Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Kaa Kɛ Nijiaŋwujee Naa

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Kaa Kɛ Nijiaŋwujee Naa

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Kaa Kɛ Nijiaŋwujee Naa

“Kɛ́ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná ba nyɛnɔ lɛ, nyɛaaná hewalɛ.” —BƆF. 1:8.

1, 2. Mɛɛ yelikɛbuamɔ Yesu wo ekaselɔi lɛ shi akɛ amɛnine baashɛ nɔ, ni mɛni hewɔ ehe baahia amɛ lɛ?

YESU le akɛ ekaselɔi lɛ nyɛŋ amɛye fãmɔi fɛɛ ni ekɛha amɛ lɛ nɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛmɔ naa. Ekã shi faŋŋ akɛ hewalɛ ni fe adesai anɔ he miihia amɛ ejaakɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ da, amɛshiteekɛwolɔi lɛ ahe wa waa, ni amɛnyɛmɔ yawaa he ko hu. No hewɔ lɛ, beni eshwɛ fioo ni Yesu baashi ekaselɔi lɛ kɛya ŋwɛi lɛ, ewo amɛ shi akɛ: “Kɛ́ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná ba nyɛnɔ lɛ, nyɛaaná hewalɛ ni nyɛaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.”—Bɔf. 1:8.

2 Nakai shiwoo lɛ bɔi mlibaa kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ beni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ waje Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛha Yerusalem yi obɔ kɛ amɛshiɛmɔ lɛ. Shiteekɛwoo ko nyɛɛɛ atsĩ amɛnaa. (Bɔf. 4:20) Nakai nyɛmɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ nɔŋŋ he baahia Yesu anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi, ní wɔ hu wɔfata he lɛ waa “kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.”—Mat. 28:20.

3. (a) Tsɔɔmɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ hewalɛ teŋ. (b) Mɛni hewalɛ ní Yehowa kɛhaa wɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee?

3 Yesu wo ekaselɔi lɛ shi akɛ ‘kɛ́ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná ba amɛnɔ lɛ, amɛaaná hewalɛ.’ Wiemɔi ni ji “hewalɛ” kɛ “mumɔ” lɛ hiɛ shishinumɔ srɔtoi. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ, ni ji ehewalɛ ni ekɛmiitsu nii lɛ, kɔɔ hewalɛ ni akɛwo mɔ ko loo nɔ ko mli koni akɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ he. Shi abaanyɛ atsɔɔ hewalɛ shishi akɛ “nyɛmɔ ni abaanyɛ akɛfee nɔ ko.” Ebaanyɛ ehi mɔ ko loo nɔ ko mli kɛyashi beni ehe baahia ni akɛtsu nii. Belɛ, abaanyɛ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ato sarawa hewalɛ ni akɛtsaajiɔ batri lɛ he, ni akɛ hewalɛ ato nɔ ni yɔɔ batri lɛ mli ni haa batri lɛ tsuɔ nii kɛyashiɔ enaa baa shi lɛ he. Hewalɛ ni Yehowa tsɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ehaa etsuji náa lɛ haa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nyɛmɔ ni baaha wɔnyɛ wɔtsu wɔhe nɔ ni wɔjɔɔ wɔha lɛ akɛ Kristofoi lɛ he nii, ní kɛ́ ate shi awo wɔ lɛ wɔnyɛ wɔdamɔ naa.—Nyɛkanea Mika 3:8; Kolosebii 1:29.

4. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli, ni mɛni hewɔ?

4 Mɛɛ gbɛ nɔ hewalɛ ni atsɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ akɛhaa wɔ lɛ jieɔ ehe kpo? Te mɛi ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ náa amɛnɔ hewalɛ lɛ feɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ? Beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ, Satan, enibii agbɛjianɔtoo lɛ, loo wɔheloo ni yeee emuu lɛ kɛ shihilɛi srɔtoi ni haa nakai feemɔ waa kɛhaa wɔ lɛ baa wɔnɔ. Bɔni afee ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ akɛ Kristofoi, wɔkɛ wɔhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa, ni wekukpãa kpakpa ahi wɔ kɛ Yehowa teŋ daa lɛ, ehe miihia ni wɔye nakai shihilɛi lɛ anɔ. Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ kaa, tɔlɛ kɛ nijiaŋwujee naa lɛ he wɔkwɛa.

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Kaa Naa

5. Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ baanyɛ awaje wɔ?

5 Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛsɔle akɛ: “Okɛ wɔ akaya kaa lɛ mli, shi jiemɔ wɔ kɛjɛ efɔŋ lɛ [loo mɔ fɔŋ lɛ] mli.” (Mat. 6:13) Yehowa kwaŋ enɔkwa tsuji ni sɔleɔ nɛkɛ lɛ. Be kroko lɛ, Yesu kɛɛ akɛ, ‘nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baaŋɔ Mumɔ krɔŋkrɔŋ eha mɛi ni biɔ lɛ lɛ.’ (Luka 11:13) Kwɛ bɔ ni Yehowa shiwoo akɛ ebaaŋɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eha wɔ koni wɔnyɛ wɔfee nɔ ni ja lɛ haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli! Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ Yehowa eŋmɛŋ gbɛ ni kaa aba wɔnɔ. (1 Kor. 10:13) Shi be ni ehe hiaa waa ni wɔkɛ hiɛdɔɔ asɔle ji beni wɔkɛ kaa ko ekpe.—Mat. 26:42.

6. Mɛni nɔ Yesu damɔ eha Satan naatsɔi lɛ ahetoo?

6 Yesu tsɛ ŋmalɛi ayisɛɛ kɛha Abonsam wiemɔi ni ekɛka lɛ lɛ ahetoo. Beni Yesu haa hetoo akɛ: “Aŋma akɛ . . . Aŋma ekoŋŋ akɛ . . . Ho misɛɛ, satan! ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Nuŋtsɔ [Yehowa], o-Nyɔŋmɔ lɛ, oja, ni lɛ kɛkɛ osɔmɔ!’” lɛ, no mli lɛ eetsɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yisɛɛ kɛmiijɛ eyitsoŋ. Suɔmɔ ni Yesu yɔɔ kɛha Yehowa kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji nɔ ni tsirɛ lɛ ni ekpoo lakamɔi ni Naatsɔlɔ lɛ kɛba enɔ lɛ. (Mat. 4:1-10) Beni Yesu tee nɔ ekpoo lakamɔi ni Satan kɛba enɔ lɛ, Satan shi lɛ.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ kaa naa?

7 Akɛni Yesu damɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ ekpoo Abonsam naatsɔi lɛ hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔ hu wɔfee nakai! Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ klɛŋklɛŋ ni esa akɛ wɔfee koni wɔnyɛ wɔdamɔ Abonsam kɛ esamaŋfoi lɛ anaatsɔi lɛ anaa ji wɔfai shi ni wɔɔtswa akɛ wɔbaakase Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛtsu nii kɛmɔ shi. Mɛi ni kaseɔ Ŋmalɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo hiɛ esɔ Nyɔŋmɔ nilee kɛ ejalɛ lɛ, ni no etsirɛ amɛ koni amɛhi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ anaa. Hɛɛ, “Nyɔŋmɔ wiemɔ” lɛ yɛ hewalɛ bɔ ni eeenyɛ eyoo “tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔ.” (Heb. 4:12) Babaoo ni mɔ ko kaneɔ Ŋmalɛi lɛ ni ejwɛŋɔ nɔ lɛ, babaoo ni enaa akɛ ‘Yehowa tempɔŋi lɛ fɛɛ anɔkwale sɔŋŋ ni.’ (Lala 25:10) Kɛ́ nakai ni lɛ, esa akɛ wɔjwɛŋ ŋmalɛi ni kɔɔ wɔgbɔjɔmɔi lɛ ahe titri lɛ anɔ.

8. Mɛɛ nifeemɔi baaha wɔnine ashɛ mumɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ?

8 Yesu nyɛ edamɔ kaa naa, ejaakɛ ele Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ, ni agbɛnɛ hu “Mumɔ krɔŋkrɔŋ eyi lɛ obɔ̃.” (Luka 4:1) Bɔni afee ni wɔná hewalɛ kɛ nyɛmɔ ni tamɔ nakai lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa kɛtsɔ gbɛjianɔi fɛɛ ni eto koni emumɔ lɛ ayi wɔ obɔ lɛ ni wɔkɛaatsu nii kɛmɔ shi lɛ nɔ. (Yak. 4:7, 8) Amɛteŋ ekomɛi ji Biblia kasemɔ, sɔlemɔ, kɛ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ ni wɔkɛaabɔ. Agbɛnɛ hu mɛi babaoo ena akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo Kristofoi anifeemɔi fɛɛ ni haa amɛjwɛŋmɔ hiɔ mumɔŋ nibii ni tswaa mɔ emaa shi lɛ nɔ be fɛɛ be lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi.

9, 10. (a) Mɛɛ kai wɔbaanyɛ wɔkɛkpe akɛ Kristofoi? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ sanehesusumɔ kɛ sɔlemɔ baanyɛ aha oná hewalɛ kɛdamɔ kaa naa kɛ́ onu he akɛ etɔ bo po?

9 Mɛɛ kai okɛkpeɔ? Ani onu he pɛŋ akɛ ofee nibii komɛi ni baaha mɔ ko ni ejeee ogbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ anu he akɛ oyɛ ehe suɔmɔ? Kɛ́ oji nuu loo yoo ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ, ani yoo loo nuu ko ni jeee heyelilɔ lɛ efɔ̃ bo nine ní nyɛje kpo pɛŋ, ni onu he akɛ okpɛlɛ nɔ? Kɛ́ Kristofoi miikwɛ tɛlivishiŋ loo amɛyɛ Intanɛt lɛ nɔ lɛ, nɔ ko ni amɛkɛaakpe trukaa lɛ baanyɛ aka amɛ ni amɛkwɛ nɔ ko ni he tseee. Ani okɛ shihilɛ ni tamɔ nakai ekpe pɛŋ, ni kɛ́ nakai ni lɛ te ofee onii oha tɛŋŋ? Ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ ooosusu bɔ ni kɛ́ oyaleee onanenaa kwɛmɔ shikome po lɛ ebaanyɛ eha otsa nɔ ofee efɔŋ, kɛyashi ooofee esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ he lɛ he. (Yak. 1:14, 15) Susumɔ bɔ ni kɛ́ okɛ ohe yawo efɔŋfeemɔ ko mli lɛ ebaadɔ Yehowa eha, kɛ awui ni ebaaye asafo lɛ kɛ oweku lɛ he. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ okɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ tsu nii be fɛɛ be lɛ, obaaná henilee ni he tse. (Nyɛkanea Lala 119:37; Abɛi 22:3.) Be fɛɛ be ni okɛ kai ni tamɔ nakai baakpe lɛ, tswaa ofai shi akɛ obaasɔle koni aha bo hewalɛ ni onyɛ okɛdamɔ naa.

10 Nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ wɔkadi yɛ Abonsam naatsɔi lɛ ahe. Satan ka Yesu beni Yesu kɛ gbii 40 ehi ŋmaa yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ sɛɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Abonsam na akɛ nakai beaŋ ji “be ni sa” ni ebaanyɛ ekɛka Yesu nɔkwayeli lɛ. (Luka 4:13, NW) Satan taoɔ be ni sa koni eka wɔ hu wɔnɔkwayeli lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔha wɔhe awa yɛ mumɔŋ. Bei pii kɛ́ Satan baatutua mɔ ko lɛ, efeɔ nakai be mli ni mɔ lɛ efee gbedee waa. No hewɔ lɛ be fɛɛ be ni wɔnijiaŋ baaje wui, loo wɔbaanu he akɛ etɔ wɔ lɛ, nakai beaŋ ji be ni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi waa akɛ wɔbaatutɔ Yehowa kɛha mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ koni wɔkagbee shi.—2 Kor. 12:8-10.

Awaje Wɔ Koni Wɔnyɛ Wɔdamɔ Tɔlɛ kɛ Nijiaŋwujee Naa

11, 12. (a) Mɛni hewɔ mɛi babaoo anijiaŋ jeɔ wui ŋmɛnɛ lɛ? (b) Mɛni baanyɛ aha wɔ hewalɛ kɛdamɔ nijiaŋwujee naa?

11 Ákɛ adesai ni yeee emuu lɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui yɛ be kɛ beaŋ. Ŋmɛnɛ lɛ, akɛni wɔkɛ shihilɛi ni jaraa waa kpeɔ hewɔ lɛ, wɔnuɔ nijiaŋwujee he waa. Adesai kɛ jaramɔ shihilɛi ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ eko ekpeko pɛŋ yɛ yinɔsane mli. (2 Tim. 3:1-5) Beni Harmagedon bɛŋkɛɔ nɛɛ, shika he naagbai, jwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ naagbai, kɛ nɔnyɛi krokomɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ mli baaya nɔ awa. Belɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ, ewa waa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaatsu sɔ̃ ni kã amɛnɔ akɛ amɛkwɛ amɛwekui lɛ he nii. Amɛnuɔ tɔlɛ he, amɛfeɔ gbedee, amɛnijiaŋ jeɔ wui, ni amɛfeɔ shwɛm po. Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ lɛ, te obaafee tɛŋŋ odamɔ nɔnyɛi nɛɛ anaa?

12 Kaimɔ akɛ, Yesu wo ekaselɔi lɛ shi akɛ ebaaha amɛ hefatalɔ loo yelikɛbualɔ ko—Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Nyɛkanea Yohane 14:16, 17.) No ji hewalɛ ni fe fɛɛ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli. Yehowa baanyɛ atsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ eha wɔná hewalɛ ni fa “kɛteke nɔ babaoo” koni wɔnyɛ wɔfi shi yɛ jaramɔ shihilɛ fɛɛ jaramɔ shihilɛ mli. (Efe. 3:20) Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ kɛ́ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ nɔ lɛ, wɔbaaná “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ,” eyɛ mli akɛ “afĩfĩaa wɔ yɛ he fɛɛ he” moŋ. (2 Kor. 4:7, 8) Yehowa wokoshi akɛ ebaajie nɔnyɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ kɛya, shi ewo wɔ shi akɛ ebaatsɔ emumɔ lɛ nɔ eha wɔ hewalɛ ni wɔkɛdamɔ naa.—Lala 121:1, 2.

13. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ awaje oblayoo ko koni enyɛ edamɔ shihilɛ ko ni naa wa naa? (b) Ani ole nɔkwɛmɔnii krokomɛi ni tamɔ nakai?

13 Susumɔ nyɛmiyoo Stephanie, ni ji daa gbɛgbalɔ ni eye afii 19 lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Beni eye afii 12 lɛ ená stroki, ni ana akɛ eyɛ kansa hu yɛ e-aŋsɔ lɛ mli. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ, afee lɛ opireshɛn shii enyɔ, abɔ mɔdɛŋ akɛ atsa ekansa lɛ kɛ helatsamɔ mli nifeemɔ ko ni haa mɔ he jaraa lɛ waa (radiation treatment), ni eku sɛɛ ená stroki shii enyɔ sɔŋŋ efata he, ni enɛ eha egbɔmɔtso lɛ bɛkugbɛ fã lɛ egbo fã-kɛ-fã, ni enaaa nii jogbaŋŋ. Stephanie bɔɔ mɔdɛŋ akɛ efeŋ nibii ni baaha etɔ lɛ bɔni afee ni enyɛ ekɛ ehewalɛ fioo lɛ afee nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa kɛha lɛ, tamɔ Kristofoi akpeeiyaa kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eyɔseɔ akɛ Yehowa nine ni tsii lɛ wajeɔ lɛ koni enyɛ efĩ shi yɛ gbɛi babaoo nɔ. Kɛ́ enijiaŋ je wui lɛ, Kristofoi krokomɛi aniiashikpamɔi ni yɔɔ asafo lɛ woji lɛ amli ni ekaneɔ lɛ haa enáa miishɛɛ. Nyɛmimɛi hii kɛ yei yeɔ amɛbuaa lɛ kɛtsɔ woji ni amɛŋmalaa lɛ loo hewalɛwoo wiemɔi ni amɛkɛ lɛ wieɔ dani ajeɔ kpeei ashishi kɛ beni akpa kpeei lɛ nɔ. Mɛi ni ená wɔwiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ hiɛ sɔɔ nii ni Stephanie tsɔɔ amɛ lɛ, ni amɛyaa eshĩa koni ekɛ amɛ akase Biblia lɛ. Enɛɛmɛi fɛɛ hewɔ lɛ, Stephanie daa Yehowa shi waa. Ŋmalɛ ni esumɔɔ waa ji Lala 41:4, ni eheɔ eyeɔ akɛ ŋmalɛ nɛɛ eba mli yɛ egbɛfaŋ.

14. Mɛni esaaa akɛ wɔfeɔ kɛ́ wɔnijiaŋ je wui, ni mɛni hewɔ?

14 Kɛ́ etɔ wɔ loo wɔnu he akɛ wɔyɛ nɔnyɛɛ shishi lɛ, esaaa akɛ ebaa wɔjwɛŋmɔŋ kɔkɔɔkɔ akɛ kɛ́ wɔkpa mumɔŋ nibii komɛi feemɔ lɛ, no baaha wɔtɔlɛ lɛ naa aba shi. No moŋ ji nɔ ni ehiii fe fɛɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nifeemɔi tamɔ aŋkro Biblia nikasemɔ kɛ weku Biblia nikasemɔ, shiɛmɔyaa, kɛ kpeeiyaa ji gbɛi ni wɔtsɔɔ nɔ wɔnine shɛɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ní haa wɔnáa hewalɛ hee lɛ nɔ. Kristofoi anifeemɔi haa wɔnáa hewalɛ hee be fɛɛ be. (Nyɛkanea Mateo 11:28, 29.) Bei babaoo lɛ, dani nyɛmimɛi hii kɛ yei baashɛ kpeei ashishi lɛ etɔ amɛ bliboo, shi kɛ́ eshɛ be ni amɛbaashi kɛya shĩa lɛ, amɛná hewalɛ hee tamɔ nɔ ni atsaaji amɛmumɔŋ batri lɛ aha amɛ!

15. (a) Ani Yehowa ewo shi akɛ ebaaha shihilɛ afee mlɛo kwraa kɛha Kristofoi? Okɛ Ŋmalɛi atsɔɔ mli. (b) Mɛni Nyɔŋmɔ ewo wɔ shi akɛ ebaafee, ni mɛɛ sanebimɔ enɛ teɔ lɛ shi?

15 Enɛ etsɔɔɔ akɛ jatsu ni wɔtere akɛ Kristo kaselɔi lɛ etsiii. Ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani mɔ ko baanyɛ ahi shi akɛ anɔkwa Kristofonyo. (Mat. 16:24-26; Luka 13:24) Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa baanyɛ atsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ eha mɔ ni etɔ lɛ lɛ hewalɛ. Gbalɔ Yesaia ŋma akɛ: “Mɛi ni hiɛ kã Yehowa nɔ lɛ náa hewalɛ hee, amɛholeɔ amɛfiji anɔ tamɔ okropɔŋi, amɛjoɔ foi, ni etɔɔɔ amɛ, amɛnyiɛɔ hu, ni amɛgbɔjɔɔɔ.” (Yes. 40:29-31) Kɛ́ nakai eji lɛ, belɛ esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, Mɛni ji yiŋtoo tuuntu hewɔ ni wɔnuɔ he akɛ Kristofoi anifeemɔi ji jatsui ni tsii lɛ?

16. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔkwa nibii ni haa etɔɔ wɔ loo nibii ni haa wɔnijiaŋ jeɔ wui lɛ?

16 Yehowa Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔyoo nii ni hi titri lɛ.’ (Fil. 1:10) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ bɔfo Paulo ni ekɛ Kristofoi ashihilɛ lɛ to foidamɔ ni heɔ be kplaŋŋ he, ni ewo ŋaa akɛ: “Nyɛhaa wɔshɛa jatsu fɛɛ jatsu  . . . wɔfɔ̃a. Ni wɔkɛ hiɛmiamɔ ada foi ni kã wɔhiɛ lɛ.” (Heb. 12:1, Ga Biblia hee) Oti ni yɔɔ esane lɛ mli ji akɛ, esa akɛ wɔkwa nifeemɔi ni he ehiaaa loo jatsu fɛɛ jatsu ni baaha etɔ wɔ. Eeenyɛ efee akɛ wɔteŋ mɛi komɛi miifee babaoo fe bɔ ni esa akɛ amɛfee. No hewɔ lɛ, kɛ́ bei pii lɛ onuɔ he akɛ etɔ bo loo oyɛ nɔnyɛɛ shishi lɛ, ebaafee nɔ ni hi akɛ ooopɛi oheloonaa nitsumɔ, shii abɔ ni ofãa gbɛ kɛha hiɛtserɛjiemɔ, kɛ bɔ ni okɛ ohe woɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔi loo hiɛtserɛjiemɔ nifeemɔi krokomɛi amli lɛ mli okwɛ. Kɛ́ wɔkɛ hiɛshikamɔ tsu nii lɛ, ebaaha wɔyɔse he ni wɔnyɛmɔ yawaa, ni wɔkɛ wɔhe woŋ nibii ni he ehiaaa tsɔ lɛ afeemɔ mli babaoo.

17. Mɛni hewɔ ekolɛ mɛi komɛi anijiaŋ baaje wui lɛ, shi mɛɛ nɔmimaa Yehowa kɛhaa yɛ enɛ he?

17 Kɛfata he lɛ, eeenyɛ efee akɛ wɔteŋ mɛi komɛi nuɔ nijiaŋwujee he yɛ gbɛ ko nɔ ejaakɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ bako taakɛ wɔkpaa gbɛ akɛ etsɛŋ ni ebaaba lɛ. (Abɛi 13:12) Shi wiemɔi ni yɔɔ Habakuk 2:3 lɛ baanyɛ ashɛje mɔ ko ni nuɔ he nakai lɛ mii akɛ: “Ninaa lɛ yɛ ha be ní ato lɛ kɛ̃, ni eeye oyai ní eshɛ naagbee, ni emaleŋ; kɛ́ eshashao shi hu jiŋŋ, mɛɛ lɛ kɛ̃; ejaakɛ ebaaba lɛɛlɛŋ, ekpeŋ sɛɛ!” Yehowa eha wɔ nɔmimaa akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ baaba naagbee yɛ be ni eto lɛ naa pɛpɛɛpɛ!

18. (a) Mɛɛ shiwoi wajeɔ bo? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ he sɛɛ?

18 Hɛɛ, Yehowa anɔkwa tsuji fɛɛ miikpa be ni tɔlɛ kɛ nijiaŋwujee sɛɛ baafo, ní mɛi fɛɛ baatsɔmɔ ‘oblahii kɛ oblayei’ lɛ gbɛ. (Hiob 33:25) Amrɔ nɛɛ po lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ aha wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ he awa kpintiŋŋ beni wɔkɛ wɔhe woɔ mumɔŋ nifeemɔi ni wajeɔ wɔ lɛ mli lɛ. (2 Kor. 4:16; Efe. 3:16) Kaaha tɔlɛ ha naanɔ jɔɔmɔi ni onine baanyɛ ashɛ nɔ lɛ ŋmɛɛ bo. Shihilɛ ni jaraa fɛɛ shihilɛ ni jaraa—kɛ́ kaa, tɔlɛ loo nijiaŋwujee ni kɛba jio lɛ—sɛɛ baafo, kɛ́ jeee amrɔ nɛɛ po lɛ, yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni baaba lɛ mli. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu bɔ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ wajeɔ Kristofoi koni amɛnyɛ amɛdamɔ yiwaa, kɛ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ gbonyo naa, kɛ agbɛnɛ hu koni amɛnyɛ amɛfi shi yɛ shihilɛi krokomɛi ni jaraa mli lɛ he.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia kanemɔ wajeɔ wɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ kɛ niiahesusumɔ wajeɔ wɔ?

• Te ooofee tɛŋŋ okwa nibii ni baanyɛ aha onijiaŋ aje wui lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Kristofoi akpeei baanyɛ awaje wɔ yɛ mumɔŋ