Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔye Anɔkwa Daa yɛ Jeŋ ni Ayeee Anɔkwa yɛ Mli lɛ Mli

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔye Anɔkwa Daa yɛ Jeŋ ni Ayeee Anɔkwa yɛ Mli lɛ Mli

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔye Anɔkwa Daa yɛ Jeŋ ni Ayeee Anɔkwa yɛ Mli lɛ Mli

TAAKƐ kɔɔyɔɔ ni wɔmuɔ lɛ yɔɔ he fɛɛ he lɛ, anɔkwa ni ayeee lɛ ebu yɛ he fɛɛ he. Mɛi maleɔ, amɛŋmɛɔ nibii anɔ fe nine, amɛjuɔ, amɛwooo nyɔji ni amɛhiɛ mɛi, ni amɛshwãa yɛ guɔyeli mli ŋai gbɛi fɔji ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ he. Akɛni wɔyɛ mɛi ni feɔ nibii ni tamɔ nɛkɛ lɛ ateŋ hewɔ lɛ, bei pii lɛ wɔkɛ shihilɛi ni kaa wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaye anɔkwa lɛ kpeɔ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔya nɔ wɔye wɔmligbɛ henumɔ ni tsirɛɔ wɔ koni wɔkaye anɔkwa lɛ nɔ? Nyɛhaa wɔsusua nibii titrii etɛ ni baaye abua wɔ ni wɔfee nakai lɛ he. Nomɛi ji Yehowa gbeyei ni wɔɔshe, henilee kpakpa ni wɔɔná, kɛ wɔmii ni aaashɛ wɔnii ahe.

Yehowa Gbeyeishemɔ Kpakpa

Gbalɔ Yesaia ŋma akɛ: “Yehowa ji wɔkojolɔ, Yehowa ji wɔtatsɛ [loo wɔmlawolɔ], Yehowa ji wɔmaŋtsɛ, lɛ nɔŋŋ eeehere wɔyiwala.” (Yes. 33:22) Kɛ́ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni esa akɛ eye wɔnɔ lɛ, no haa wɔnáa Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ—su ni baaha wɔtsu wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaye henumɔ ni tsirɛɔ wɔ koni wɔkaye anɔkwa lɛ nɔ lɛ he nii lɛ. Abɛi 16:6 lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa gbeyeishemɔ haa mɔ jeɔ efɔŋ he.” Su nɛɛ jeee Nyɔŋmɔ oweletɔlɔ ko gbeyeishemɔ ni haa mɔ tsui faa waa, shi moŋ shwelɛ kpakpa ni anáa akɛ afeŋ nɔ ko ni esaaa wɔŋwɛi Tsɛ ni wɔhilɛkɛhamɔ kã etsui nɔ jogbaŋŋ lɛ hiɛ.—1 Pet. 3:12.

Sane ko ni ba mli lɛɛlɛŋ lɛ maa nɔ kpakpa ni jɛɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kpakpa mli kɛbaa lɛ nɔ mi. Ricardo kɛ eŋa, Fernanda, yajie shika ni naa shɛɔ Amerika dɔlai ohai kpawo kɛjɛ amɛshikatoohe lɛ. * Fernanda kɛ shika lɛ wo eshika kotoku lɛ mli ní ekaneee. Beni amɛkɛ shika lɛ eko wo nyɔji komɛi sɛɛ ni amɛyashɛ shĩa lɛ, amɛnaa kpɛ amɛhe akɛ shika ni yɔɔ Fernanda shika kotoku lɛ mli lɛ miihe ashɛ dɔlai ohai kpawo lɛ pɛpɛɛpɛ. Amɛmu sane naa akɛ: “Ekolɛ shika ni shikatoohe nitsulɔ lɛ ha wɔ lɛ fe nɔ.” Shishijee lɛ, kulɛ amɛmiitao ni amɛkɔ shika lɛ, akɛni amɛyɛ nyɔji babaoo ni amɛbaawo lɛ hewɔ. Ricardo tsɔɔ mli akɛ: “Wɔsɔle wɔbi Yehowa ni eha wɔná ekãa ni wɔkɛ shika lɛ aku sɛɛ kɛya. Shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔsa ehiɛ koni wɔkɛbo eŋaawoo ni yɔɔ Abɛi 27:11 lɛ toi lɛ ha wɔsumɔ akɛ wɔkɛ shika lɛ aku sɛɛ kɛya.”

Henilee ni akɛ Biblia lɛ Etsɔse Lɛ

Wɔbaanyɛ wɔtsɔse wɔhenilee kɛtsɔ Biblia lɛ ni wɔɔkase kɛ mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ baatsu nii lɛ nɔ. Ni no baaha ‘Nyɔŋmɔ wiemɔ ni hiɛ kã ni yɛ hewalɛ’ lɛ ashɛ wɔtsuii ahe, shi jeee wɔjwɛŋmɔi ahe kɛkɛ. Enɛ baatsirɛ wɔ koni “wɔba wɔjeŋ fɛfɛo [loo wɔye anɔkwa] yɛ nii fɛɛ mli.”—Heb. 4:12; 13:18.

Susumɔ João niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Fiofio lɛ ebahiɛ nyɔmɔ wulu ni naa shɛɔ Amerika dɔlai akpei enumɔ. Kɛkɛ ni efã kɛyahi maŋ kroko mli be mli ni ewoko nyɔmɔ ni ehiɛ lɛ. Afii kpaanyɔ sɛɛ lɛ, João na anɔkwale lɛ, ni ehenilee ni ekɛ Biblia etsɔse lɛ tsirɛ lɛ ni eyana mɔ ni ehiɛ lɛ nyɔmɔ lɛ koni ewo nyɔmɔ lɛ! Akɛni shika fioo ko pɛ João náa kɛkwɛɔ eŋa kɛ ebii ejwɛ lɛ hewɔ lɛ, mɔ ni ehiɛ lɛ nyɔmɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ daa nyɔɔŋ nɔ lɛ ebaanyɛ ewo nyɔmɔ lɛ eko.

Wɔmii ni Aaashɛ Wɔnii Ahe

Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ninámɔ kpeteŋkpele ji Nyɔŋmɔjamɔ, kɛji mɔ ko mii shɛ enii ahe lɛ. . . . Kɛ́ wɔyɛ ŋmãa kɛ hehaanii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.” (1 Tim. 6:6-8) Kɛ́ wɔha ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli nɛɛ kã wɔtsui nɔ lɛ, no baaha wɔkpoo amimyeli, guɔyeli mli nifeemɔi ni esaaa loo gbɛjianɔtoi ni nilee bɛ mli ni asusuɔ akɛ no baaha mɔ atsɔ niiatsɛ mra lɛ. (Abɛi 28:20) Paulo ŋaawoo lɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ hu baaye abua wɔ ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe kɛ nɔmimaa akɛ wɔnine baashɛ wɔhiamɔ nii lɛ anɔ.—Mat. 6:25-34.

Shi “nii pii ahe lakamɔ” lɛ hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔsusuɔ akɛ wɔhiɛ nyɛŋ akɔ̃ nii anɔ, ni wɔnyɛŋ wɔye amim. (Mat. 13:22) Susumɔ nuu ni ji Akan lɛ sane lɛ he okwɛ. Ena beni Israelbii lɛ fo Yordan Faa lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amimyeli ha eyeee shwelɛ ni ená akɛ eju jwiɛtɛi kɛ shika kɛ atade ni jara wa ni yɔɔ hàa nii ni aná yɛ Yeriko maŋ lɛ mli lɛ ateŋ lɛ nɔ. Nakai nifeemɔ lɛ ha ewala ŋmɛɛ lɛ. (Yosh. 7:1, 20-26) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ ni nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ hiɛjoomɔ srɔtoi fɛɛ he”!—Luka 12:15, Ga Biblia hee.

Ye Anɔkwa yɛ He ni Otsuɔ Nii yɛ Lɛ

Agbɛnɛ lɛ, nyɛhaa wɔsusuɔ shihilɛi komɛi ni baanyɛ aka wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaya nɔ wɔye anɔkwa yɛ nii fɛɛ mli lɛ he wɔkwɛa. Anɔkwa ni wɔɔye yɛ he ni wɔtsuɔ nii yɛ lɛ biɔ ni ‘wɔkashara nii’—kɛ́ eji nɔ ko ni mɛi krokomɛi fɔɔ feemɔ po. (Tito 2:9, 10) Jurandir ni tsuɔ nii yɛ maŋ nitsumɔ ko mli lɛ buɔ shika ni efiteɔ kɛfãa gbɛ lɛ he akɔntaa pɛpɛɛpɛ. Shi enanemɛi nitsulɔi krokomɛi lɛ buɔ akɔntaa ni haa ahaa amɛ shika ni fa fe nɔ ni amɛfiteɔ lɛ. Amɛnyɛɔ amɛfeɔ nakai ejaakɛ mɔ ni kwɛɔ amɛnɔ lɛ ŋmɛɔ nakai feemɔ gbɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ nɛɛ nɔŋŋ wie Jurandir hiɛ yɛ anɔkwa ni eyeɔ lɛ hewɔ, ni ehaaa efã gbɛ ni eyatsu nii eha nitsumɔ lɛ dɔŋŋ. Shi beni be shwie mli lɛ, akwɛ nitsumɔ lɛ woji amli, ni ajie Jurandir yi yɛ anɔkwa ni eyeɔ lɛ hewɔ. Agbɛnɛ hu, awó enɔ yɛ nitsumɔ lɛ mli.

André ni taoɔ jara ehaa enitsumɔhe lɛ, nitsumɔtsɛ lɛ kɛɛ lɛ ni eha mɛi ni kɛ amɛyeɔ jara lɛ awo shika ni esa akɛ amɛwo amɛha amɛ lɛ toi enyɔ. Wɔnyɛmi nuu lɛ sɔle eha Yehowa koni ená ekãa ni ekɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii. (Lala 145:18-20) Agbɛnɛ hu, ebɔ mɔdɛŋ ni egbala nɔ hewɔ ni enyɛŋ ekɛ enitsumɔtsɛ lɛ gbɛtsɔɔmɔi lɛ atsu nii lɛ mli eha lɛ—shi fɛɛ sɛɛ lɛ eŋɔɔɔ nɔ. No hewɔ lɛ, André kpa nitsumɔ ni awoɔ nyɔmɔ babaoo yɛ mli lɛ. Shi aaafee afi kome sɛɛ lɛ, etsutsu nitsumɔtsɛ lɛ tsɛ́ lɛ ni ebaatsu nitsumɔ lɛ ekoŋŋ, ni ema nɔ mi eha lɛ akɛ ehaŋ aha mɛi ni amɛkɛyeɔ jara lɛ awo shika ni esa akɛ amɛwo amɛha amɛ lɛ fe nine dɔŋŋ. Awó André nɔ akɛ mɔ ni kwɛɔ nitsulɔi krokomɛi anɔ.

Wo Nyɔji ni Ohiɛ Lɛ

Bɔfo Paulo wo Kristofoi aŋaa akɛ: “Nyɛkahiɛa mɔ ko mɔ ko nyɔmɔ.” (Rom. 13:8) Ekolɛ wɔbaajie wɔnaa akɛ, eja gbɛ akɛ wɔwooo nyɔmɔ ko akɛni mɔ ni wɔhiɛ lɛ nyɔmɔ lɛ ji niiatsɛ ni shika lɛ he ehiaaa lɛ lɛ hewɔ. Shi Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ fɔŋ faa nii ni ewooo nyɔmɔ.”—Lala 37:21.

Shi kɛ́ “nɔ ko ni wɔkpaaa gbɛ ba” ni no haaa wɔnyɛ wɔwo nyɔmɔ ni wɔhiɛ lɛ hu? (Jaj. 9:11NW) Francisco fa shika ni naa shɛɔ Amerika dɔlai akpei kpawo kɛjɛ Alfredo ŋɔɔ koni ekɛwo shika ni efa kɛhé etsu lɛ he nyɔmɔ. Shi akɛni Francisco ná naagbai komɛi yɛ nitsumɔ ni etsuɔ lɛ mli hewɔ lɛ, enyɛɛɛ ewo nyɔmɔ lɛ yɛ be ni etsɔɔ lɛ naa. Etee Alfredo ŋɔɔ koni ekɛ lɛ ayasusu nɔ ni eba lɛ he, ni Alfredo kpɛlɛ ní ewo nyɔmɔ lɛ fiofio.

Kaafee Osato

Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ gbonyo ni Anania kɛ eŋa Safira ni hi klɛŋklɛŋ afii 100 Kristofoi asafo lɛ mli lɛ fee lɛ he okwɛ. Amɛhɔ̃ɔ amɛshikpɔŋ ko, ni amɛkɛ shikpɔŋ lɛ yinii lɛ fã baha bɔfoi lɛ, shi amɛkwa amɛkɛɛ akɛ yinii lɛ fɛɛ amɛkɛba lɛ. Amɛmiisumɔ ni amɛna hiɛ yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ akɛ amɛfeɔ ejurɔ waa tsɛbelɛ ejeee nakai. Shi Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ bɔfo Petro ni ekpa amɛsatofeemɔ lɛ he mama, ni Yehowa tswa amɛ nɔ̃ ni amɛgboi.—Bɔf. 5:1-11.

Nɔ ni tamɔɔɔ Anania kɛ Safira ni ewieee anɔkwale lɛ, Biblia ŋmalɔi lɛ wie anɔkwale ní amɛshiuuu sane nɔ. Mose bɔ etsui nɔ ni wo ni no hewɔ lɛ ahaaa eya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he amaniɛ ní eshiuuu nɔ ko nɔ. (4 Mose 20:7-13) Nakai nɔŋŋ, Yona tsimɔɔɔ fãtɔi ni ejie amɛkpo dani eyashiɛ yɛ Ninive lɛ nɔ, asaŋ etsimɔɔɔ nɔ ni ejie amɛkpo beni eyashiɛ yɛ jɛmɛ sɛɛ lɛ hu nɔ. Moŋ lɛ, eŋmala amɛ eshwie shi.—Yona 1:1-3; 4:1-3.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, taakɛ nɔ ni ba yɛ Nathalia ni eye afii 14 lɛ nɔ yɛ skul lɛ maa nɔ mi lɛ, ebiɔ ekãa dani mɔ baanyɛ awie anɔkwale, kɛ́ nakai feemɔ baaha nɔ ko po aŋmɛɛ lɛ. Nathalia kwɛ skul kaa ni amɛfee lɛ mli ni ena akɛ hetoo ko ni etsɔɔlɔ lɛ ekadi akɛ eja lɛ ejaaa. Eyɛ mli akɛ Nathalia le akɛ, kɛ́ ekɛɛ etsɔɔlɔ lɛ no baaha yibɔ ni ená yɛ kaa lɛ mli lɛ nɔ agbɔ babaoo moŋ, shi ebɔ etsɔɔlɔ lɛ amaniɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi etee nɔ etsɔse mi akɛ, kɛ́ masa Yehowa hiɛ lɛ, esa akɛ mawie anɔkwale. Kɛ́ miwooo mitsɔɔlɔ lɛ toi nɔ kulɛ, mihenilee baagba minaa.” Tsɔɔlɔ lɛ hiɛ sɔ bɔ ni Nathalia wieɔ anɔkwale lɛ.

Anɔkwayeli—Su ni Woɔ Yehowa Hiɛ Nyam

Giselle, ni ji oblayoo ko ni eye afii 17 lɛ na shika kotoku ko ni woji kɛ shika ni naa shɛɔ Amerika dɔlai 35 yɛ mli. Eyana eskul nɔkwɛlɔi lɛ koni amɛto gbɛjianɔ ni akɛ shika kotoku lɛ aha nɔtsɛ lɛ. Nyɔɔŋ kome sɛɛ lɛ, skul lɛ nɔkwɛlɔ lɛ sɛɛmɔ lɛ kane wolo ko etsɔɔ Giselle klasbii lɛ fɛɛ kɛjie Giselle yi yɛ enɔkwayeli lɛ hewɔ, ni ejie efɔlɔi lɛ hu yi yɛ tsɔsemɔ kpakpa ni amɛkɛha Giselle kɛ Nyɔŋmɔjamɔ su ni amɛdu amɛwo emli lɛ hewɔ. Giselle ‘nifeemɔnii kpakpai’ lɛ wo Yehowa hiɛ nyam.—Mat. 5:14-16.

Ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani mɔ ko baanyɛ aye anɔkwa yɛ ‘hesuɔlɔi, shika suɔlɔi, shwãlɔi, hewolɔi kɛ mɛi ni he tseee loo mɛi ni yeee anɔkwa’ lɛ ateŋ. (2 Tim. 3:2) Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa gbeyeishemɔ kpakpa, henilee ni akɛ Biblia lɛ etsɔse, kɛ mɔmii ni aaashɛ enii ahe lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyaa nɔ wɔyeɔ anɔkwa yɛ jeŋ ni ayeee anɔkwa yɛ mli lɛ mli. Agbɛnɛ hu, ehaa naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔkɛ Yehowa, ni ji ‘jalɔ ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ’ lɛ teŋ lɛ mli waa.—Lala 11:7.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Kɛ́ wɔsheɔ Yehowa gbeyei lɛɛlɛŋ lɛ, wɔbaaye anɔkwa yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Anɔkwa ni wɔyeɔ lɛ woɔ Yehowa hiɛ nyam