Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ná Bulɛ Oha Gbalashihilɛ Ákɛ Nyɔŋmɔ Dɛŋ Nikeenii

Ná Bulɛ Oha Gbalashihilɛ Ákɛ Nyɔŋmɔ Dɛŋ Nikeenii

Ná Bulɛ Oha Gbalashihilɛ Ákɛ Nyɔŋmɔ Dɛŋ Nikeenii

“No hewɔ lɛ nuu aaashĩ etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛaatsɔ̃ heloo kome.”—1 MOSE 2:24.

1. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná bulɛ kɛha Yehowa lɛ?

EKÃ shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔná bulɛ wɔha Yehowa Nyɔŋmɔ, gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ. Ákɛ wɔ-Bɔlɔ, Maŋtsɛ, kɛ ŋwɛi Tsɛ lɛ, eja gbɛ akɛ awieɔ ehe akɛ “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ” a-Halɔ. (Yak. 1:17; Kpoj. 4:11) Enɛ ji gbɛ kome ni etsɔɔ nɔ ejieɔ esuɔmɔ kpele lɛ kpo. (1 Yoh. 4:8) Nibii fɛɛ ni etsɔɔ wɔ, nibii fɛɛ ni ebiɔ ni wɔfee, kɛ nibii fɛɛ ni ekɛhaa wɔ lɛ, wɔhilɛkɛhamɔ kɛ wɔsɛɛnamɔ pɛ hewɔ efeɔ nakai.—Yes. 48:17.

2. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔi Yehowa kɛha klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ?

2 Biblia lɛ wieɔ gbalashihilɛ he akɛ eji nikeenii “kpakpai” ni Nyɔŋmɔ kɛhaa wɔ lɛ ateŋ ekome. (Abɛi 19:14) Beni Yehowa ŋɔ Adam kɛ Hawa etsa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔi pɔtɛi ni baaha amɛgbalashihilɛ lɛ aye omanye ha amɛ. (Nyɛkanea Mateo 19:4-6.) Eji amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi lɛ tsu nii kulɛ amɛbaaná miishɛɛ kɛya naanɔ. Shi amɛyafeee amɛnii yɛ nilee mli, amɛku Nyɔŋmɔ fãmɔ lɛ mli ni no ha amɛna nɔ waa.—1 Mose 3:6-13, 16-19, 23.

3, 4. (a) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ mɛi babaoo ejieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ gbalashihilɛ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Ŋmɛnɛ lɛ, tamɔ bɔ ni klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ fee lɛ, mɛi babaoo kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi anɔ kɛ́ amɛmiikpɛ amɛyiŋ yɛ amɛgbalashihilɛ mli. Mɛi komɛi kɛ yei loo hii hɔlɔɔ shi, shi jeee kɛ yiŋtoo akɛ amɛkɛ amɛ baabote gbalashihilɛ mli, mɛi krokomɛi naa hii ni kɛ hii boteɔ gbalashihilɛ mli loo yei ni kɛ yei boteɔ gbalashihilɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu gbala mli ni atseɔ kɛkɛ lɛ akɛ ejeee tɔ̃mɔ. (Rom. 1:24-32; 2 Tim. 3:1-5) Amɛnaaa gbalashihilɛ akɛ eji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni akɛni amɛjieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ nikeenii nɛɛ hewɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛbɛ bulɛ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni nikeenii nɛɛ jɛ eŋɔɔ lɛ.

4 Bei komɛi lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ mɛi komɛi po kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Yehowa susumɔ yɛ gbalashihilɛ he lɛ nɔ. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛbaagbala mli loo amɛbaatse gbala be mli ni amɛbɛ hegbɛ yɛ Ŋmalɛ naa akɛ amɛfeɔ nakai. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkafee nakai? Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ 1 Mose 2:24 lɛ baanyɛ aye abua Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ koni amɛgbalashihilɛ lɛ asɔ jogbaŋŋ? Ni te mɛi ni miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ baafee tɛŋŋ amɛsaa amɛhe amɛto gbalashihilɛ mlibotemɔ? Nyɛhaa wɔsusua Biblia beaŋ gbalashihilɛi etɛ ni ye omanye ni haa wɔnaa bɔ ni kɛ́ gbalashihilɛ ko baaye omanye lɛ ehe miihia waa ni wu kɛ ŋa lɛ aná bulɛ kɛha Yehowa lɛ he wɔkwɛa.

Nyɛyea Anɔkwa

5, 6. Mɛɛ shihilɛ ekolɛ efee kaa kɛha Zakaria kɛ Elisabet, ni te awo amɛnɔkwayeli lɛ he nyɔmɔ aha tɛŋŋ?

5 Zakaria kɛ Elisabet fee amɛnii fɛɛ yɛ nilee mli. Amɛkɛ mɔ ko ni kɛ anɔkwayeli jáa Yehowa hi shi. Zakaria kɛ anɔkwayeli tsu esɔfoyeli nitsumɔ lɛ, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ jɛ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛye Nyɔŋmɔ Mla lɛ nɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛyɛ miishɛɛ. Shi, eji oyɛ Yuda yɛ nakai beaŋ ni oyasara amɛ kulɛ, obaana akɛ nɔ ko eŋmɛɛ amɛ. Amɛbɛ bii. Elisabet lɛ kene ni, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛdara.—Luka 1:5-7.

6 Yɛ blema Israel lɛ abuɔ bifɔmɔ akɛ nɔ ko ni haa mɔ hiɛ baa nyam waa, ni mɛi fɔ́ɔ babaoo. (1 Sam. 1:2, 6, 10; Lala 128:3, 4) Yɛ nakai beaŋ lɛ, Israelnyo ko baanyɛ ashwie eŋa musuŋshaa naa kɛ́ eŋa lɛ fɔɔɔ. Shi Zakaria ye Elisabet anɔkwa, ni eshwieee lɛ. Etaooo yiŋtoo flɛflɛ ko nɔ edamɔ etse gbala lɛ mli, asaŋ Elisabet hu efeee nakai. Eyɛ mli akɛ bii ni amɛbɛ lɛ gba amɛnaa moŋ, shi amɛtee nɔ amɛfee ekome kɛsɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli. Beni be shwie mli lɛ, Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ejɔɔ amɛ babaoo kɛ bi nuu yɛ amɛgbɔlɛ beaŋ.—Luka 1:8-14.

7. Mɛɛ gbɛ kroko nɔ Elisabet tsɔ eye ewu anɔkwa?

7 Elisabet fee anɔkwayeli he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ gbɛ kroko hu nɔ. Beni efɔ ebi nuu Yohane lɛ, no mli lɛ Zakaria nyɛɛɛ awie akɛni eheee Nyɔŋmɔ bɔfo lɛ wiemɔi lɛ eyeee lɛ hewɔ. Shi eeenyɛ efee akɛ Zakaria tsɔ gbɛ ko nɔ eha eŋa lɛ le akɛ Yehowa bɔfo lɛ kɛɛ lɛ akɛ abaawo amɛbi nuu lɛ gbɛ́i akɛ “Yohane.” Kulɛ amɛkutsoŋbii lɛ kɛ amɛwekumɛi lɛ miitao ni akɛ Zakaria gbɛ́i awo gbekɛ nuu lɛ. Shi Elisabet jɛ anɔkwayeli mli ekɛ ewu lɛ gbɛtsɔɔmɔ tsu nii. Ekɛɛ akɛ: “Dabida, shi awo lɛ Yohane moŋ!”—Luka 1:59-63.

8, 9. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwayeli tswaa gbalashihilɛ emaa shi? (b) Mɛni ji nibii pɔtɛi komɛi ni wu kɛ ŋa baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛyeɔ amɛhe anɔkwa?

8 Ŋmɛnɛ lɛ, taakɛ eba lɛ yɛ Zakaria kɛ Elisabet gbɛfaŋ lɛ, bei komɛi lɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi agbɛkpamɔi eyabaaa mli ni amɛkɛ naagbai komɛi hu kpeɔ. Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi yeee amɛhe anɔkwa lɛ, amɛgbalashihilɛ lɛ yeŋ omanye. Kɛ́ wu lɛ loo ŋa lɛ ná suɔmɔ eha mɔ kroko, ekwɛ mfonirii kɛ sinii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi, efite gbala, loo efee nibii krokomɛi ní etswaŋ amɛgbala lɛ emaŋ shi lɛ, no baanyɛ eha amɛkahe amɛhe amɛye. Kɛ́ wu kɛ ŋa heee amɛhe amɛyeee lɛ, fiofio lɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛhe lɛ baatã. Yɛ gbɛi komɛi anɔ lɛ, anɔkwayeli tamɔ afabaŋ ko ni afo awo shĩa ni nyɛweku lɛ yɔɔ mli lɛ he ni buɔ nyɛhe bɔni afee ni mɛi akabote shĩa lɛ mli kɛkɛ loo oshara ko akanina nyɛ koni shĩabii lɛ ahi shi shweshweeshwe bɔ ni sa. No hewɔ lɛ, kɛ́ wu kɛ ŋa fɛɛ yeɔ amɛhe anɔkwa lɛ, amɛbaanyɛ amɛhi shi shweshweeshwe ni amɛjɛ amɛtsuiŋ amɛkɛ amɛhe agba sane, koni suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli aya nɔ awa. Hɛɛ, anɔkwayeli he miihia waa.

9 Yehowa kɛɛ Adam akɛ: ‘Nuu aaashĩ etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he.’ (1 Mose 2:24) Te wiemɔi nɛɛ shishi lɛ? Kɛ́ mɔ ko bote gbalashihilɛ mli pɛ, esa akɛ etsake bɔ ni ekɛ enanemɛi kɛ ewekumɛi bɔɔ haa lɛ. Esa akɛ ená be kɛ dekã eha eŋa loo ewu klɛŋklɛŋ. Esaaa akɛ amɛgbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa amɛnanemɛi loo amɛwekumɛi anɔ bɔ ni baanyɛ aye amɛgbalashihilɛ lɛ awui; asaŋ kɛ́ amɛmiikpɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ko he loo gbeekpamɔ bɛ amɛteŋ yɛ sane ko he lɛ esaaa akɛ amɛŋmɛɔ gbɛ ni amɛfɔlɔi nyɛɔ amɛnɔ yɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee he. Esa akɛ wu kɛ ŋa lɛ akpɛtɛ amɛhe. Eji Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ.

10. Mɛni baaye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni amɛye anɔkwa?

10 Kɛ́ wu kɛ ŋa lɛ bɛ jamɔ kome mli po lɛ, kɛ́ amɛye amɛhe anɔkwa lɛ ekɛ jɔɔmɔi babaoo baa. Nyɛmi yoo ko ni ewu jeee Odasefonyo lɛ kɛɛ akɛ: “Miida Yehowa shi waa akɛ etsɔɔ mi bɔ ni esa akɛ maba mihe shi maha miwu ni mana bulɛ kpele maha lɛ. Anɔkwayeli eha wɔtee nɔ wɔkɛ afii 47 ehi shi yɛ suɔmɔ kɛ bulɛ mli.” (1 Kor. 7:10, 11; 1 Pet. 3:1, 2) Belɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa ni oha ohefatalɔ lɛ anu he akɛ eyɛ shweshweeshwe. Tsɔ owiemɔi kɛ onifeemɔi anɔ oha ohefatalɔ lɛ anu he akɛ yɛ ogbɛfaŋ lɛ, lɛ ji mɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Feemɔ nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ koni mɔ ko loo nɔ ko akabafo bo kɛ ohefatalɔ lɛ teŋ. (Nyɛkanea Abɛi 5:15-20.) Ron kɛ Jeannette ni kɛ afii 35 ehi shi kɛ miishɛɛ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ kɛɛ akɛ: “Akɛni wɔkɛ anɔkwayeli feɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ biɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ hewɔ lɛ, wɔgbalashihilɛ lɛ eye omanye ni wɔyɛ miishɛɛ.”

Ekomefeemɔ Wajeɔ Gbalashihilɛ

11, 12. Mɛɛ gbɛ nɔ Akwila kɛ Priskila fee ekome kɛtsu nii (a) yɛ shĩa, (b) yɛ amɛheloonaa nitsumɔ mli, kɛ (d) yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?

11 Be fɛɛ be ni bɔfo Paulo baatsi eshieŋtsɛmɛi Akwila kɛ Priskila tã lɛ, etsiɔ amɛ fɛɛ amɛtã shikome. Ekomefeemɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ ateŋ lɛ feɔ shishinumɔ ni yɔɔ wiemɔ ni Nyɔŋmɔ wie akɛ esa akɛ wu kɛ ŋa afee “heloo kome” lɛ sɛɛ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ. (1 Mose 2:24) Be fɛɛ be lɛ, amɛfeɔ ekome kɛtsuɔ nii yɛ shĩa, yɛ amɛheloonaa nitsumɔ mli, kɛ agbɛnɛ hu yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Paulo tee Korinto klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Akwila kɛ Priskila jɛ mlihilɛ mli amɛfɔ̃ lɛ nine ni ebahi amɛshĩa lɛ, ni eeenyɛ efee akɛ sɛɛ mli lɛ jɛmɛ ji he ni ehi kɛtsu enitsumɔi lɛ yɛ Korinto kɛyashi be ko. Sɛɛ mli beni amɛyɔɔ Efeso lɛ, amɛkɛ amɛshĩa lɛ ha koni afee asafoŋ kpeei yɛ jɛmɛ, ni amɛfee ekome kɛye amɛbua mɛi hei tamɔ Apolo, koni amɛdara yɛ mumɔŋ. (Bɔf. 18:2, 18-26) No sɛɛ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ ekãa nɛɛ yahi Roma, ni jɛmɛ hu lɛ amɛkɛ amɛshĩa ha koni afee asafoŋ kpeei yɛ jɛmɛ. Amɛku amɛsɛɛ kɛtee Efeso ni amɛwo nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewalɛ.—Rom. 16:3-5.

12 Be ko lɛ, Akwila kɛ Priskila kɛ Paulo fee ekome kɛtsu nii ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛtsuɔ nitsumɔ kome ni ji buufeemɔ. Shikome ekoŋŋ lɛ, amɛfee ekome kɛtsu nitsumɔ nɛɛ ní amɛkɛ amɛhe eshiii akaŋ, asaŋ amɛkɛ amɛhe beee. (Bɔf. 18:3) Shi ekã shi faŋŋ akɛ, ekome ni amɛfee kɛtsu Kristofoi anitsumɔi lɛ ji nɔ ni ha amɛkɛ Yehowa sɔɔmɔ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, ni no ha amɛná miishɛɛ. He fɛɛ he ni amɛhi lɛ, kɛ́ Korinto jio, Efeso jio, Roma jio lɛ, abale amɛ waa akɛ ‘nanemɛi nitsulɔi yɛ Kristo Yesu mli.’ (Rom. 16:3) He fɛɛ he ni amɛsɔmɔ yɛ lɛ, amɛfee ekome kɛtsu nii koni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ashwere.

13, 14. (a) Mɛɛ shihilɛi baanyɛ afite ekomefeemɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ mli lɛ? (b) Mɛni ji nibii komɛi ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ afee kɛwaje wekukpãa ni yɔɔ amɛteŋ akɛ “heloo kome” lɛ?

13 Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ oti kome ji nɔ ni ma gbalashihilɛ mli hefatalɔi ahiɛ, ni amɛfeɔ ekome kɛtsuɔ nii lɛ, ewajeɔ amɛgbalashihilɛ lɛ. (Jaj. 4:9, 10) Dɔlɛ sane ji akɛ, ŋmɛnɛ lɛ, be fioo pɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi náa kɛhaa amɛhe. Amɛkɛ ŋmɛlɛtswai babaoo tsuɔ nii yɛ hei srɔtoi. Mɛi krokomɛi anitsumɔ haa amɛfãa gbɛ babaoo, ni mɛi krokomɛi hu shiɔ amɛhefatalɔi amɛyaa maŋsɛɛ amɛyatsuɔ nii koni amɛkɛ shika amaje shĩa. Kɛ́ amɛyɛ shĩa po lɛ, nibii tamɔ tɛlivishiŋ, kpɔiaŋgbɔlemɔ, vidio nɔ shwɛmɔi, Intanɛt, kɛ hiɛtserɛjiemɔ nibii krokomɛi haaa amɛná dekã amɛha amɛhe. Ani nakai eji yɛ oshĩa lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, ani nyɛbaanyɛ nyɛfee tsakemɔi yɛ nyɛshihilɛ mli bɔni afee ni nyɛná bei babaoo nyɛha nyɛhe? Ani nyɛbaanyɛ nyɛfee ekome kɛfee nibii komɛi tamɔ nihoomɔ, niiamlishamɔ, loo shĩa lɛ mli saamɔ? Ani nyɛbaanyɛ nyɛfee ekome kɛkwɛ gbekɛbii lɛ ayaa kɛ baa, loo nyɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ?

14 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nyɛfea ekome be fɛɛ be kɛfea nibii ni kɔɔ Yehowa jamɔ he. Kɛ́ nyɛfeɔ ekome kɛsusuɔ daa gbi ŋmalɛ lɛ he, ni nyɛfeɔ nyɛweku jamɔ lɛ, no baaha nyɛweku lɛ asusu nii ahe yɛ gbɛ kome nɔ, ni nyɛkɛ oti kome hu baama nyɛhiɛ. Kɛfata he lɛ, nyɛfea ekome kɛtsua nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛ́ ebaahi lɛ, nyɛfea ekome kɛkaa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nyɛkwɛa, kɛ́ nyɛshihilɛ baaŋmɛ nyɛ gbɛ koni nyɛkɛ nyɔɔŋ kome loo afi kome pɛ po afee nakai. (Nyɛkanea 1 Korintobii 15:58.) Nyɛmi yoo ko ni kɛ ewu fee ekome kɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji gbɛ kome ni wɔtsɔɔ nɔ wɔnáa deka wɔhaa wɔhe ni wɔkɛ wɔhe gbaa sane diɛŋtsɛ. Akɛni oti kome ni ma wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ hiɛ ji ni wɔye wɔbua mɛi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hewɔ lɛ, minu he akɛ wɔfee ekome diɛŋtsɛ. Jeee akɛ wekukpãa ni yɔɔ wɔteŋ akɛ wu kɛ ŋa lɛ pɛ kɛkɛ mli bawa, shi moŋ minu he hu akɛ eji minaanyo kpaakpa.” Beni nyɛyaa nɔ nyɛfeɔ ekome kɛfeɔ nibii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ, fiofio lɛ nibii ni nyɛnyaa he, nibii ni nyɛkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe, kɛ nyɛnifeemɔi baakpa gbee, ni tamɔ bɔ ni Akwila kɛ Priskila fee lɛ, nyɛbaasusu nii ahe, nyɛbaanu nii ahe, ni nyɛbaafee nii akɛ “heloo kome” fe tsutsu lɛ.

Nyɛkɛ Nyɔŋmɔ Ayea Klɛŋklɛŋ Gbɛhe

15. Mɛni baaha gbalashihilɛ aye omanye? Tsɔɔmɔ mli.

15 Yesu le akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa ákɛ akɛ Nyɔŋmɔ aaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ gbalashihilɛ mli. Ena beni Yehowa to klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ he gbɛjianɔ lɛ. Ena bɔ ni Adam kɛ Hawa ná miishɛɛ beni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ tsuɔ nii, kɛ naagba ni jɛ mli kɛba beni amɛkpoo egbɛtsɔɔmɔ lɛ. No hewɔ lɛ, beni Yesu tsɔɔ mɛi anii lɛ, etĩ e-Tsɛ lɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ 1 Mose 2:24 lɛ mli. Ekɛ susumɔ nɛɛ hu fata he akɛ: “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.” (Mat. 19:6) Belɛ nɔ ni baaha gbalashihilɛ aye omanye, ni miishɛɛ ahi mli lɛ tsakeko, no ji bulɛ ni mli kwɔ ni wu kɛ ŋa baaná amɛha Yehowa. Yosef kɛ Maria ni ji Yesu shikpɔŋ nɔ fɔlɔi lɛ fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Yosef kɛ Maria kɛ Nyɔŋmɔ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛweku shihilɛ mli?

16 Yosef mli hi yɛ Maria nɔ, ni eyɛ bulɛ kɛha lɛ. Beni ená ele akɛ Maria eŋɔ hɔ lɛ, ekɛ lɛ ye yɛ mɔbɔnalɛ naa po dani Nyɔŋmɔ bɔfo lɛ gbála nɔ ni eba Maria nɔ lɛ mli etsɔɔ lɛ. (Mat. 1:18-20) Ákɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ amɛye Kaisare akpɔ lɛ nɔ, ni amɛye Mose Mla lɛ hu nɔ jogbaŋŋ. (Luka 2:1-5, 21, 22) Eyɛ mli akɛ Mla lɛ bi ni hii ayaye gbii juji titrii lɛ yɛ Yerusalem moŋ, shi Yosef kɛ Maria kɛ amɛweku lɛ mlibii lɛ fɛɛ yayeɔ gbii juji nɛɛ daa afi. (5 Mose 16:16; Luka 2:41) Kɛtsɔ gbɛi nɛɛ kɛ ekrokomɛi anɔ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei nɛɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaasa Yehowa hiɛ ni amɛná bulɛ ni mli kwɔ amɛha mumɔŋ nibii. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Yehowa hala amɛ ni amɛkwɛ e-Bi ni ji Yesu lɛ kɛjɛ beni afɔ lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, kɛyashi eje esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ.

17, 18. (a) Mɛɛ gbɛi anɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ amɛkɛ Yehowa aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛweku lɛ mli? (b) Te amɛbaaná he sɛɛ amɛha tɛŋŋ?

17 Ani nyɛ hu nyɛkɛ Nyɔŋmɔ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ nyɛweku shihilɛ mli? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛbaakpɛ nyɛyiŋ yɛ nibii ni he hiaa waa ahe lɛ, ani klɛŋklɛŋ lɛ nyɛtaoɔ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ he, nyɛsɔleɔ yɛ he, ni nyɛbiɔ ŋaawoo kɛjɛɔ Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ adɛŋ? Aloo nyɛtsuɔ nyɛnaagbai ahe nii kɛtsɔ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛsusumɔi loo nyɛwekumɛi kɛ nyɛnanemɛi asusumɔi ni nyɛkɛtsuɔ nii lɛ nɔ? Ani nyɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ nyɛkɛ ŋaawoi kpakpai babaoo ni tsulɔ kuu lɛ eŋmala yɛ gbalashihilɛ kɛ weku shihilɛ he lɛ atsu nii? Aloo nyɛkɛ kusumii ni yɔɔ he ni nyɛyɔɔ lɛ loo je nɛŋ susumɔi ni ehe shi lɛ tsuɔ nii kɛkɛ? Ani nyɛfeɔ ekome kɛsɔleɔ kɛ agbɛnɛ hu kɛkaseɔ nii, nyɛkɛ mumɔŋ otii mamɔɔ nyɛhiɛ, ni nyɛsusuɔ nibii ni esa akɛ nyɛweku lɛ kɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ ahe?

18 Ray wie afii 50 ni amɛkɛhi shi yɛ gbalashihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ he akɛ: “Akɛni Yehowa fata ‘kpãa ni akɛbɔ he shii etɛ’ wekukpãa ni yɔɔ wɔteŋ lɛ he hewɔ lɛ, wɔnyɛɔ wɔtsuɔ naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe nii.” (Nyɛkanea Jajelɔ 4:12.) Danny kɛ Trina kɛ lɛ kpãa gbee. Amɛkɛɛ akɛ: “Akɛni wɔfee ekome kɛmiisɔmɔ Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, wɔgbalashihilɛ lɛ esɔ fe tsutsu lɛ.” Amɛkɛ miishɛɛ ehi shi akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɔ ni fa fe afii 34. Kɛ́ nyɛkɛ Yehowa ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli be fɛɛ be lɛ, ebaaye ebua nyɛ koni nyɛye omanye, ni ebaajɔɔ nyɛ babaoo hu.—Lala 127:1.

Yaa Nɔ Oná Bulɛ Oha Nyɔŋmɔ Nikeenii Lɛ

19. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kɛ nikeenii ni ji gbalashihilɛ lɛ ha wɔ?

19 Ŋmɛnɛ lɛ, nɔ ni he hiaa mɛi babaoo titri ji amɛ diɛŋtsɛ amɛmiishɛɛnamɔ. Shi Yehowa tsulɔ kwɛɛɛ nii yɛ nakai gbɛ nɔ. Ele akɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbalashihilɛ ha akɛ nikeenii koni ekɛtsu E-yiŋtoo he nii. (1 Mose 1:26-28) Eji Adam kɛ Hawa ná bulɛ amɛha nikeenii nɛɛ kulɛ, shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ paradeiso ní nɔ eyi kɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji ni yɔɔ miishɛɛ.

20, 21. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔna gbalashihilɛ akɛ eji nɔ ko krɔŋkrɔŋ lɛ? (b) Mɛɛ nikeenii wɔbaakase he nii otsi ni baa lɛ?

20 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji naa gbalashihilɛ akɛ eji hegbɛ ni amɛná ni amɛkɛaawo Yehowa hiɛ nyam. (Nyɛkanea 1 Korintobii 10:31.) Taakɛ wɔna lɛ, kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ Nyɔŋmɔ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli, amɛye anɔkwa, ni amɛfee ekome lɛ ebaasa Yehowa hiɛ, ni ebaatswa amɛgbalashihilɛ lɛ ema shi. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔbote gbalashihilɛ mli jio, wɔmiitao wɔtswa wɔgbalashihilɛ lɛ wɔma shi jio, wɔmiibɔ mɔdɛŋ wɔbaa wɔgbalashihilɛ lɛ yi jio lɛ, esa akɛ klɛŋklɛŋ lɛ wɔkwɛ gbalashihilɛ yɛ bɔ ni eji diɛŋtsɛ lɛ naa: eji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo, ni eyɛ krɔŋkrɔŋ. Kɛ́ wɔha anɔkwale nɛɛ hi wɔjwɛŋmɔŋ lɛ, no baatsirɛ wɔ ni wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔdamɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ kɛkpɛ wɔyiŋ yɛ gbalashihilɛ saji ahe. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyɛ bulɛ kɛha nikeenii ni ji gbalashihilɛ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji nikeenii nɛɛ Halɔ lɛ.

21 Eji anɔkwale akɛ, jeee gbalashihilɛ pɛ ji nikeenii ni Yehowa kɛha wɔ; asaŋ jeee no pɛ ji nɔ ni haa anáa miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu nikeenii kroko ni jara wa ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni ji oshijayeli he.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Te esa akɛ Kristofoi ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ana anɔkwayeli amɛha tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi fee ekome kɛtsu nii lɛ etswaa amɛgbalashihilɛ lɛ emaa shi lɛ?

• Mɛɛ gbɛi komɛi anɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ atsɔ amɛkɛ Nyɔŋmɔ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ Yehowa, gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi fee ekome kɛtsu nii lɛ ehaa ekomefeemɔ hiɔ amɛteŋ