Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Biblia Kanemɔ—Ewaje Mi Miwala Beaŋ Fɛɛ

Biblia Kanemɔ—Ewaje Mi Miwala Beaŋ Fɛɛ

Biblia Kanemɔ—Ewaje Mi Miwala Beaŋ Fɛɛ

Mɔ ni gba ji Marceau Leroy

MIKOME too mihɔ shi yɛ mipia lɛ mli ni mibɔi wiemɔi ni ji, “Shishijee mli lɛ Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ” lɛ kanemɔ. Mɛni hewɔ mitee mihe kɛkane lɛ? Mile krɛdɛɛ akɛ tsɛ Ataa ní heee yeee kwraa akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ mli baafu waa kɛ́ ena ní mihiɛ Biblia lɛ miikane.

Akɛni mikaneko Biblia lɛ pɛŋ hewɔ lɛ, nakai shishijee wiemɔi ni mikane yɛ 1 Mose lɛ ha fɛ̃i gbɛ̃ ku mi. Mikɛɛ mihe akɛ, ‘Agbɛnɛ lɛ minu nɔ hewɔ ni mlai ni kudɔɔ adebɔɔ nibii lɛ eko eteee shi ewooo ekroko lɛ shishi!’ Miishɛɛ sɔŋŋ ha mikane Biblia lɛ kɛjɛ gbɛkɛ ŋmɛlɛ kpaanyɔ kɛyashi leebi ŋmɛji ejwɛ. Bɔ ni fee ni mikɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ fee misu nɛ. Ha magba bo bɔ ni Biblia lɛ kanemɔ etee nɔ ewaje mi miwala beaŋ fɛɛ.

“Esa akɛ Okane Daa Gbi”

Afɔ mi afi 1926, yɛ France kooyigbɛ akrowa ko ni atsɛɔ lɛ Vermelles ní atsaa ŋai yɛ jɛmɛ lɛ mli. Ŋai ji nɔ ko ní ashwɛɛɛ he kwraa yɛ maŋ lɛŋ beni awuɔ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ. Akɛni mitsaa ŋai hewɔ lɛ, ahaaa matsu asraafoi anitsumɔ. Ni kɛlɛ, akɛni miitao maná midɛŋ nii hewɔ lɛ, mibɔi redio kɛ srawa hewalɛ he nikasemɔ, ni no ha mihiɛ sɔ bɔ ni mlai ni kudɔɔ adebɔɔ nibii lɛ eko eteee shi ewooo ekroko lɛ waa. Beni miye afii 21 lɛ, miklasnyo ko ke mi Biblia ni ekɛɛ mi akɛ, “Eji wolo ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ akane,” ni no ji klɛŋklɛŋ Biblia ni miná. Beni mikane migbe naa lɛ, miyɔse faŋŋ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ní ekɛha koni adesai ale eyiŋtoi.

Misusu akɛ mikutsoŋbii lɛ hu baaná he miishɛɛ akɛ amɛaakane Biblia lɛ, ni no hewɔ lɛ miyahe kpaanyɔ kɛfata he. Naakpɛɛ sane ji akɛ amɛŋmɔ mi moŋ, ni amɛte shi amɛwo mi. Miwekumɛi ni hiɛ apasa hemɔkɛyeli lɛ bɔ mi kɔkɔ akɛ, “Wolo nɛɛ kɛ́ oleee be ni obɔi kanemɔ lɛ, esa akɛ okane daa gbi!” Mikane lɛɛlɛŋ, ni mishwako mihe pɛŋ akɛ mifee nakai. Ebatsɔ mishihilɛ gbɛ fã.

Beni mikutsoŋbii lɛ ekomɛi yɔse akɛ miyɛ Biblia lɛ he miishɛɛ lɛ, amɛŋɔ Yehowa Odasefoi awoji ní amɛyɔɔ lɛ amɛha mi. Woji bibii tamɔ One World, One Government * lɛ (French nɔ̃ yɔɔ baafa nɛɛ) tsɔɔ nɔ hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ ji adesai ahiɛnɔkamɔ lɛ mli. (Mat. 6:10) Mitswa mifai shi waa akɛ mikɛ mɛi baagba hiɛnɔkamɔ nɛɛ he sane.

Minaanyo ko ni mikɛje nɔ, ni atsɛɔ lɛ Noël lɛ fata mɛi klɛŋklɛŋ ni miha amɛ Biblia lɛ ahe. Akɛni eji Katoliknyo ni hiɛ dɔɔ ejamɔ lɛ he hewɔ lɛ, eto gbɛjianɔ koni wɔkɛ nuu ko ní miiya osɔfoi askul akpe. Mitsui fã fioo, shi kɛlɛ mikase kɛjɛ ŋmalɛi ni yɔɔ Lala 115:4-8 kɛ Mateo 23:9, 10 lɛ amli akɛ Nyɔŋmɔ guɔ amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli kɛ sabalai wuji ni akɛtsɛɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ. Enɛ ha miná ekãa kɛfã hemɔkɛyeli hee ni miná lɛ he. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, Noël kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ, ni kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ ekɛ anɔkwayeli miisɔmɔ akɛ Odasefonyo.

Agbɛnɛ hu, miyasara minyɛmi yoo ko. Ewu yɛ woji ni wieɔ mumɔi atsɛmɔ he, ni daimonioi gbaa enaa. Eyɛ mli akɛ shishijee lɛ, misusu akɛ minyɛŋ shihilɛ lɛ he nɔ ko mafee moŋ, shi ŋmalɛi tamɔ Hebribii 1:14 lɛ ha miná nɔmimaa akɛ Yehowa bɔfoi lɛ baawa mi. Mishabi lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii, etsi ehe kwraa kɛjɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ mumɔi fɔji yɔɔ tsakpaa lɛ he, ni no ha daimonioi lɛ fɔ̃ɔ enaa gbamɔ. Ekɛ minyɛmi yoo lɛ fɛɛ batsɔmɔ Odasefoi ni yɔɔ ekãa.

Afi 1947 lɛ, Odasefonyo ko ni jɛ Amerika ni atsɛɔ lɛ Arthur Emiot ba miŋɔɔ. Mimli ni efili mi sɔŋŋ hewɔ lɛ, mibi lɛ he ni Odasefoi lɛ kpeɔ yɛ. Eha mile akɛ Odasefoi akuu ko kpeɔ yɛ Liévin, ni jɛmɛ kɛ he ni wɔyɔɔ lɛ jekɛmɔ aaafee kilomitai 10. Nakai beaŋ lɛ, ewa po akɛ aaaná okɔokpe, ni no hewɔ lɛ minyiɛɔ kɛyaa asafoŋ kpeei ni minyiɛɔ kɛbaa, ni mifee nakai nyɔji abɔ. No mli lɛ atsĩ Yehowa Odasefoi lɛ anaa yɛ France afii kpaanyɔ. Odasefoi 2,380 pɛ yɔɔ maŋ lɛŋ, ni amɛteŋ mɛi saŋŋ ji Polandbii ni ebahi France. Shi yɛ September 1, 1947 lɛ, akɛ wɔnitsumɔ lɛ wo mla shishi ekoŋŋ yɛ France. Asaa ato nitsumɔhe nine yɛ Villa Guibert yɛ Paris. Akɛni gbɛgbalɔ kome folo po bɛ France hewɔ lɛ, Informant (ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ) lɛ ni je kpo yɛ December afi 1947 lɛ bi ni mɛi kɛ amɛhe aha akɛ daa gbɛgbalɔi ni kɛ ŋmɛlɛtswai 150 baashiɛ daa nyɔɔŋ. (Atse nɔ kɛba ŋmɛlɛtswai 100 yɛ afi 1949.) Akɛni mikpɛlɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Yohane 17:17 lɛ nɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ anɔkwaleŋ” hewɔ lɛ, abaptisi mi yɛ afi 1948, ni yɛ December afi 1949 lɛ, mibatsɔ gbɛgbalɔ.

Mijɛ Tsuŋwoohe Kɛtee Dunkerque Ekoŋŋ

He ni miyasɔmɔ yɛ klɛŋklɛŋ ji Agen, yɛ France wuoyigbɛ, shi mitsɛɛɛ yɛ jɛmɛ. Akɛni mitsaaa ŋai dɔŋŋ hewɔ lɛ, abaanyɛ aha miyatsu asraafoi anitsumɔ. Mikpoo akɛ mafee nakai, ni no ha awo mi tsuŋ. Eyɛ mli akɛ aŋmɛɛɛ mi gbɛ ni mahiɛ Biblia moŋ, shi minine shɛ Lalai awolo lɛ mli baafai fioo komɛi anɔ. Enɛɛmɛi ni mikane lɛ waje mi waa. Beni ajie mi lɛ, mibi mihe akɛ: Ani mikpa be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ ni miyatao he ko mahi shi jogbaŋŋ yɛ? Shikome ekoŋŋ lɛ, nɔ ni mikane yɛ Biblia lɛ mli lɛ ye ebua mi. Mijwɛŋ Paulo wiemɔi ni yɔɔ Filipibii 4:11-13 lɛ anɔ waa, he ni kɛɛ akɛ: “Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi . . . lɛ mli” lɛ. Mikpɛ miyiŋ akɛ matsa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Afi 1950 lɛ, abi ni miyasɔmɔ yɛ he kroko—Dunkerque, maŋ ko ni mishiɛ yɛ mli pɛŋ.

Mikɛ nɔ ko nɔ ko eyaaa jɛmɛ. Jeŋ Ta II lɛ efite nibii waa yɛ maŋ lɛŋ, ni tsũ namɔ ewa. Mitee miyasara weku ko ni kulɛ mikɛ amɛ kaseɔ nii, ni beni mishɛ jɛi lɛ shĩanyɛ lɛ kɛ mlifilimɔ kɛɛ akɛ: “Oo Owula Leroy, ajie bo! Miwu kɛɛ eji ayɛ hii babaoo ni tamɔ bo kulɛ, ta ko ejeŋ kɔkɔɔkɔ.” No mli lɛ amɛyɛ gbɔiatoohe, ni no hewɔ lɛ amɛha mi he ko ní mawɔ kɛyashi beni gbɔi babaoo baaba maŋ lɛŋ. Nakai gbi lɛ nɔŋŋ lɛ, Arthur Emiot nyɛmi Evans ha mi nitsumɔ. * Eji wiemɔ shishitsɔɔlɔ yɛ lɛjiadaamɔhe lɛ, ni eetao mɔ ko ni baabu meele ko he gbɛkɛgbɛkɛ. Ekɛ mi yatsɔɔ onukpai ni kwɛɔ meele lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ kome. Tsuŋwoo lɛ eha mitã loo oookɛɛ bɔlɔwu. Beni Evans tsɔɔ onukpa lɛ nɔ hewɔ ni mitã loo nakai lɛ, ekɛɛ mi akɛ manyɛ maye nɔ fɛɛ nɔ ni misumɔɔ yɛ friji lɛ mli. Yɛ gbi kome pɛ mli lɛ, miná wɔɔhe, nitsumɔ, kɛ niyenii! Hekɛnɔfɔɔ ní miyɔɔ yɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 6:25-33 lɛ mli lɛ mli bawa fe tsutsu lɛ.

Beni be shɛ ni gbɔi bɔi maŋ lɛ mli baa lɛ, ehe bahia ni mi kɛ gbɛgbalɔ ni fata mihe ni atsɛɔ lɛ Simon Apolinarski lɛ ayatao wɔɔhe kroko, shi wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔsɔmɔ. Aha wɔ okpɔŋɔi atsu ko mli akɛ wɔhi, ni wɔwɔ saatsei ni akɛ jwɛi fee anɔ. Wɔshiɛɔ gbi muu fɛɛ. Wɔshiɛ wɔha okpɔŋɔi atsu lɛ nɔtsɛ lɛ, ni eji mɛi babaoo ni kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ kome. Etsɛɛɛ kwraa ni maŋ lɛ mli adafitswaa wolo ko bɔ Dunkerquebii lɛ kɔkɔ koni amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ ejaakɛ “Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ egbɛ eshwa kpokpaa lɛ nɔ fɛɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, Simon kɛ mi kɛ Odasefoi fioo ko pɛ yɔɔ jɛmɛ! Wɔjwɛŋɔ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ ha Kristofoi lɛ nɔ, ni wɔsusuɔ bɔ ni Yehowa ekwɛ wɔ lɛ he, ni no ji nɔ ni wajeɔ wɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe. Beni mishi Dunkerque yɛ afi 1952 koni mayasɔmɔ yɛ he kroko lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi 30 yɔɔ jɛmɛ.

Awaje Mi Kɛha Sɔ̃i Heei

Beni mihi Amiens be fioo ko lɛ, aha miyasɔmɔ yɛ he ko ni yɔɔ Paris ni atsɛɔ jɛi Boulogne-Billancourt lɛ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Miná Biblia mli nikaselɔi babaoo, ni sɛɛ mli lɛ amɛteŋ mɛi komɛi sɔmɔ akɛ be fɛɛ sɔɔlɔi kɛ maŋsɛɛ shiɛlɔi. Oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Guy Mabilat kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ni ebatsɔ kpokpaa nɔkwɛlɔ, ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ. No sɛɛ lɛ, ekwɛ tsũ ni amã kɛha woji akalamɔ lɛ nɔ yɛ Betel ní amrɔ nɛɛ eyɔɔ Louviers lɛ, ni jɛmɛ kɛ Paris jekɛ fioo. Akɛni mikɛ mɛi fɔɔ Biblia mli saji ahe susumɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ eka mijwɛŋmɔŋ ni no haa mináa miishɛɛ ni mihe hu esa kɛ nitsɔɔmɔ.

Trukaa yɛ afi 1953 lɛ, awó mi kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛha Alsace-Lorraine kpokpaa lɛ, ni eji kpokpaa ko ni Germanbii lɛ ŋɔ shii enyɔ sɔŋŋ yɛ afi 1871 kɛmiimɔ afi 1945. No hewɔ lɛ ehe bahia ni makase German wiemɔ. Beni mibɔi sɔɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ, no mli lɛ tsɔji, tɛlivishiŋ, kɛ taipraita fioo komɛi pɛ yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ, shi redio bibii kɛ kɔmpiuta bɛ. Kɛlɛ mináa mihewɔŋ miishɛɛ ni mijieɔ mihiɛtserɛ hu. Anɔkwa, miná miishɛɛ yɛ no beaŋ fe fɛɛ. Nakai beaŋ lɛ, kɛ́ okɛ Biblia mli ŋaawoo akɛ oha ‘ohiŋmɛi nɔ atse’ lɛ miitsu nii lɛ, nibii ni baagbala ojwɛŋmɔ lɛ faaa tamɔ amrɔ nɛɛ.—Mat. 6:19-22.

Afi 1955 “Maŋtsɛyeli Kunimyeli” Kpee ni afee yɛ Paris lɛ ji kpee ko ni mihiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ. Nakai kpee lɛ shishi mikɛ Irène Kolanski, ní batsɔ miŋa sɛɛ mli lɛ kpe yɛ, ni ebɔi be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ afi dani mibɔi. Efɔlɔi ní amɛji Polandbii lɛ kɛ ekãa esɔmɔ afii babaoo akɛ Odasefoi. Adolf Weber yasara amɛ yɛ France. No mli lɛ esaa Nyɛminuu Russell abɔɔ mli, shi eba Yuropa koni ebajaje sanekpakpa lɛ. Mikɛ Irène bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1956, ni ebafata mihe yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Eye ebua mi waa yɛ afii nɛɛ fɛɛ amli!

Afii enyɔ sɛɛ lɛ, nɔ kroko ní mikpaaa gbɛ ba—awó mi kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ. Loloolo lɛ, akɛni nyɛmimɛi hii ni shɛɔ taomɔnii lɛ ahe lɛ faaa hewɔ lɛ, mitee nɔ misɔmɔ asafoi komɛi akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ. Mináaa dekã kwraa yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli! Yɛ ŋmɛlɛtswai 100 ní mikɛshiɛɔ daa nyɔɔŋ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, daa otsi lɛ mihaa maŋshiɛmɔi, misaraa asafo woloŋ nikasemɔ kui srɔtoi etɛ, mikwɛɔ woji amli, ni miŋmalaa woji kɛbɔɔ enɛɛmɛi ahe amaniɛ. Te mafee tɛŋŋ maná be kɛkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ? Mina gbɛ kome ni matsɔ nɔ mafee enɛ—mifolɔ mi-Biblia momo ko mli baafai komɛi, ni mihiɛɔ eko be fɛɛ be. Kɛ́ ehe bahia ni mamɛ mɔ ko lɛ, mijieɔ baafai nɛɛ eko ni mikaneɔ. Nakai be kukuoo ní miyeɔ kɛkaneɔ Ŋmalɛ lɛ wajeɔ mi koni mahiɛ misɔɔmɔ lɛ mli kpɛŋŋ.

Afi 1967 lɛ, afɔ̃ mi kɛ Irène nine akɛ wɔbasɔmɔ kwraa yɛ Betel yɛ Boulogne-Billancourt. Mibɔi sɔɔmɔ yɛ Betel Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Nɔ lɛ, ni mitee nɔ mihiɛ nakai hegbɛ lɛ mli nɔ ni fe afii 40 nɛ. Minitsumɔ lɛ fã ko ní minyaa he waa ji ní maha woji ni mɛi ŋmalaa kɛbiɔ Biblia mli saji lɛ ahetoo. Eŋɔɔ minaa waa akɛ mipɛiɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli yɛ “sanekpakpa lɛ hefãmɔ” hewɔ! (Fil. 1:7) Nɔ kroko hu ni haa mimii shɛɔ mihe waa ji Biblia lɛ he ní wɔsusuɔ daa leebi dani wɔyeɔ nii ní mikwɛɔ nɔ bei komɛi lɛ. Afi 1976 lɛ, ahala mi akɛ France Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mlinyo.

Shihilɛ Gbɛ ni Hi Fe Fɛɛ

Eyɛ mli akɛ mikɛ shihilɛi srɔtoi ni kaa mɔ ekpe moŋ, shi amrɔ nɛɛ, gbɔlɛ kɛ gbɔmɔtsoŋ naagbai ní haaa mi kɛ Irène anyɛ atsu babaoo lɛ sũɔ wɔtsui fe fɛɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ní wɔkã he wɔfeɔ ekome kɛkaneɔ, ní wɔkaseɔ lɛ wajeɔ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ. Wɔmii shɛɔ wɔhe kɛ́ wɔwó bɔɔsu kɛtee wɔsafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli ní wɔkɛ mɛi yagba wɔhiɛnɔkamɔ lɛ he sane lɛ. Kɛ́ mikɛ afii abɔ ní mikɛhi be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ fata miŋa nɔ̃ lɛ he lɛ, efa fe afii 120, ni no haa wɔjɛɔ wɔtsuiŋ fɛɛ wɔwoɔ mɛi fɛɛ ní miitao amɛná miishɛɛ ní sɛɛnamɔ aba amɛshihilɛ he lɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Beni Maŋtsɛ David ŋma wiemɔi ni yɔɔ Lala 37:25 lɛ, no mli lɛ ‘etsɔ nuumo,’ ni mi hu mitsɔ nuumo shi ‘minako jalɔ ko ni akwa lɛ pɛŋ.’

Yehowa kɛ e-Wiemɔ lɛ ewaje mi miwala beaŋ fɛɛ. Miwekumɛi wie nɔ ni fe afii 60 ni eho nɛ lɛ akɛ, kɛ́ mileee be ni mibɔi Biblia lɛ kanemɔ lɛ, esa akɛ makane miwala beaŋ fɛɛ. Amɛsane ja. Ebatsɔ mishihilɛ gbɛ fã, ni mishwako mihe!

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 Afee yɛ afi 1944, shi amrɔ nɛɛ akpa kalamɔ.

^ kk. 14 Kɛ́ ootao Evans Emiot he sane babaoo lɛ, kwɛmɔ January 1, 1999 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 22 kɛ 23 lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Mi kɛ Simon

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Beni misɔmɔɔ akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Biblia ni tamɔ klɛŋklɛŋ nɔ̃ ní akɛha mi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Gbi ni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Mikɛ Irène nyaa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ kɛ ekasemɔ he waa