Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Midaa Yehowa Shi Akɛ Eha Misɔmɔ Lɛ Yɛ Jaramɔ Shihilɛi Po Amli

Midaa Yehowa Shi Akɛ Eha Misɔmɔ Lɛ Yɛ Jaramɔ Shihilɛi Po Amli

Midaa Yehowa Shi Akɛ Eha Misɔmɔ Lɛ Yɛ Jaramɔ Shihilɛi Po Amli

Mɔ ni gba ji Maatje de Jonge-van den Heuvel

MIYE afii 98. Mikɛ nakai afii lɛ mli 70 sɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ—shi mikɛ mihemɔkɛyeli lɛ he kai hu kpe. Beni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ, akɛ mi yawo yiwaa ŋsara ko mli, ni be ko lɛ nijiaŋwujee ha mikpɛ yiŋ ko yɛ ŋsara nɛɛ mli, ni sɛɛ mli lɛ edɔ mi akɛ mifee nakai. Afii komɛi asɛɛ lɛ, mikɛ kaa kroko ni ha mihao waa kpe. Fɛɛ sɛɛ lɛ, midaa Yehowa shi akɛ eha mi hegbɛ ni misɔmɔ lɛ yɛ jaramɔ shihilɛi po amli.

Yɛ October 1940 lɛ, mishihilɛ tsake. Mihi Hilversum, ni ji maŋ ko ni yɔɔ Amsterdam wuoyi-bokagbɛ aaafee kilomitai 24 yɛ Netherlands. No mli lɛ Nazibii lɛ ni yeɔ maŋ lɛ nɔ. Mikɛ Jaap de Jonge ni ji wu ni susuɔ mɔ he waa lɛ ebote gbalashihilɛ mli afii enumɔ, ni wɔyɛ biyoo ko ni wɔsumɔɔ lɛ waa ni atsɛɔ lɛ Willy. Wɔshĩa lɛ tsa shĩa ko ni weku ni yɔɔ mli lɛ miiye ohia, ní etɔɔ amɛ dani amɛnyɛɔ amɛlɛɔ amɛbii kpaanyɔ lɛ nɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛha oblanyo ko wɔɔhe yɛ amɛshĩa lɛ, ni amɛhaa lɛ niyenii hu. Mibi mihe akɛ: ‘Mɛni hewɔ amɛŋɔ jatsu kroko amɛfɔ̃ amɛnɔ lɛ?’ Be ko beni miyaha amɛ niyenii ko lɛ, miná mile akɛ oblanyo lɛ ji gbɛgbalɔ. Oblanyo lɛ gba mi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane, ni etsɔɔ mi jɔɔmɔi ni ekɛbaaba lɛ. Nɔ ni mikase lɛ ná minɔ hewalɛ waa, ni oya nɔŋŋ lɛ mimɔ anɔkwale lɛ mli. Yɛ nakai afi lɛ mli nɔŋŋ lɛ, mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa ni abaptisi mi. Beni abaptisi mi lɛ sɛɛ afi lɛ, miwu hu ha abaptisi lɛ.

Eyɛ mli akɛ no mli lɛ Biblia mli nilee ni miyɔɔ lɛ faaa moŋ, shi mile jogbaŋŋ akɛ Odasefonyo ni mibatsɔ lɛ tsɔɔ akɛ mikɛ mihe edɔmɔ asafo ko ni agu. Mile hu akɛ awo Odasefoi babaoo komɛi atsuŋ yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛsane lɛ ni amɛshiɛɔ lɛ hewɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, mibɔi shiɛmɔ yɛ shĩa kɛ shĩa amrɔ nɔŋŋ, ni mi kɛ miwu haa gbɛgbalɔi kɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi batoɔ wɔshĩa lɛ. Kɛfata he lɛ, wɔshĩa lɛ bafee he ni akɛ Biblia kasemɔ woji ni nyɛmimɛi hii kɛ yei ni jɛ Amsterdam lɛ kɛbaa lɛ toɔ. Amɛtoɔ woji babaoo amɛwoɔ amɛkɔɔkpei lɛ anɔ, ni amɛkɛ tapoliŋ haa nɔ. Nyɛmimɛi nɛɛ tsɔɔ akɛ amɛyɛ suɔmɔ kɛ ekãa babaoo! Amɛkɛ amɛwala wo oshara mli yɛ amɛnyɛmimɛi lɛ ahewɔ.—1 Yoh. 3:16.

“Awo, Bɛ Etsɛŋ ni Obaaku Osɛɛ?”

Beni abaptisi mi lɛ sɛɛ nyɔji ekpaa lɛ, polisifoi etɛ komɛi pue yɛ wɔshinaa lɛ naa. Amɛbote shĩa lɛ mli, ni amɛgbɛlɛ nibii ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ amli ákɛ amɛbaana Biblia kasemɔ woji lo. Eyɛ mli akɛ amɛnaaa adeka ni akɛ woji lɛ eto mli lɛ moŋ, shi amɛna woji komɛi ni wɔkɛto wɔsaatso lɛ shishi lɛ. Amrɔ nɔŋŋ ni amɛfã mi akɛ minyiɛ amɛsɛɛ kɛya Hilversum polisteshɛŋ lɛ. Beni mifua mibiyoo lɛ ni mikɛ lɛ aye shɛɛ lɛ, Willy bi mi akɛ, “Awo, bɛ etsɛŋ ni obaaku osɛɛ?” Mikɛɛ lɛ akɛ, “Hɛɛ, misuɔlɔ, etsɛŋ ni Awo baaba.” Shi nyɔji 18 kɛ emli jaramɔ shihilɛi baaho dani manyɛ mafua lɛ ekoŋŋ.

Nɔ ni ba ji akɛ, polisifonyo ko kɛ mi ta oketeke mli kɛtee Amsterdam koni abibii mi saji. Mɛi ni bibii mi saji lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaanyɛ minɔ koni mikɛɛ akɛ nyɛmimɛi hii etɛ komɛi ni jɛ Hilversum lɛ ji Yehowa Odasefoi. Mikɛɛ akɛ: “Amɛteŋ mɔ kome pɛ mile. Lɛ ji mɔ ni bahaa wɔ mliki.” Ni eji anɔkwale; nakai nyɛmi nuu lɛ kɛ mliki yahaa mɛi. Mikɛshi sɛɛ akɛ: “Shi kɛ́ Yehowa Odasefonyo ni jio, ejeee Odasefonyo jio lɛ, no lɛ nyɛbia lɛ diɛŋtsɛ, jeee mi.” Beni mikpoo akɛ mawie nɔ ko kɛfata he lɛ, amɛgba mihiɛ ma, ni amɛkɛ mi wo kpabuŋ, ni amɛshi mi yɛ jɛmɛ nyɔji enyɔ. Beni miwu ná ele he ni miyɔɔ lɛ, enyɛ ekɛ atadei komɛi kɛ niyenii baha mi. Kɛkɛ ni yɛ August 1941 lɛ, akɛ mi tee Ravensbrück—yiwaa ŋsara ni ená gbɛ́i gbonyo ni akɛ yei yaa jɛmɛ, ni yɔɔ Berlin kooyigbɛ aaafee kilomitai 80 yɛ Germany lɛ.

“Suɔlɔ, Kaaye Otsui”

Beni wɔshɛ jɛmɛ lɛ, akɛɛ wɔ akɛ kɛ́ wɔkɛ wɔwaonaa gbɛ́i wo wolo ko ni tsɔɔ akɛ wɔkwa wɔhemɔkɛyeli lɛ shishi lɛ, abaanyɛ aŋmɛɛ wɔhe. Shi taakɛ obaakpa gbɛ lɛ, mikɛ miwaonaa gbɛ́i wooo shishi. Moŋ lɛ, mikɛ nibii ni mihiɛ lɛ fɛɛ ha amɛ, ni mitee miyajie mihe efolo yɛ hejuuhe ko mli, ni mina nyɛmimɛi yei Kristofoi komɛi ni jɛ Netherlands yɛ jɛmɛ. Aha wɔ plɛte, kɔɔpoo, awale, kɛ atade ní akpɛ tsitsinaatsɛɛnii ko ni atsɛɔ lɛ purple triangle awo nɔ ní wɔbaawo yɛ ŋsara lɛ mli. Yɛ klɛŋklɛŋ gbɛkɛ ni wɔye yɛ jɛmɛ lɛ mli lɛ akɛ wɔ yawo tsui ni akɛ gboklɛfoi woɔ jɛmɛ dani akɛ amɛyaa tsui ni amɛbaahi mli lɛ amli lɛ amli. Jɛmɛ ji he ni mifo klɛŋklɛŋ kwraa kɛjɛ beni amɔ mi lɛ. Beni mifoɔ ni miyikɔɔ lɛ, mibi mihe akɛ: “Mɛni baaba minɔ? Bei enyiɛ maye yɛ biɛ?” Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni miye nyɔji fioo ko pɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, no mli lɛ wekukpãa ni kã mi kɛ Yehowa teŋ lɛ mli waaa tsɔ. Nibii babaoo yɛ ni makase lolo. Enɔjetsɛremɔ beni abua wɔnaa koni akwɛ akɛ wɔyi eshɛ lo lɛ, Dutch nyɛmi yoo ko na akɛ minii efee mɔbɔ. Ekɛɛ akɛ: “Suɔlɔ kaaye otsui! Nɔ ko nyɛŋ aye wɔ awui.”

No sɛɛ lɛ, akɛ wɔ tee he kroko ní akɛ gboklɛfoi yatoɔ, ni nyɛmimɛi yei Kristofoi ohai abɔ ni jɛ Germany kɛ Netherlands ní yɔɔ jɛmɛ lɛ here wɔ atuu. Nyɛmimɛi yei ni jɛ Germany lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ nɔ ni fe afi ehi jɛmɛ momo. Amɛ ni mikɛbɔ lɛ waje mi—hɛɛ, no ha miná miishɛɛ. Agbɛnɛ hu, miná he miishɛɛ waa akɛ he ni ato wɔnyɛmimɛi yei lɛ yɛ lɛ yɛ falefale waa fe hei krokomɛi yɛ ŋsara lɛ mli. Yɛ bɔ ni jɛmɛ yɔɔ falefale lɛ sɛɛ lɛ, ale hu akɛ ajuuu, awieee wiemɔ sha, ni anɔɔɔ yɛ jɛmɛ. Eyɛ mli akɛ shihilɛi ni wɔyɔɔ mli yɛ ŋsara lɛ mli lɛ jaraa moŋ, shi he ni akɛ wɔ eto lɛ bafee tamɔ ŋshɔkpɔ ko ni nɔ tse ni ŋshɔ ni mli ewo muji ebɔle lɛ.

Shihilɛ yɛ Ŋsara lɛ Mli

Wɔtsuɔ nii waa yɛ ŋsara lɛ mli, shi ahaa wɔ niyenii fioo pɛ. Esa akɛ wɔte shi leebi ŋmɛji enumɔ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, wɔyabuaa wɔhe naa ni akwɛ akɛ wɔyi eshɛ lo. Kɛ́ nugbɔ miinɛ jio, hulu miitso jio lɛ, wɔnɔkwɛlɔi lɛ haa wɔdamɔɔ shi aaafee ŋmɛlɛtswaa kome. Kɛ́ atswa gbɛkɛ ŋmɛji enumɔ be mli ni wɔtsu nii waa wɔtã lɛ, asaa abuaa wɔnaa ni akwɛɔ akɛ wɔyi eshɛ lo. No sɛɛ lɛ, ahaa wɔ wonu kɛ bodobodo wɔyeɔ, ni wɔyawɔɔ beni etɔ mi bliboo.

Daa gbi lɛ ahaa miyatsuɔ nii yɛ ŋmɔji amli, ja Hɔgbaa pɛ, ni mikɛ nikpamɔ klala kpaa ŋmaa, mijeɔ gɔɔtai amli, ni mibɛɔ kplotoo tsui amli. Eyɛ mli akɛ nitsumɔ lɛ fa ni ehaa mɔ he woɔ muji moŋ, shi minyɛ mitsu daa gbi ejaakɛ no mli lɛ oblayoo ji mi, ni miyɛ hewalɛ bɔ ni sa. Kɛfata he lɛ, akɛni miláa lalai kɛ emli Biblia wiemɔi beni mitsuɔ nii lɛ hewɔ lɛ, ewajeɔ mi. Shi daa gbi lɛ mihiɛ tseɔ miwu kɛ mibi lɛ.

Eyɛ mli akɛ ahaa wɔ niyenii fioo moŋ, shi mi kɛ nyɛmimɛi yei krokomɛi lɛ fɛɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ daa gbi lɛ wɔbaashi bodobodo fioo koni daa Hɔgbaa beni wɔnáa hegbɛ kɛkpeɔ kɛsusuɔ Biblia mli saneyitsei ahe lɛ, wɔná niyenii ni fa bɔ ni sa. Wɔbɛ Biblia kasemɔ woji moŋ, shi mikɛ miishɛɛ boɔ German nyɛmimɛi yei anɔkwafoi ni edara lɛ atoi beni amɛkɛ wɔ gbaa Biblia lɛ he saji lɛ. Wɔye Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ po yɛ jɛmɛ.

Hejaramɔ, Dɔlɛ, kɛ Hewalɛwoo

Bei komɛi lɛ, afãa wɔ koni wɔyatsu nɔ ko ni baaye ebua Nazibii lɛ yɛ ta ni amɛwuɔ lɛ mli. Shi akɛni wɔbɛ afã ko sɛɛ yɛ maŋkwramɔŋ saji amli hewɔ lɛ, nyɛmimɛi yei lɛ fɛɛ kpoo akɛ amɛbaatsu nakai nitsumɔ lɛ, ni mi hu minyiɛ ekãa he nɔkwɛmɔnɔ ni amɛfee lɛ sɛɛ. Toigbalamɔ ni akɛha wɔ yɛ gbɛ ni wɔkɔ nɛɛ he ji, ahaaa wɔ niyenii kɛyashi gbii komɛi, ni kɛ́ abua wɔnaa koni akwɛ akɛ wɔyi eshɛ lo lɛ, ahaa wɔdamɔɔ shi ŋmɛlɛtswai abɔ. Be ko yɛ snoonɛmɔ beaŋ lɛ, aŋa wɔyi awo tsuŋ gbii 40 sɔŋŋ ní wɔbɛ nɔ ko ni baaha wɔhe adɔ la.

Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, akɛɛ wɔ shii abɔ akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔwaonaa gbɛ́i wo wolo ko ni tsɔɔ akɛ wɔkwa wɔhemɔkɛyeli lɛ shishi pɛ nɔŋŋ lɛ, abaaŋmɛɛ wɔhe ni wɔya shĩa. Beni mihi Ravensbrück nɔ ni fa fe afi kome sɛɛ lɛ, minijiaŋ je wui waa. Mihiɛ ni etse miwu kɛ mibiyoo lɛ mli bawa aahu akɛ mitee wɔnɔkwɛlɔi lɛ aŋɔɔ, ni mibi ni aha mi wolo ní aŋma nɔ akɛ mijeee Biblia Kaselɔ dɔŋŋ lɛ, ni mikɛ miwaonaa gbɛ́i wo shishi.

Beni nyɛmimɛi yei lɛ ná amɛle nɔ ni mifee lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi bɛŋkɛɛɛ mi dɔŋŋ. Shi German nyɛmimɛi yei enyɔ komɛi ni edara ni atsɛɔ amɛ Hedwig kɛ Gertrud lɛ tsi amɛbɛŋkɛ mi, ni amɛha miná nɔmimaa akɛ amɛyɛ suɔmɔ kɛha mi. Beni mikɛ nyɛmimɛi yei enyɔ nɛɛ tsuɔ nii yɛ kplotoo tsui lɛ amli lɛ, amɛjɛ mlihilɛ mli amɛtsɔɔ mi bɔ ni ehe miihia ni wɔye Yehowa anɔkwa ni wɔjie wɔsuɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ kpo kɛtsɔ wɔshidaamɔ ni wɔkɔ lɛ ni wɔŋmɛɛɛ he kɔkɔɔkɔ lɛ nɔ. Bɔ ni amɛkɛ mi ye tamɔ nyɛ kɛ ebi, ni amɛjie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ mi lɛ ná minɔ hewalɛ waa. * Mile akɛ nɔ ni mifee lɛ ejaaa, ni miisumɔ ni maha afo wolo ni mikɛ minine ewo shishi lɛ mli. Gbi ko gbɛkɛ lɛ, mikɛɛ nyɛmi yoo ko miyiŋ ni mikpɛ akɛ maha afo wolo ni mikɛ minine ewo shishi lɛ mli lɛ. Eeenyɛ efee akɛ ŋsara lɛ mli onukpai lɛ ateŋ mɔ ko nu wɔsanegbaa lɛ, ejaakɛ nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ aŋmɛɛ mihe ni akɛ mi wo oketeke mli koni miku misɛɛ kɛya Netherlands. Yoo ko ni fata gboklɛfoi lɛ ateŋ mɛi ni nyiɛɔ wɔhiɛ lɛ ahe—ehiɛ yɛ mihiɛ lolo—lɛ kɛɛ mi akɛ: “Oji Bibelforscher (Biblia Kaselɔ) lolo, ni etsakeŋ kɔkɔɔkɔ.” Mihere lɛ nɔ akɛ: “Hɛɛ, kɛji Yehowa miisumɔ lɛ, mafee nakai.” Fɛɛ sɛɛ lɛ, mitee nɔ mibi mihe akɛ, ‘Te mafee tɛŋŋ matsɔɔ akɛ mikɛ wolo ni mikɛ minine ewo shishi lɛ mli wiemɔi lɛ tsuuu nii lɛ?’

Saji ni aŋmala yɛ wolo lɛ nɔ lɛ eko ji: “Mikɛ enɛ miima nɔ mi akɛ, mitsuŋ nii mihaŋ Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi Asafo lɛ dɔŋŋ.” Mina nɔ ni esa akɛ mafee! Yɛ January 1943 beni mishɛ shĩa lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, mibɔi shiɛmɔyaa ekoŋŋ. Taakɛ obaakpa gbɛ lɛ, kɛ́ Nazi nɔyeli lɛ mɔ mi nɔ ni ji shii enyɔ nɔ akɛ miishiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, toigbalamɔ ni amɛkɛbaaha mi lɛ naa baawa fe tsutsu nɔ lɛ.

Nɔ kroko ni mifee koni mikɛha Yehowa ana akɛ miisumɔ waa akɛ maye lɛ anɔkwa akɛ etsulɔ ji, mi kɛ miwu ha nyɛmimɛi ni akɛ woji majeɔ amɛ ni amɛkɛbaha nyɛmimɛi lɛ, kɛ agbɛnɛ hu nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi lɛ bato wɔ ekoŋŋ. Kwɛ bɔ ni midaa Yehowa shi akɛ eha miná hegbɛ ekoŋŋ koni mikɛtsɔɔ akɛ misumɔɔ lɛ kɛ ewebii lɛ!

Shihilɛ ko ni Ha Mihao Waa

Nyɔji fioo komɛi ni tsɔ hiɛ dani ta lɛ ba naagbee lɛ, mi kɛ miwu kɛ shihilɛ ko ni ha wɔhao waa kpe. Yɛ October 1944 lɛ, hela batswa wɔbiyoo lɛ trukaa. Willy ná sɛŋkakao. Hela lɛ mli wo wu oyayaayai, ni gbii etɛ sɛɛ lɛ egbo. No mli lɛ eye afii kpawo pɛ.

Wɔbi lɛ gbele lɛ ha wɔhao waa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbi lɛ gbele lɛ ha minu piŋmɔ he kwraa fe jaramɔ shihilɛi ni mitsɔ mli yɛ Ravensbrück lɛ. Shi be fɛɛ be ni wɔwerɛ baaho wɔhe lɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 16:8 lɛ shɛjeɔ wɔmii akɛ: “Mikɛ Yehowa toɔ mihiɛ daa: ní eyɔɔ mininejurɔ nɔ nɛɛ, mididãŋ.” Mi kɛ miwu yɛ Yehowa shiwoo akɛ ebaatee gbohii ashi lɛ mli hekɛnɔfɔɔ ni gbugbaaa. Wɔfi shi yɛ anɔkwale lɛ mli, ni wɔkɛ hiɛdɔɔ shiɛ sanekpakpa lɛ be fɛɛ be. Kɛyashi miwu gbo yɛ afi 1969 lɛ, eye ebua mi jogbaŋŋ koni mikɛ hiɛsɔɔ asɔmɔ Yehowa.

Jɔɔmɔi kɛ Miishɛɛ

Yɛ afii nyɔŋmai abɔ ni eho lɛ amli lɛ, nɔ ko ni ha miná miishɛɛ babaoo ji be fɛɛ sɔɔlɔi ni mikɛbɔ gbagbalii lɛ. Taakɛ wɔfee beni ta lɛ yaa nɔ lɛ, wɔfeɔ klalo be fɛɛ be akɛ, wɔkɛ wɔshĩa lɛ baaha koni nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi kɛ amɛŋamɛi abato jɛmɛ kɛ́ amɛbasara wɔsafo lɛ. Maarten Kaptein kɛ eŋa Nel ni miitsu gbɛfaa nitsumɔ lɛ bahi wɔshĩa lɛ afii 13 po! Beni hela ko mɔ Nel ni ebafee faŋŋ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ no baagbe lɛ lɛ, miná hegbɛ akɛ makwɛ lɛ yɛ wɔshĩa lɛ kɛyashi egbo yɛ nyɔji etɛ sɛɛ. Nyɛmimɛi nɛɛ kɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni mikɛyɔɔ asafo mli ni mikɛbɔ lɛ eha minyɛ mihi mumɔŋ paradeiso ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ mli.

Nibii ni sa kadimɔ ni mikɛkpe yɛ mishihilɛ mli lɛ ateŋ eko ba yɛ afi 1995—afɔ̃ mi nine kɛtee Ravensbrück kɛha nifeemɔ ko ni akɛbaakai nɔ ni tee nɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Jɛmɛ mina nyɛmimɛi yei ni mikɛhi ŋsara lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi ni nɔ ni fa fe afii 50 ni eho nɛ lɛ wɔnako wɔhe lɛ yɛ! Wɔhe ni wɔkɛkpe lɛ ha wɔná hegbɛ koni wɔkɛwowoo wɔhe hewalɛ ní wɔkpa gbi ni wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ baaba wala mli ekoŋŋ lɛ gbɛ, ni enɛ ta mitsuiŋ waa ni mihiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ.

Bɔfo Paulo ŋma yɛ Romabii 15:4 (Ga Biblia hee) lɛ akɛ, “wɔkɛ hiɛmiamɔ kɛ ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ aná hiɛnɔkamɔ.” Miida Yehowa shi akɛ eha wɔná hiɛnɔkamɔ nɛɛ ní eha mikɛ hiɛsɔɔ sɔmɔɔ lɛ yɛ jaramɔ shihilɛi po amli lɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 19 Yɛ nakai beaŋ lɛ, akɛni nyɛmimɛi lɛ nyɛɛɛ amɛkɛ nitsumɔhe yitso lɛ ashara hewɔ lɛ, amɛtsu afã ko ni wɔbɛ yɛ maŋkwramɔŋ saji ahe lɛ he nii yɛ he ni amɛniiashishinumɔ eyashɛ lɛ naa. No hewɔ lɛ, esoro bɔ ni mɔ aŋkro fɛɛ mɔ aŋkro fee enii yɛ sane nɛɛ he.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mi kɛ Jaap, afi 1930

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Wɔbiyoo Willy, beni eye afii kpawo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Yɛ afi 1995, beni wɔkɛ wɔhe kpe ekoŋŋ kɛ miishɛɛ lɛ. Mifata mɛi ni ta hiɛ lɛ ahe, mɔ ni ji enyɔ nɔ kɛjɛ abɛkugbɛ