Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Eji Anɔkwale akɛ Abraham Ná Yomai?

Ani Eji Anɔkwale akɛ Abraham Ná Yomai?

Ani Eji Anɔkwale akɛ Abraham Ná Yomai?

BIBLIA lɛ kɛɔ akɛ, yomai fata shĩa kooloi ni Farao kɛke Abraham lɛ ahe. (1 Mose 12:16) Beni Abraham tsulɔ lɛ fã gbɛ kakadaŋŋ kɛtee Mesopotamia lɛ, ‘eŋɔ enuŋtsɔ yomai lɛ ateŋ nyɔŋma’ kɛtee. No hewɔ lɛ, Biblia lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ afi 1,000 D.Ŋ.B. afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, no mli lɛ Abraham yɛ yomai.—1 Mose 24:10.

Mɛi komɛi ekpɛlɛɛɛ sane nɛɛ nɔ. Wolo ko (New International Version Archaeological Study Bible) bɔ amaniɛ akɛ: “Nilelɔi komɛi kɛɔ akɛ saji ni atsĩ yomai atã yɛ mli nɛɛ jeee anɔkwale, ejaakɛ mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ, Abraham be lɛ sɛɛ tɔ̃ɔ, yɛ aaafee afi 1200 D.Ŋ.B., ni abɔi yomai kɛnitsumɔ yɛ hei babaoo akɛ shĩa kooloi.” No hewɔ lɛ, amɛsusuɔ akɛ Biblia mli amaniɛbɔi fɛɛ ni tsɔɔ ákɛ akɛ yomai tsu nii akɛ shĩa kooloi dani afɔ Abraham kɛ agbɛnɛ hu yɛ ebeaŋ lɛ jeee anɔkwale.

Shi nilelɔi krokomɛi tsɔɔ mli akɛ, eyɛ mli akɛ afi 1,000 D.Ŋ.B. afii lɛ naagbee gbɛ ni yomai bafee shĩa kooloi ni he hiaa waa moŋ, shi no etsɔɔɔ ákɛ akɛ yomai tsuuu nii yɛ afii ni tsɔ afii nɛɛ ahiɛ lɛ mli. Aŋma yɛ wolo ko (Civilizations of the Ancient Near East) mli akɛ: “Niiamlitaomɔ ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ, akɛ yomai tsu nii akɛ shĩa kooloi yɛ Arabia wuoyi-bokagbɛ aaafee afi 2,000 [D.Ŋ.B.] afii lɛ amli. Shishijee mli lɛ, ekolɛ alɛ̀ amɛ yɛ amɛfufɔ nu, amɛhetsɔi, amɛhewolo, kɛ amɛloo hewɔ, shi etsɛɛɛ ni ana akɛ abaanyɛ akɛ jatsui atere amɛ kɛfã gbɛ.” Yomai awui kɛ blema nibii krokomɛi ni ana lɛ maa nɔ mi akɛ, nɔ ni wolo nɛɛ wie ákɛ akɛ yomai tsu nii akɛ shĩa kooloi yɛ afii ni tsɔ Abraham be lɛ hiɛ lɛ amli lɛ baanyɛ afee anɔkwale.

Blema niŋmai hu yeɔ enɛ he odase. Aŋma yɛ wolo ni atsĩ tã yɛ kuku ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ mli akɛ: “Yɛ Mesopotamia lɛ, atsĩ kooloo nɛɛ [yoma] tã yɛ kiunifɔm niŋmai amli, ni anaa ehe mfoniri yɛ naasɔomɔ nii anɔ, ni tsɔɔ akɛ beni shɛɔ afi 1,000 D.Ŋ.B. afii lɛ shishijee gbɛ” ni ji Abraham beaŋ “lɛ, ekolɛ abɔi yomai kɛnitsumɔ yɛ Mesopotamia.”

Nilelɔi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ jarayelɔi ni jɛ Arabia Wuoyigbɛ ni tsuɔ tsofa kɛ ŋma he nii lɛ kɛ amɛjatsui lɛ tereɔ yomai kɛfãa gbɛ kɛtsɔɔ shia ŋa nɔ kɛyaa kooyigbɛ hei tamɔ Mizraim kɛ Siria, ni no ha akɛ yomai bɔi nitsumɔ yɛ hei nɛɛ. Eeenyɛ efee akɛ, yɛ afi 2,000 D.Ŋ.B. tɔ̃ɔ lɛ, jarayeli nɛɛ ehe shi momo. Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, 1 Mose 37:25-28 lɛ wie Ishmaelbii jarayelɔi komɛi ni kɛ tsofa kɛ ŋma tere yomai kɛfã gbɛ kɛtee Mizraim lɛ he, ni enɛ ba aaafee afii oha yɛ Abraham be lɛ sɛɛ.

Eyɛ mli akɛ, ekolɛ yɛ afi 1,000 D.Ŋ.B. afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, akɛ yomai tsuuu nii yɛ hei babaoo yɛ Asia Wuoyi-Anaigbɛ moŋ, shi odaseyeli yɛ ni maa nɔ mi akɛ, akɛ yomai tsu nii yɛ kpokpaa nɛɛ nɔ hei komɛi yɛ nakai beaŋ. No hewɔ lɛ, wolo ko (The International Standard Bible Encyclopedia) mu sane naa akɛ: “Ehe ehiaaa dɔŋŋ akɛ, abuɔ amaniɛbɔi ni tsɔɔ ákɛ akɛ yomai tsu nii akɛ shĩa kooloi yɛ afii ni tsɔ Abraham be lɛ hiɛ lɛ amli lɛ akɛ amɛjeee anɔkwale, ejaakɛ ana blema nibii babaoo ni yeɔ odase akɛ, akɛ yomai tsu nii akɛ shĩa kooloi yɛ afii ni tsɔ Abraham be lɛ hiɛ lɛ amli.”