Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Webii Lɛ Ye Bem Yɛ Saneyeli Ko Mli!

Yehowa Webii Lɛ Ye Bem Yɛ Saneyeli Ko Mli!

Yehowa Webii Lɛ Ye Bem Yɛ Saneyeli Ko Mli!

SANEYELI nɛɛ je shishi afi 1995, ni ehe afii 15 dani eba naagbee. Yɛ nakai be lɛ mli fɛɛ lɛ, mɛi ni sumɔɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ halaa jamɔ ni esumɔɔ lɛ te shi amɛwo anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ Russia lɛ. Shiteekɛwolɔi nɛɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaaha abule Yehowa Odasefoi lɛ ashishi yɛ Moscow kɛ Russia maŋ lɛ hei krokomɛi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa ha wɔsuɔmɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Russia ni tee nɔ amɛye lɛ anɔkwa lɛ ye bem yɛ saneyeli lɛ mli. Shi mɛni kwraa kɛ saneyeli nɛɛ ba?

HEYELI EBA AGBƐNƐ!

Yɛ afi 1990 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, ajie naatsĩi ni akɛba wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Russia lɛ nɔ kɛjɛ afi 1917 lɛ, ni no ha amɛná jamɔ mli heyeli ekoŋŋ. Yɛ afi 1991 lɛ, Soviet Union nɔyeli lɛ kpɛlɛ amɛnɔ yɛ mla naa akɛ jamɔ kuu. Beni Soviet Union nɔyeli lɛ ba naagbee lɛ, Russia Maŋ lɛ ŋmɛ gbɛ ni akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ajamɔ lɛ wo mla shishi. Kɛfata he lɛ, Maŋ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ Odasefoi ni awa amɛ yi yɛ amɛjamɔ lɛ hewɔ yɛ afii nyɔŋmai abɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ ji mɛi ni maŋkwralɔi lɛ wa amɛ yi yakatswaa. Yɛ afi 1993 lɛ, Moscow Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Maŋ lɛ Mla Saji Anɔ (Moscow’s Department of Justice) lɛ ŋmɛ gbɛ ni akɛ Moscow Community of Jehovah’s Witnesses, ni ji mla naa gbɛ́i ni akɛle wɔ yɛ Moscow lɛ wo maŋ lɛ mla shishi. Nakai afi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, akɛ Russia mla wolo hee ni ŋmɛɔ gbɛ koni mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe ayadɔmɔ jamɔ kuu ni esumɔɔ lɛ bɔi nitsumɔ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ nyɛmi nuu ko kɛ miishɛɛ kɛɛ akɛ, “Wɔsusuko he pɛŋ akɛ wɔbaaná heyeli ni tamɔ nɛkɛ!” Ekɛshi sɛɛ akɛ, “Wɔkɛ afii 50 sɔŋŋ emɛ heyeli nɛɛ!”

Nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ Russia lɛ kɛ “be ni hi” nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ, kɛtsɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni amɛtsu babaoo lɛ nɔ, ni mɛi pii bo toi. (2 Tim. 4:2, Ga Biblia hee) Yoo ko wie akɛ, “Mɛi babaoo yɛ jamɔ he miishɛɛ.” Etsɛɛɛ kɛkɛ ni shiɛlɔi, gbɛgbalɔi, kɛ asafoi lɛ ayibɔ ku ebɔ he toi abɔ. Kɛjɛ afi 1990 kɛyashi afi 1995 lɛ, Odasefoi ni yɔɔ Moscow lɛ ayibɔ tee hiɛ kɛjɛ 300 kɛteke 5,000! Beni Yehowa tsuji ni yɔɔ Moscow lɛ ayibɔ lɛ yaa hiɛ lɛ, mɛi ni sumɔɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ halaa jamɔ ni esumɔɔ lɛ hao. Yɛ afi 1990 afii lɛ teŋgbɛ lɛ, shiteekɛwolɔi nɛɛ kɛ Odasefoi lɛ tswa yɛ saneyelihei. Wɔbaajara saneyeli ni tee nɔ yɛ be kpalaŋŋ mli dani ana naa lɛ mli wɔwo fãi ejwɛ mli.

ATAO SAJI AMLI AKƐ ABAANA NƆ FƆŊ KO LO

Saneyeli lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ je shishi yɛ June 1995. Kuu ko ni yɔɔ Moscow ni ale akɛ amɛfata Russia Ɔtodɔks Sɔlemɔ lɛ he lɛ yasama wɔnyɛmimɛi lɛ akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ awuiyeli nifeemɔi amli. Kuu nɛɛ kɛɛ amɛdamɔ wekumɛi ni mli efu akɛ amɛhefatalɔi loo amɛbii etsɔmɔ Odasefoi lɛ anajiaŋ. Yɛ June 1996 lɛ, abɔi sane lɛ mli taomɔ akɛ abaana efɔŋ ko yɛ Odasefoi lɛ ahe lo, shi anaaa eko. Fɛɛ sɛɛ lɛ, kuu nɛɛ yasama wɔnyɛmimɛi lɛ ekoŋŋ—amɛfolɔ wɔnyɛmimɛi lɛ anaa ekoŋŋ akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ awuiyeli nifeemɔi amli. Sajiamlitaolɔi lɛ tao sane lɛ mli ekoŋŋ, shi amɛna akɛ naafolɔmɔi lɛ fɛɛ ji amale. Shiteekɛwolɔi lɛ saa amɛyasama wɔnyɛmimɛi lɛ nɔ ni ji shii etɛ nɔ yɛ sane kome too lɛ nɔŋŋ he. Shikome ekoŋŋ lɛ, atao Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Moscow lɛ asane lɛ mli, shi maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ bua sane lɛ nakai nɔŋŋ—abɛ nɔ ko ni abaadamɔ nɔ akojo amɛ. Shiteekɛwolɔi nɛɛ ku sɛɛ amɛyasama wɔnyɛmimɛi lɛ nɔ ni ji shii ejwɛ nɔ, shi shikome ekoŋŋ lɛ, maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ enaaa nɔ ko. Naakpɛɛ sane ji akɛ, nakai kuu lɛ nɔŋŋ saa bi ni atao sane lɛ mli ekoŋŋ. Naagbee lɛ, mɔ kroko ni tao sane lɛ mli lɛ kɛ saneyeli lɛ ba naagbee yɛ April 13, 1998.

Lɔyafonyo ko ni fata he ni aye sane lɛ kɛɛ akɛ, “shi nɔŋŋ kɛkɛ ni nɔ ko ni akpaaa gbɛ kwraa ba.” Eyɛ mli akɛ maŋ lɛ lɔyafoi lɛ anajiaŋdamɔlɔ ni nyiɛ hiɛ kɛtao sane lɛ mli nɔ ni ji shii enumɔ nɔ nɛɛ kɛɛ amɛnaaa odaseyeli ko ni tsɔɔ akɛ Odasefoi lɛ efee efɔŋ ko moŋ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, ewo maŋbii lɛ ŋaa ni amɛyasama wɔnyɛmimɛi lɛ ekoŋŋ. Najiaŋdamɔlɔ nɛɛ kɛɛ Odasefoi ni yɔɔ Moscow lɛ miiku maŋ lɛ kɛ majimaji ateŋ mla mli. Saneyelihe ni ji Northern Administrative Circuit of Moscow lɛ lɔyafonyo lɛ kpɛlɛ nɔ, ni eyasama nyɛmimɛi lɛ. * Yɛ September 29, 1998 lɛ, abɔi sane lɛ yeli yɛ Moscow Golovinsky District Court lɛ. Saneyeli lɛ fã ni ji enyɔ lɛ eje shishi.

BIBLIA LƐ YƐ SANEYELIHE

Maŋ lɛ lɔyafonyo Tatyana Kondratyeva je saneyeli lɛ shishi yɛ saneyelihe ko ni yɔɔ Moscow kooyigbɛ ni mɛi eyi mli obɔ lɛ mli, ni edamɔ maŋ lɛ mla ko ni awo yɛ afi 1997, ni tsɔɔ akɛ Ɔtodɔks Kristofoi ajamɔ, Islam, Yudafoi ajamɔ, kɛ Budafoi ajamɔ lɛ pɛ ji jamɔi ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ nɔ eye sane lɛ. * Nakai mla lɛ hewɔ lɛ, ebafee nɔ ni wa kɛha jamɔi krokomɛi akɛ amɛaaná mla naa hegbɛ kɛjá yɛ maŋ lɛ mli. Agbɛnɛ hu lɛ, mla nɛɛ ŋmɛɔ saneyelihei agbɛ ní amɛtsĩ jamɔi ni haa mɛi ahe tsɛ̃ɔ mɛi krokomɛi lɛ anaa. Maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ damɔ mla nɛɛ nɔ efolɔ Yehowa Odasefoi lɛ anaa akɛ amɛhaa mɛi ahe tsɛ̃ɔ mɛi, amɛfiteɔ wekui, ni no hewɔ lɛ esa akɛ atsĩ amɛnaa.

Lɔyafonyo ni fãa wɔnyɛmimɛi lɛ ahe lɛ bi akɛ: “Moscow Asafo lɛ mli namɛi ji mɛi ni eku mla lɛ mli lɛ?” Maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ nyɛɛɛ ekɛ gbɛ́i kome po aha. Shi ekɛɛ Yehowa Odasefoi lɛ awoji lɛ haa amɛhe tsɛ̃ɔ jamɔi krokomɛi amlibii. Ekane saji komɛi kɛjɛ Buu-Mɔɔ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ kɛ wɔwoji krokomɛi amli kɛma esane lɛ nɔ mi (kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ). Beni abi lɛ ni etsɔɔ gbɛ nɔ ni woji nɛɛ haa Odasefoi lɛ ahe tsɛ̃ɔ mɛi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Yehowa Odasefoi lɛ tsɔɔ akɛ amɛjamɔ lɛ pɛ ji anɔkwa jamɔ.”

Lɔyafonyo ko ni eji Odasefonyo lɛ ha kojolɔ lɛ Biblia, ni eha maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ hu eko, ni ekane Efesobii 4:5 lɛ, ni jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Nuŋtsɔ kome, hemɔkɛyeli kome, baptisimɔ kome.” Nɔŋŋ beni ayaana lɛ, kojolɔ lɛ, maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ, kɛ wɔlɔyafonyo lɛ—ni amɛ fɛɛ amɛhiɛ Biblia lɛ—miisusu ŋmalɛi tamɔ Yohane 17:18 kɛ Yakobo 1:27 lɛ he. Kojolɔ lɛ bi akɛ: “Ani ŋmalɛi nɛɛ haa mɛi ahe tsɛ̃ɔ jamɔi krokomɛi amlibii?” Maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ ha hetoo akɛ eleee Biblia lɛ mli tsɔ bɔ ni ebaanyɛ ewie nɔ ko yɛ Biblia lɛ he. Wɔlɔyafonyo lɛ kɛ Russia Ɔtodɔks Sɔlemɔ lɛ woji komɛi ni wieɔ eshiɔ Yehowa Odasefoi nyanyaanya lɛ tsɔɔ, ni ebi akɛ: “Ani saji ni yɔɔ woji nɛɛ amli lɛ teɔ shi ewoɔ mla lɛ?” Maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ ha hetoo akɛ: “Minyɛŋ nɔ ko mawie yɛ enɛ he, ejaakɛ mihe esako yɛ jamɔ he saji amli.”

NAAFOLƆMƆI NI ODASEYELI BƐ HE

Beni maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ folɔɔ Odasefoi lɛ anaa akɛ amɛfiteɔ wekui lɛ, ekɛɛ amɛyeee gbii juji komɛi, tamɔ Blonya. Shi sɛɛ mli lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ Russia mla lɛ biii ni maŋbii lɛ aye Blonya. Russiabii—ní Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Russia lɛ fata he lɛ—yɛ hegbɛ ni amɛhalaa nɔ ni amɛsumɔɔ. Maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ kɛɛ hu akɛ wɔsafo lɛ ‘haaa gbekɛbii lɛ ajɔɔ amɛhe bɔ ni sa, ni ehaaa amɛfee nibii ni baaha amɛná miishɛɛ.’ Shi beni abi lɛ enɛ he sane lɛ, etsɔɔ akɛ ekɛ gbekɛ ko ni fɔlɔi ni ji Odasefoi tsɔse lɛ lɛ ewieko dã. Beni lɔyafonyo ko bi maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ kɛji etee Yehowa Odasefoi lɛ akpee ko shishi dã lo lɛ, eha hetoo akɛ: “Ehe ehiaaa.”

Maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ tsɛ datrɛfonyo kpanaa ko ni tsuɔ jwɛŋmɔ mli naagbai ahe nii lɛ koni ebaye nɔ ni ewie lɛ he odase. Lɛ hu etsɔɔ akɛ mɛi ni kaneɔ wɔwoji lɛ náa jwɛŋmɔ mli naagbai. Beni wɔlɔyafoi lɛ ateŋ mɔ kome yɔse akɛ nibii ni datrɛfonyo kpanaa lɛ ŋmala eha saneyelihe lɛ tamɔ saji ni Moscow Patriarchate (Ɔtodɔks Sɔlemɔ ni yɔɔ Moscow lɛ) lɛ eŋmala lɛ nɔŋŋ lɛ, ebi lɛ he sane, ni datrɛfonyo lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ nibii ni eŋmala lɛ ekomɛi kɛ nɔ ni sɔlemɔ lɛ eŋma lɛ yaa pɛpɛɛpɛ. Ekɛɛ akɛ, “Wɔ fɛɛ wɔjie sane lɛ kɛjɛ he kome too lɛ nɔŋŋ.” Beni atee nɔ abibii lɛ saji lɛ, ayɔse faŋŋ akɛ, ekwɛko Yehowa Odasefonyo ko dã. Nɔ ni tamɔɔɔ nɔ ni ewie lɛ, jwɛŋmɔŋ naagbai ahe datrɛfonyo kpanaa kroko hu ye odase yɛ saneyelihe lɛ akɛ ekwɛ Odasefoi ni yɔɔ Moscow lɛ ateŋ mɛi ni fa fe 100. Etsɔɔ akɛ Odasefoi ni ekwɛ nɛɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko bɛ jwɛŋmɔ mli naagba, ni ekɛfata he akɛ, kɛjɛ beni mɛi ni ekwɛ lɛ batsɔmɔ Odasefoi nɛɛ, bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha jamɔi krokomɛi amlibii lɛ etee ehiɛ.

WƆYE BEM—SHI EBAKO NAAGBEE

Yɛ March 12, 1999 lɛ, kojolɔ lɛ hala woloŋlelɔi enumɔ komɛi koni amɛkase Yehowa Odasefoi lɛ awoji lɛ ni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ sane lɛ he, kɛkɛ ni ekɛ saneyeli lɛ kpasa shi dã. Shi dani enɛ baaba lɛ, no mli lɛ Russia maŋ lɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Koni Aye Jalɛ Sane lɛ ebi woloŋlelɔi akuu ko ní amɛkase wɔwoji lɛ koni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ he. Yɛ April 15, 1999 lɛ, kuu lɛ ni maŋ lɛ kɛ nitsumɔ lɛ wo edɛŋ lɛ tsɔɔ akɛ, enaaa nɔ ko kwraa yɛ wɔwoji lɛ amli ni baanyɛ aye awui. No hewɔ lɛ yɛ April 29, 1999 lɛ, Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Koni Aye Jalɛ Sane lɛ saa amɛha Yehowa Odasefoi lɛ hegbɛ ekoŋŋ akɛ jamɔ ni mla fĩɔ sɛɛ yɛ Russia. Shi enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Moscow saneyelihe lɛ ma nɔ mi doo akɛ, kuu ni ehala lɛ aya nɔ akase wɔwoji lɛ ní amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ he. Enɛ ha sane lɛ fee naakpɛɛ fioo—Russia Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Koni Aye Jalɛ Sane lɛ kɛɛ Yehowa Odasefoi lɛ yeɔ mla lɛ nɔ, no hewɔ lɛ abaanyɛ aŋmɛ amɛ gbɛ yɛ mla naa ni amɛsɔmɔ, shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Moscow maŋ lɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Koni Aye Jalɛ Sane lɛ kɛɛ Odasefoi lɛ yeee mla nɔ, no hewɔ lɛ aatao amɛsaji amli!

Aaafee afii enyɔ ho dani asaa atsɛ sane lɛ ekoŋŋ, ni yɛ February 23, 2001 lɛ, Kojolɔ Yelena Prokhorycheva bua sane lɛ. Beni ekwɛ niiamlitaomɔ ni kuu ni ekɛ nitsumɔ wo amɛdɛŋ lɛ fee lɛ mli lɛ, emu sane naa akɛ: “Nɔ ko bɛ ni abaanyɛ adamɔ nɔ atsĩ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Moscow lɛ anitsumɔ lɛ naa.” Naagbee lɛ, saneyelihe lɛ na akɛ naafolɔmɔi fɛɛ ni akɛba wɔnyɛmimɛi lɛ anɔ lɛ ji amale! Shi maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ ekpɛlɛɛɛ bɔ ni abua sane lɛ nɔ, ni ekɛ sane lɛ tee Moscow Maŋtiase lɛ Saneyelihe lɛ ni asaa akwɛ mli ekoŋŋ. Nyɔji etɛ sɛɛ yɛ May 30, 2001 lɛ, saneyelihe nɛɛ tswa bɔ ni Kojolɔ Prokhorycheva bua sane lɛ eha lɛ efɔ̃. Ebi koni asaa aye sane lɛ ekoŋŋ, ni ehala maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ nɔŋŋ akɛ lɛ etsu he nii, shi etsake kojolɔ lɛ. Saneyeli lɛ fã ni ji etɛ lɛ baaje shishi kɛjɛ biɛ.

WƆYE FƆ́—SHI EBAKO NAAGBEE

Yɛ October 30, 2001 lɛ, Kojolɔ Vera Dubinskaya bɔi sane lɛ yeli. * Maŋ lɛ lɔyafonyo Kondratyeva saa efolɔ Yehowa Odasefoi lɛ anaa akɛ amɛhaa mɛi ahe tsɛ̃ɔ mɔ, ni ekɛfata he akɛ, esa akɛ atsĩ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Moscow lɛ anaa koni no afee hebuu kɛha amɛ! Beni Odasefoi 10,000 ni yɔɔ Moscow lɛ nu sane nɛɛ, amɛ fɛɛ amɛkɛ amɛwaonaa gbɛ́i wo wolo shishi amrɔ nɔŋŋ kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔɔ “hebuu” ni maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ kɛɛ naatsĩi lɛ baaha amɛná lɛ.

Maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ tsɔɔ mli akɛ ehe ehiaaa ni ekɛ odaseyeli ko aha kɛtsɔɔ akɛ Odasefoi lɛ miifee nɔ ko ni ejaaa. Ekɛɛ saneyeli lɛ kɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ awoji kɛ amɛhemɔkɛyelii lɛ ahe, shi jeee nibii ni amɛfeɔ lɛ. Ekɛɛ ebaaha mɔ ko ni jɛ Russia Ɔtodɔks Sɔlemɔ lɛ mli abadamɔ shi akɛ edasefonyo. Nɔ ni ewie nɛɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ osɔfoi lɛ ji mɛi ni hɔ sɛɛ koni atsĩ Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ naa lɛ. Yɛ May 22, 2003 lɛ, kojolɔ lɛ bi kuu ko ni le jamɔi ahe saji jogbaŋŋ lɛ koni amɛkase Yehowa Odasefoi lɛ awoji lɛ ekoŋŋ.

Yɛ February 17, 2004 lɛ, asaa atsɛ́ sane lɛ ekoŋŋ koni akwɛ niiamlitaomɔ ni kuu lɛ yafee lɛ mli. Niiamlitaolɔi nɛɛ na akɛ wɔwoji lɛ woɔ mɛi ni kaneɔ lɛ hewalɛ “ní amɛbáa weku kɛ gbalashihilɛ he gbɛjianɔtoo lɛ yi,” ni ákɛ, wiemɔ ni awie akɛ wɔwoji lɛ woɔ mɛi hewalɛ ni amɛhe atsɛ̃ mɛi lɛ “bɛ mli.” Woloŋlelɔi krokomɛi hu kpɛlɛ nɔ nakai. Abi nilelɔ kpanaa ko ni ebe yɛ jamɔ he yinɔsane mli lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi shiɛɔ lɛ?” Eha saneyelihe lɛ hetoo akɛ: “Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ ko ni esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo atsu. Nakai ji nɔ ni Sanekpakpai lɛ kɛɔ, ni no ji nɔ ni Kristo fã ekaselɔi lɛ akɛ amɛtsu—‘nyɛyaa nyɛyashiɛa nyɛhaa jeŋmaji fɛɛ.’” Fɛɛ sɛɛ lɛ, yɛ March 26, 2004 lɛ, kojolɔ lɛ tsĩ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Moscow lɛ anitsumɔ lɛ naa. Yɛ June 16, 2004 lɛ, Moscow Maŋtiase lɛ Saneyelihe lɛ fĩ yiŋkpɛɛ lɛ sɛɛ. * Odasefonyo ko ni kɛ afii babaoo esɔmɔ lɛ wie bɔ ni abua sane lɛ aha lɛ he akɛ: “Yɛ Soviet nɔyeli beaŋ lɛ, esa akɛ Russiabii fɛɛ afee mɛi ni heee yeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ. Shi ŋmɛnɛ lɛ, aatao ni Russiabii fɛɛ afee Ɔtodɔksbii.”

Te nyɛmimɛi lɛ fee amɛnii yɛ naatsĩi lɛ he amɛha tɛŋŋ? Amɛfee amɛnii taakɛ Nehemia ni hi shi yɛ blema lɛ fee lɛ. Beni Nehemia kɛ emaŋbii lɛ tswaa Yerusalem gbogboi lɛ, ní Nyɔŋmɔ webii lɛ ahenyɛlɔi te shi wo amɛ lɛ, amɛhaaa shiteekɛwolɔi lɛ anifeemɔ lɛ agbala amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ nitsumɔ lɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ‘amɛtee nɔ amɛtswa gbogbo’ lɛ, ejaakɛ ‘amɛyɛ nitsumɔ lɛ he tsui.’ (Neh. 3:33-38) Nakai nɔŋŋ hu wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Moscow lɛ haaa shiteekɛwolɔi lɛ agbala amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ nitsumɔ ni esa akɛ atsu ŋmɛnɛ, ni ji sanekpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ nɔ. (1 Pet. 4:12, 16) Amɛyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baaye ebua amɛ, no hewɔ lɛ amɛfee klalo akɛ amɛbaaya nɔ amɛfã amɛjamɔ lɛ he yɛ saneyeli lɛ fã ni ji ejwɛ lɛ mli.

AFEE AMƐ NISENIIANII BABAOO

Yɛ August 25, 2004 lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ ŋma wolo kɛyaha Vladimir Putin, ni no mli lɛ eji Russia maŋ lɛ nɔyelɔ lɛ yɛ enitsumɔhe ni ji Kremlin lɛ. Wolo ni amɛŋma lɛ kɔɔ bɔ ni naatsĩi lɛ egba amɛnaa waa lɛ he, ni wolo lɛ hiɛ kpoi 76 ni mɛi ni fa fe 315,000 kɛ amɛwaonaa gbɛ́i ewo shishi. Shi yɛ be nɛɛ mli lɛ, Russia Ɔtodɔks osɔfoi lɛ ha ana mɛi tuuntu ni amɛji. Ɔtodɔks Sɔlemɔ ni yɔɔ Moscow lɛ naawielɔ ko kɛɛ akɛ: “Wɔsumɔɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ kwraa.” Muslim jamɔ lɛ mli hiɛnyiɛlɔ ko kɛɛ akɛ naatsĩi lɛ ji “nɔ ko ni sa jogbaŋŋ.”

Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Russiabii komɛi he amale naafolɔmɔi ni akɛfɔ̃ Yehowa Odasefoi lɛ anɔ lɛ amɛye, ni amɛbɔi amɛ tutuamɔ. Shiteekɛwolɔi lɛ mamɔ Odasefoi komɛi ni miishiɛ yɛ Moscow lɛ atswɛrɛ ni amɛshirɛ amɛ ŋtia. Nuu ko ni mli ewo la lɛ tsa nyɛmi yoo ko shi kɛshi shĩa ko mli, ni eshi ekotosɛɛ ŋtia waa ni nyɛmi yoo lɛ gbee shi ni eyitso tswa shi. Kulɛ esa ákɛ akɛ nyɛmi yoo lɛ aya helatsamɔhe; shi polisifoi lɛ efeee nuu ni ye lɛ awui lɛ nɔ ko nɔ ko. Polisifoi lɛ mɔmɔ Odasefoi komɛi, amɛkadi amɛwaonaa amɛwo wolo nɔ, amɛshá amɛ mfonirii, ni amɛwo amɛ mɔŋ jenamɔ. Awo mɛi ni kwɛɔ tsũi ni Odasefoi lɛ haiɔ kɛfeɔ kpeei yɛ Moscow lɛ anɔ lɛ shi dikadika akɛ, kɛ́ amɛtee nɔ amɛkɛ tsũi lɛ hai Odasefoi lɛ, abaashwie amɛ kɛjɛ nitsumɔ mli. Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni hei ni asafoi babaoo haiɔ kɛfeɔ amɛkpeei lɛ je amɛdɛŋ. Ebabi ni asafoi 40 akpe yɛ Maŋtsɛyeli Asa wulu ko ni asai ejwɛ yɔɔ mli lɛ nɔ. Asafo ko ni yaa kpeei yɛ Asa nɛɛ nɔ lɛ jeɔ amɛ-Maŋshiɛmɔ lɛ shishi leebi 7:30. Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko kɛɛ akɛ, “Nyɛmimɛi lɛ teɔ shi leebi 5:00 bɔni afee ni amɛnyɛ amɛya asafoŋ kpeei, shi amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfee nakai afi kɛ sɛɛ.”

‘KONI AŊƆYE ODASE’

Bɔni afee ni wɔnyɛmimɛi lɛ atsɔɔ akɛ naatsĩi ni akɛba amɛnɔ yɛ Moscow lɛ ejaaa lɛ, yɛ December 2004 lɛ, wɔlɔyafoi lɛ kɛ sane lɛ tee Yuropabii a-Saneyelihe ni Ayeɔ Hegbɛi ni Adesai Yɔɔ lɛ Ahe Saji yɛ lɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Akwɛ Sane ko ni Aye yɛ Russia lɛ Mli Ekoŋŋ yɛ France,” ni yɔɔ baafa 6 lɛ.) Afii ekpaa sɛɛ yɛ June 10, 2010 lɛ, Saneyelihe lɛ kojolɔi lɛ fɛɛ bua sane lɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ yeee fɔ́ ko kwraa! * Saneyelihe lɛ susu naafolɔmɔi ni akɛba wɔnɔ lɛ fɛɛ he ni amɛna akɛ ekome folo po bɛ mli. Saneyelihe lɛ tsɔɔ hu akɛ, mla lɛ miifã Russia maŋ lɛ akɛ “efo niseniianii ni Saneyelihe lɛ na akɛ afeɔ mɛi lɛ sɛɛ ni ejaje nibii ni etɔtɔ lɛ fɛɛ.”—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Bɔ ni Abua Sane lɛ Aha,” ni yɔɔ baafa 8 lɛ.

Saneyelihe lɛ yiŋkpɛi lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ Yuropabii akuu ni tsuɔ Hegbɛi ni Adesai Yɔɔ lɛ ahe nii, ni ji European Convention on Human Rights lɛ buɔ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Russia lɛ anitsumɔi lɛ kɛ maji 46 krokomɛi ni yɔɔ Yuropa shishi lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, yɛ bɔ ni sane lɛ gbɛ eshwã hewɔ lɛ, mla he nilelɔi, kojolɔi, mlawolɔi, kɛ mɛi ni kaseɔ hegbɛi ni adesai yɔɔ lɛ ahe nii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ baaná bɔ ni abua sane nɛɛ aha lɛ he miishɛɛ waa. Mɛni hewɔ? Beni Saneyelihe lɛ kɛ eyiŋkpɛi lɛ haa lɛ, etsi saji srɔtoi kpaanyɔ ni eye yɛ bei ni eho lɛ amli ní Yehowa Odasefoi lɛ ye bem yɛ fɛɛ mli lɛ atã, ni agbɛnɛ hu etsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ye bem yɛ saji srɔtoi nɛɛhu ni aye yɛ Saneyelihei ni fe fɛɛ ni yɔɔ Argentina, Canada, Japan, Russia, South Africa, Spain, United Kingdom, kɛ United States lɛ amli. Bemyelii srɔtoi nɛɛ ni Saneyelihe lɛ tsɛ yisɛɛ lɛ kɛ naafolɔmɔ ni Moscow maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ kɛba ni Saneyelihe lɛ tswa efɔ̃ lɛ ha Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ná nɔ ko ni amɛaadamɔ nɔ amɛfã amɛhemɔkɛyelii lɛ kɛ amɛnitsumɔi lɛ ahe.

Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Lumɛi kɛ maŋtsɛmɛi ahiɛ tete po akɛ nyɛ aaatee yɛ mihewɔ, koni aŋɔye amɛ kɛ jeŋmaji lɛ odase.” (Mat. 10:18) Bɔ ni akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ tswa yɛ saneyelihei afii 15 ni eho nɛ lɛ amli lɛ ha wɔnyɛmimɛi lɛ ná hegbɛ akɛ amɛaaha ale Yehowa gbɛ́i lɛ yɛ Moscow kɛ hei krokomɛi yɛ gbɛ ni afeko nakai dã nɔ. Bɔ ni atao Odasefoi lɛ ahe saji amli, amɛsane ni aye yɛ saneyelihei, kɛ sane ni majimaji ateŋ saneyelihe lɛ bua lɛ eha ‘aye odase’ lɛɛlɛŋ, ni eha “sanekpakpa lɛ eshwere.” (Fil. 1:12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋmɛnɛ lɛ kɛ́ Odasefoi lɛ miishiɛ yɛ Moscow lɛ, shiatsɛmɛi babaoo biɔ amɛ akɛ, “Jeee nyɛ atsĩ nyɛnaa lɛ?” Bei pii lɛ, sanebimɔ nɛɛ haa wɔnyɛmimɛi lɛ náa hegbɛ kɛwieɔ wɔhemɔkɛyelii lɛ ahe babaoo amɛtsɔɔ shiatsɛmɛi lɛ. Hɛɛ, shiteekɛwoo ko kwraa nyɛŋ atsĩ wɔ-Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa. Wɔsɔlemɔ ji akɛ Yehowa baaya nɔ ajɔɔ wɔsuɔmɔ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ ekãa ni yɔɔ Russia lɛ, ni ewaje amɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 Ayasama nyɛmimɛi lɛ yɛ April 20, 1998. Otsii enyɔ sɛɛ yɛ May 5 lɛ, Russia maŋ lɛ kɛ ewaonaa gbɛ́i wo European Convention on Human Rights mla lɛ shishi.

^ kk. 10 “Russia Ɔtodɔks Sɔlemɔ lɛ ji mɛi ni nyɛ̃ nɔyeli lɛ nɔ koni eha awo mla nɛɛ, ejaakɛ kɛ́ ekwɛ bɔ ni Odasefoi lɛ ayi fáa yɛ Russia lɛ, ebaafee naagba kɛha lɛ, no hewɔ lɛ eesumɔ ni atsĩ Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ naa.”—Associated Press, June 25, 1999.

^ kk. 20 Naakpɛɛ sane ji akɛ, nakai gbi lɛ ji afii nyɔŋma pɛpɛɛpɛ ni Russia maŋ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ji jamɔ kuu ko ni Soviet nɔyeli lɛ wa amɛ yi waa yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ.

^ kk. 22 Naatsĩi nɛɛ ha afo mla naa gbɛ́i ni akɛtsɛɔ asafoi ni yɔɔ Moscow lɛ mli. Shiteekɛwolɔi lɛ susu akɛ enɛ baatsĩ wɔnyɛmimɛi lɛ anaa koni amɛkanyɛ amɛshiɛ.

^ kk. 28 Yɛ November 22, 2010 lɛ, Russia maŋ lɛ bi ni akɛ sane lɛ ayaha Yuropabii asaneyelihe ni tsuɔ hegbɛi ni adesai yɔɔ lɛ ahe nii, ni ji Grand Chamber of the European Court of Human Rights lɛ, shi kojolɔi enumɔ ni yɔɔ Grand Chamber lɛ mli ni ahala koni amɛkwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ lɛ tswa sane lɛ amɛfɔ̃. Enɛ ha sane ni abua yɛ June 10, 2010 lɛ bafee naagbee nɔ, ni akɛ no tsu nii.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Akwɛ Sane ko ni Aye yɛ Russia lɛ Mli Ekoŋŋ yɛ France

Yɛ February 28, 1996 lɛ, Russia nɔyeli lɛ kɛ ewaonaa gbɛ́i wo kpaŋmɔ ni Yuropa maji lɛ efee ni kɔɔ hegbɛi ni adesai yɔɔ lɛ ahe lɛ shishi. (Yɛ May 5, 1998 lɛ, Russia maŋ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ kpaŋmɔ nɛɛ ji mlai ni akɛbaakudɔ Russiabii lɛ ateŋ ekome.) Russia nɔyeli lɛ waonaa gbɛ́i ni ekɛwo kpaŋmɔ nɛɛ shishi lɛ tsɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ nɔ akɛ eshishibii lɛ yɛ

‘hegbɛ ni amɛhalaa jamɔ ni amɛsumɔɔ, amɛtsuɔ amɛjamɔ lɛ he nii yɛ shĩa kɛ agbɛnɛ yɛ maŋ, ni amɛyɛ hegbɛ ni amɛtsakeɔ amɛjamɔ lɛ kɛ́ amɛmiisumɔ’—Oti 9.

‘hegbɛ akɛ amɛaajɛ bulɛ mli amɛtsɔɔ amɛsusumɔ yɛ saji ahe, ni amɛyɛ hegbɛ hu akɛ amɛhaa mɛi leɔ saji komɛi.’—Oti 10.

‘hegbɛ ni amɛfeɔ kpeei ni basabasafeemɔ bɛ mli.’—Oti 11.

Kɛ́ atsĩ aŋkroaŋkroi loo nitsumɔhei anaa koni amɛkanyɛ amɛkɛ hegbɛi nɛɛ tsu nii ni amɛtsɔ mla gbɛi fɛɛ ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ nɔ shi fɛɛ sɛɛ lɛ amɛnyɛɛɛ amɛkɛ hegbɛi nɛɛ atsu nii lɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ sane lɛ ayafɔ̃ Yuropabii a-Saneyelihe ni Ayeɔ Hegbɛi ni Adesai Yɔɔ lɛ Ahe Saji yɛ, ni yɔɔ Strasbourg yɛ France lɛ hiɛ (saneyelihe lɛ he mfoniri yɛ ŋwɛigbɛ). Kojolɔi 47 sɔmɔɔ yɛ jɛmɛ—yibɔ nɛɛ kɛ maji abɔ ni kɛ amɛwaonaa gbɛ́i wo Yuropa kpaŋmɔ ni kɔɔ hegbɛi ni adesai yɔɔ lɛ ahe lɛ shishi lɛ yeɔ egbɔ. Kɛ́ Saneyelihe lɛ bua sane ko lɛ, esa akɛ akɛtsu nii. Esa akɛ maji ni kɛ amɛwaonaa gbɛ́i wo kpaŋmɔ nɛɛ shishi lɛ akpɛlɛ bɔ fɛɛ bɔ ni abaabua sane ko aha lɛ nɔ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 8]

Bɔ ni Abua Sane lɛ Aha

Naa bɔ ni Saneyeli lɛ bua sane lɛ mli saji otii etɛ komɛi.

Sane ni awie ashi Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ ekome ji akɛ, amɛhaa wekui amli gbálaa. Saneyelihe lɛ kɛɛ ejeee anɔkwale. Ekɛɛ akɛ:

“Bɔ ni wekumɛi ni bɛ jamɔ lɛ he miishɛɛ lɛ teɔ shi amɛwoɔ amɛwekumɛi ni yɔɔ jamɔ lɛ mli, kɛ bɔ ni amɛsumɔɔɔ ni amɛkpɛlɛɔ amɛwekumɛi lɛ ajamɔ lɛ nɔ, ní amɛŋmɛɛɛ amɛgbɛ ni amɛjá yɛ heyeli mli lɛ ji nɔ ni kɛ béi lɛ baa.”—Kuku 111.

Kɛfata he lɛ, Saneyelihe lɛ enaaa odaseyeli ko ni fĩɔ nɔ ni awie ashi wɔ akɛ “wɔfiteɔ mɛi ajwɛŋmɔ” lɛ sɛɛ, ekɛɛ akɛ:

“Saneyelihe lɛ naa kpɛ ehe akɛ [Russia] saneyelihei lɛ etsiii mɔ kome po tã akɛ atsɔ gbɛ nigii nɔ afite ejwɛŋmɔ ni ate shi awo hegbɛ ni eyɔɔ akɛ ehalaa nɔ ni esumɔɔ lɛ.”—Kuku 129.

Nɔ̃ kroko hu ni awie ashi Yehowa Odasefoi lɛ ji akɛ, akɛni amɛhéee lá hewɔ lɛ, amɛhaaa amɛwebii lɛ aná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Saneyelihe lɛ ekpɛlɛɛɛ susumɔ nɛɛ nɔ, ekɛɛ akɛ:

“Mɔ fɛɛ mɔ yɛ hegbɛ akɛ ekpɛlɛɔ helatsamɔ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ loo ekpoɔ, loo ehalaa helatsamɔ gbɛ kroko yɛ ekroko najiaŋ, ni enɛ kɛ mla naa hegbɛi ni adesai yɔɔ lɛ kpãa gbee. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, helatsɛ ni eda yɛ mla naa ni jwɛŋmɔŋ kã shi lɛ yɛ hegbɛ akɛ ekpɛɔ eyiŋ kɛji ebaasumɔ ni afee lɛ opireshɛŋ loo esumɔŋ, loo eyɛ hegbɛ akɛ ekpɛɔ eyiŋ yɛ helatsamɔ gbɛ ko he, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ lahemɔ hu he.”—Kuku 136.