɛ fɔ̃ enɔ. Beni Paulo kɛ kaa ni eeenyɛ efee akɛ no ha agbe lɛ yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ kpeɔ lɛ, eŋma akɛ: “Nuŋtsɔ lɛ fi misɛɛ ni ewo mi hewalɛ, koni atsɔ minɔ ama shiɛmɔ lɛ nɔ mi, ni jeŋmaji lɛ fɛɛ anu; ni ajie mi yɛ jata lɛ daaŋ.” (2 Tim. 4:17) No hewɔ lɛ, beni Paulo shɛjeɔ enanemɛi heyelilɔi lɛ amii akɛ ‘amɛkahao yɛ nɔ ko nɔ ko he’ lɛ eewie kɛmiijɛ lɛ diɛŋtsɛ eniiashikpamɔ mli.—Nyɛkanea Filipibii 4:6, 7, 13.

16, 17. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa wajeɔ ewebii koni amɛnyɛ amɛdamɔ jaramɔ shihilɛi ni amɛkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ naa lɛ aha.

16 Gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Roxana lɛ ená niiashikpamɔ ni tsɔɔ akɛ Yehowa yeɔ ebuaa ewebii. Beni ebi enitsumɔtsɛ lɛ ni eŋmɛ lɛ gbɛ koni eya kpokpaa wulu nɔ kpee ko lɛ, nitsumɔtsɛ lɛ kɛ mlifu kɛɛ lɛ akɛ kɛ́ ele be ni etee lɛ, ebaashwie lɛ. Shi Roxana tee, ni esɔle kɛ hiɛdɔɔ koni akashwie lɛ. No sɛɛ lɛ, etsui nyɔ emli. Ni taakɛ nitsumɔtsɛ lɛ wie lɛ, kpee lɛ sɛɛ Ju lɛ, enitsumɔtsɛ lɛ shwie lɛ. Enɛ ha Roxana hao waa. Eyɛ mli akɛ nyɔmɔwoo ni enine shɛɔ nɔ lɛ faaa moŋ, shi nakai nitsumɔ lɛ he miihia lɛ koni ekɛye ebuaa eweku lɛ. Esɔle ekoŋŋ, ni esusu eyiŋ akɛ, Nyɔŋmɔ eha lɛ mumɔŋ niyenii yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ shishi, ni no hewɔ lɛ ebaanyɛ eha lɛ heloonaa niyenii hu. Beni Roxana nyiɛ kɛyaa shĩa lɛ, ena tao ko ni aŋma nɔ akɛ, aatao mɛi ni baanyɛ amɛkɛ mashiŋ ni akɛkpɛɔ nii yɛ nitsumɔhe atsu nii, ni eŋma wolo kɛyabi nitsumɔ lɛ. Nitsumɔtsɛ lɛ na akɛ ebɛ nitsumɔ lɛ he niiashikpamɔ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ ehe lɛ, ni ewo lɛ nyɔmɔ ni aaashɛ etsutsu nyɔmɔwoo lɛ toi enyɔ. Roxana nu he akɛ aha esɔlemɔi lɛ ahetoo. Shi jɔɔmɔ ni fe fɛɛ ni enine shɛ nɔ ji akɛ, enyɛ ekɛ enanemɛi nitsulɔi lɛ babaoo gba sanekpakpa lɛ he sane. Amɛteŋ mɛi enumɔ, ni nitsumɔtsɛ lɛ hu fata he lɛ, kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ, ni abaptisi amɛ.

17 Bei komɛi lɛ, ebaanyɛ efee tamɔ nɔ ni ahaaa wɔsɔlemɔi lɛ ahetoo—kɛ hooo lɛ jeee amrɔ nɔŋŋ loo yɛ gbɛ ni wɔkpaa gbɛ lɛ nɔ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ yɛ yiŋtoo kpakpa ko hewɔ. Yehowa le, shi ekolɛ lɛ wɔsɛɛ ko dani ebaafee faŋŋ eha wɔ. Shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Nyɔŋmɔ kwaaa enɔkwafoi lɛ.—Heb. 6:10.

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔkpee Naagbai Srɔtoi Fɛɛ kɛ Kai Anaa

18, 19. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkpa kai kɛ jaramɔ shihilɛi agbɛ lɛ? (b) Te ooofee tɛŋŋ okpee jaramɔ shihilɛi anaa kɛ omanyeyeli?

18 Efeee Yehowa webii naakpɛɛ akɛ amɛkɛ kaa, nijiaŋwujee, yiwaa kɛ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ kpeɔ. Je lɛ nyɛɔ wɔ. (Yoh. 15:17-19) Shi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ awaje wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee naagbai srɔtoi fɛɛ ni ekolɛ wɔkɛbaakpe yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ naa. Yehowa haŋ aka wɔ fe bɔ ni wɔɔnyɛ. (1 Kor. 10:13) Eshiŋ wɔ, ni asaŋ ekwaŋ wɔ gbi ko gbi ko. (Heb. 13:5) Kɛ́ wɔye e-Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ nɔ lɛ, no buɔ wɔhe ni ewajeɔ wɔ. Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ atsirɛ nanemɛi heyelilɔi lɛ ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa wɔ lɛ aha wɔ, yɛ be mli ni yelikɛbuamɔ nɛɛ he miihia wɔ waa.

19 Eba akɛ wɔ fɛɛ wɔbaaya nɔ wɔtao mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛtsɔ sɔlemɔ kɛ Ŋmalɛi lɛ kasemɔ nɔ. Eba akɛ wɔbaaya nɔ wɔha ‘awaje wɔ kɛ hewalɛ fɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ anunyam nyɛmɔ lɛ naa, koni no aha wɔnyɛ wɔmia wɔhiɛ ni wɔto wɔtsui shi kɛ miishɛɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli.’—Kol. 1:11, Ga Biblia hee.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Kɛ́ ootao enɛ he nɔkwɛmɔnii lɛ, kwɛmɔ May 1, 2001, Buu-Mɔɔ lɛ baafa 16; kɛ February 8, 1993 Awake! lɛ baafa 21 kɛ 22 lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Te ooofee tɛŋŋ osaa ohe oto koni onyɛ odamɔ yiwaa naa?

• Te esa akɛ ofee onii oha tɛŋŋ kɛ́ mɔ ko kɛɛ bo akɛ okaha ale efɔŋ ko ni efee lɛ?

• Mɛɛ nɔmimaa obaanyɛ oná kɛ́ okɛ jaramɔ shihilɛ ko kpe?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Yoshua kɛ Kaleb he?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Te ooofee tɛŋŋ oye obua onaanyo ko ni efee esha ko lɛ?