Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onáa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he Miishɛɛ Lɛɛlɛŋ?

Ani Onáa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he Miishɛɛ Lɛɛlɛŋ?

Ani Onáa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he Miishɛɛ Lɛɛlɛŋ?

LORRAINE kɛɛ akɛ: “Beni mibɔi Biblia lɛ kanemɔ daa lɛ, mibana lɛ akɛ eji jatsu ko ni kã minɔ moŋ fe ni maná ekanemɔ he miishɛɛ. Ewa kɛha mi akɛ manu nɔ ni mikaneɔ lɛ shishi, no hewɔ lɛ bei pii kɛ́ miikane lɛ mijwɛŋmɔ kpaa shi.”

Mɛi krokomɛi hu kɛɛ beni amɛbɔi Biblia lɛ kanemɔ lɛ, no mli lɛ amɛnáaa ekanemɔ he miishɛɛ. Kɛlɛ, amɛtee nɔ amɛkane, ejaakɛ amɛle akɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ ní amɛbaakane lɛ ji nifeemɔ ni sa. Marc kɛɛ akɛ: “Ewaaa akɛ wɔɔha nibii komɛi aha wɔfolɔ Biblia kanemɔ kɛ aŋkro nikasemɔ mli. Ehe bahia ni masɔle waa ni mamia mihiɛ hu dani minyɛ mikɛ Biblia kanemɔ fata nibii ni he hiaa ni mifeɔ daa lɛ ahe.”

Mɛni obaanyɛ ofee koni oná hiɛsɔɔ kpele kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma, ni ji Biblia lɛ? Te obaafee tɛŋŋ oná ekanemɔ he miishɛɛ lɛ? Susumɔ ŋaawoi ni nyiɛ sɛɛ lɛ ahe okwɛ.

Otii kɛ Gbɛi Anɔ ni Oootsɔ Ofee

Be fɛɛ be ni obaakane Biblia lɛ, sɔlemɔ ni oha ojwɛŋmɔ ahi nikanemɔ lɛ nɔ. Sɔlemɔ obi Yehowa ni eye ebua bo ni oná e-Wiemɔ lɛ kasemɔ he miishɛɛ. Kpa lɛ fai ni egbele ojwɛŋmɔ kɛ otsui mli koni onyɛ onu enilee lɛ shishi jogbaŋŋ. (Lala 119:34) Kɛ́ okaseee Biblia lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ewaaa akɛ ekasemɔ baatsɔ jatsu kɛha bo, ni ekolɛ onáŋ he miishɛɛ akɛ oooya nɔ okase. Lynn kɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ, mikaneɔ nii oyayaayai ni no haaa mayɔse otii ni he hiaa lɛ. Bei pii lɛ, miyɔseee otii titrii ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ. Shi misɔleɔ bɔni afee ni manyɛ maye mihe nɔ, ni enɛ yeɔ ebuaa mi ni mijwɛŋmɔ hiɔ nɔ ni mikaneɔ lɛ nɔ.”

Buu nɔ ni okaseɔ lɛ akɛ nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ. Kaimɔ akɛ, kɛ́ onu Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi ni okɛtsu nii lɛ, ebaaha oná wala. No hewɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ waa ni otao otii ni he baaba sɛɛnamɔ kɛha bo ni okɛtsu nii. Chris kɛɛ akɛ: “Mitaoɔ otii ni baaha mana susumɔi kɛ sui gbohii ni miyɔɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ mɛi ni ŋmala Biblia lɛ kɛ wɔwoji lɛ kɛ mi ekpeko pɛŋ moŋ, shi kɛ́ mikwɛ bɔ ni mináa saji ni yɔɔ woji nɛɛ amli lɛ he sɛɛ lɛ, ehaa mináa miishɛɛ waa.”

Okɛ otii ni obaanyɛ oshɛ he amamɔ ohiɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okase nibii hei yɛ Biblia mli gbɔmɛi lɛ ahe. Kɛ́ okwɛ Insight on the Scriptures lɛ loo Watch Tower Publications Index lɛ mli lɛ, obaanyɛ oná amɛteŋ mɛi babaoo ahe saji ni sa kadimɔ. Beni okaseɔ Biblia mli gbɔmɛi—hii kɛ yei—nɛɛ ahe saji ni onaa akɛ amɛji gbɔmɛi diɛŋtsɛ ni yɔɔ sui kɛ henumɔi lɛ, nɔ ni okaseɔ yɛ amɛhe lɛ baaná ona hewalɛ waa.

Taomɔ gbɛi hei ni oootsɔ nɔ okɛ mɛi asusu Ŋmalɛi lɛ ahe. (Bɔf. 17:2, 3) Kɛ́ Sophia miikase nii lɛ, ekɛ oti ni tamɔ nakai maa ehiɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mishwelɛ ji ni makase gbɛi hei ni manyɛ matsɔ nɔ mikɛ mɛi asusu nii ahe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu yɛ shihilɛi krokomɛi amli, bɔni afee ni manyɛ magbála Biblia mli anɔkwalei lɛ amli jogbaŋŋ. Bɔ ni Buu-Mɔɔ gbálaa nii amli lɛ yeɔ ebuaa jogbaŋŋ yɛ enɛ gbɛfaŋ.”—2 Tim. 2:15.

Feemɔ Biblia mli saji lɛ ahe mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli. Hebribii 4:12 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã.” Kɛ́ ookane Ŋmalɛi lɛ, feemɔ nɔ ni Biblia mli gbɔmɛi lɛ naa lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli koni Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ hiɛ akã yɛ ojwɛŋmɔ mli. Bɔɔ mɔdɛŋ ni onu saji ni amɛnu lɛ ni onu nii ahe tamɔ bɔ ni amɛnu nii ahe lɛ. Okɛ amɛniiashikpamɔi lɛ ato shihilɛi pɔtɛi komɛi ni okɛkpeɔ lɛ ahe. Kasemɔ nii kɛjɛ gbɛ ni amɛtsɔ nɔ amɛtsu shihilɛi ahe nii lɛ mli. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaaha onu Biblia mli saji lɛ ashishi jogbaŋŋ ni ohiɛ kpaŋ saji nɛɛ anɔ.

Ŋɔɔ be kɛsusu ŋmalɛi ni amɛshishinumɔ wala lɛ kɛ mligbalamɔ ni akɛha yɛ amɛhe lɛ he, koni onyɛ onu shishi jogbaŋŋ. Ŋɔɔ be ni fa kɛkase nii be fɛɛ be. Ekolɛ okɛ sanebimɔi komɛi ni sa kadimɔ ní ebaabi ni opɛi nii amli yɛ he baakpe. Taomɔ shishinumɔ ni yɔɔ wiemɔi ni okɛkpeko pɛŋ lɛ asɛɛ, susumɔ shishigbɛ niŋmai lɛ ahe, ni okane ŋmalɛi krokomɛi ni akadi yɛ o-Biblia lɛ mli akɛ amɛkɔɔ ŋmalɛi ni okaneɔ lɛ ahe yɛ gbɛ ko nɔ lɛ. Babaoo ni onuɔ nibii ni okaneɔ lɛ ashishi ni okɛtsuɔ nii lɛ, babaoo ni obaaná Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma lɛ he miishɛɛ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, obaanyɛ okɛɛ tamɔ bɔ ni lalatsɛ lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Miŋɔ [Yehowa] odasei lɛ mifee migbɛfaŋ nɔ kɛmiiya naanɔ, ejaakɛ nomɛi ahe miishɛɛ mitsui náa.”—Lala 119:111.

Okɛ oyaiyeli akakase nɔ ni okaseɔ lɛ. Ŋɔɔ be ni fa bɔ ni sa okɛfee aŋkro nikasemɔ lɛ. Kaaha be ni okɛfeɔ aŋkro nikasemɔ lɛ ye kɛbote be ni oto ni okɛsaa ohe kɛha asafoŋ kpeei lɛ mli. Raquel kɛɛ akɛ: “Bei pii lɛ, mifeɔ kpɛŋŋ aahu akɛ mijwɛŋmɔ nyɛɛɛ ahi nikasemɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, mina akɛ kɛ́ mikɛ be kuku kase nii lɛ mináa he sɛɛ. Nikasemɔi ni tamɔ nakai lɛ yeɔ ebuaa mi ni mináa nɔ ni mikaseɔ lɛ he sɛɛ waa.” Chris kɛɛ akɛ: “Kɛ́ mitɛjeee mihe kɛkaseee nii lɛ, mihenilee gbáa minaa ejaakɛ nɔ ko fioo pɛ ni kaa miyitsoŋ. Bei pii lɛ, nɔ ni mikaseɔ lɛ shɛɛɛ mitsui he.” No hewɔ lɛ, too otsui shi.

Ná shwelɛ kpele oha Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ. Bɔfo Petro kɛɛ akɛ: “Nyɛshwea wiemɔ lɛ mli fufɔ krɔŋŋ lɛ tamɔ fufɔbii ní afɔ́ bianɛ, koni nyɛdara yɛ mli kɛná yiwalaheremɔ.” (1 Pet. 2:2) Ebiii ni gbekɛbii aná shwelɛ akɛ amɛaaye fufɔ. Amɛná nakai shwelɛ lɛ kɛjɛ amɛfɔmɔ mli. Shi Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ wɔná shwelɛ kɛha Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ. Kɛ́ okaneɔ Biblia lɛ baafa kome ko pɛ daa gbi lɛ, etsɛŋ ni obaaná nakai shwelɛ lɛ. Etsɛŋ ni nɔ ni kulɛ etamɔ nɔ ni efeemɔ wa kɛha bo lɛ baatse onaa.

Jwɛŋmɔ Ŋmalɛi ni okaneɔ lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu lɛ, kɛ́ ojwɛŋ nɔ ni okaneɔ lɛ nɔ lɛ, obaaná he sɛɛ waa. Enɛ baaye abua bo ni okɛ ŋmalɛ mli saji ni ole momo lɛ ato nɔ ni okaneɔ lɛ he. Etsɛŋ ni obaaná nilee babaoo—jwetri ni haa mɔmii shɛɔ ehe lɛ.—Lala 19:15; Abɛi 3:3.

Ejeee Be Fitemɔ

Ebiɔ hiɛmiamɔ dani abaanyɛ aya nɔ akase nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ, shi nakai feemɔ kɛ jɔɔmɔi babaoo baa. No baaha onu ŋmalɛi lɛ ashishi jogbaŋŋ. (Heb. 5:12-14) Sɛɛyoomɔ kɛ nilee ni onáa kɛjɛɔ Ŋmalɛi ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ mli lɛ haa onáa miishɛɛ, otsui nyɔɔ omli, ni otoiŋ jɔɔ bo. Nilee ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ mli lɛ ji “walatso” kɛha mɛi ni kaneɔ ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ.—Abɛi 3:13-18.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni oookase fitsofitso lɛ baanyɛ aha otsɔ mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ. (Abɛi 15:14) Enɛ baaye abua bo ni ojɛ otsui mli okɛ ŋaawoo ni damɔ Biblia lɛ nɔ pɛ aha. Kɛ́ odamɔ nɔ ni okane yɛ Ŋmalɛi lɛ, kɛ woji ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ efee lɛ mli lɛ nɔ okpɛ oyiŋ lɛ, Yehowa Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ baawaje bo ni otsui baanyɔ omli. (Mat. 24:45) Obaaná jwɛŋmɔ ni ja, ni Yehowa Wiemɔ lɛ baaná osusumɔi, onifeemɔi, kɛ owiemɔi anɔ hewalɛ. Kɛfata he lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ yɛ Nyɔŋmɔ jámɔ mli lɛ baashwere.—Lala 1:2, 3.

Kɛ́ osumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ otsui fɛɛ lɛ, no baatsirɛ bo koni okɛ mɛi agba ohemɔkɛyeli lɛ he sane. Enɛ hu baanyɛ aha oná jɔɔmɔi babaoo. Sophia miibɔ mɔdɛŋ koni enyɛ ekai ŋmalɛi srɔtoi ni ebaanyɛ ekɛtsu nii yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli bɔni afee ní etoibolɔi lɛ abo lɛ toi, koni no aha enyɛ etsu e-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ kɛ miishɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ mikwɛ bɔ ni mɛi feɔ amɛnii amɛhaa yɛ Biblia lɛ mli saji ahe lɛ, ehaa mináa miishɛɛ pam.”

Shi jɔɔmɔ ni fe fɛɛ ni anáa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ he miishɛɛ ni anáa lɛ mli ji wekukpãa gbagbalii ní bakãa wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. Biblia lɛ ni okaseɔ lɛ haa onuɔ eshishitoo mlai lɛ ashishi, ni ehaa ohiɛ sɔɔ esuɔmɔ, ejalɛsaneyeli, kɛ ejurɔ ni efeɔ lɛ. Nɔ ko nɔ ko bɛ ni he hiaa loo ehaa anáa jɔɔmɔi babaoo fe enɛ. Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ. Hɛɛ, nakai ni ooofee lɛ jeee be fitemɔ.—Lala 19:8-12.

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

KANEMƆ NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ: OTII KƐ GBƐI ANƆ NI OOOTSƆ OFEE

▪ Be fɛɛ be ni obaakane Biblia lɛ, sɔlemɔ ni oha ojwɛŋmɔ ahi nikanemɔ lɛ nɔ.

▪ Buu nɔ ni okaseɔ lɛ akɛ nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ.

▪ Okɛ otii ni obaanyɛ oshɛ he amamɔ ohiɛ.

▪ Taomɔ gbɛi hei ni oootsɔ nɔ okɛ mɛi asusu Ŋmalɛi lɛ ahe.

▪ Feemɔ Biblia mli saji lɛ ahe mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli.

▪ Ŋɔɔ be kɛsusu ŋmalɛi ni amɛshishinumɔ wala lɛ kɛ mligbalamɔ ni akɛha yɛ amɛhe lɛ he, koni onyɛ onu shishi jogbaŋŋ.

▪ Okɛ oyaiyeli akakase nɔ ni okaseɔ lɛ.

▪ Ná shwelɛ kpele oha Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.

▪ Jwɛŋmɔ Ŋmalɛi ni okaneɔ lɛ nɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Feemɔ ohe mfoniri akɛ oyɛ shihilɛ ko ni tamɔ Biblia mli sane ni okaneɔ lɛ mli