Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ—Akɛtsu Nii Yɛ Adebɔɔ Mli!

Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ—Akɛtsu Nii Yɛ Adebɔɔ Mli!

Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ—Akɛtsu Nii Yɛ Adebɔɔ Mli!

“Yehowa wiemɔ naa afee ŋwɛi yɛ, ni edaaŋ mumɔ lɛ naa afee asafoi fɛɛ [hulu kɛ nyɔŋtsere kɛ ŋulamii fɛɛ] yɛ.”—LALA 33:6.

1, 2. (a) Beni afii lɛ hoɔ lɛ, te nilee ni adesai yɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ kɛ nibii ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ ahe lɛ yaa hiɛ ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ sanebimɔ esa akɛ aná hetoo?

YƐ AFI 1905 lɛ, Albert Einstein kɛ adebɔɔ nibii ahe nilelɔi krokomɛi hé amɛye akɛ ŋulami kusha kome pɛ ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli—nɔ ni atsɛɔ lɛ Milky Way, ni wɔshikpɔŋ lɛ yɔɔ mli lɛ. Amɛsusumɔ lɛ ejaaa ejaakɛ ŋulami kushai ní yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ fa kwraa fe nakai! Amrɔ nɛɛ aheɔ ayeɔ akɛ ŋulami kushai ni fa fe akpekpe toi akpei oha ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ, ni ŋulamii akpekpe toi akpei abɔ ni feɔ ŋulami kushai lɛ ekomɛi. Beni ayaa nɔ akɛ shwɛdei ni naa wa fe blema shwɛdei lɛ kwɛɔ ŋwɛiniiaŋ loo akɛyawoɔ atatu lɛ mli kɛkwɛɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ, ŋulami kushai hei ni anaa lɛ ayi miifa.

2 Yɛ nilee fioo pɛ ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔi ni hi shi yɛ afi 1905 lɛ yɔɔ yɛ nibii ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ ahe lɛ sɛɛ lɛ, nilee ni amɛyɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ he hu faaa. Shi eji anɔkwale akɛ, mɛi ni hi shi yɛ afi 1905 lɛ le nibii babaoo fe yinɔbii ni tsɔ amɛhiɛ lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, wɔnuɔ bɔ ni nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ yɔɔ fɛo kɛ hwanyaŋŋ kɛ agbɛnɛ hu bɔ ni adebɔɔ mli gbɛjianɔtoi ni baa wala yi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsuɔ nii amɛhaa lɛ shishi fe mɛi ni hi shi yɛ afi 1905 lɛ. Ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ wɔbaakase shikpɔŋ lɛ kɛ nibii ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ ahe nii babaoo yɛ afii ni kamɔ wɔhiɛ lɛ amli. Shi esa jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi akɛ, Te fee tɛŋŋ ni nibii nɛɛ fɛɛ ba shihilɛ mli? Wɔbaanyɛ wɔná sanebimɔ nɛɛ hetoo akɛni Bɔlɔ lɛ eha efee faŋŋ yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ hewɔ.

Adebɔɔ yɛ Naakpɛɛ

3, 4. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ bɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ, ni te enitsumɔi lɛ woɔ ehiɛ nyam amɛhaa tɛŋŋ?

3 Atsɔɔ bɔ ni fee ni jeŋ muu lɛ fɛɛ ba shihilɛ mli lɛ mli yɛ Biblia mli shishijee wiemɔi nɛɛ mli akɛ: “Shishijee mli lɛ Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ.” (1 Mose 1:1) Shishijee mli lɛ nɔ ko nɔ ko bɛ shihilɛ mli, shi Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ—hewalɛ ni fe fɛɛ—lɛ tsu nii kɛbɔ shikpɔŋ lɛ, nibii ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ, kɛ nibii krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ. Adesa ni ji ŋaalɔ lɛ kɛ eniji kɛ edɛŋdadei feɔ nibii, shi Nyɔŋmɔ tsuɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛtsuɔ enitsumɔi wuji lɛ.

4 Yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, atsɛɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɛ okadifeemɔŋ akɛ Nyɔŋmɔ “wao.” (Luka 11:20; Mat. 12:28) Ni “eninenaa nitsumɔ”—nibii ni Yehowa tsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ebɔ—lɛ woɔ ehiɛ nyam babaoo. Lalatsɛ David lá akɛ: “Ŋwɛi gbaa Mawu anunyam lɛ, ni atatu tsɔɔ eninenaa nitsumɔ lɛ.” (Lala 19:2) Hɛɛ, adebɔɔ nibii ni wɔhiŋmɛii nyɛɔ enaa lɛ haa wɔnaa bɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɔɔ hewalɛ waa ha. (Rom. 1:20) Mɛɛ gbɛ nɔ amɛhaa wɔnaa enɛ?

Nyɔŋmɔ Hewalɛ ni Etãaa Lɛ

5. Okɛ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ, Yehowa baanyɛ ekɛ hewalɛ ni emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɔɔ lɛ abɔ ade lɛ aha.

5 Bɔ ni wɔnyɛɛɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ dalɛ lɛ sɛɛ mo wɔja lɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa hewalɛ kɛ enyɛmɔ lɛ etãaa. (Nyɛkanea Yesaia 40:26.) Adebɔɔ nibii ahe nilelɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ le akɛ nɔ ko baanyɛ atsake ni etsɔ hewalɛ, ni hewalɛ baanyɛ atsake ni etsɔ nɔ ko. Nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ yaa nɔ yɛ wɔhulu, ni eji ŋulami lɛ mli. Hiŋmɛitswaa fɛɛ hiŋmɛitswaa lɛ, hulu lɛ tsakeɔ nibii komɛi ni yɔɔ mli ní tsiimɔ aaashɛ tɔn akpekpei ejwɛ lɛ kɛfeɔ hewalɛi srɔtoi, tamɔ hulu la kɛ la hewalɛi krokomɛi. Hewalɛ nɛɛ mli nyɛkɛsiɔɔ ní baa shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fa bɔ ni ebaanyɛ ebaa wala yi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ, akɛ hewalɛ kɛ nyɛmɔ kpele tsu nii kɛbɔ hulu lɛ kɛ ŋulamii akpekpe toi akpei abɔ krokomɛi lɛ. Yehowa yɛ hewalɛ babaoo fe hewalɛ ni ekɛbɔ nibii nɛɛ.

6, 7. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii kɛto nibii ni ebɔ lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ jeŋ muu lɛ baaa shihilɛ mli trukaa?

6 Nibii babaoo ebɔle wɔ ni yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ to nibii ni ebɔ lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ ohiɛ adeka ko ni bɔɔlui ni hiɛ kɔlai srɔtoi yɛ mli. Ohoso adeka lɛ waa koni kɔlai srɔtoi lɛ fɛɛ afutu jogbaŋŋ. No sɛɛ lɛ, otsɔ fɛɛ oshwie shikpɔŋ shikome. Ani obaakpa gbɛ akɛ kɔlai srɔtoi lɛ fɛɛ baato amɛhe yɛ he kome—bluu sɔŋŋ yɛ afã, yɛlo sɔŋŋ yɛ afã, kɛtsara nɔ nakai? Enyɛŋ eba lɛ nakai kɔkɔɔkɔ! Nɔ fɛɛ nɔ ni atoko he gbɛjianɔ lɛ feɔ basaa. Mɔ fɛɛ mɔ kpɛlɛɔ sane nɛɛ nɔ akɛ eji anɔkwale. *

7 Shi kɛ́ wɔkɛ wɔhiŋmɛii kɛ shwɛdei kwɛ ŋwɛiniiaŋ lɛ, mɛni wɔnaa? Wɔnaa ŋulami kushai, ŋulamii, kɛ shikpɔji ni bɔleɔ wɔhulu lɛ, ni eko fɛɛ eko nyiɛ eŋɛlɛ nɔ pɛpɛɛpɛ. Enɛ nyɛŋ efee nɔ ko ni ba trukaa; ni asaŋ enyɛŋ efee nɔ ko ni atoko he gbɛjianɔ. Belɛ esa akɛ wɔbi akɛ, Mɛɛ hewalɛ akɛtsu nii kɛbɔ jeŋ muu ní nɔ fɛɛ nɔ yaa nɔ yɛ gbɛjianɔtoo naa yɛ mli nɛɛ? Ákɛ adesai lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛŋ wɔna hewalɛ nɛɛ yɛ wɔnyɛmɔ naa, ejaakɛ wɔnyɛmɔ yawaa he ko. Shi Biblia lɛ haa wɔleɔ akɛ hewalɛ nɛɛ ji Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni ji hewalɛ ni fe fɛɛ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ. Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Yehowa wiemɔ naa afee ŋwɛi yɛ, ni edaaŋ mumɔ lɛ naa afee asafoi fɛɛ [hulu kɛ nyɔŋtsere kɛ ŋulamii fɛɛ] yɛ.” (Lala 33:6) Ni kɛ́ wɔkwɛ ŋwɛi gbɛkɛ lɛ, ŋulamii “asafo” nɛɛ fioo pɛ wɔkɛ wɔhiŋmɛii naa!

Akɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Bɔ Shikpɔŋ Lɛ

8. Nilee enyiɛ wɔyɔɔ yɛ Yehowa nitsumɔi lɛ ahe?

8 Amrɔ nɛɛ nɔ ko nyɛkɛsiɔɔ pɛ wɔle yɛ adebɔɔ he. Hiob ni ji nuu anɔkwafo lɛ mu sane naa yɛ nɔ ni wɔle yɛ Nyɔŋmɔ adebɔɔ nitsumɔi lɛ ahe lɛ he akɛ: “Naa, egbɛ̀i lɛ anaabunaabui kɛkɛ nɛ, ni ehe ablɛbi fioo kɛkɛ wɔnuɔ nɛɛ.” (Hiob 26:14) No sɛɛ afii ohai abɔ lɛ, Maŋtsɛ Salomo, ni je gbɛ ekpá Yehowa adebɔɔ nibii lɛ ashi jogbaŋŋ lɛ jaje akɛ: “Efeɔ nɔ fɛɛ nɔ fɛfɛo yɛ ebe mli, asaŋ eŋɔ naanɔ hu ewo amɛtsui mli; na kɛkɛ gbɔmɔ enaaa nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ tsuɔ kɛjɛɔ shishijee kɛyaa naagbee lɛ.”—Jaj. 3:11; 8:17.

9, 10. Mɛɛ hewalɛ Nyɔŋmɔ kɛbɔ shikpɔŋ lɛ, ni mɛɛ nifeemɔi komɛi tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ adebɔɔ gbii etɛ lɛ amli?

9 Shi Yehowa eha wɔle nibii ni he hiaa ni kɔɔ enitsumɔi lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Ŋmalɛi lɛ haa wɔleɔ akɛ afii akpei abɔ ni eho nɛ lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsu nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Nyɛkanea 1 Mose 1:2.) Nakai beaŋ lɛ, shikpɔŋ gbiŋ, la, kɛ ekolɛ kɔɔyɔɔ ni amuɔ bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.

10 Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ nibii ni Nyɔŋmɔ fee yɛ adebɔɔ gbii ni eko nyiɛ eko sɛɛ lɛ amli. Adebɔɔ gbii nɛɛ jeee gbii ni ŋmɛlɛtswai 24 yɔɔ mli, shi moŋ eji be kplaŋŋ ko ni nifeemɔi pɔtɛi komɛi tee nɔ yɛ mli. Yɛ klɛŋklɛŋ adebɔɔ gbi lɛ mli lɛ, Yehowa ha la bɔi puemɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Nakai nifeemɔ lɛ ba naagbee yɛ sɛɛ mli beni abɔi hulu kɛ nyɔŋtsere namɔ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (1 Mose 1:3, 14) Yɛ adebɔɔ gbi ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, kɔɔyɔɔ kɛ atatu bɔi shikpɔŋ lɛ he hàa. (1 Mose 1:6) Yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ ná nu, la, kɛ kɔɔyɔɔ, shi shikpɔŋ gbiŋ bɛ nɔ. Yɛ adebɔɔ gbi ni ji etɛ lɛ shishijee gbɛ lɛ, Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii ni ekɛha shikpɔŋ gbiŋ pue, ekolɛ kɛtsɔ shikpɔŋ mli hewalɛi kpelei lɛ ni ekudɔ amɛ koni shikpɔji wuji apue kɛjɛ ŋshɔ lɛ mli lɛ nɔ. (1 Mose 1:9) Nifeemɔi krokomɛi ni sa kadimɔ baaya nɔ yɛ adebɔɔ gbi ni ji etɛ lɛ kɛ adebɔɔ gbii krokomɛi ni baanyiɛ sɛɛ lɛ amli.

Akɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Bɔ Bɔɔnii ni Wala yɔɔ Amɛmli Lɛ

11. Mɛni bɔ ni nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ yɔɔ hwanyaŋŋ ni ato amɛgbɔmɔtsei lɛ ahe nii lɛ jogbaŋŋ ni amɛyɔɔ fɛo lɛ tsɔɔ?

11 Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ hu bɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ jogbaŋŋ. Kɛjɛ adebɔɔ gbi ni ji etɛ lɛ nɔ kɛyashi adebɔɔ gbi ni ji ekpaa lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii kɛbɔ tsei kɛ kooloi srɔtoi babaoo. (1 Mose 1:11, 20-25) Belɛ bɔ ni nibii srɔtoi babaoo ni wala yɔɔ amɛmli lɛ yɔɔ hwanyaŋŋ ni ato amɛgbɔmɔtsei lɛ ahe nii lɛ jogbaŋŋ ni amɛyɔɔ fɛo lɛ tsɔɔ akɛ gbɛ ni atsɔ nɔ abɔ amɛ lɛ nɔ bɛ.

12. (a) Mɛɛ nitsumɔ DNA lɛ tsuɔ? (b) Mɛni esa akɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni DNA lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ yɛ bɔɔnii lɛ ateŋ eko fɛɛ eko mli ni etsakeee lɛ mli?

12 Susumɔ DNA (deoxyribonucleic acid) ni ji nɔ ko ni tsuɔ nii yɛ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ amli bɔni afee ni kooloi kɛ gbɔmɛi afɔ amɛhenɔi pɛ ni tsei hu akwɛ̃ yɛ amɛhenɔi pɛ naa lɛ he okwɛ. Nibii fɛɛ ni wala yɔɔ amɛmli ní yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ—muawai, jwɛi, shwuɔi, bonsoi, kɛ adesai—fɔɔ loo amɛkwɛ̃ɔ kɛtsɔ DNA ni yɔɔ amɛmli lɛ nifeemɔ nɔ. Eyɛ mli akɛ nibii srɔtoi babaoo ni wala yɔɔ amɛmli ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ moŋ, shi nifeemɔ ni yaa nɔ yɛ amɛteŋ eko fɛɛ eko mli bɔni afee ni amɛfɔ amɛhenɔ pɛ loo amɛkwɛ̃ yɛ amɛhenɔ pɛ naa lɛ tsakeee, ni no eha srɔtofeemɔi ni yɔɔ bɔɔnii nɛɛ ateŋ lɛ etee nɔ ehi shi nakai yɛ yinɔi fɛɛ mli. Nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ateŋ eko fɛɛ eko etee nɔ etsu nii yɛ yiŋtoo hewɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ amɛ lɛ naa bɔni afee ni amɛfee ekome kɛhi shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ gbɛ ni baaha wala aya nɔ ahi shi daa lɛ nɔ. (Lala 139:16) Bɔ ni bɔɔnii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ feɔ ekome kɛhiɔ shi koni wala aya nɔ ahi shi lɛ hu tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ “wao,” loo mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni akɛtsu nii kɛbɔ ade.

Bɔɔnɔ ni Fe Fɛɛ ni Abɔ yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ebɔ gbɔmɔ?

13 Beni Nyɔŋmɔ kɛ afii akpei abɔ ebɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli kɛ nibii ni wala bɛ amɛmli srɔtoi babaoo lɛ sɛɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ bɛ ‘olɛŋlɛ ni efeee flóŋŋ’ dɔŋŋ. Shi jeee no kɛ ade ni Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsu nii kɛbɔ lɛ ba naagbee. Ebɔ ebɔɔnɔ ni fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɛ no sɛɛ. Beni adebɔɔ gbi ni ji ekpaa lɛ miihe aba naagbee lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ efee nakai? Ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ shikpɔŋ lɛ mli nibii tsu nii kɛbɔ gbɔmɔ.—1 Mose 2:7.

14. Mɛɛ gbɛ ni sa kadimɔ nɔ esoro adesai yɛ kooloi ahe?

14 Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ yitso 1:27 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ lɛ nɔ, Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ nɔ ebɔ lɛ yɛ; nuu kɛ yoo ebɔ amɛ.” Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ ni abɔ wɔ yɛ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa bɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔjie suɔmɔ kpo, wɔkpɛ yiŋ wɔha wɔhe, kɛ agbɛnɛ hu wɔnyɛ wɔná wɔ kɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ teŋ wekukpãa po. No hewɔ lɛ, esoro wɔ-aŋsɔ lɛ kwraa yɛ kooloi anɔ he. Kɛ́ wɔɔwie lɛ tɛ̃ɛ lɛ, Yehowa bɔ adesai aŋsɔ lɛ koni wɔnyɛ wɔkɛ miishɛɛ akase lɛ kɛ enitsumɔi lɛ ahe nii kɛya naanɔ.

15. Mɛɛ hegbɛ Adam kɛ Hawa ná?

15 Beni Nyɔŋmɔ bɔ Adam kɛ eŋa Hawa nɔŋŋ lɛ, ekɛ shikpɔŋ lɛ kɛ emli nibii ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe lɛ wo amɛdɛŋ koni amɛkase he nii ni amɛkɛtsu nii. (1 Mose 1:28) Yehowa ha amɛ niyenii babaoo kɛ shihilɛhe ni ji paradeiso hu. Amɛná hegbɛ ni baaha amɛhi shi kɛya naanɔ ni amɛná shwiei ni eye emuu akpekpe toi akpei abɔ ni baasumɔ amɛ. Shi nibii eyabaaa lɛ nakai.

Yɔsemɔ Nɔ ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Tsuɔ Lɛ

16. Eyɛ mli akɛ adesai ni abɔ klɛŋklɛŋ lɛ tse atua moŋ, shi mɛɛ hiɛnɔkamɔ wɔyɔɔ?

16 Kulɛ esa akɛ Adam kɛ Hawa hiɛ asɔ nɔ ni amɛ-Bɔlɔ lɛ fee eha amɛ lɛ ni amɛbo lɛ toi, shi amɛjɛ pɛsɛmkunya mli amɛtse ehiɛ atua moŋ. Amɛshwiei fɛɛ ni ji adesai ni yeee emuu lɛ miina nɔ yɛ enɛ hewɔ. Shi Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ baasaa nɔ fɛɛ nɔ ni efite yɛ esha ni wɔ-klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ fee lɛ hewɔ lɛ. Ŋmalɛi lɛ hu haa wɔnaa akɛ Yehowa baaha yiŋtoo hewɔ ni ebɔ shikpɔŋ lɛ aba mli. Shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso ni nɔ eyi kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ miishɛɛ kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni baahi shi kɛya naanɔ. (1 Mose 3:15) Bɔni afee ni wɔya nɔ wɔná hemɔkɛyeli yɛ hiɛnɔkamɔ ni woɔ mɔ hewalɛ nɛɛ mli lɛ, ehe baahia ni wɔná yelikɛbuamɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ŋɔɔ.

17. Mɛɛ susumɔi esa akɛ wɔkpoo?

17 Esa akɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa koni eha wɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Luka 11:13) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ ebaaha hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni bɔ ade lɛ mli awa. Ŋmɛnɛ lɛ, aagbɛ susumɔ ni ji akɛ Nyɔŋmɔ bɛ, kɛ agbɛnɛ hu nibii ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ ba trukaa ni jeee mɔ ko ni bɔ lɛ aashwã babaoo fe be ko ni eho, eyɛ mli akɛ saji ni amɛkɛfiɔ susumɔi nɛɛ asɛɛ lɛ ejaaa. Esaaa akɛ wɔhaa bɔ ni susumɔi ni ejaaa nɛɛ efa lɛ haa wɔyiŋ futuɔ wɔ loo ehaa wɔmua wɔnaa. Esa akɛ Kristofoi fɛɛ asaa amɛhe amɛto kɛkpoo susumɔi ni ejaaa ni agbɛɔ ashwãa nɛɛ ni amɛkaha tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ni no kɛbaaba lɛ hu ná amɛnɔ hewalɛ.—Nyɛkanea Kolosebii 2:8.

18. Mɛni hewɔ susumɔ akɛ jeee Bɔlɔ ko ni yɔɔ nilee ni bɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ ní adesai fata he lɛ ejaaa lɛ?

18 Kɛ́ wɔkɛ tsui krɔŋŋ pɛi odaseyelii ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni bɔ ade lɛ mli lɛ, no baaha hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Biblia lɛ kɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ mli lɛ mli awa. Mɛi babaoo susuɔ akɛ nilee bɛ mli akɛ aaakpɛlɛ nɔ akɛ yɛ hewalɛi ni tsuɔ nii yɛ nibii ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ amli lɛ sɛɛ lɛ, hewalɛ ko yɛ ní akɛbɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ ni adesai fata he lɛ. Kɛ́ wɔkwɛ nii yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ tsui krɔŋŋ pɛiɔ odaseyelii lɛ fɛɛ mli. Kɛfata he lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie bɔ ni nibii ni yɔɔ shihilɛ mli “ní aleee amɛyibɔ” lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛjianɔtoo kpakpa naa lɛ nɔ. (Hiob 9:10; Lala 104:25) Ákɛ Kristofoi lɛ, wɔyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa kɛ nilee kudɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛbɔ ade.

Bɔ ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Saa Hemɔkɛyeli ni Wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Mli lɛ He

19. Mɛni haa mɔ aŋkro ko náa nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛ mli, ni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hu miitsu nii?

19 Ebiii ni wɔle nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ adebɔɔ he dani wɔná hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli, wɔsumɔ lɛ, ni wɔná bulɛ ni mli kwɔ wɔha lɛ. Taakɛ eji yɛ naanyobɔɔ ni yaa nɔ yɛ adesai ateŋ lɛ, hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli lɛ damɔɔɔ anɔkwa saji komɛi anɔ pɛ kɛkɛ. Tamɔ bɔ ni naanyobɔɔ ni yɔɔ mɛi ateŋ lɛ mli yaa nɔ ewaa beni amɛleɔ amɛhe jogbaŋŋ lɛ, nakai nɔŋŋ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli baaya nɔ awa beni wɔkaseɔ ehe nii babaoo lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni ehaa wɔsɔlemɔi ahetoo ni agbɛnɛ hu wɔnaa sɛɛnamɔi ni yɔɔ eshishitoo mlai ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ amli lɛ, wɔnáa nɔmimaa babaoo akɛ eyɛ shihilɛ mli. Beni wɔnaa odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ Yehowa miijaje wɔnajifaamɔi, eebu wɔhe, eejɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ nɔ, ni eeha wɔ wɔhiamɔ nii lɛ, no haa wɔtsiɔ wɔbɛŋkɛɔ lɛ kpaakpa. Enɛɛmɛi fɛɛ maa nɔ mi jogbaŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛ mli, ni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hu miitsu nii.

20. (a) Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi, shikpɔŋ lɛ, kɛ adesai lɛ? (b) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔha Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsɔɔ wɔ gbɛ lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba?

20 Biblia lɛ ji odaseyeli ni nɔ bɛ ni tsɔɔ akɛ Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsuɔ nii ejaakɛ ‘mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ’ mɛi ni ŋma lɛ ni “amɛwie wiemɔi ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ lɛ.” (2 Pet. 1:21, Ga Biblia hee) Kɛ́ wɔkase Ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ eha hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli akɛ lɛ ebɔ nibii fɛɛ lɛ mli awa. (Kpoj. 4:11) Suɔmɔ ni ji Yehowa su ni haa wɔtsiɔ wɔbɛŋkɛɔ lɛ lɛ tsirɛ lɛ ni ebatsɔ Bɔlɔ. (1 Yoh. 4:8) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ kɛye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛkase wɔŋwɛi Tsɛ kɛ wɔ-Naanyo ni yɔɔ suɔmɔ lɛ he nii. Yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔha Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ wɔ gbɛ lɛ, wɔbaaná hegbɛ kɛkase ehe nii kɛya naanɔ. (Gal. 5:16, 25) Eba akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baaya nɔ ekase Yehowa kɛ enitsumɔi kpelei lɛ ahe nii ni wɔjie suɔmɔ ni sɛɛ efooo ni ejie lɛ kpo beni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii kɛbɔ ŋwɛi, shikpɔŋ lɛ, kɛ adesai lɛ kpo.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Kwɛmɔ wolo ni ji Is There a Creator Who Cares About You? lɛ baafa 24 kɛ 25 lɛ.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni ŋwɛi kɛ shikpɔŋ haa wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ he?

• Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ ni abɔ wɔ yɛ lɛ haa wɔnáa mɛɛ hegbɛi?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔpɛi odaseyelii ni tsɔɔ akɛ abɔ ade lɛ mli lɛ?

• Mɛɛ gbɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔha wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ mli aya nɔ awa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Mɛni bɔ ni nibii fɛɛ yaa nɔ yɛ gbɛjianɔtoo kpakpa naa lɛ haa wɔkaseɔ yɛ bɔɔnii ahe?

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Ŋulamii: Anglo-Australian Observatory/David Malin Images

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 8]

Mɛni bɔ ni DNA lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ kome nɔ yɛ nibii nɛɛ fɛɛ mli lɛ haa wɔnaa?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Ani ofee klalo akɛ obaafã ohemɔkɛyeli lɛ he?