Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onyɛɔ Efɔŋfeemɔ?

Ani Onyɛɔ Efɔŋfeemɔ?

Ani Onyɛɔ Efɔŋfeemɔ?

‘Yesu nyɛ efɔŋfeemɔ.’—HEB. 1:9.

1. Mɛni Yesu tsɔɔ yɛ suɔmɔ he?

BƆNI afee ni Yesu ama bɔ ni suɔmɔ he hiaa ha lɛ nɔ mi lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Kitã hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yoh. 13:34, 35) Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛjie suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli kpo amɛtsɔɔ amɛhe. Nakai suɔmɔ lɛ baafee amɛkadimɔ nɔ̃. Yesu wo amɛ hewalɛ hu akɛ: ‘Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi, ni nyɛsɔlea nyɛhaa mɛi ni waa nyɛ yi lɛ.’—Mat. 5:44.

2. Mɛni esa akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ aná nyɛɛ amɛha?

2 Shi kɛfata nɔ ni Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ yɛ suɔmɔ he lɛ he lɛ, etsɔɔ amɛ nɔ̃ hu ni esa akɛ amɛnyɛ. Awie kɛkɔ Yesu he akɛ: “osumɔɔ jalɛ ni onyɛɔ [mlatɔmɔ loo] efɔŋfeemɔ.” (Heb. 1:9; Lala 45:8) Enɛ tsɔɔ akɛ jeee jalɛ pɛ esa akɛ wɔsumɔ, shi moŋ lɛ, esa akɛ wɔnyɛ esha, loo mlatɔmɔ hu. Bɔfo Yohane wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ sa kadimɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni feɔ esha lɛ eefee mlatɔmɔ nii hu; ni esha lɛ mlatɔmɔ ni.”—1 Yoh. 3:4.

3. Kɛ́ aawie nyɛɛ kɛha efɔŋfeemɔ he lɛ, mɛɛ shihilɛ mli gbɛi ahe wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Belɛ, ákɛ Kristofoi lɛ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ, ‘Ani minyɛɔ efɔŋfeemɔ?’ Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni wɔɔfee wɔnyɛ efɔŋfeemɔ yɛ shihilɛ mli gbɛi ejwɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli: (1) bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ dãanumɔ babaoo he, (2) bɔ ni wɔnaa mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi wɔhaa, (3) bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ jeŋba sha he, kɛ (4) bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ mɛi ni sumɔɔ efɔŋfeemɔ lɛ ahe.

Kaaha Dãa Ŋɔ Bo Nom

4. Mɛni hewɔ Yesu nyɛ ekɛ nɔmimaa bɔ kɔkɔ eshi dãanumɔ babaoo lɛ?

4 Akɛni Yesu bu wein akɛ eji Nyɔŋmɔ nikeenii hewɔ lɛ, enu wein bei komɛi. (Lala 104:14, 15) Shi ekɛ nikeenii nɛɛ tsuuu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ kɛtsɔ dãa ni eeenu babaoo lɛ nɔ. (Abɛi 23:29-33) No hewɔ lɛ, Yesu nyɛ ekɛ nɔmimaa wie eshi dãanumɔ babaoo. (Nyɛkanea Luka 21:34.) Dãanumɔ babaoo baanyɛ aha afee eshai krokomɛi ni yɔɔ hiɛdɔɔ. No hewɔ lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkatɔrɔa dãa, nɔ̃ mli ni sakasakafeemɔ yɔɔ lɛ, shi moŋ nyɛyimɔa obɔ kɛ mumɔ lɛ.” (Efe. 5:18) Agbɛnɛ hu, ewo yeimeji ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ŋaa koni “amɛkatsɔmɔ dãatɔlɔi,” loo amɛkaha dãa ŋɔ amɛ nom.—Tito 2:3.

5. Mɛɛ saji esa akɛ mɛi ni kpɛɔ mli akɛ amɛbaanu dãa lɛ abi amɛhe?

5 Kɛ́ okpɛ mli akɛ obaanu dãa lɛ, ebaafee nɔ ni hi hu akɛ ooobi ohe akɛ: ‘Ani mikpɛlɛɔ nɔ ni Yesu wie yɛ dãanumɔ babaoo he lɛ nɔ? Kɛ́ ehe bahia ni mawo mɔ ko ŋaa yɛ dãanumɔ babaoo he lɛ, ani manyɛ mikɛ nɔmimaa awie? Ani minuɔ dãa koni mikɛjo haomɔ kɛ naagbai anaa foi? Dãa falɛ enyiɛ minuɔ daa otsi? Kɛ́ mɔ ko kɛɛ mi akɛ minuɔ dãa tsɔ lɛ, te mifeɔ minii yɛ he mihaa tɛŋŋ? Ani mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ majie minaa loo mimli fuɔ po?’ Kɛ́ wɔŋmɛ gbɛ ni dãa ŋɔ wɔ nom lɛ, ehaŋ wɔsusu nii ahe jogbaŋŋ ni wɔnyɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nilee mli. Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaabaa jwɛŋmɔ kpakpa yi.—Abɛi 3:21, 22.

Tsĩ Ohe Kɛjɛ Mumɔi Atsɛmɔ Nifeemɔi Ahe

6, 7. (a) Te Yesu kɛ Satan kɛ daimonioi lɛ ye eha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi amli lɛ ayi fa waa lɛ?

6 Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ekɛ hiɛdɔɔ te shi ewo Satan kɛ daimonioi lɛ. Ekpoo enɔkwayeli lɛ he kaa ni Satan diɛŋtsɛ kɛba enɔ lɛ. (Luka 4:1-13) Kɛfata he lɛ, eyɔse gbɛi ni yɔɔ nigii ni baanyɛ aná ejwɛŋmɔ kɛ enifeemɔi anɔ hewalɛ lɛ, ni etsi ehe kɛjɛ he. (Mat. 16:21-23) Yesu ye ebua mɛi ni sa lɛ, ni amɛnyɛ amɛye amɛhe kɛjɛ piŋmɔ ni daimonioi lɛ kɛbaa amɛnɔ lɛ mli.—Mar. 5:2, 8, 12-15; 9:20, 25-27.

7 Beni awó Yesu maŋtsɛ yɛ afi 1914 lɛ sɛɛ lɛ, eshwie Satan kɛ daimonioi lɛ kɛjɛ ŋwɛi koni amɛkanyɛ amɛná mɛi anɔ hewalɛ gbonyo yɛ jɛmɛ dɔŋŋ. No hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ Satan etswa efai shi fe be fɛɛ ni eho akɛ ‘ebaashishiu jeŋ muu lɛ fɛɛ.’ (Kpoj. 12:9, 10) Belɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi amli lɛ ayi miifa waa. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛbu wɔhe kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe?

8. Kɛ́ eba hiɛtserɛjiemɔi ni esa akɛ wɔhala lɛ he lɛ, mɛɛ sanebimɔi wɔbaanyɛ wɔkɛpɛi wɔmli wɔkwɛ?

8 Biblia lɛ kɛ osharai ni yɔɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe lɛ he kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ faŋŋ haa wɔ. (Nyɛkanea 5 Mose 18:10-12.) Ŋmɛnɛ lɛ, Satan kɛ daimonioi lɛ tsɔɔ sinii, woji, kɛ kɔmpiuta nɔ shwɛmɔi ni mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi yɔɔ mli lɛ nɔ amɛnáa mɛi asusumɔi anɔ hewalɛ. No hewɔ lɛ, kɛ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ni esa akɛ wɔkɛjie wɔhiɛtserɛ he lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: ‘Yɛ nyɔji ni eho lɛ amli lɛ, ani mikɛ sinii, tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔi, kɔmpiuta nɔ shwɛmɔi, loo woji ni mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi yɔɔ mli lɛ ejie mihiɛtserɛ? Ani minuɔ nɔ hewɔ ni ehe hiaa akɛ matsi mihe kwraa kɛjɛ mumɔi atsɛmɔi nifeemɔi ahe lɛ shishi, loo mikuɔ mihiɛ mishwieɔ osharai nɛɛ anɔ? Ani misusu bɔ ni Yehowa baanu he eha yɛ nibii ni mihalaa kɛjieɔ mihiɛtserɛ lɛ he? Kɛ́ mikɛ mihe woɔ nifeemɔi ni kɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi yɔɔ tsakpaa amli lɛ, ani suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Yehowa kɛ ejalɛ shishitoo mlai lɛ baatsirɛ mi koni mikɛ shiŋŋfeemɔ atsi mihe kɛjɛ nifeemɔi nɛɛ ahe?’—Bɔf. 19:19, 20.

Bo Yesu Kɔkɔbɔɔ ni Kɔɔ Jeŋba Sha He lɛ Toi

9. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko baanyɛ atsɔ adu suɔmɔ kɛha efɔŋfeemɔ yɛ etsui mli?

9 Yesu kɛ Yehowa shishitoo mla ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ tsu nii. Ekɛɛ akɛ: “Ani nyɛkaneko akɛ, mɔ ni bɔ gbɔmɔ yɛ shishijee lɛŋ lɛ, ‘nuu kɛ yoo ebɔ amɛ’? Ni ekɛɛ: ‘Enɛ hewɔ ni nuu aaashĩ etsɛ kɛ enyɛ ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛaatsɔ heloo kome lɛ.’ Belɛ agbɛnɛ amɛjeee mɛi enyɔ dɔŋŋ, shi moŋ heloo kome; no hewɔ lɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.” (Mat. 19:4-6) Yesu le akɛ nɔ ni wɔkɛ wɔhiŋmɛii kwɛɔ lɛ baanyɛ aná wɔtsui nɔ hewalɛ. No hewɔ lɛ, ewie yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ: “Nyɛnu akɛ akɛɛ blemabii lɛ akɛ: ‘Kaafite gbala!’ Shi mi lɛ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” (Mat. 5:27, 28) Mɛi ni kpoɔ Yesu kɔkɔbɔɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ amɛmiidu suɔmɔ kɛha efɔŋfeemɔ yɛ amɛtsui mli.

10. Okɛ niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ akɛ mɔ ko baanyɛ atsi ehe kɛjɛ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi lɛ akwɛmɔ he lɛ aha.

10 Satan tsɔɔ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi lɛ anɔ ehaa mɛi kɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. Mfonirii nɛɛ eyi je nɛŋ obɔ. Ewaa kɛhaa mɛi ni kwɛɔ mfonirii nɛɛ akɛ amɛaajie yakayaka nifeemɔi ni amɛkwɛ lɛ kɛjɛ amɛjwɛŋmɔ mli. Mfonirii nɛɛ akwɛmɔ po baanyɛ afee amɛsu. Susumɔ nɔ ni ba Kristofonyo ko nɔ lɛ he okwɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mikwɛ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi lɛ yɛ dujiaŋshi. Misusu akɛ enɛ nyɛŋ asa sɔɔmɔ ni mikɛhaa Yehowa lɛ he. Mile akɛ nifeemɔ nɛɛ esaaa, shi mikɛɛ mihe akɛ loloolo lɛ Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ sɔɔmɔ ni mikɛhaa lɛ lɛ nɔ.” Mɛni ha nyɛmi nuu nɛɛ tsake ejwɛŋmɔ? Ekɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ no ji nifeemɔ ni ewa waa kɛha mi akɛ maha ale moŋ, shi mikpɛ miyiŋ akɛ maha onukpai lɛ ale minaagba lɛ.” Yɛ naagbee lɛ, nyɛmi nuu nɛɛ nyɛ eye nifeemɔ gbonyo nɛɛ nɔ. Ewie kɛjɛ etsuiŋ akɛ: “Beni mitsuu mihe kɛjɛ esha nɛɛ mli lɛ, minu he akɛ miná henilee ni he tse diɛŋtsɛ.” Esa akɛ mɛi fɛɛ ni nyɛɔ efɔŋfeemɔ lɛ anyɛ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi.

11, 12. Kɛ́ eba lalai ni wɔɔhala ni wɔbo toi lɛ gbɛfaŋ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔnyɛɔ efɔŋfeemɔ lɛ?

11 Lalai kɛ amɛmli wiemɔi lɛ baanyɛ aná wɔhenumɔi anɔ hewalɛ waa, ni tsɔɔ akɛ ebaanyɛ ená wɔfonirifeemɔŋ tsui lɛ nɔ hewalɛ. Lala hu ji Nyɔŋmɔ nikeenii, ni akɛtsu nii yɛ anɔkwa jamɔ mli kɛjɛ blema tɔ̃ɔ. (2 Mose 15:20, 21; Efe. 5:19) Shi Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ haa afolɔɔ lalai ni jieɔ jeŋba sha yi. (1 Yoh. 5:19) Te ooofee tɛŋŋ ona akɛ lalai ni oboɔ toi lɛ miibule bo loo ebuleee bo lɛ?

12 Klɛŋklɛŋ lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ: ‘Ani lalai ni miboɔ toi lɛ jieɔ gbɔmɔgbee, gbalafitemɔ, ajwamaŋbɔɔ, kɛ musubɔɔ yi? Kɛ́ mikane lalai komɛi amli wiemɔi mitsɔɔ mɔ ko lɛ, ani ebaaha mɔ lɛ ana mi akɛ minyɛɔ efɔŋfeemɔ loo lalai lɛ amli wiemɔi lɛ baatsɔɔ akɛ mitsui mli ewo muji?’ Wɔnyɛŋ wɔkɛɛ akɛ wɔnyɛɔ efɔŋfeemɔ be mli ni wɔjieɔ yi yɛ lala mli. Yesu kɛɛ akɛ: “Nii ni jɛɔ daaŋ jeɔ kpo lɛ tsui mli jɛɔ, ni nomɛi buleɔ mɔ lɛ. Ejaakɛ tsui mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔi, ajwamaŋbɔi, juui, amale odaseyelii kɛ musubɔɔi jɛɔ.”—Mat. 15:18, 19; nyɛkɛtoa Yakobo 3:10, 11 lɛ he.

Naa Mɛi ni Sumɔɔ Efɔŋfeemɔ lɛ Tamɔ Bɔ ni Yesu Naa Amɛ Lɛ

13. Te Yesu na mɛi ni kpiliŋ amɛtsui yɛ esha he lɛ eha tɛŋŋ?

13 Yesu kɛɛ akɛ eba eshafeelɔi, loo mlatɔlɔi atsɛmɔ kɛha tsuitsakemɔ. (Luka 5:30-32) Shi te ena mɛi ni kpiliŋ amɛtsui yɛ esha he lɛ eha tɛŋŋ? Yesu kɛ hiɛdɔɔ bɔ kɔkɔ eshi mɛi ni tamɔ nɛkɛ ni wɔɔha amɛná wɔnɔ hewalɛ lɛ. (Mat. 23:15, 23-26) Ewie faŋŋ hu akɛ: “Jeee mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ mi akɛ: Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ! lɛ, aaabote ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli; shi moŋ mɔ ni feɔ mitsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ suɔmɔnaa nii lɛ. Mɛi pii aaakɛɛ mi yɛ no gbi lɛ nɔ akɛ: Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ! ani jeee bo ogbɛi lɛ mli wɔgba yɛ, ni ogbɛi lɛ mli wɔfamɔ daimonioi yɛ, ni ogbɛi lɛ mli wɔfee hewalɛ nibii pii yɛ lo?” Shi ebaakpoo efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ, ni ebaakɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛjea minɔ nyɛyaa.” (Mat. 7:21-23) Mɛni hewɔ efɔŋfeelɔi nɛɛ baaná kojomɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ? Ejaakɛ amɛwooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, ni amɛkɛ amɛmlatɔmɔ nifeemɔi lɛ yeɔ mɛi krokomɛi awui.

14. Mɛni hewɔ ajieɔ efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ kɛjɛɔ asafo lɛ mli lɛ?

14 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fãa ni ajie efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. (Nyɛkanea 1 Korintobii 5:9-13.) Enɛ he miihia kɛ́ hooo lɛ yɛ yiŋtoi etɛ hewɔ: (1) koni akagbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ, (2) koni ebu asafo lɛ he kɛjɛ fitemɔ mli, kɛ (3) koni eye ebua efɔŋfeelɔ lɛ ni kɛ́ eeehi lɛ etsake etsui.

15. Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔya nɔ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, mɛɛ sanebimɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ esa akɛ wɔbi wɔhe?

15 Ani wɔnaa mɛi ni ekpiliŋ amɛtsui yɛ efɔŋfeemɔ he lɛ tamɔ bɔ ni Yesu naa amɛ lɛ? Esa akɛ wɔsusu sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe: ‘Ani mikɛ mɔ ko ni ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli loo mɔ ko ni kɛ Kristofoi asafo lɛ efo tako mli lɛ baafɔ sharamɔ? Ni kɛ́ miwekunyo ji mɔ lɛ shi mikɛ lɛ bɛ shĩa kome mli hu?’ Shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ aka suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha jalɛ kɛ anɔkwa ni wɔyeɔ Nyɔŋmɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. *

16, 17. Mɛɛ shihilɛ ko ni mli wa yoofɔyoo ko ni ji Kristofonyo lɛ kɛkpe, ni mɛni ye ebua lɛ koni ekpɛlɛ efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ ashwiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ?

16 Susumɔ nyɛmi yoo ko ni be ko ni eho lɛ ebi nuu ni eda lɛ sumɔɔ Yehowa lɛ niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Shi sɛɛ mli lɛ, ebi nuu lɛ kɛ ehe wo efɔŋfeemɔ mli ni etsakeee etsui. No hewɔ lɛ, ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Wɔnyɛmi yoo lɛ sumɔɔ Yehowa, shi esumɔɔ ebi nuu lɛ hu, hewɔ lɛ ebawa waa kɛha lɛ akɛ ekɛ Ŋmalɛ naa fãmɔ akɛ ekɛ ebi nuu lɛ akashara lɛ aaatsu nii.

17 Mɛɛ ŋaa kulɛ obaanyɛ owo nyɛmi yoo nɛɛ? Asafoŋ onukpa ko ye ebua lɛ ni ena akɛ Yehowa nuɔ dɔlɛ ni enuɔ he lɛ shishi. Asafoŋ onukpa lɛ bi lɛ ni esusu dɔlɛ ni Yehowa baanu he beni ebii ni ji ŋwɛi bɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi tse atua lɛ he. Onukpa lɛ kɛ lɛ susu he akɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa le akɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baadɔ wɔ moŋ, shi ekɛɛ ashwie eshafeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Ekɛ ŋaawoo ni onukpa lɛ kɛha lɛ lɛ tsu nii, ni ekɛ anɔkwayeli kpɛlɛ shwiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ. * Anɔkwayeli ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa Yehowa tsui nyɔɔ emli.—Abɛi 27:11.

18, 19. (a) Kɛ́ wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ efɔŋfeelɔ ko he lɛ, mɛni nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔnyɛɔ? (b) Kɛ́ wɔye Nyɔŋmɔ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ anɔkwa lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba?

18 Kɛ́ okɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpe lɛ, ofainɛ ni oha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa nuɔ bo shishi. Kɛ́ otsi ohe kwraa kɛjɛ mɔ ni ashwie lɛ loo ekɛ asafo lɛ efo tako mli lɛ he lɛ, okɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ onyɛɔ nifeemɔi ni ha eyaje shihilɛ nɛɛ mli lɛ. Kɛfata he lɛ, okɛ nakai feemɔ hu tsɔɔ akɛ osumɔɔ efɔŋfeelɔ lɛ aahu akɛ obaafee nɔ ni he baaba sɛɛnamɔ kɛha lɛ. Ekolɛ Yehowa anɔkwa ni oooye lɛ baaha efee mlɛo kwraa kɛha mɔ ni agbala etoi lɛ ni etsake etsui, ni eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ ekoŋŋ.

19 Mɔ ko ni ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli ní sɛɛ mli lɛ asaa ahe lɛ ekoŋŋ lɛ ŋma akɛ: “Eŋɔɔ minaa waa akɛ Yehowa sumɔɔ ewebii lɛ aahu akɛ ekwɛɔ koni esafo lɛ he atse be fɛɛ be. Nɔ ni ekolɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ sɛɛ lɛ baana lɛ akɛ enaa wa tsɔ lɛ, no moŋ ji nɔ ko ni he hiaa waa, ni eji nifeemɔ ko ni tsɔɔ suɔmɔ.” Ani osusuɔ akɛ asafoŋbii lɛ, ni eweku mlibii lɛ hu fata he lɛ tee nɔ amɛkɛ lɛ shara beni ashwie lɛ lɛ kulɛ, ebaamu sane naa nɛkɛ? Shwiemɔ he gbɛjianɔtoo ni damɔ Ŋmalɛ nɔ lɛ sɛɛ ni wɔfiɔ lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ wɔsumɔɔ jalɛ, ni wɔnaa Yehowa akɛ lɛ ji mɔ ni yɔɔ hegbɛ akɛ ewoɔ mla yɛ bɔ ni esa akɛ wɔhi shi wɔha lɛ he.

“Nyɛnyɛa Efɔŋ”

20, 21. Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaaná nyɛɛ wɔha efɔŋ lɛ?

20 Bɔfo Petro bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛhiɛ akãa shi, nyɛsaraa.” Mɛni hewɔ? Ejaakɛ “nyɛhenyɛlɔ, abonsam lɛ, nyiɛ tamɔ jata ni hũuɔ eetao mɔ ni eeemi.” (1 Pet. 5:8) Ani nakai mɔ lɛ baanyɛ afee bo? Babaoo baadamɔ bɔ ni onyɛɔ efɔŋ ohaa lɛ nɔ.

21 Ebɛ mlɛo akɛ aaaná nyɛɛ aha efɔŋ. Afɔ wɔ yɛ esha mli, ni wɔyɛ jeŋ ni woɔ wɔ hewalɛ ni wɔnyiɛ wɔheloo lɛ sɛɛdii nii lɛ asɛɛ lɛ mli. (1 Yoh. 2:15-17) Shi kɛ́ wɔkase Yesu Kristo, ni wɔná suɔmɔ ni mli kwɔ wɔha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nyɛɛ wɔha efɔŋfeemɔ. Nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔtswaa wɔfai shi akɛ ‘wɔbaanyɛ efɔŋ,’ kɛ nɔmimaa akɛ Yehowa ‘baa emɛi krɔŋkrɔŋi loo enɔkwafoi lɛ ayi; ejieɔ amɛ kɛjɛɔ mɛi fɔji adɛŋ.’—Lala 97:10.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 15 Kɛ́ ootao sane nɛɛ he saji ni yɔɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ September 15, 1981 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ baafa 26-31 lɛ.

^ kk. 17 Kwɛmɔ January 15, 2007 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 17-20 lɛ hu.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni baaye abua wɔ koni wɔkwɛ bɔ ni wɔnuɔ dãa wɔhaa lɛ jogbaŋŋ?

• Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaanyɛ ebu wɔhe kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe?

• Mɛni hewɔ eyɔɔ oshara akɛ mɔ ko aaakwɛ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi lɛ?

• Kɛ́ ashwie mɔ ko ni wɔsumɔɔ lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaatsɔɔ akɛ wɔnyɛɔ efɔŋfeemɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Kɛ́ okpɛ mli akɛ obaanu dãa lɛ, mɛni esa akɛ osusu he?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Kwɛmɔ ohe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛtserɛjiemɔ ni nifeemɔi ni Satan woɔ he hewalɛ yɔɔ mli lɛ ahe

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Mɛni mɔ ni kwɛɔ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi lɛ dũɔ kɛwoɔ etsui mli?