Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ Lɛ?

Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ Lɛ?

Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ Lɛ?

“Hejɔɔmɔ gbi yeli ko kã shi kɛ̃ ha Nyɔŋmɔ maŋ lɛ.”—HEB. 4:9.

1, 2. Kɛ́ wɔkane 1 Mose 2:1-3 lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ gbi ni ji gbi kpawo lɛ he, ni mɛɛ sanebimɔi enɛ teɔ lɛ shi?

MOSE Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ yitso kome lɛ haa wɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbii ekpaa saa shikpɔŋ lɛ nɔ koni adesai anyɛ ahi nɔ. Gbii nɛɛ jeee gbii ni ŋmɛlɛtswai 24 yɔɔ mli, shi moŋ lɛ eji be kplaŋŋ, ni Biblia lɛ wieɔ yɛ gbii nɛɛ eko fɛɛ eko naagbee he akɛ: “Ni je na ni je tsɛre.” (1 Mose 1:5, 8, 13, 19, 23, 31) Shi beni Biblia lɛ wieɔ gbi ni ji gbi kpawo lɛ he yɛ 1 Mose 2:1-3 lɛ, ekɛ wiemɔ ni ji “ni je na ni je tsɛre” lɛ tsuuu nii.

2 Wiemɔ ni ji “ni je na ni je tsɛre” ni Biblia lɛ kɛtsuuu nii beni ewieɔ gbi ni ji gbi kpawo lɛ—ni ji Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ “gbi” lɛ—he lɛ tsɔɔ akɛ, beni Mose ŋma eklɛŋklɛŋ wolo yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ gbi nɛɛ bako naagbee. Ani Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ gbi lɛ miiya nɔ lolo? Kɛ́ nakai ni lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔbote hejɔɔmɔ gbi nɛɛ mli ŋmɛnɛ? Ehe miihia waa ni wɔle sanebimɔi nɛɛ ahetoo.

Ani Yehowa ‘Miijɔɔ’ Ehe lolo?

3. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Yohane 5:16, 17 lɛ tsɔɔ akɛ gbi ni ji gbi kpawo lɛ miiya nɔ lolo yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli?

3 Wɔyɛ yiŋtoi enyɔ ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔmu sane naa akɛ yɛ Yesu kɛ mra be mli Kristofoi lɛ abeaŋ fɛɛ lɛ, gbi ni ji gbi kpawo lɛ miiya nɔ lolo. Klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ nɔ ni Yesu kɛɛ mɛi ni wie amɛshi lɛ beni etsá mɛi yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ, akɛni amɛsusu akɛ nakai ni efee lɛ tsɔɔ akɛ eetsu nii lɛ hewɔ lɛ he okwɛ. Nuŋtsɔ lɛ kɛɛ amɛ akɛ: ‘Mitsɛ miitsu nii kɛbashi be nɛɛ, no hewɔ ni mi hu mitsuɔ lɛ.’ (Yoh. 5:16, 17) Mɛni ji oti ni yɔɔ wiemɔ nɛɛ mli? Yesu henyɛlɔi lɛ folɔ enaa akɛ eetsu nii yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ. Ekɛ wiemɔ ni ji “mitsɛ miitsu nii” lɛ ha amɛ hetoo. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Yesu miikɛɛ mɛi ni wie amɛshi lɛ lɛ akɛ: ‘Mi kɛ mi-Tsɛ miitsu nitsumɔ kome too lɛ nɔŋŋ. Kɛ́ mi-Tsɛ etee nɔ etsu nii yɛ afii akpei abɔ ni ekɛmiijɔɔ ehe lɛ mli lɛ, no lɛ mi hu miyɛ hegbɛ akɛ miyaa nɔ mitsuɔ nii yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ po nɔ.’ Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ ebeaŋ lɛ, gbi ni ji gbi kpawo lɛ ni Nyɔŋmɔ jɔɔ ehe kɛjɛ nibɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli lɛ miiya nɔ lolo, shi Nyɔŋmɔ miitsu nii koni eha eyiŋtoo kɛha adesai kɛ shikpɔŋ lɛ aba mli. *

4. Yɛ nɔ ni Paulo wie lɛ naa lɛ, mɛɛ yiŋtoo kroko yɔɔ ni tsɔɔ akɛ gbi ni ji gbi kpawo lɛ miiya nɔ lolo yɛ ebeaŋ?

4 Bɔfo Paulo kɛ yiŋtoo ni ji enyɔ lɛ ha. Dani Paulo baatsɛ 1 Mose 2:2 lɛ yisɛɛ kɛkɔ Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ he lɛ, akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni eŋma akɛ: ‘Wɔ mɛi ni wɔhe wɔye lɛ wɔmiibote nakai hejɔɔmɔ lɛ mli.’ (Heb. 4:3, 4, 6, 9) No hewɔ lɛ, gbi ni ji gbi kpawo lɛ miiya nɔ lolo yɛ Paulo beaŋ. Mɛɛ be gbi ni ji gbi kpawo lɛ baaba naagbee?

5. Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ gbi ni ji gbi kpawo lɛ sɛɛ, ni mɛɛ be nakai yiŋtoo lɛ baaba mli kɛmɔ shi?

5 Bɔni afee ni wɔha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, esa akɛ wɔha yiŋtoo ni yɔɔ gbi ni ji gbi kpawo lɛ sɛɛ lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli. Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ yitso 2:3 lɛ tsɔɔ wɔ yiŋtoo lɛ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ jɔɔ gbi ni ji gbi kpawo lɛ, ni efee lɛ krɔŋkrɔŋ.’ Yehowa ‘fee’ nakai gbi lɛ ‘krɔŋkrɔŋ’ ejaakɛ ehala nakai gbi lɛ akɛ gbi ni ebaaha eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ aba mli kɛmɔ shi. Nakai yiŋtoo lɛ ji, ni hii kɛ yei ni baabo lɛ toi lɛ ahi shikpɔŋ lɛ nɔ, koni amɛkwɛ shikpɔŋ lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ nɔ lɛ nɔ. (1 Mose 1:28) Nakai yiŋtoo lɛ hewɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo ni ji “hejɔɔmɔ gbi lɛ nuŋtsɔ” lɛ “miitsu nii kɛbashi be nɛɛ.” (Mat. 12:8) Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ gbi lɛ baaya nɔ kɛyashi eyiŋtoo ni yɔɔ nakai gbi lɛ sɛɛ lɛ baaba mli kɛmɔ shi yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee.

‘Kaanyiɛ Nakai Toigbele Okadi lɛ Sɛɛ’

6. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii baanyɛ afee kɔkɔbɔɔ kɛha wɔ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli?

6 Nyɔŋmɔ ha eyiŋtoo lɛ fee faŋŋ kɛha Adam kɛ Hawa, shi amɛfeee nɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ baakpã gbee. Yɛ Adam kɛ Hawa toigbele lɛ sɛɛ lɛ, adesai akpekpei abɔ krokomɛi hu egbo toi. Israelbii, ni ji Nyɔŋmɔ webii lɛ po gbo Nyɔŋmɔ nɔ toi shii abɔ. Ni Paulo bɔ ebeaŋ Kristofoi lɛ kɔkɔ akɛ, kɛ́ amɛkwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ amɛteŋ mɛi komɛi baatsɔmɔ toigbolɔi tamɔ blema Israelbii lɛ. Eŋma akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ, koni wɔbote nakai hejɔɔmɔ lɛ mli, ní mɔ ko akanyiɛ nakai toigbele okadi lɛ sɛɛ ni egbee shi.” (Heb. 4:11) Nɔ ni Paulo wie lɛ tsɔɔ akɛ toigbolɔi nyɛŋ abote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli. Mɛni sane nɛɛ tsɔɔ kɛha wɔ? Ani etsɔɔ akɛ kɛ́ wɔfee nɔ ko ni kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kpãaa gbee yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔboteŋ Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli? Ehe miihia waa ni wɔle sanebimɔ nɛɛ hetoo, ni wɔbaawie he babaoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaasusu nɔkwɛmɔnɔ gbonyo ni Israelbii lɛ fee kɛ nɔ hewɔ ni amɛboteee Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli lɛ he.

“Kɛ́ Amɛbote Mihejɔɔmɔ lɛ Mli, Fĩi!”

7. Mɛɛ yiŋtoo hewɔ Yehowa jie Israelbii lɛ kɛjɛ nyɔŋyeli shishi yɛ Mizraim lɛ, ni mɛni akpa gbɛ kɛjɛ Israelbii lɛ adɛŋ?

7 Yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, Yehowa ha etsulɔ Mose le yiŋ ni eto yɛ Israelbii lɛ ahe. Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ: “Mikpleke shi mibajie amɛ yɛ Mizraimbii lɛ adɛŋ, ni mafa amɛ kɛjɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya shikpɔŋ kpakpa ni da, shikpɔŋ ni fufɔ kɛ wo hoɔ yɛ nɔ lɛ nɔ.” (2 Mose 3:8) Yiŋtoo hewɔ ni Yehowa jie Israelbii lɛ “yɛ Mizraimbii lɛ adɛŋ” ji, ni ekɛ amɛ afee emaŋ taakɛ ewo amɛblematsɛ Abraham shi lɛ. (1 Mose 22:17) Nyɔŋmɔ ha Israelbii lɛ mlai ni baaye abua amɛ koni toiŋjɔlɛ ahi amɛ kɛ lɛ teŋ. (Yes. 48:17, 18) Ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: ‘Kɛji nyɛaabo migbee toi nyɛye mikpaŋmɔ [ni ji mlai ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli] lɛ lɛ, no lɛ nyɛaatsɔ mi diɛŋtsɛ minɔ̃ yɛ maji fɛɛ ateŋ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ lɛ minɔ̃ŋ.’ (2 Mose 19:5, 6) No hewɔ lɛ, ja Israelbii lɛ eye Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔ dani Nyɔŋmɔ baabu amɛ akɛ emaŋ.

8. Eji Israelbii lɛ bo Nyɔŋmɔ toi kulɛ, te amɛshihilɛ baaji aha tɛŋŋ?

8 Eji Israelbii lɛ bo Nyɔŋmɔ gbee toi kulɛ, bo lɛ susumɔ bɔ ni amɛshihilɛ baaji aha lɛ he! Yehowa baajɔɔ amɛŋmɔji, amɛweintromii, kɛ amɛkooloi lɛ anɔ. Kulɛ amɛhenyɛlɔi lɛ yeŋ amɛnɔ. (Nyɛkanea 1 Maŋtsɛmɛi 10:23-27.) Beni Mesia lɛ baaba lɛ, kulɛ ebaabanina Israelbii lɛ akɛ maŋ ni eye ehe, shi jeee maŋ ni Romabii lɛ miiye nɔ. Kulɛ Israel maŋ lɛ baatsɔ maŋ ni maji krokomɛi baasumɔ ni amɛkase amɛ, ni no baafee odaseyeli ni tsɔɔ akɛ mɛi fɛɛ ni boɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ toi náa edɛŋ jɔɔmɔi.

9, 10. (a) Mɛni hewɔ shwelɛ ni Israelbii lɛ ná akɛ amɛku amɛsɛɛ kɛya Mizraim ekoŋŋ lɛ ejaaa lɛ? (b) Eji Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee Mizraim kulɛ, te ebaasa jamɔ ni amɛkɛhaa Yehowa lɛ he eha tɛŋŋ?

9 Kwɛ hegbɛ kpele ni Israelbii lɛ ná—akɛ amɛaaha Yehowa kɛ amɛ atsu nii koni eyiŋtoo lɛ aba mli, ni kulɛ no baaha ajɔɔ amɛ, ni yɛ naagbee lɛ no baaha ajɔɔ adesai krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ! (1 Mose 22:18) Shi nakai yinɔbii atuatselɔi lɛ náaa he miishɛɛ akɛ amɛaatsɔ Nyɔŋmɔ maŋ ní amɛkɛfee nɔkwɛmɔnɔ kɛha maji krokomɛi lɛ. Amɛbi po ni aha amɛku amɛsɛɛ kɛya Mizraim ekoŋŋ! (Nyɛkanea 4 Mose 14:2-4.) Shi eji amɛku amɛsɛɛ kɛtee Mizraim ekoŋŋ kulɛ, ani yiŋ ni Nyɔŋmɔ eto yɛ amɛhe akɛ eeeha amɛtsɔ maŋ ni maji krokomɛi baakase amɛ lɛ baaba mli? Dabi. Eji amɛyatsɔmɔ nyɔji ekoŋŋ yɛ Mizraim kulɛ amɛnáŋ hegbɛ ni amɛye Mose Mla lɛ nɔ ní Yehowa kɛ amɛhe eshai lɛ afa amɛ. Nɔ ni amɛfee lɛ tsɔɔ akɛ amɛmiifo amɛ pɛ amɛnɔ mli ni amɛsusuuu Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoo lɛ he. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Yehowa wie yɛ nakai atuatselɔi lɛ ahe akɛ: “Mimli wo nakai yinɔbii lɛ ala ni mikɛɛ: Daa nɛɛ amɛduɔ gbɛ yɛ amɛtsui mli. Shi amɛleee migbɛi lɛ; no ha mika kita yɛ mi mlifu lɛŋ akɛ: Kɛ́ amɛbote mihejɔɔmɔ lɛ mli, fĩi!”—Heb. 3:10, 11; Lala 95:10, 11.

10 Shwelɛ ni Israelbii atuatselɔi lɛ ná akɛ amɛmiisumɔ ni amɛku amɛsɛɛ kɛya Mizraim ekoŋŋ lɛ tsɔɔ akɛ, amɛhiɛ esɔɔɔ Yehowa dɛŋ jɔɔmɔi ni amɛnine shɛ nɔ lɛ, moŋ lɛ amɛmiisumɔ shwiei, sabolai, kɛ ayoi ni yɔɔ Mizraim lɛ. (4 Mose 11:5) Tamɔ bɔ ni Esau ni hiɛ esɔɔɔ nii lɛ fee lɛ, atuatselɔi nɛɛ miisumɔ ni amɛŋmɛɛ hegbɛ krɛdɛɛ ni amɛná lɛ he yɛ niyenii ni ŋɔɔ hewɔ.—1 Mose 25:30-32; Heb. 12:16.

11. Te hemɔkɛyeli ni Israelbii ni hi shi yɛ Mose beaŋ lɛ eyanáaa yɛ Yehowa mli lɛ sa Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ he eha tɛŋŋ?

11 Eyɛ mli akɛ Israelbii ni shi Mizraim lɛ náaa hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli moŋ, shi Yehowa tsakeee yiŋ ni eto yɛ Israel maŋ lɛ he lɛ, shi moŋ lɛ ekɛ ejwɛŋmɔ tee amɛbii lɛ anɔ. Yinɔbii ni nyiɛ sɛɛ lɛ bo Yehowa toi fe amɛtsɛmɛi lɛ. Amɛbo Yehowa fãmɔ akɛ amɛya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ ni amɛyaŋɔ nakai shikpɔŋ lɛ toi. Yoshua 24:31 lɛ kɛɔ akɛ: “Israel sɔmɔ Yehowa gbii abɔ ni Yoshua yɔɔ lɛ kɛ gbii abɔ ni onukpai ni hi shi yɛ Yoshua gbele sɛɛ ni amɛle Yehowa nitsumɔi fɛɛ ni etsu eha Israel lɛ yɔɔ lɛ.”

12. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ abaanyɛ abote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ?

12 Shi fiofio lɛ Israelbii ni fee toi nɛɛ fɛɛ gboi, ni yinɔ kroko ni “leee Yehowa aloo enitsumɔi ni etsu eha Israel lɛ” baye amɛnajiaŋ. No hewɔ lɛ, ‘Israelbii lɛ fee efɔŋ yɛ Yehowa hiɛ, ni amɛyasɔmɔ Baalim.’ (Koj. 2:10, 11) Shiwoo Shikpɔŋ lɛ efeee ‘hejɔɔmɔhe’ kɛhaaa amɛ. Amɛtoigbele lɛ haaa toiŋjɔlɛ ahi amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Paulo ŋma kɛkɔ Israelbii nɛɛ ahe akɛ: “Eji Yoshua ná ha [Israelbii lɛ] hejɔɔmɔ kulɛ, fee sɛɛ lɛ [Nyɔŋmɔ] ewieŋ yɛ gbi kroko hewɔ dɔŋŋ. No hewɔ lɛ hejɔɔmɔ gbi yeli ko kã shi kɛ̃ ha Nyɔŋmɔ maŋ lɛ.” (Heb. 4:8, 9) “Nyɔŋmɔ maŋ” ni Paulo wieɔ he yɛ kuku nɛɛ mli lɛ ji Kristofoi. Ani no tsɔɔ akɛ Kristofoi baanyɛ abote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli? Hɛɛ, Kristofoi ni ji Yudafoi kɛ amɛteŋ mɛi ni jeee Yudafoi fɛɛ baanyɛ abote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli!

Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ lɛ Mlibotemɔ Ŋmɛɛ Mɛi Komɛi

13, 14. Mɛɛ tsakpãa yɔɔ Mose Mla lɛ nɔyeli kɛ Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mlibotemɔ teŋ (a) yɛ Mose beaŋ? (b) yɛ klɛŋklɛŋ afi 100 lɛ mli?

13 Nɔ̃ hewɔ ni Paulo ŋma wolo kɛmaje Hebri Kristofoi lɛ ji akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi miifee nibii ni kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kpãaa gbee. (Nyɛkanea Hebribii 4:1.) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Amɛmiiye Mose Mla lɛ mli nibii komɛi anɔ lolo. Eji anɔkwale akɛ aaafee afii 1,500 ni tsɔ Yesu gbele lɛ hiɛ lɛ mli fɛɛ lɛ, ja Israelnyo ko eye Mose Mla lɛ nɔ dani abaanyɛ akɛɛ akɛ eefee nibii ni kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kpãa gbee. Shi Yesu gbele lɛ ha Mose Mla lɛ ba naagbee. Kristofoi komɛi eyanuuu enɛ shishi, ni amɛma nɔ mi doo akɛ esa akɛ aya nɔ aye Mose Mla lɛ mli nibii komɛi anɔ. *

14 Paulo gbála mli etsɔɔ Hebri Kristofoi nɛɛ akɛ, ákɛ osɔfonukpa lɛ, Yesu hi fe osɔfonukpai ni yeee emuu lɛ, kpaŋmɔ hee lɛ hi fe kpaŋmɔ momo lɛ, ni Yehowa mfonirifeemɔŋ sɔlemɔwe kpele lɛ da ni ehi kwraa fe sɔlemɔwe ni akɛ niji fee lɛ. (Heb. 7:26-28; 8:7-10; 9:11, 12) Paulo kɛ daa otsi Hejɔɔmɔ Gbi lɛ he mla ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli lɛ tsu nii kɛtsɔɔ bɔ ni Kristofoi baanyɛ abote Yehowa hejɔɔmɔ gbi lɛ mli lɛ mli, ni eŋma akɛ: “Hejɔɔmɔ gbi yeli ko kã shi kɛ̃ ha Nyɔŋmɔ maŋ lɛ. Ejaakɛ mɔ ni ebote [Nyɔŋmɔ] hejɔɔmɔ lɛ mli lɛ, lɛ diɛŋtsɛ hu ejɔɔ ehe kɛjɛ enitsumɔi lɛ amli, taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ jɔɔ ehe kɛjɛ enɔ̃ lɛ mli lɛ.” (Heb. 4:8-10) Esa akɛ nakai Hebri Kristofoi lɛ aŋmɛɛ susumɔ ni amɛhiɛ akɛ kɛ́ amɛye Mose Mla lɛ nɔ lɛ Yehowa baakpɛlɛ amɛnɔ lɛ he. Kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ kɛbaa lɛ, mɛi ni náa Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli lɛ ji mɛi ni Yehowa jɛɔ eduromɔ lɛ mli ekpɛlɛɔ amɛnɔ.

15. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ esa akɛ wɔbo Yehowa toi dani wɔbaanyɛ wɔbote ehejɔɔmɔ lɛ mli lɛ?

15 Mɛni haaa Israelbii ni hi shi yɛ Mose beaŋ lɛ aya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ? Toigbele. Mɛni haaa Kristofoi komɛi ni hi shi yɛ Paulo beaŋ lɛ abote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli lɛ? Nɔ̃ kome too lɛ nɔŋŋ—toigbele. Kristofoi nɛɛ yɔseee akɛ Mose Mla lɛ etsu yiŋtoo hewɔ ni ato shishi lɛ he nii, ni ákɛ kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ Yehowa miisumɔ ni ajá lɛ yɛ gbɛ kroko nɔ.

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔbote Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ lɛ Mli Ŋmɛnɛ

16, 17. (a) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔbote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli? (b) Mɛni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

16 Ŋmɛnɛ lɛ, Kristofonyo ko bɛ ni baama nɔ mi doo akɛ esa akɛ wɔye Mose Mla lɛ nɔ dani ahere wɔyi wala. Wiemɔi ni akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni eŋma Efesobii lɛ mli kã shi faŋŋ, ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ duromɔ aŋɔ here nyɛyiwala kɛtsɔ hemɔkɛyeli nɔ, ni enɛ lɛ, jeee nyɛmli ejɛ, Nyɔŋmɔ nɔkeenɔ ni, jeee nitsumɔi amli ejɛ, koni mɔ ko akashwã.” (Efe. 2:8, 9) Belɛ mɛni ebiɔ ni Kristofoi afee koni amɛbote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli? Yehowa fee gbi ni ji gbi kpawo lɛ ni ji ehejɔɔmɔ gbi lɛ krɔŋkrɔŋ koni ekɛha eyiŋ ni eto yɛ shikpɔŋ lɛ he lɛ aba mli owula kosɛɛ. Kɛ́ wɔbo Yehowa toi ni wɔkɛ esafo ni etsɔɔ nɔ ehaa wɔleɔ eyiŋtoo kɛ nɔ ni ebiɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ fee ekome kɛtsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔbote ehejɔɔmɔ lɛ mli.

17 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ wɔye wɔtsui naa sane ni wɔbooo ŋaawoo ni tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ kɛhaa wɔ lɛ toi lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kpãaa gbee. Enɛ baanyɛ afite wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. Yɛ nikasemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu shihilɛi komɛi ni haa wɔnáa hegbɛ kɛtsɔɔ akɛ wɔboɔ Nyɔŋmɔ toi lɛ ahe. Yiŋ ni wɔkpɛɔ yɛ shihilɛi nɛɛ amli lɛ ni baatsɔɔ kɛ́ wɔbote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 Osɔfoi lɛ kɛ Levibii lɛ tsu nii yɛ sɔlemɔwe lɛ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ ni “amɛyeee fɔ.” Akɛni Yesu ji Nyɔŋmɔ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔwe kpele lɛ mli osɔfonukpa hewɔ lɛ, Yesu hu yɛ hegbɛ akɛ etsuɔ nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ ni etɔ̃ɔɔ.—Mat. 12:5, 6.

^ kk. 13 Wɔleee akɛ yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ Kpatamɔ Gbi lɛ shɛ lɛ Hebri Kristofoi lɛ ekomɛi yashãa afɔle. Shi kɛ́ mɔ ko fee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ ebɛ bulɛ kɛha afɔle ni Yesu shã lɛ. Shi no mli lɛ Hebri Kristofoi lɛ ekomɛi miiya nɔ amɛmiiye kusumii krokomɛi ni Mose Mla lɛ biɔ ni afee lɛ anɔ lolo.—Gal. 4:9-11.

Sanebimɔi Kɛha Sanenɔjwɛŋmɔ

• Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ gbi ni ji gbi kpawo ni Nyɔŋmɔ kɛjɔɔ ehe lɛ sɛɛ?

• Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ gbi ni ji gbi kpawo lɛ miiya nɔ lolo ŋmɛnɛ lɛ?

• Mɛni haaa Israelbii ni hi shi yɛ Mose beaŋ kɛ Kristofoi komɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afi 100 lɛ mli lɛ anyɛ abote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli lɛ?

• Mɛni ebiɔ ni wɔfee koni wɔnyɛ wɔbote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli ŋmɛnɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 27]

Kɛ́ wɔbo Yehowa toi ni wɔkɛ esafo ni etsɔɔ nɔ ehaa wɔleɔ eyiŋtoo kɛ nɔ ni ebiɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ fee ekome kɛtsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔbote ehejɔɔmɔ lɛ mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26, 27]

Mɛni ebiɔ lolo ni Nyɔŋmɔ webii lɛ afee koni amɛnyɛ amɛbote ehejɔɔmɔ lɛ mli?