Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Toiboo Hi Fe Afɔle”

“Toiboo Hi Fe Afɔle”

“Toiboo Hi Fe Afɔle”

SAUL ji blema Israel klɛŋklɛŋ maŋtsɛ. Eyɛ mli akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ni hala Saul akɛ maŋtsɛ moŋ, shi naagbee lɛ egbo toi.

Mɛɛ nibii fɔji Saul fee? Ani kulɛ ebaanyɛ ewii ehe kɛjɛ he? Kɛ́ wɔsusu enɔkwɛmɔnɔ lɛ he lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔná he sɛɛ?

Yehowa Ha Ale Mɔ ni Esumɔɔ Akɛ Eye Maŋtsɛ

Dani abaawo Saul maŋtsɛ lɛ, no mli lɛ gbalɔ Samuel miisɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ yɛ Israel. Agbɛnɛ Samuel egbɔ, ni ebihii lɛ yeee anɔkwa. Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, maŋ lɛ henyɛlɔi lɛ miitao amɛkɛ amɛ awu ta. Beni Israel onukpai lɛ bi Samuel koni ewo amɛnɔ maŋtsɛ ni baanyɛ ekojo amɛ ni enyiɛ amɛhiɛ yɛ ta mli lɛ, Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha gbalɔ lɛ koni efɔ Saul mu akɛ amɛhiɛnyiɛlɔ, ni ekɛɛ: “Koni ehere mimaŋ lɛ yiwala kɛjɛ Filistibii lɛ adɛŋ.”—1 Sam. 8:4-7, 20; 9:16.

Saul ji “oblanyo ní he yɔɔ fɛo.” Yɛ ehe fɛo lɛ sɛɛ lɛ, eyɛ sui kpakpai krokomɛi. Ebaa ehe shi hu. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Saul bi Samuel akɛ: “Ani jeee Benyaminnyo ji mi, ni Israel akutsei lɛ amli nɔ ni ji bibioo fe fɛɛ lɛ mli mijɛ, ni miweku lɛ ji bibioo fe Benyamin akutso lɛ mli wekui lɛ fɛɛ? ni mɛɛ hewɔ okɛ mi wieɔ nɛkɛ wiemɔ nɛɛ mɔ?” Eyɛ mli akɛ Saul tsɛ Kish ji “gbɔmɔ kpanaa” loo nuu niiatsɛ moŋ, shi Saul bu lɛ kɛ eweku akɛ amɛji bibioo fe fɛɛ.—1 Sam. 9:1, 2, 21.

Agbɛnɛ hu, susumɔ bɔ ni Saul fee enii eha beni Samuel ha maŋ lɛ le mɔ ni Yehowa ehala lɛ akɛ Israel nɔ maŋtsɛ lɛ he okwɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Samuel fɔ Saul mu yɛ teemɔŋ, ni ekɛɛ lɛ akɛ: ‘Feemɔ bɔ ni ooonyɛ, ejaakɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛo yɛ.’ No sɛɛ lɛ, gbalɔ lɛ tsɛ maŋbii lɛ fɛɛ kpee koni eha amɛle mɔ ni Yehowa ehala lɛ lɛ. Shi beni akɔ Saul lɛ, anaaa lɛ. Saul ni hiɛ gboɔ lɛ eyatee ehe. Yehowa tsɔɔ he ni Saul yɔɔ, ni awo lɛ maŋtsɛ.—1 Sam. 10:7, 20-24.

Yɛ Ta Mli

Etsɛɛɛ ni ebafee faŋŋ kɛha mɔ fɛɛ mɔ akɛ Saul sa mɔ ni yeɔ maŋtsɛ. Beni Amonbii lɛ bɔ ŋsara amɛwo Israel maŋ ko he lɛ, ‘Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ bayi Saul nɔ.’ Ekɛ ehegbɛ lɛ tsu nii kɛtsɛ maŋ lɛŋ kakalɔi lɛ akpee, eto amɛhe gbɛjianɔ, ni enyiɛ amɛhiɛ kɛyaye kunim. Shi Saul kɛ yijiemɔ ni jɛ kunimyeli lɛ mli kɛba lɛ ha Nyɔŋmɔ, ni ekɛɛ: ‘Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa etsu yiwalaheremɔnii yɛ Israel.’—1 Sam. 11:1-13.

Saul yɛ sui kpakpai, ni Nyɔŋmɔ jɔɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, ekɛ ehe fɔ̃ Yehowa hewalɛ lɛ nɔ. Shi kɛ Israelbii lɛ kɛ amɛmaŋtsɛ lɛ baaya nɔ amɛye kunim lɛ, edamɔ oti ko ni he hiaa waa nɔ. Samuel kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Kɛji nyɛaashe Yehowa gbeyei, ni nyɛaasɔmɔ lɛ, ni nyɛaabo egbee toi, ni nyɛtseŋ Yehowa kitã lɛ hiɛ atũa lɛ, no lɛ nyɛ kɛ maŋtsɛ ní yeɔ nyɛ nɔ lɛ fɛɛ aaanyiɛ Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, sɛɛ.” Kɛ́ Israelbii lɛ tee nɔ amɛye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ, mɛni amɛbaanyɛ amɛná nɔmimaa yɛ he? Samuel kɛɛ akɛ: “Yehowa gbɛi kpeteŋkpele lɛ hewɔ lɛ ekwaŋ emaŋ lɛ; ejaakɛ esa Yehowa hiɛ akɛ ekɛ nyɛ aaafee emaŋ.”—1 Sam. 12:14, 22.

Toiboo ji nɔ titri ni haa anáa Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ yɛ nakai beaŋ, ni nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ. Kɛ́ Yehowa tsuji ye efãmɔi anɔ lɛ, ejɔɔ amɛ. Shi kɛ́ amɛgbo Yehowa nɔ toi hu?

“Oye Kwashiai Asane”

Yɛ kunimyeli lɛ sɛɛ lɛ, nɔ ni Saul fee Filistibii lɛ ha amɛjiga waa. Ta ní “fá tamɔ ŋshɔ naa shia” te shi amɛwo Saul. “Be ni Israel hii lɛ na akɛ nine miitao akɛ etsɔ̃ɔ amɛnɔ (ejaakɛ ta lɛ miinyɛ amɛ) lɛ, mɛi yateetee amɛhe yɛ tɛkploi kɛ bui kɛ tɛsai kɛ gbonyobui kɛ nubui amli.” (1 Sam. 13:5, 6, Ga Biblia hee) Mɛni Saul baafee?

No mli lɛ, Samuel ekɛɛ Saul ni ekɛ lɛ ayakpe yɛ Gilgal, he ni gbalɔ lɛ baashã afɔle yɛ lɛ. Saul mɛ Samuel, shi Samuel sɛɛ gbala shi, ni Saul asraafoi lɛ hu miigbɛ amɛmiishwa. No hewɔ lɛ, Saul diɛŋtsɛ ŋɔ fɔ̃ enɔ akɛ ebaashã afɔlei lɛ. Beni egbe naa nɔŋŋ kɛkɛ ni Samuel bashɛ shi. Beni Samuel nu nɔ ni Saul efee lɛ, ekɛɛ Saul akɛ: “Oye kwashiai asane; oyeko Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kitã ni ewoo lɛ nɔ; ejaakɛ kulɛ kpaako Yehowa baawaje omaŋtsɛyeli lɛ yɛ Israel nɔ kɛya naanɔ. Shi agbɛnɛ lɛ omaŋtsɛyeli lɛ damɔŋ shi. Yehowa etao lɛ diɛŋtsɛ etsui naa nuu ko eha ehe, ni Yehowa ewo lɛ emaŋ lɛ nɔ lumɔ; ejaakɛ oyeee kita ni Yehowa woo lɛ nɔ.”—1 Sam. 10:8; 13:8, 13, 14.

Saul tsɔɔ akɛ ebɛ hemɔkɛyeli ejaakɛ ekɛ henɔwomɔ gbo Nyɔŋmɔ kita akɛ emɛ koni Samuel abashã afɔle lɛ nɔ toi. Kwɛ bɔ ni esoro Saul nifeemɔ lɛ kwraa yɛ Gideon, mɔ ni be ko ni eho lɛ enyiɛ Israelbii lɛ atai lɛ hiɛ lɛ nifeemɔ lɛ he! Yehowa fã Gideon ni etse asraafoi 32,000 lɛ nɔ kɛba 300, ni Gideon bo toi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eyɛ Yehowa mli hemɔkɛyeli. Nyɔŋmɔ ye bua lɛ ni eye asraafoi 135,000 ni fã ta kɛwo amɛ lɛ nɔ kunim. (Koj. 7:1-7, 17-22; 8:10) Kulɛ Yehowa baaye abua Saul hu. Shi yɛ Saul toigbele lɛ hewɔ lɛ, Filistibii lɛ ye Israel nɔ butuu, ni amɛhà maŋ lɛ.—1 Sam. 13:17, 18.

Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, te wɔkpɛɔ wɔyiŋ wɔhaa tɛŋŋ? Yɛ mɛi ni bɛ hemɔkɛyeli lɛ asusumɔ naa lɛ, kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, abaanyɛ atswa Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ afɔ̃ afã ni naagba ko bɛ he. Ekolɛ Saul susu akɛ nilee yɛ nɔ ni efee lɛ mli, akɛni Samuel bɛ jɛmɛ lɛ hewɔ. Shi yɛ mɛi ni miisumɔ ni Nyɔŋmɔ akpɛlɛ amɛnɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, amɛyɔseɔ akɛ eji nilee gbɛ akɛ amɛkɛ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai ni kɔɔ shihilɛi ni amɛkɛkpeɔ lɛ he lɛ aaatsu nii.

Yehowa Kwa Saul

Beni Israelbii lɛ fã ta amɛshi Amalekbii lɛ, Saul tɔ̃ tɔ̃mɔ kroko ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Akɛni beni Israelbii lɛ jɛɔ Mizraim kɛbaa lɛ Amalekbii lɛ yatutua amɛ beni amɛfeko nɔ ko lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ lomɔ Amalekbii lɛ. (2 Mose 17:8; 5 Mose 25:17, 18) Kɛfata he lɛ, Amalekbii lɛ yafata maji krokomɛi ahe ni amɛtutua Nyɔŋmɔ webii ni ehala lɛ ekoŋŋ yɛ Kojolɔi lɛ abei lɛ amli. (Koj. 3:12, 13; 6:1-3, 33) No hewɔ lɛ, Yehowa kpɛ eyiŋ akɛ ebaagbala amɛtoi, ni efã Saul ni ekpata amɛhiɛ.—1 Sam. 15:1-3.

Yɛ nɔ najiaŋ ni Saul baabo Yehowa fãmɔ akɛ ekpata Amalekbii ni yitseiaŋ wala lɛ kɛ amɛ nɔ fɛɛ nɔ hiɛ lɛ toi lɛ, emɔ amɛmaŋtsɛ lɛ, ni ebaa amɛkooloi ni hi fe fɛɛ lɛ ayi. Mɛni ba beni Samuel bi Saul sane yɛ nɔ ni efee lɛ he lɛ? Saul bɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ shwamɔ lɛ afɔ̃ mɛi krokomɛi anɔ, ni ekɛɛ akɛ: “Maŋ lɛ baa tooi kɛ tsinai ni hi fe fɛɛ lɛ ayi, koni amɛkɛbashã afɔle amɛha Yehowa.” Kɛji Saul to eyiŋ lɛɛlɛŋ akɛ ekɛ kooloi lɛ baashã afɔle jio, jeee nakai ji eyiŋtoo jio lɛ, egbo toi. Saul enaaa ehe akɛ ‘eji bibioo yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ’ dɔŋŋ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ ha Saul na akɛ egbo Nyɔŋmɔ nɔ toi. Kɛkɛ Samuel kɛɛ lɛ akɛ: “Ani Yehowa náa shãa afɔlei kɛ gbee afɔlei ahe tsui tamɔ Yehowa gbee toiboo lo? Naa, toiboo hi fe afɔle . . . Gbii abɔ ni okwa Yehowa wiemɔ lɛ nɛɛ, lɛ hu ekwao maŋtsɛ lɛ yeli!”—1 Sam. 15:15, 17, 22, 23.

Beni Yehowa jie emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ ejɔɔmɔ kɛjɛ Saul nɔ lɛ, “mumɔ fɔŋ ko” bɔi Israel klɛŋklɛŋ maŋtsɛ lɛ haomɔ. Agbɛnɛ Saul bɔi David—nuu ni sɛɛ mli lɛ Yehowa kɛ maŋtsɛyeli lɛ baaha lɛ lɛ—he awuŋayeli, ni enáaa David he jwɛŋmɔ kpakpa hu. Saul ka shii abɔ akɛ ebaagbe David. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, beni Saul na akɛ “Yehowa kɛ David yɛ” lɛ, “Saul tsɔ David henyɛlɔ egbii lɛ fɛɛ.” Saul bɔ mɔdɛŋ akɛ egbɔbi David, ni efã po ni agbe osɔfoi 85 kɛ mɛi krokomɛi hu. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, Yehowa kwa Saul!—1 Sam. 16:14; 18:11, 25, 28, 29; 19:10, 11; 20:32, 33; 22:16-19.

Beni Filistibii lɛ batutua Israel ekoŋŋ lɛ, Saul yabi yelikɛbuamɔ kɛjɛ mumɔi atsɛlɔ ko dɛŋ, shi efee yaka. Enɔjetsɛremɔ lɛ, apila lɛ waa yɛ ta mli, ni egbe ehe. (1 Sam. 28:4-8; 31:3, 4) Ŋmalɛi lɛ wie kɛkɔ Israel klɛŋklɛŋ maŋtsɛ toigbolɔ lɛ he akɛ: “Saul gbo yɛ tɔ̃ ní etɔ̃ Yehowa nɔ kɛ Yehowa wiemɔ ní ebuuu lɛ hewɔ, ni asaŋ eyafee nii yɛ sisatsɛ́lɔ ŋɔɔ ekɛbi nii, shi ebiii Yehowa daaŋ gbee.”—1 Kron. 10:13, 14.

Saul nɔkwɛmɔnɔ gbonyo lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ Yehowa toi ni aaabo lɛ hi kwraa fe afɔle fɛɛ afɔle ni aaashã aha lɛ. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa.” (1 Yoh. 5:3) Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie anɔkwa sane ni tsakeee nɛɛ nɔ akɛ: Ja wɔfee toiboo dani Nyɔŋmɔ kɛwɔ baabɔ naanyo kɛya naanɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Saul je shishi akɛ hiɛnyiɛlɔ ni baa ehe shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mɛni hewɔ Samuel kɛɛ Saul akɛ “toiboo hi fe afɔle” lɛ?