Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tiumɔ Toiŋjɔlɛ Sɛɛ

Tiumɔ Toiŋjɔlɛ Sɛɛ

Tiumɔ Toiŋjɔlɛ Sɛɛ

“Nyɛhaa wɔtiua hejɔlɛ nibii” asɛɛ.—ROM. 14:19.

1, 2. Mɛni hewɔ toiŋjɔlɛ yɔɔ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ?

ŊMƐNƐ lɛ, anɔkwa toiŋjɔlɛ bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he ko he ko. Bei pii lɛ, jamɔ, maŋkwramɔŋ saji, shika, kɛ skulyaa gbálaa mɛi ni jɛ maŋ kome too mli, ni amɛwieɔ wiemɔ kome lɛ ateŋ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ekomefeemɔ yɛ Yehowa webii lɛ ateŋ, eyɛ mli akɛ amɛjɛ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi amli” moŋ.—Kpoj. 7:9.

2 Jeee heniianaa hewɔ toiŋjɔlɛ yɔɔ wɔteŋ lɛ. Nɔ titri hewɔ ni toiŋjɔlɛ yɔɔ wɔteŋ lɛ ji akɛ, ‘toiŋjɔlɛ yɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ’ akɛni wɔyɛ hemɔkɛyeli yɛ e-Bi ni kɛ ela lɛ kpɔ̃ wɔ kɛjɛ esha mli lɛ hewɔ. (Rom. 5:1; Efe. 1:7) Kɛfata he lɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ haa enɔkwa tsuji lɛ, ni toiŋjɔlɛ ji mumɔ lɛ yibii lɛ fã. (Gal. 5:22) Nɔ̃ kroko hewɔ ni toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ yɔɔ wɔteŋ lɛ ji akɛ, ‘wɔjɛɛɛ je lɛŋ.’ (Yoh. 15:19) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaafi maŋkwramɔ kuu ko sɛɛ lɛ, wɔkɛ wɔhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli. Akɛni ‘wɔkɛ wɔklantei esɔ̃ kɔii’ hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔhe wooo maŋ loo majimaji ateŋ tai amli.—Yes. 2:4.

3. Mɛni toiŋjɔlɛ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ haa wɔfeɔ, ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Kɛ́ toiŋjɔlɛ baanyɛ ahi wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ, no lɛ ebiɔ babaoo fe efɔŋ ni wɔfeŋ wɔnyɛmimɛi lɛ kɛkɛ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ Yehowa Odasefoi asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ mlibii lɛ jɛ maji srɔtoi anɔ ni esoro wɔkusumii moŋ, shi ‘wɔsumɔɔ wɔhe.’ (Yoh. 15:17) Toiŋjɔlɛ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ haa ‘wɔfeɔ mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.’ (Gal. 6:10) Esa akɛ wɔhiɛ asɔ toiŋjɔlɛ ni yɔɔ wɔkɛ Yehowa kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ waa, ní wɔbaa yi. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wɔɔfee wɔtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ he.

Kɛ́ Wɔtɔ̃

4. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ kɛ́ wɔtɔ̃ mɔ ko nɔ?

4 Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ, “Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo; kɛ mɔ ko tɔ̃ɔɔ yɛ wiemɔ mli lɛ, lɛ lɛ nuu ni hi kɛwula shi ji lɛ.” (Yak. 3:2) No hewɔ lɛ, béi kɛ naagbai krokomɛi baanyɛ ate shi yɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi héyelilɔi lɛ ateŋ. (Fil. 4:2, 3) Shi kɛ́ naagba ko ba nyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ, esa akɛ amɛkwɛ ni amɛsaa koni ekafite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ ŋaawoo ni esa akɛ wɔkɛtsu nii kɛ́ ekolɛ wɔna akɛ wɔtɔ̃ mɔ ko nɔ lɛ he okwɛ.—Nyɛkanea Mateo 5:23, 24.

5. Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ wɔnɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee kɛtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ?

5 Ni kɛ́ mɔ ko tɔ̃ wɔnɔ yɛ gbɛ bibioo nɔ hu? Ani esa akɛ wɔkpa mɔ lɛ gbɛ akɛ ebakpa wɔ fai? Wɔkaneɔ yɛ 1 Korintobii 13:5 lɛ akɛ, “[Suɔmɔ] eniŋŋ efɔŋ he.” Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ wɔnɔ lɛ, fa ni wɔkɛaafa lɛ, kɛ wɔjwɛŋmɔ ni wɔɔjie yɛ nɔ kwraa lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiitiu toiŋjɔlɛ sɛɛ, loo ‘wɔniŋŋ efɔŋ he.’ (Nyɛkanea Kolosebii 3:13.) Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔtsu naagbai bibii ahe nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, ni enɛ haa ekomefeemɔ hiɔ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ, ni ehaa wɔnáa miishɛɛ. Abɛ ko ni nilee yɔɔ mli kɛɔ akɛ: ‘Hiɛ ní akuɔ afɔ̃ɔ nɔtɔ̃mɔ nɔ lɛ, hiɛnyam ni.’—Abɛi 19:11.

6. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ lɛ?

6 Ni kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ hu? Ejeee nilee gbɛ akɛ wɔɔha mɛi krokomɛi anu sane lɛ. Kɛ́ wɔha mɛi krokomɛi nu lɛ, ebaafite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛtsu naagba lɛ he nii yɛ toiŋjɔlɛ mli? Mateo 18:15 lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛji onyɛmi ko tɔ̃ onɔ lɛ, yaa ni oyatsɔɔ lɛ etɔ̃mɔ lɛ okɛ lɛ yii enyɔ kɛkɛ. Kɛji ebo bo toi lɛ, nyɛmi efee nyɛmi.” Eyɛ mli akɛ Mateo 18:15-17 lɛ kɔɔ esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ he moŋ, shi yɛ shishitoo mla ni yɔɔ kuku 15 lɛ naa lɛ, esa akɛ wɔjɛ mlihilɛ mli wɔya mɔ ni tɔ̃ wɔnɔ lɛ ŋɔɔ ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaaha toiŋjɔlɛ aba wɔkɛ mɔ lɛ teŋ. *

7. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsaa béi oya nɔŋŋ lɛ?

7 Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛmli afũa, shi nyɛkafea esha; hulu akanyɔ shi yɛ nyɛmlila lɛ nɔ, ni asaŋ nyɛkɛ nyɛhe akafɔ̃a shi nyɛhaa abonsam.” (Efe. 4:26, 27) Yesu kɛɛ akɛ: “Okɛ obelɔ lɛ atsa mra.” (Mat. 5:25) Belɛ, toiŋjɔlɛ sɛɛ ni abaatiu lɛ biɔ ni asaa béi mra. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ wɔfeee nakai lɛ, ebaaha béi lɛ mli awo wu tamɔ bɔ ni kɛ́ atooo fala ko nɔ lɛ efãa lɛ. Kɛ́ béi ba wɔkɛ mɛi ateŋ lɛ, nyɛkahaa wɔŋmɛa gbɛ ni henɔwomɔ, awuŋayeli, loo bɔ ni heloonaa nibii he hiaa wɔ lɛ miitsi wɔnaa ni wɔkasaa béi lɛ oya nɔŋŋ.—Yak. 4:1-6.

Kɛ́ Béi lɛ Kɔɔ Mɛi Pii Ahe

8, 9. (a) Mɛɛ susumɔi srɔtoi klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli asafo ni yɔɔ Roma lɛ mlibii lɛ ná? (b) Mɛɛ ŋaa Paulo wo Roma Kristofoi lɛ yɛ béi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ he?

8 Bei komɛi lɛ, béi ni yaa nɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ kɔɔɔ mɛi enyɔ pɛ he, shi moŋ ekɔɔ mɛi pii ahe. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ Kristofoi ni yɔɔ Roma, ní akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni eŋma wolo eyaha amɛ lɛ agbɛfaŋ. No mli lɛ, béi yɛ Kristofoi ni ji Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii ni etsɔmɔ Kristofoi lɛ ateŋ. Mɛi komɛi yɛ nakai asafo lɛ mli ni susuɔ akɛ amɛhi fe mɛi ni amɛhenilee waaa, loo amɛhenilee eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛfee nibii komɛi lɛ. Mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kojoɔ mɛi krokomɛi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ yɛ saji ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ akpɛ eyiŋ yɛ he lɛ ahe. Mɛɛ ŋaa Paulo wo nakai asafo lɛ?—Rom. 14:1-6.

9 Paulo wo fãi enyɔ ni kɛ amɛhe beɔ lɛ fɛɛ ŋaa. Ekɛɛ mɛi ni nu shishi akɛ amɛbɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ akɛ amɛkabu amɛhe akɛ amɛhi fe amɛnyɛmimɛi krokomɛi lɛ. (Rom. 14:2, 10) Su ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ atɔ̃tɔ héyelilɔi ni kã he amɛsusuɔ akɛ esaaa akɛ ayeɔ nibii komɛi ni Mla lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ lɛ nane. Paulo bɔ amɛ kɔkɔ akɛ: “Kaafite Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ yɛ niyenii ko hewɔ.” Ekɛfata he akɛ: “Ehi akɛ oyeee loo ni onuuu wein loo nɔ ko ní aaato onyɛmi pampi loo aaaha enane atɔ̃tɔ aloo enijiaŋ aaaje wui yɛ mli.” (Rom. 14:14, 15, 20, 21) Shi Paulo wo Kristofoi ni amɛhenilee eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛfee nibii komɛi lɛ ŋaa koni amɛkakojo mɛi ni hiɛ susumɔ ni yɔɔ srɔto lɛ akɛ amɛjaaa. (Rom. 14:13) Ekɛɛ ‘amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ, ekabu lɛ diɛŋtsɛ ehe tuutu fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe.’ (Rom. 12:3) Beni Paulo wo fãi enyɔ ni kɛ amɛhe beɔ lɛ ŋaa sɛɛ lɛ, eŋma akɛ: “No hewɔ lɛ agbɛnɛ nyɛhaa wɔtiua hejɔlɛ nibii kɛ nibii ni wɔkɛaaha wɔnanemɛi anane amɔ shi moŋ” sɛɛ.—Rom. 14:19.

10. Taakɛ eba lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli asafo ni yɔɔ Roma lɛ gbɛfaŋ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛni ebiɔ ni afee kɛsaa béi?

10 Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Roma asafo lɛ mlibii lɛ tsu ŋaa ni Paulo wo amɛ lɛ he nii, ni amɛfee tsakemɔi ni sa lɛ. Kɛ́ béi ba nanemɛi Kristofoi ateŋ ŋmɛnɛ lɛ, ani esaaa akɛ wɔ hu wɔkɛ suɔmɔ saa béi lɛ, kɛtsɔ heshibaa mli ni wɔɔjɛ wɔkɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo atsu he nii lɛ nɔ? Taakɛ eba lɛ yɛ Romabii lɛ agbɛfaŋ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni mɛi fɛɛ ni béi ko ni eba lɛ kɔɔ amɛhe lɛ afee tsakemɔi komɛi bɔni afee ni ‘amɛhi shi yɛ hejɔlɛ mli.’—Mar. 9:50.

Bɔ ni Asafoŋ Onukpai Baanyɛ Aye Abua

11. Mɛni esa akɛ asafoŋ onukpa ko akwɛ jogbaŋŋ yɛ he kɛ́ Kristofonyo ko miitao ekɛ lɛ agba naagba ko ni yɔɔ ekɛ enaanyo héyelilɔ ko teŋ lɛ he sane?

11 Ni kɛ́ Kristofonyo ko miitao ni ekɛ asafoŋ onukpa ko agba naagba ko ni yɔɔ ekɛ ewekunyo ko loo enaanyo héyelilɔ ko teŋ lɛ he sane hu? Abɛi 21:13 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni tsimɔɔ etoi yɛ ohiafo bolɔmɔ nɔ lɛ, lɛ hu eeebolɔ, shi aboŋ lɛ toi.” Ekã shi faŋŋ akɛ, asafoŋ onukpa ko ‘tsimɔŋ etoi.’ Shi abɛ kroko kɛɔ akɛ: “Mɔ klɛŋklɛŋ ní bajajeɔ esane lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni esane ja; shi kɛ́ enaanyo lɛ ba lɛ, ebakpáa lɛ shi.” (Abɛi 18:17) Esa akɛ asafoŋ onukpa lɛ ajɛ mlihilɛ mli ebo toi, shi esa akɛ ekwɛ jogbaŋŋ koni ekafĩ mɔ ni babɔ lɛ sane lɛ sɛɛ. Kɛ́ ebo sane lɛ toi etã lɛ, ebaanyɛ ebi lɛ kɛji ekɛ mɔ ni tɔ̃ enɔ lɛ egba he sane. Agbɛnɛ hu, asafoŋ onukpa lɛ baanyɛ ekɛ lɛ asusu nibii ni Ŋmalɛ lɛ etsɔɔ akɛ mɔ ni atɔ̃ enɔ lɛ baanyɛ afee kɛtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ lɛ he.

12. Okɛ nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ akɛ oshara yɛ he ákɛ akɛ oyaiyeli aaatsu sane ko ni anu lɛ he nii lɛ aha.

12 Biblia mli nɔkwɛmɔnii etɛ komɛi haa wɔnaa akɛ, oshara yɛ he ákɛ akɛ oyaiyeli baatsu naagba ko he nii beni anu mɔ kome pɛ naa sane. Beni Potifar ŋa lɛ kɛɛ Potifar akɛ, kulɛ Yosef miitao eto lɛ kaabonaa lɛ, ehe eŋa lɛ eye. Potifar mli wo la, ni eha awo Yosef tsuŋ. (1 Mose 39:19, 20) Maŋtsɛ David he nɔ ni Ziba wie yɛ enuŋtsɔ Mefiboshet he akɛ ekɛ David henyɛlɔi lɛ eyafee ekome lɛ eye. David kɛ oyaiyeli kɛɛ akɛ: “Naa, Mefiboshet nii lɛ fɛɛ atsɔ onɔ!” (2 Sam. 16:4; 19:26-28) Abɔ Maŋtsɛ Artashasta amaniɛ akɛ Yudafoi lɛ miitswa Yerusalem gbogboi lɛ ekoŋŋ, ejaakɛ amɛmiitao ni amɛtse Persia Nɔyeli lɛ hiɛ atua. Maŋtsɛ lɛ he amale wiemɔi nɛɛ eye, ni efã ni akpa tsumaa nitsumɔi fɛɛ ni yaa nɔ yɛ Yerusalem lɛ. Enɛ ha Yudafoi lɛ kpa Nyɔŋmɔ sɔlemɔtsu lɛ maa. (Ezra 4:11-13, 23, 24) Kristofoi asafoŋ onukpai kɛ ŋaa ni Paulo wo Timoteo akɛ ekashá ehe kɛkojo sane beni enuko sane muu lɛ fɛɛ lɛ tsuɔ nii, ni enɛ ji nilee gbɛ.—Nyɛkanea 1 Timoteo 5:21.

13, 14. (a) Mɛni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli yɛ béi ko ni miiya nɔ yɛ mɛi ateŋ lɛ he? (b) Mɛni baaye abua asafoŋ onukpai lɛ koni amɛtsu naagba ko ni kɔɔ amɛnyɛmimɛi héyelilɔi lɛ ahe lɛ he nii yɛ gbɛ ni ja nɔ?

13 Kɛ́ etamɔ nɔ ni mɛi ni kɛ amɛhe beɔ lɛ ewie anɔkwale ni yɔɔ sane lɛ mli po lɛ, ehe miihia ni ayɔse akɛ “kɛ́ mɔ ko susuɔ akɛ ele nɔ ko lɛ, eleko nɔ ko bɔ ni sa akɛ ale.” (1 Kor. 8:2) Ani wɔle nibii fɛɛ ni kɛ béi lɛ ba? Esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ ekolɛ wɔleee mɛi ni sane lɛ kɔɔ amɛhe lɛ ahe saji fɛɛ kɛmɔ shi. Kɛ́ ehe bahia ni onukpai lɛ akojo sane ko lɛ, esa akɛ amɛkwɛ jogbaŋŋ koni akɛ amale wiemɔi, loo akɛɛakɛɛ akalaka amɛ! Kojolɔ ni Nyɔŋmɔ ehala, ni ji Yesu Kristo lɛ kojoɔ yɛ jalɛ naa. Bɔ ni ‘ehiŋmɛii naa lɛ, jeee nakai ekojoɔ, ni bɔ ni etoii nuɔ lɛ, jeee nakai ebuɔ atɛŋ.’ (Yes. 11:3, 4) Yɛ no najiaŋ lɛ, Yehowa mumɔ lɛ tsɔɔ Yesu gbɛ. Esa akɛ Kristofoi asafoŋ onukpai lɛ hu aŋmɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ amɛ gbɛ.

14 Dani asafoŋ onukpai baatsu naagba ko ni kɔɔ amɛnyɛmimɛi héyelilɔi lɛ ahe lɛ he nii lɛ, esa akɛ amɛsɔle koni Yehowa mumɔ lɛ aye abua amɛ, ni amɛha emumɔ lɛ atsɔɔ amɛ gbɛ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ woji ni tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ kalaa lɛ ni amɛaakwɛ mli lɛ nɔ.—Mat. 24:45.

Esa akɛ Wɔha Toiŋjɔlɛ Ahi Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Teŋ

15. Kɛ́ wɔná wɔle akɛ mɔ ko efee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, mɛɛ be esa akɛ wɔyabɔ onukpai lɛ?

15 Ákɛ Kristofoi lɛ, awoɔ wɔ hewalɛ ni wɔtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ. Shi Biblia lɛ kɛɔ hu akɛ: ‘Nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ ehe tse, no sɛɛ lɛ ehe jɔ,’ loo esumɔɔ toiŋjɔlɛ. (Yak. 3:17) Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔhe atse, ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ wɔhi shi yɛ Nyɔŋmɔ jeŋba he mlai ni he tse kɛ ejalɛ shishitoo mlai lɛ anaa, koni no sɛɛ lɛ wɔtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ. Kɛ́ Kristofonyo ko ná ele akɛ enaanyo héyelilɔ ko efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, esa akɛ ewo lɛ hewalɛ ni eyabɔ asafoŋ onukpai lɛ. (1 Kor. 6:9, 10; Yak. 5:14-16) Kɛ́ mɔ ni efee esha lɛ eyabɔɔɔ asafoŋ onukpai lɛ, esa akɛ Kristofonyo ni ená ele sane lɛ ayabɔ asafoŋ onukpai lɛ. Kɛ́ mɔ ni ená ele sane lɛ eyawieee akɛni esumɔɔɔ ni ekɛ mɔ ni efee esha lɛ teŋ fiteɔ hewɔ lɛ, belɛ efiɔ eshafeelɔ lɛ sɛɛ.—3 Mose 5:1; nyɛkanea Abɛi 29:24.

16. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Yehu kɛ Maŋtsɛ Yoram ye ha lɛ mli?

16 Amaniɛbɔɔ ko ni kɔɔ Yehu he lɛ tsɔɔ akɛ, ehe miihia ni mɔ afee nɔ ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ fe nɔ ni ebaaha toiŋjɔlɛ ahi ekɛ mɔ ko ni feɔ esha lɛ teŋ. Nyɔŋmɔ tsu Yehu ni eyakpata Maŋtsɛ Ahab we lɛ hiɛ. Maŋtsɛ Yoram yiwalɔ lɛ, ni ji Ahab kɛ Yezebel binuu lɛ ta eshwiili mli ni ekɛ Yehu yakpe ni ebi lɛ akɛ: “Hejɔlɛ sane ni lo, Yehu?” Te Yehu here nɔ eha tɛŋŋ? Ekɛɛ lɛ akɛ: “Mɛɛ hejɔlɛ ni, gbiiabɔ ní onyɛ Yezebel ajwamaŋbɔi kɛ eŋkunyaayelii lɛ fá babaoo lolo nɛɛ?” (2 Maŋ. 9:22) Kɛkɛ ni Yehu kɔ egãi lɛ ni eŋɔtsɛ̃ Yoram tsui mli. Taakɛ Yehu fee lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ agbala mɛi ni jeɔ gbɛ amɛfeɔ esha ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ atoi, shi esaaa akɛ amɛshiɔ mɛi nɛɛ efolo yɛ toiŋjɔlɛ ni amɛtaoɔ akɛ ehi amɛkɛ mɛi nɛɛ ateŋ lɛ hewɔ. Asafoŋ onukpai lɛ shwieɔ eshafeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ koni toiŋjɔlɛ aya nɔ ahi asafo lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ.—1 Kor. 5:1, 2, 11-13.

17. Mɛni esa akɛ Kristofoi fɛɛ afee koni toiŋjɔlɛ ahi amɛteŋ daa?

17 Bei pii lɛ, béi ni yaa nɔ yɛ nyɛmimɛi ateŋ lɛ jeee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni biɔ ni saneyeli ajinafoi akuu atsu he nii. Belɛ ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ, ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie amɛtɔmɔi lɛ anɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni tsĩmɔɔ nɔtɔmɔ nɔ lɛ, eetao suɔmɔ; shi mɔ ni tĩɔ sane mli lɛ, etserɛɔ shieŋtsɛmɛi ateŋ.” (Abɛi 17:9) Kɛ́ wɔkɛ wiemɔi nɛɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ fɛɛ koni wɔbaa toiŋjɔlɛ yi yɛ asafo lɛ mli, ni ebaaha wekukpãa kpakpa aya nɔ ahi wɔkɛ Yehowa teŋ.—Mat. 6:14, 15.

Toiŋjɔlɛ Sɛɛtiumɔ kɛ Jɔɔmɔi Baa

18, 19. Kɛ́ wɔtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔnáa?

18 Kɛ́ wɔtiu “hejɔlɛ nibii” asɛɛ lɛ, wɔnáa jɔɔmɔi babaoo. Wɔnáa wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpãa kpakpa beni wɔkaseɔ egbɛi lɛ, ni wɔyeɔ wɔbuaa ni ekomefeemɔ kɛ toiŋjɔlɛ hiɔ wɔmumɔŋ paradeiso lɛ mli. Toiŋjɔlɛ sɛɛ ni wɔtiuɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ hu haa wɔnaa gbɛi anɔ ni wɔɔtsɔ wɔha toiŋjɔlɛ ahi wɔkɛ mɛi ni wɔshiɛɔ “hejɔlɛ sanekpakpa lɛ” wɔhaa lɛ teŋ. (Efe. 6:15) Esaa wɔ jogbaŋŋ koni ‘wɔmli ajɔ wɔha mɛi fɛɛ, ni wɔto wɔtsui shi yɛ efɔŋ gbɛfaŋ.’—2 Tim. 2:24.

19 Kaimɔ hu akɛ, “jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.” (Bɔf. 24:15) Kɛ́ hiɛnɔkamɔ nɛɛ ná ba mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛi akpekpei abɔ ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli, ni hiɛ sui srɔtoi lɛ baate shi kɛba wala mli ekoŋŋ—abaatee mɛi ni gboi kɛjɛ “jeŋ shishitoo mli” tɔ̃ɔ lɛ po ashi! (Luka 11:50, 51) Ebaafee hegbɛ kpele diɛŋtsɛ akɛ wɔɔtsɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ toiŋjɔlɛ gbɛi lɛ. Kwɛ bɔ ni tsɔsemɔ ni atsɔseɔ wɔ koni wɔtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ amrɔ nɛɛ baaye abua wɔ jogbaŋŋ yɛ nakai beaŋ!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Kɛ́ ootao Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔ kɛha bɔ ni aaafee atsu eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ tamɔ heguɔgbee kɛ ojotswaa he nii lɛ, kwɛmɔ October 15, 1999, Buu-Mɔɔ baafa 17-22 lɛ.

Mɛni Okase?

• Kɛ́ wɔtɔ̃ mɔ ko nɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha toiŋjɔlɛ ahi wɔkɛ mɔ lɛ teŋ?

• Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ wɔnɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha toiŋjɔlɛ ahi wɔkɛ mɔ lɛ teŋ?

• Kɛ́ béi ba mɛi komɛi ateŋ lɛ, mɛni hewɔ nilee bɛ mli akɛ wɔɔfĩ afã kome sɛɛ lɛ?

• Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔha toiŋjɔlɛ ahi wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ moŋ fe mɔ ko ni feɔ esha lɛ teŋ lɛ.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Yehowa sumɔɔ mɛi ni kɛ mɛi krokomɛi anɔtɔmɔi keɔ amɛ kwraa lɛ