Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Okɛ Yehowa Gbɛ́i Lɛ Afee Abobaahe’

‘Okɛ Yehowa Gbɛ́i Lɛ Afee Abobaahe’

‘Okɛ Yehowa Gbɛ́i Lɛ Afee Abobaahe’

“Mibashi gbɔmɛi omlɛfoi kɛ humii . . . Amɛbaatao abobaahe yɛ Yehowa gbɛ́i mli.”—ZEF. 3:12, Ga Biblia hee.

1, 2. Mɛɛ okadifeemɔŋ ahum etsɛŋ ni adesai kɛbaakpe?

ANI ehe ebahia pɛŋ ni oyaba abo yɛ agba ko shishi beni nugbɔ loo nyɔŋmɔŋtɛi miinɛ? Shi kɛ́ ahum kpele loo lasuogbele ko miihe atswa lɛ, ekolɛ agba nyɛŋ abu ohe jogbaŋŋ.

2 Shi ahum kroko ni esoro lɛ kwraa miibua ehe naa kɛmiiba—eji ahum ni baanyɛ akpata adesai fɛɛ hiɛ. Eji okadifeemɔŋ “amaŋfɔ” loo ahum “gbi.” “Yehowa gbi wulu” nɛɛ baasa adesai fɛɛ he. Shi wɔnine baanyɛ ashɛ abobaahe ni sa nɔ. (Nyɛkanea Zefania 1:14-18.) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnine ashɛ abobaahe ni sa nɔ yɛ “Yehowa mlifu gbi lɛ” ni etsɛŋ ni ebaaje shishi lɛ nɔ?

Biblia Beaŋ Ahum Gbii

3. Mɛɛ “ahum” kpele Israel akutsei nyɔŋma lɛ maŋtsɛyeli lɛ kɛkpe?

3 Yehowa gbi lɛ baaje shishi kɛ apasa jamɔi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahiɛkpatamɔ. Kɛ́ wɔpɛi Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ ayinɔsane mli lɛ wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni wɔɔfee wɔná abobaahe yɛ nakai gbi lɛ nɔ. Yesaia ni hi shi yɛ afi 700 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ kɛ toigbalamɔ ni Yehowa kɛba Israel akutsei nyɔŋma ni kwa Yehowa lɛ amaŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ to “ahum” kpele ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ atsi naa lɛ he. (Nyɛkanea Yesaia 28:1, 2.) Gbalɛ nɛɛ ba mli yɛ afi 740 D.Ŋ.B. beni Ashurbii lɛ tutua nakai akutsei lɛ ni akɛ Efraim akutso lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ.

4. Mɛɛ gbɛ nɔ “Yehowa gbi wulu” ko nina Yerusalem yɛ afi 607 D.Ŋ.B.?

4 Israelbii ni kwa Yehowa nɛɛ atoigbalamɔ lɛ sɛɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ, Yerusalem kɛ Yuda maŋtsɛyeli lɛ kɛ “Yehowa gbi wulu” ko kpe. “Yehowa gbi wulu” nɛɛ ba Yuda maŋtsɛyeli lɛ nɔ ejaakɛ amɛ hu amɛkwa lɛ. Beni Nebukadnezar yeɔ Babilon nɔ akɛ maŋtsɛ lɛ, Babilonbii lɛ ka akɛ amɛaatutua Yuda kɛ emaŋtiase ni ji Yerusalem lɛ. Yudabii lɛ yabi yelikɛbuamɔ kɛjɛ “amale abobaahe” ni ji Mizraimbii ni amɛkɛ amɛ efee kpaŋmɔ lɛ dɛŋ. Shi Babilonbii lɛ loo “abobaahe” nɛɛ kɛtee tamɔ nyɔŋmɔŋtɛi ni fiteɔ nii.—Yes. 28:14, 17.

5. Kɛ́ akpata apasa jamɔi fɛɛ hiɛ lɛ, mɛni baaba Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ akɛ kuu?

5 Nakai Yehowa gbi wulu ni ba Yerusalem nɔ lɛ fee hiɛkpatamɔ ni baaba hemɔkɛyeli kwalɔ ni ji Kristendom lɛ nɔ yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ he mfoniri. Kɛfata he lɛ, abaakpata “Babilon kpeteŋkpele,” ni ji apasa jamɔi fɛɛ lɛ fã ni baashwɛ lɛ hiɛ. No sɛɛ lɛ, abaakpata Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ lɛ mli nibii krokomɛi ni baashwɛ lɛ hiɛ. Shi akɛni Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ Yehowa efee amɛbobaahe hewɔ lɛ, abaabaa amɛyi akɛ kuu.—Kpoj. 7:14; 18:2, 8; 19:19-21.

Abobaa Bianɛ kɛ Agbɛnɛ yɛ Yehowa Gbi lɛ Nɔ

6. Te Yehowa webii lɛ aaafee tɛŋŋ amɛná abobaahe?

6 Amrɔ nɛɛ yɛ naagbee gbii nɛɛ mli po lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ webii lɛ aaaná abobaahe? Kɛ́ ‘wɔjwɛŋɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he’ kɛ bulɛ, ni wɔkɛ hiɛdɔɔ sɔmɔɔ lɛ lɛ, no baaha wɔná mumɔŋ abobaahe ni ji wekukpãa kpakpa ni baabakã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. (Nyɛkanea Maleaki 3:16-18.) Shi ekã shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔfee babaoo fe egbɛ́i lɛ he ni wɔɔjwɛŋ kɛkɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaabo atsɛ́ Nuŋtsɔ [Yehowa] gbɛ́i lɛ, aaahere eyiwala.” (Rom. 10:13) Tsakpãa yɛ Yehowa gbɛ́i ni wɔɔbo wɔtsɛ́ lɛ kɛ wɔyiwala ni ebaahere yɛ no hewɔ lɛ teŋ. Kɛfata he lɛ, mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ ateŋ mɛi babaoo baanyɛ ana srɔtofeemɔ ni yɔɔ anɔkwa Kristofoi, ni ji mɛi ni “jwɛŋɔ egbɛ́i lɛ he” kɛ bulɛ, ni amɛmiisɔmɔ lɛ akɛ e-Dasefoi lɛ, kɛ adesai ni sɔmɔɔɔ lɛ lɛ ateŋ.

7, 8. Mɛɛ gbɛ nɔ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ ná heloonaa abobaahe, ni mɛɛ shihilɛ ni tamɔ nakai baaba yɛ wɔbei nɛɛ mli?

7 Shi wɔyiwalaheremɔ lɛ baŋ kɛtsɔ mumɔŋ abobaahe ni wɔɔná lɛ pɛ nɔ. Awo Nyɔŋmɔ webii lɛ shi akɛ amɛbaaná heloonaa abobaahe. Nɔ ni ba yɛ afi 66 Ŋ.B. beni Cestius Gallus nyiɛ Roma asraafoi lɛ hiɛ kɛyatutua Yerusalem lɛ sɛɛ lɛ haa wɔmuɔ sane naa nakai. Yesu gba akɛ “aaafo” nakai amanehulu gbii lɛ anɔ “kpitioo.” (Mat. 24:15, 16, 21, 22) Nakai eba lɛ beni Roma asraafoi lɛ naa sɛɛsɛɛ trukaa ni amɛkpoo akɛ amɛaaya nɔ amɛtutua maŋ lɛ, ni no ha ‘ahere’ “heloo” komɛi ni ji anɔkwa Kristofoi lɛ ‘ayiwala’ lɛ. Amɛnyɛ amɛjo foi kɛshi maŋ lɛŋ kɛ ehewɔŋ kpokpai lɛ anɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi fo Yordan ni amɛyaná abobaahe yɛ gɔji ni yɔɔ nakai faa lɛ bokagbɛ lɛ anɔ.

8 Shihilɛ ni Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yɔɔ mli lɛ tamɔ shihilɛ ni nakai Kristofoi lɛ hi mli lɛ. Yɛ blema lɛ, klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ tao abobaahe, ni Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu baatao abobaahe. Shi yɛ nakai be lɛ mli lɛ, amɛjoŋ foi kɛyaŋ shikpɔŋ lɛ nɔ he ko pɔtɛɛ, ejaakɛ anɔkwa Kristofoi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he. Shi kɛ́ akpata hemɔkɛyeli kwalɔ ni ji Kristendom hiɛ lɛ, abaabaa “mɛi ni ahala lɛ” kɛ amɛnanemɛi anɔkwafoi lɛ awala yi ejaakɛ amɛkɛ Yehowa kɛ esafo ni akɛ gɔŋ feɔ he mfoniri lɛ efee amɛbobaahe.

9. Namɛi ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaha mɛi ahiɛ akpa Yehowa gbɛ́i lɛ nɔ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

9 Shi Kristendom sa hiɛkpatamɔ ni baaba enɔ lɛ ejaakɛ eha sɔlemɔyalɔi babaoo efee mɛi ni leee Nyɔŋmɔ he nɔ ko nɔ ko, ni agbɛnɛ hu ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsuuu nii. Shi yɛ afi 500 kɛmiimɔ afi 1500 Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsuɔ nii yɛ Yuropa hei babaoo. Aŋmala gbɛ́i nɛɛ ni akɛ Hebri niŋmaa okadii ejwɛ ni atsɛɔ lɛ Tetragrammaton ni afɔɔ shishitsɔɔmɔ akɛ YHWH (loo JHVH) lɛ awo kapɛji, kɛ tsui hiɛ agboi anɔ, ni eyɛ woji kɛ Bibliai babaoo amli, ni anaa yɛ Katolik kɛ Protɛstant sɔlemɔtsui komɛi po amli hu. Shi sɛɛsɛɛ nɛɛ nɔ ni eba nɔ ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni ajieɔ yɛ Bibliai shishitsɔɔmɔi amli, kɛ ekɛnitsumɔ yɛ shihilɛi krokomɛi amli ni aguɔ. Enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ji wolo ko ni Katolik ajinafoi akuu ko (the Congregation for Divine Worship and the Discipline of the Sacraments) ŋma yɛ June 29, 2008 kɛyaha Katolik osɔfoi fɛɛ kɛkɔ ‘Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ’ he lɛ. Yɛ nakai wolo lɛ mli lɛ, Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ jie yi ákɛ akɛ wiemɔ ni ji “Nuŋtsɔ” lɛ aye gbɛi srɔtoi ni atsɛɔ Tetragrammaton lɛ najiaŋ. Amɛnitsumɔhe yitso lɛ ni ji Vatican lɛ fã akɛ kɛ́ aafee Katolik sɔlemɔ lɛ esaaa ákɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsuɔ nii loo atsiɔ tã yɛ sɔlemɔ lalai kɛ sɔlemɔi amli. Agbɛnɛ hu, jamɔi krokomɛi ni yɔɔ Kristendom mli kɛ nɔ ni bɛ emli lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ hu haaa amɛsɔlemɔŋbii akpekpei abɔ lɛ ale mɔ ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ.

Hebuu Kɛha Mɛi ni Tseɔ Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ He

10. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ akɛ woo haa Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ?

10 Nɔ ni tamɔɔɔ nɔ ni jamɔi krokomɛi lɛ feɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ woo haa Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni amɛwoɔ gbɛ́i lɛ hiɛ nyam. Amɛhaa gbɛ́i lɛ he tseɔ kɛtsɔ bulɛ mli ni amɛjɛɔ amɛkɛtsuɔ nii lɛ nɔ. Yehowa yɛ mɛi ni náa emli hekɛnɔfɔɔ lɛ ahe miishɛɛ, ni etsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni he miihia koni ejɔɔ ewebii lɛ ni ebu amɛhe lɛ. “Ele mɛi ni baa lɛ abo lɛ.”—Nah. 1:7; Bɔf. 15:14.

11, 12. Namɛi tee nɔ amɛye Yehowa anɔkwa yɛ blema Yuda, ni namɛi feɔ nakai ŋmɛnɛ?

11 Eyɛ mli akɛ blema Yudafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo kwa Yehowa moŋ, shi amɛteŋ mɛi komɛi ‘kɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa gbɛ́i lɛ nɔ’ loo amɛkɛfee amɛbobaahe. (Nyɛkanea Zefania 3:12, 13.) Hɛɛ, beni Nyɔŋmɔ gbala Yudafoi hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ atoi kɛtsɔ gbɛ ni eŋmɛ Babilonbii lɛ ni amɛbaye Yuda nɔ kunim ni amɛŋɔ maŋbii lɛ nom lɛ nɔ lɛ, aŋɔɔɔ aŋkroaŋkroi komɛi tamɔ Yeremia, Baruk, kɛ Ebed-Melek nom. Amɛhi amɛmaŋbii ni ekwa Yehowa lɛ ‘ateŋ.’ Mɛi krokomɛi ye Yehowa anɔkwa be mli ni amɛyɔɔ nomŋɔɔ mli lɛ. Yɛ afi 539 D.Ŋ.B. lɛ Koresh nyiɛ Mediabii kɛ Persiabii lɛ ahiɛ ni amɛye Babilon nɔ kunim. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Koresh wo akpɔ akɛ aŋmɛ Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom lɛ gbɛ koni amɛku sɛɛ kɛya amɛshikpɔŋ lɛ nɔ.

12 Zefania gba kɛkɔ mɛi ni baaná gbɛfaŋnɔ yɛ anɔkwa jamɔ ni asaa ato shishi ekoŋŋ yɛ nakai beaŋ lɛ mli lɛ he akɛ, Yehowa baahere amɛyiwala ni ebaanya amɛhe. (Nyɛkanea Zefania 3:14-17.) Gbalɛ nɛɛ eba mli yɛ wɔbei nɛɛ mli hu. Beni ato Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi yɛ ŋwɛi lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa here anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni eshwɛ lɛ kɛjɛ mumɔŋ nom ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ ŋɔ amɛ lɛ mli. Ni enya amɛhe kɛbashi ŋmɛnɛ.

13. Mɛɛ heyeli mɛi ni yɔɔ maji fɛɛ anɔ lɛ miiná amrɔ nɛɛ?

13 Mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu eje Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli, ni amɛye amɛhe kɛjɛ apasa tsɔɔmɔi ahe. (Kpoj. 18:4) No hewɔ lɛ, Zefania 2:3 lɛ eba mli yɛ gbɛ ni da nɔ yɛ wɔbei nɛɛ mli akɛ: “Nyɛtaoa Yehowa sɛɛ gbɛ, nyɛ shikpɔŋ lɛ nɔ heshibalɔi fɛɛ.” Amrɔ nɛɛ, heshibalɔi ni yɔɔ maji fɛɛ anɔ, kɛ́ amɛyɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ jio, shikpɔŋ lɛ nɔ hiɛnɔkamɔ jio lɛ, kɛ Yehowa gbɛ́i lɛ efee amɛbobaahe.

Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ Jeee Sɛbɛ ni Buɔ Mɔ He

14, 15. (a) Mɛni mɛi komɛi kɛtsu nii oookɛɛ amɛji sɛbɛ ni buɔ mɔ he? (b) Mɛni esaaa akɛ wɔkɛtsuɔ nii akɛ sɛbɛ?

14 Israelbii komɛi na sɔlemɔtsu lɛ oookɛɛ eji sɛbɛ ko ni baabu amɛhe kɛjɛ amɛhenyɛlɔi ahe. (Yer. 7:1-4) Mra mli lɛ, Israelbii lɛ na kpaŋmɔ adeka lɛ oookɛɛ eji sɛbɛ ni baabu amɛhe yɛ ta mli. (1 Sam. 4:3, 10, 11) Konstantino Kpeteŋkpele lɛ tɛŋ Hela niŋmaa okadii ni ji khi rho, ni ji klɛŋklɛŋ niŋmaa okadii ni jeɔ wiemɔ ni ji “Kristo” lɛ shishi yɛ Hela wiemɔ mli lɛ yɛ tsɛŋi ni esraafoi lɛ hiɛɔ lɛ nɔ, kɛsusumɔ akɛ no baabu amɛhe yɛ ta mli. Ni asusuɔ akɛ Maŋtsɛ Gustav Adolph II ni jɛ Sweden, ni wu jamɔ he ta ko ni akɛ afii 30 wu yɛ Yuropa be ko ni eho lɛ wo asraafoi atade ni wɔnaa yɛ baafa 7 lɛ. Obaana akɛ atɛŋ gbɛ́i ni ji Yehova lɛ yɛ kuɛnɔfɔɔ nii lɛ hiɛ tuuntu.

15 Kɛ́ daimonioi tutua Nyɔŋmɔ webii lɛ ekomɛi lɛ amɛboɔ amɛtsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ koni Yehowa afee abobaahe eha amɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ nɔ ko ni aŋma Nyɔŋmɔ gbɛ́i yɛ nɔ lɛ tsuɔ nii oookɛɛ eji sɛbɛ ni wɔkɛbaabɛje wɔhe yɛ nibii ni wɔfeɔ daa gbi lɛ amli. Jeee nakai feemɔ ni baatsɔɔ akɛ wɔkɛ Yehowa gbɛ́i lɛ efee wɔbobaahe.

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔná Abobaahe Ŋmɛnɛ

16. Ŋmɛnɛ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná mumɔŋ abobaahe?

16 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔkɛ mumɔŋ shweshweeshwe shihilɛ ni Nyɔŋmɔ webii lɛ yɔɔ mli akɛ kuu lɛ feɔ wɔbobaahe. (Lala 91:1) Atsɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛ asafoŋ onukpai lɛ anɔ ahɛleɔ wɔ shi yɛ nibii ni miiya nɔ yɛ je lɛ mli ni baanyɛ afite shweshweeshwe shihilɛ nɛɛ he. (Mat. 24:45-47; Yes. 32:1, 2) Ayaa nɔ abɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ heloonaa nii asɛɛtiumɔ tuutu he, ni kɔkɔbɔɔ ni tamɔ nakai lɛ buɔ wɔhe koni wɔkafite wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. Ni kɛ́ wɔfee wɔhe mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ tsuuu nii, ni ji su ni baanyɛ aha wɔfee hejɔ̃lɔi yɛ Yehowa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli hu? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Jwɛŋmɔ ni kwashiai jwɛŋɔ akɛ amɛyɛ shweshweeshwe lɛ aaakpata amɛhiɛ. Shi mɔ ni boɔ mi toi lɛ aaahi shi shweshweeshwe, ni ehe aaajɔ lɛ ní efɔŋ gbeyeishemɔ bɛŋ.” (Abɛi 1:32, 33) Agbɛnɛ hu, mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔba wɔjeŋ yɛ hetsemɔ mli lɛ haa wɔyaa nɔ wɔhiɔ shi akɛ mɛi ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ mumɔŋ.

17, 18. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni miiye miibua mɛi akpekpei abɔ ní amɛkɛ Yehowa gbɛ́i lɛ afee amɛbobaahe?

17 Kɛfata he lɛ, tsulɔ kuu lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔbo Yesu famɔ akɛ wɔshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ toi. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Zefania tsi tsakemɔ ko ni baaba ni baaye abua mɛi ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ afee amɛbobaahe lɛ tã. Wɔkaneɔ akɛ: “No mli lɛ maŋɔ naabu krɔŋŋ maha majimaji, koni amɛ fɛɛ kwa amɛtsɛ́ Yehowa gbɛ́i lɛ, koni amɛkɛ gbee kome asɔmɔ lɛ.”—Zef. 3:9.

18 Mɛni ji naabu krɔŋŋ nɛɛ? Naabu krɔŋŋ lɛ ji Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi lɛ ahe anɔkwalei ni yɔɔ e-Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ mli lɛ. Kɛ́ oye obua mɛi ni amɛná Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ bɔ ni ebaatse Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he lɛ he anɔkwa nilee, oma Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ bembuu lɛ nɔ mi, owie naanɔ jɔɔmɔi ni adesai anɔkwafoi baaná lɛ he kɛ miishɛɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ okɛ naabu krɔŋŋ nɛɛ miitsu nii. Akɛni mɛi babaoo kɛ naabu krɔŋŋ nɛɛ miitsu nii hewɔ lɛ, mɛi ni ‘tsɛ́ɔ Yehowa gbɛ́i lɛ ni amɛkɛ gbee kome sɔmɔɔ lɛ’ lɛ ayi miifa. Hɛɛ, amrɔ nɛɛ, mɛi akpekpei abɔ yɛ jeŋ fɛɛ ni kɛ Yehowa efee amɛbobaahe.—Lala 1:1, 3.

19, 20. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔ “amale abobaahe” nɔ lɛ anine nyɛ shi yɛ Biblia beaŋ?

19 Mɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ kɛ naagbai ni etamɔ nɔ ni anyɛŋ atsu he nii kpeɔ. Ahuntoo naa lɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔɔ adesai ni yeee emuu anɔ kɛha amɛnaagbai lɛ ahe nitsumɔ. Aloo amɛkpaa gbɛ akɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi lɛ baanyɛ aye abua amɛ, tamɔ bɔ ni bei komɛi lɛ blema Israelbii lɛ kɛ maji ni yɔɔ amɛhewɔŋ lɛ kpaŋɔ bɔni afee ni maji nɛɛ aye abua amɛ lɛ. Shi ole akɛ nakai ni Israelbii lɛ fee lɛ eyayeee ebuaaa amɛ. Ni ŋmɛnɛ lɛ, maŋ ko maŋ ko bɛ ni baanyɛ atsu adesai anaagbai lɛ ahe nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi, asaŋ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ hu nyɛŋ afee nakai. Belɛ ani esa akɛ mɛi asusu akɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi kɛ kpaŋmɔi baanyɛ afee abobaahe kɛha amɛ? Biblia lɛ tsɛ́ amɛ yɛ gbalɛ mli akɛ, “amale abobaahe.” Eja gbɛ akɛ abaatsɛ́ amɛ nakai ejaakɛ mɛi fɛɛ ni kɛ amɛhiɛ fɔɔ amɛnɔ lɛ anine baanyɛ shi waa.Nyɛkanea  Yesaia 28:15, 17.

20 Etsɛŋ Yehowa gbi lɛ okadifeemɔŋ nyɔŋmɔŋtɛi lɛ baanɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, adesai agbɛjianɔtoi nyɛŋ abu mɔ ko mɔ ko he, asaŋ nii pii ni mɔ ko yɔɔ loo tsũi ni kɛ́ atswa nuklea okpɛlɛmii lɛ abaanyɛ ayaba abo yɛ mli lɛ hu nyɛŋ afee nakai. Yesaia 28:17 lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ: “Nyɔŋmɔŋtɛ aaaloo amale abobaahe lɛ, ni nu aaaŋɔ teemɔhe lɛ kɛaatee.”

21. Mɛɛ sɛɛ wɔbaanyɛ wɔná kɛ́ wɔkɛ afi 2011 afi ŋmalɛ lɛ tsu nii?

21 Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ Yehowa, amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ feɔ amɛbobaahe, ni amɛbaafee nakai hu yɛ Yehowa gbi lɛ nɔ. Zefania gbɛ́i lɛ shishi ji “Yehowa Kɛtée,” ni ehaa wɔnaa mɔ ni haa wɔnáa anɔkwa teemɔhe nɛɛ. Esa jogbaŋŋ mɔ akɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli ni ji: ‘Okɛ Yehowa gbɛ́i lɛ afee abobaahe’ lɛ ji afi 2011 afi ŋmalɛ lɛ, ni edamɔ Zefania 3:12 lɛ nɔ. Amrɔ nɛɛ po lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ Yehowa gbɛ́i lɛ afee wɔbobaahe ni wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ emli kwraa, ni esa akɛ wɔfee nakai. (Lala 9:11) Nyɛhaa wɔhaa miishɛjemɔ wiemɔi ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ ahia wɔjwɛŋmɔ mli daa akɛ: “Mɔ̃ɔ ni wa ji Yehowa gbɛ́i lɛ; no mli jalɔ sháa foi kɛyaa, ni ehiɔ shi shweshweeshwe.”—Abɛi 18:10.

Ani Okaiɔ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ Yehowa gbɛ́i lɛ afee wɔbobaahe ŋmɛnɛ?

• Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ “amale abobaahe” nɔ lɛ?

• Mɛɛ abobaahe ama nɔ mi aha wɔ akɛ wɔbaaná wɔsɛɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]

Afi 2011 afi ŋmalɛ lɛ ji: ‘Okɛ Yehowa gbɛ́i lɛ afee abobaahe.’—Zefania 3:12.

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 7 lɛ Jɛ]

Thüringer Landesmuseum Heidecksburg Rudolstadt, Waffensammlung “Schwarzburger Zeughaus”