Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Amɛmɛ Mesia Lɛ

Amɛmɛ Mesia Lɛ

Amɛmɛ Mesia Lɛ

“Maŋ lɛ hiɛ kã nɔ, ni mɛi lɛ fɛɛ susuɔ yɛ amɛtsuiiaŋ yɛ Yohane hewɔ akɛ benɛ lɛ ji Kristo [loo Mesia] lɛ.”—LUKA 3:15.

1. Mɛɛ adafi ŋwɛi bɔfo ko tswa tookwɛlɔi komɛi?

JE ENA. Tookwɛlɔi komɛi miishi kpe kɛmiibu amɛtoi ahe yɛ ŋa nɔ. Amɛnaa kpɛ amɛhe waa beni Yehowa bɔfo ko badamɔ amɛmasɛi, ní Nyɔŋmɔ anunyam lɛ kpɛ kɛbɔle amɛ lɛ! Bɔfo lɛ kɛ adafitswaa ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ ha amɛ akɛ: “Nyɛkashea gbeyei; ejaakɛ naa, mibagba nyɛ miishɛɛ sane kpele ni ji maŋ fɛɛ nɔ; akɛ ŋmɛnɛ afɔ walaherelɔ ni ji Kristo, Nuŋtsɔ lɛ, aha nyɛ,” mɔ ni baafee Mesia lɛ. Tookwɛlɔi lɛ baanyɛ ana abifao lɛ kã kooloi aniyeniianɔ mli yɛ maŋ ko ni bɛŋkɛ amɛ lɛ mli. Trukaa lɛ, “ŋwɛi ta kpele” ko bɔi Yehowa yijiemɔ akɛ: “Anunyam aha Nyɔŋmɔ yɛ ŋwɛi flooflo, ní hejɔlɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ, ní aná gbɔmɛi ahe tsuijurɔ!”—Luka 2:8-14.

2. Mɛni ji “Mesia” shishi, ni te aaafee tɛŋŋ ana mɔ ni eji lɛ?

2 Ekã shi faŋŋ akɛ, Yudafoi tookwɛlɔi lɛ le akɛ “Mesia” loo “Kristo” shishi ji “Mɔ ni” Nyɔŋmɔ “Efɔ lɛ Mu.” (2 Mose 29:5-7) Shi te amɛaafee tɛŋŋ amɛle saji babaoo ni tsɔɔ akɛ abifao ni ŋwɛi bɔfo lɛ tsĩ etã lɛ ji mɔ ni baafee Mesia ni Yehowa ehala lɛ lɛ, ni amɛkɔne mɛi krokomɛi ayiŋ yɛ he lɛ? Ja amɛpɛi gbalɛi ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ amli ní amɛkɛto nibii ni gbekɛ nɛɛ baatsu kɛ bɔ ni ebaahi shi eha lɛ he.

Mɛni Hewɔ Mɛi Kpaa Mesia lɛ Gbɛ Lɛ?

3, 4. Te wɔnuɔ Daniel 9:24, 25 lɛ shishi tɛŋŋ?

3 Afii komɛi asɛɛ beni Yohane Baptisilɔ lɛ bɔi eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ewiemɔi kɛ enifeemɔi ha mɛi komɛi susu akɛ benɛ lɛ ji Mesia ni amɛkpaa lɛ gbɛ lɛ. (Nyɛkanea Luka 3:15.) Eeenyɛ efee akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi nu Mesia lɛ he gbalɛ ni ji “otsii nyɔŋmai kpawo” lɛ shishi jogbaŋŋ. Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ amɛbaanyɛ amɛna be ni Mesia lɛ baapue. Gbalɛ lɛ fã ko kɛɔ akɛ: “Kɛjɛ beyinɔ ní wiemɔ aaaje kpo akɛ aku sɛɛ ayatswa Yerusalem ekoŋŋ lɛ kɛyashi mɔ ni afɔ lɛ mu [loo Mesia] ni ji lumɔ lɛ nɔ lɛ, efeɔ otsii kpawo, [agbɛnɛ hu] otsii nyɔŋmai ekpaa kɛ enyɔ.” (Dan. 9:24, 25) Woloŋlelɔi srɔtoi ekpɛlɛ nɔ akɛ otsii nɛɛ damɔ shi kɛha afii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Revised Standard Version lɛ kɛɔ akɛ: “Otsii nyɔŋmai kpawo ni ji afii.”

4 Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa tsuji le akɛ otsii 69, loo afii 483 ni yɔɔ Daniel 9:25 lɛ je shishi yɛ afi 455 D.Ŋ.B., beni Persia Maŋtsɛ Artashasta fã Nehemia ni eyato Yerusalem ekoŋŋ lɛ. (Neh. 2:1-8) Nakai otsii lɛ ba naagbee afii 483 sɛɛ, yɛ afi 29 Ŋ.B., beni abaptisi Yesu ni jɛ Nazaret lɛ ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ lɛ mu ni no ha ebatsɔ Mesia lɛ.—Mat. 3:13-17. *

5. Mɛɛ gbalɛi ahe wɔbaasusu amrɔ nɛɛ?

5 Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔsusua gbalɛi babaoo ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ ateŋ fioo komɛi ní ná amɛmlibaa beni afɔ Yesu, beni eji gbekɛ, kɛ beni etsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he wɔkwɛa. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɛ baawaje hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbalɛ wiemɔ lɛ mli lɛ. Agbɛnɛ hu, ebaaha wɔna faŋŋ akɛ Yesu ji Mesia ni akɛ be kpalaŋŋ kpa lɛ gbɛ lɛ.

Agba Egbekɛbiiashi He Sane Afɔ̃ Shi

6. Tsɔɔmɔ bɔ ni 1 Mose 49:10 lɛ ba mli.

6 Mesia lɛ baajɛ Israel akutso ni ji Yuda lɛ mli. Beni eshwɛ fioo ni blematsɛ Yakob baagbo ni ejɔɔ ebihii lɛ, egba akɛ: “Maŋtsɛ tso ejeŋ Yuda dɛŋ, ni nɔyeli tso hu ejeŋ enaji ateŋ, kɛyashi beyinɔ ní mɔ nɔ̃ ni ji lɛ aaaba, ni lɛ toi majimaji lɛ aaabo.” (1 Mose 49:10) Yudafoi woloŋlelɔi babaoo ni hi shi yɛ blema lɛ tsɔɔ akɛ wiemɔi nɛɛ kɔɔ Mesia lɛ he. Kɛjɛ Yudafoi lɛ a-Maŋtsɛ David nɔyeli lɛ nɔ aahu kɛbaa lɛ, maŋtsɛ tso (odehei ahegbɛ) kɛ nɔyeli tso (hewalɛ ni akɛfãa mɛi) ejeee Yuda akutso lɛ mli. Wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “Mɔ Nɔ̃ ni Ji” lɛ ji “Shilo.” Naagbee mɔ ni baaye nɔ yɛ Yuda akutso lɛ mli akɛ Niyelɔ kɛya naanɔ lɛ ji “Shilo” lɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ Zedekia ni ji Yuda naagbee maŋtsɛ lɛ akɛ, ekɛ nɔyeli lɛ baaha mɔ ni eji enɔ̃ yɛ mla naa lɛ. (Ezek. 21:31, 32) Yɛ Zedekia sɛɛ lɛ, Yesu pɛ ji David seshinyo ni awo shi yɛ ehe akɛ ebaaye maŋtsɛ. Dani abaafɔ Yesu lɛ, bɔfo Gabriel kɛɛ Maria akɛ: “[Yehowa] Nyɔŋmɔ aaaŋɔ etsɛ David maŋtsɛsɛi lɛ aha lɛ. Ni eeeye Yakob we lɛ nɔ maŋtsɛ kɛaatee naanɔ, ni emaŋtsɛyeli lɛ sɛɛ efoŋ.” (Luka 1:32, 33) No hewɔ lɛ, esa akɛ Shilo lɛ afee Yesu Kristo, mɔ ni jɛ Yuda kɛ David wekutɔkpãa lɛ mli lɛ.—Mat. 1:1-3, 6; Luka 3:23, 31-34.

7. Nɛgbɛ afɔ Mesia lɛ yɛ, ni mɛni hewɔ enɛ sa kadimɔ waa lɛ?

7 Abaafɔ Mesia lɛ yɛ Betlehem. Gbalɔ Mika ŋma akɛ: “Ni bo, Betlehem Efrata, ní odaaa bɔ ni aaabuo ashi Yuda wekui lɛ anɔ, bo kɛ̃ omli mɔ ko aaajɛ aba aha mi, ní ebatsɔ Israel nɔyelɔ, mɔ ni ekpojeei jɛ blema beebe kɛjɛ naanɔ gbii lɛ amli lɛ.” (Mika 5:1) Agba akɛ abaafɔ Mesia lɛ yɛ Yuda maŋ ni ji Betlehem, ni be ko ni eho lɛ atsɛ lɛ akɛ Efrata lɛ mli. Eyɛ mli akɛ Yesu nyɛ Maria kɛ etsɛ Yosef ní ŋɔ lɛ fee ebi lɛ hi Nazaret moŋ, shi akpɔ ko ni Roma nɔyeli lɛ wo akɛ akane mɛi lɛ ha amɛyaje Betlehem, ni jɛmɛ afɔ Yesu yɛ, yɛ afi 2 D.Ŋ.B. (Mat. 2:1, 5, 6) Mɛɛ gbalɛ mlibaa ni sa kadimɔ waa po nɛ!

8, 9. Mɛni agba yɛ Mesia lɛ fɔmɔ kɛ nibii ni baaya nɔ yɛ efɔmɔ sɛɛ lɛ he?

8 Oblayoo fro ko baafɔ Mesia lɛ. (Nyɛkanea Yesaia 7:14.) Yesaia 7:14 lɛ gba akɛ oblayoo fro ko baafɔ binuu. Akɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ oblayoo fro lɛ nɔŋŋ tsu nii kɛkɔ Rebeka he dani ebote gbalashihilɛ mli. (1 Mose 24:16, 43) Akɛ mumɔ tsirɛ Mateo ni ekɛ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “oblayoo fro” (par·theʹnos) lɛ tsu nii kɛtsɔɔ akɛ Yesaia 7:14 lɛ ba mli beni afɔ Yesu lɛ. Sanekpakpa lɛ ŋmalɔi Mateo kɛ Luka wie akɛ Maria ji oblayoo fro ní Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ha ená musu.—Mat. 1:18-25; Luka 1:26-35.

9 Abaagbe gbekɛbii yɛ Mesia lɛ fɔmɔ sɛɛ. Afii ohai abɔ dani abaafɔ Mesia lɛ, nɔ ko tamɔ nakai nɔŋŋ ba beni Mizraim Maŋtsɛ Farao fã ni ashɛrɛ Hebri gbekɛbii hii awo Nilo Faa lɛ mli lɛ. (2 Mose 1:22) Shi ŋmalɛ ni sa kadimɔ waa ji Yeremia 31:15, 16 lɛ, he ni afee Rahel he mfoniri yɛ akɛ eefo ebihii ní akɛ amɛ tee “henyɛlɔ lɛ shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ. Anu eyaafo lɛ yɛ Rama, ni ji Benjamin akutso ni yɔɔ Yerusalem kooyigbɛ lɛ tɔ̃ɔ. Mateo tsɔɔ akɛ Yeremia wiemɔi lɛ ba mli beni Maŋtsɛ Herode fã ni agbe gbekɛbii hii fɛɛ ni yɔɔ Betlehem kɛ ehewɔŋ maji lɛ amli lɛ. (Nyɛkanea Mateo 2:16-18.) Bo lɛ, kwɛmɔ ŋkɔmɔ ni mɛi ni yɔɔ hei nɛɛ baaye!

10. Tsɔɔmɔ bɔ ni Hoshea 11:1 lɛ ba mli yɛ Yesu nɔ.

10 Abaatsɛ Mesia lɛ kɛaajɛ Mizraim taakɛ atsɛ Israelbii lɛ. (Hosh. 11:1) Dani Herode baafã ni ayagbe gbekɛbii lɛ, no mli lɛ ŋwɛi bɔfo ko ekɛɛ Yosef kɛ Maria ni amɛkɛ Yesu ashi kɛya Mizraim. Amɛhi jɛmɛ “kɛyashi Herode gbele mli, koni nɔ ni Nuŋtsɔ [Yehowa] wie yɛ [Hoshea] gbalɛ lɛ naa lɛ aba mli akɛ: ‘Mizraim mitsɛ mibi lɛ kɛjɛ.’” (Mat. 2:13-15) Anɔkwa sane ji akɛ, Yesu diɛŋtsɛ nyɛŋ afee nɔ ko ni baaha gbalɛi ni kɔɔ efɔmɔ kɛ egbekɛbiiashi he lɛ aba mli.

Mesia lɛ Je Esɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Shishi!

11. Mɛɛ gbɛ nɔ asaa gbɛ ato Mɔ ni Yehowa Efɔ lɛ Mu lɛ?

11 Abaasaa gbɛ ato Mɔ ni Nyɔŋmɔ Efɔ lɛ Mu lɛ. Maleaki gba akɛ “gbalɔ Elia” ji mɔ ni baatsu nitsumɔ nɛɛ, ni ebaasaa mɛi lɛ atsui kɛha Mesia lɛ baa lɛ. (Nyɛkanea Maleaki 3:23, 24.) Yesu diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ “Elia” ní awie ehe nɛɛ ji Yohane Baptisilɔ lɛ. (Mat. 11:12-14) Ni Marko tsɔɔ akɛ Yohane shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ha Yesaia gbalɛ wiemɔi lɛ ba mli. (Yes. 40:3; Mar. 1:1-4) Jeee Yesu ji mɔ ni ha Yohane tsu nitsumɔ ni tamɔ Elia nɔ lɛ koni ekɛsaa gbɛ eto lɛ. Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ha “Elia” ni agba ehe sane afɔ̃ shi nɛɛ tsu nitsumɔ nɛɛ koni atsɔ nɔ ayɔse Mesia lɛ.

12. Mɛɛ nitsumɔ ha ayɔse Mesia lɛ?

12 Nyɔŋmɔ baaha Mesia lɛ atsu nitsumɔ pɔtɛɛ ko ni baaha ayɔse lɛ. Beni Yesu yɔɔ Nazaret, ni ji maŋtiase mli ni alɛ lɛ yɛ lɛ kpeehe lɛ, ekane nii kɛjɛ Yesaia wolokpo lɛ mli, ni ekɛ wiemɔi nɛɛ kɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa] Mumɔ lɛ yɛ minɔ, no hewɔ lɛ efɔ mi mu, koni mijaje sanekpakpa lɛ mitsɔɔ ohiafoi; etsu mi koni mibatsá mɛi ní amɛtsui ekumɔ lɛ, koni mishiɛ heyeli mitsɔɔ nomi lɛ, kɛ hiŋmɛigbelemɔ ha shwilafoi, koni miŋmɛɛ pilafoi lɛ ahe ní amɛye amɛhe, ní mishiɛ afi ko ni sa Nuŋtsɔ [Yehowa] hiɛ.” Akɛni Yesu diɛŋtsɛ ji Mesia lɛ hewɔ lɛ, ebaanyɛ ekɛ nɔmimaa akɛɛ akɛ: “Ŋmɛnɛ ŋmalɛ nɛɛ eba mli yɛ nyɛtoiiaŋ.”—Luka 4:16-21.

13. Mɛni agba yɛ Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ yɛ Galilea lɛ he?

13 Agba Mesia lɛ sɔɔmɔ nitsumɔ yɛ Galilea lɛ he sane afɔ̃ shi. Yesaia ŋma kɛkɔ “Zebulon shikpɔŋ kɛ Naftali shikpɔŋ lɛ” kɛ “jeŋmaji a-Galilea lɛ” he akɛ: “Maŋ ní nyiɛɔ duŋ mli lɛ ena la kpeteŋkpele; mɛi ní hi gbele hɔ̃ɔŋ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, la etso amɛnɔ!” (Yes. 8:23; 9:1) Yesu je esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ Galilea, ni ehi Kapernaum, he ni mɛi babaoo ni yɔɔ Zebulon kɛ Naftali maji lɛ amli lɛ ná emumɔŋ la ni tsoɔ lɛ he sɛɛ yɛ lɛ. (Mat. 4:12-16) Galilea ji he ni Yesu ha e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni haa mɔ shwieɔ eyiŋ waa lɛ yɛ, jɛmɛ ehala ebɔfoi lɛ yɛ, ni jɛmɛ efee eklɛŋklɛŋ naakpɛɛ nii lɛ yɛ, ni eeenyɛ efee akɛ jɛmɛ ji he ni yɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ mɛi ni fa fe 500 lɛ yɛ. (Mat. 5:1–7:27; 28:16-20; Mar. 3:13, 14; Yoh. 2:8-11; 1 Kor. 15:6) Belɛ, shiɛmɔ ni eshiɛ yɛ “Zebulon shikpɔŋ kɛ Naftali shikpɔŋ lɛ” nɔ lɛ ha ewo Yesaia gbalɛ lɛ obɔ. Shi Yesu yashiɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ yɛ hei krokomɛi hu yɛ Israel.

Agba Mesia lɛ Nitsumɔi Krokomɛi Ahe Sane Afɔ̃ Shi

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ha Lala 78:2 lɛ ba mli?

14 Mesia lɛ baawie yɛ abɛbuai amli. Lalatsɛ Asaf lá akɛ: “Magbele minaa yɛ abɛbuai amli.” (Lala 78:2) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ gbalɛ nɛɛ kɔɔ Yesu he? Mateo haa wɔleɔ akɛ nakai eji. Beni Mateo wie abɛbuai komɛi ni Yesu kɛ Maŋtsɛyeli lɛ to sinapiwú kɛ mãsha he yɛ mli lɛ he sɛɛ lɛ, ewie akɛ: “Abɛbuai amli sɔŋŋ kɛkɛ [Yesu] kɛ amɛ wieɔ; koni nɔ ni gbalɔ lɛ wie lɛ aba mli akɛ: ‘Magbele minaa yɛ abɛbuai amli; magba nii ní aŋɔtee kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ.’” (Mat. 13:31-35) Abɛbuai kɛ nitsumɔ fata nitsɔɔmɔ gbɛi ni mɔɔ shi waa ni Yesu kɛtsu nii lɛ ahe.

15. Tsɔɔmɔ bɔ ni fee ni Yesaia 53:4 lɛ ba mli.

15 Mesia lɛ baatere wɔhelai lɛ. Yesaia gba akɛ: “Lɛɛlɛŋ, wɔhelai lɛ, lɛ etere, ni wɔhejaramɔi lɛ, lɛ ehole.” (Yes. 53:4) Mateo tsɔɔ akɛ, beni Yesu tsá Petro shaayoo lɛ sɛɛ lɛ, etsá mɛi krokomɛi hu, “koni nɔ ni gbalɔ Yesaia wie lɛ aba mli akɛ: ‘Lɛ diɛŋtsɛ ewó wɔhejaramɔi lɛ, ni etere wɔhelai lɛ.’” (Mat. 8:14-17) Ni enɛ ji helai babaoo ni abɔ he amaniɛ akɛ Yesu tsá lɛ ateŋ ekome kɛkɛ.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔfo Yohane tsɔɔ yɛ akɛ Yesu wo gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 53:1 lɛ obɔ?

16 Yɛ nibii kpakpai babaoo ni Mesia lɛ fee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi babaoo heee enɔ amɛyeee. (Nyɛkanea Yesaia 53:1.) Beni bɔfo Yohane tsɔɔ akɛ gbalɛ nɛɛ eba mli lɛ, eŋma akɛ: “Tsɛbelɛ [Yesu] fee okadii wuji yɛ amɛhiɛ, shi kɛlɛ amɛheee enɔ amɛyeee; koni gbalɔ Yesaia wiemɔ ni ewie lɛ aná aba mli akɛ: ‘Nuŋtsɔ [Yehowa], namɔ ehe wɔsane lɛ eye, ni namɔ ajie Nuŋtsɔ [Yehowa] nine lɛ kpo atsɔɔ?’” (Yoh. 12:37, 38) Kɛfata he lɛ, beni bɔfo Paulo tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, mɛi fioo pɛ hé Yesu, ni ji Mesia lɛ, he sanekpakpa lɛ amɛye.—Rom. 10:16, 17.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Yohane tsɔɔ akɛ gbalɛ ni yɔɔ Lala 69:5 lɛ eba mli?

17 Mɛi ahe baatsɛ̃ Mesia lɛ yakatswaa. (Lala 69:5) Bɔfo Yohane tsɛ wiemɔ ko ni Yesu wie lɛ yisɛɛ akɛ: “Eji mitsuuu nitsumɔi ni mɔ ko mɔ ko tsuko eko dã yɛ amɛteŋ kulɛ, amɛhe bɛ esha ko; shi enɛ lɛ amɛna, ni kɛlɛ amɛmiinyɛ mi kɛ mitsɛ fɛɛ. Shi bɔni afee ni wiemɔ lɛ ni aŋma yɛ amɛmla lɛ mli akɛ: ‘Amɛnyɛ mi yakatswaa’ lɛ aná aba mli.” (Yoh. 15:24, 25) Bei pii lɛ, “Mla” lɛ kɔɔ Ŋmalɛ tso muu lɛ fɛɛ he. (Yoh. 10:34; 12:34) Amaniɛbɔi ni yɔɔ Sanekpakpai lɛ amli lɛ tsɔɔ akɛ mɛi nyɛ̃ Yesu, titri lɛ Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ. Kɛfata he lɛ, Kristo kɛɛ akɛ: “Je lɛ nyɛɛɛ anyɛnyɛ; shi mi lɛ enyɛɔ mi, ejaakɛ miyeɔ ehe odase akɛ enitsumɔi lɛ nitsumɔi fɔji ni.”—Yoh. 7:7.

18. Mɛɛ nɔ kroko kɛ́ wɔsusu he lɛ ebaawaje nɔmimaa ni wɔyɔɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ waa?

18 Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ná nɔmimaa akɛ Yesu ji Mesia lɛ, ejaakɛ gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ba mli yɛ enɔ. (Mat. 16:16) Taakɛ wɔna lɛ, gbalɛi nɛɛ ekomɛi ba mli yɛ Yesu ni jɛ Nazaret lɛ gbekɛbiiashi kɛ beni etsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Wɔbaasusu gbalɛi krokomɛi hu ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ he yɛ nikasemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli. Sɔlemɔ ni wɔkɛaasusu gbalɛi nɛɛ ahe lɛ baawaje nɔmimaa ni wɔyɔɔ akɛ Yesu Kristo ji Mesia ni wɔŋwɛi Tsɛ, Yehowa ehala lɛ lɛ waa.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Kɛ́ ootao ole “otsii nyɔŋmai kpawo” lɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi! wolo lɛ yitso 11 lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛi ni kɔɔ Yesu fɔmɔ he lɛ ba mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ asaa gbɛ ato Mesia lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ wiemɔi ni yɔɔ Yesaia yitso 53 lɛ ba mli yɛ Yesu nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]