Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Hiɛtserɛjiemɔi Ni Ohalaa Lɛ Ahe Yɛ Sɛɛnamɔ?

Ani Hiɛtserɛjiemɔi Ni Ohalaa Lɛ Ahe Yɛ Sɛɛnamɔ?

Ani Hiɛtserɛjiemɔi Ni Ohalaa Lɛ Ahe Yɛ Sɛɛnamɔ?

“Nɔ fɛɛ nɔ lɛ nyɛkaa nyɛkwɛa akɛ esa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ lo.”—EFE. 5:10.

1, 2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa miisumɔ ni wɔná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli? (b) Kɛ́ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ be ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ fata “Nyɔŋmɔ nikeenii” lɛ he lɛ, mɛni no baatsirɛ wɔ koni wɔfee?

YƐ BIBLIA lɛ mli fɛɛ lɛ, wɔnaa saji ni tsɔɔ akɛ Yehowa miisumɔ ni wɔná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Lala 104:14, 15 lɛ kɛɔ akɛ, Yehowa haa ‘shikpɔŋ lɛ baa niyenii, kɛ wein ní haa adesa tsui nyɔɔ emli, kɛ mu ní haa ehiɛ kpɛ́ɔ, kɛ aboloo ní woɔ gbɔmɔ tsui hewalɛ.’ Yehowa haa yelitsei kwɛ̃ɔ koni wɔná abele kɛ ehenɔi, mu, kɛ wein akɛ niyenii ni baa wala yi. Shi wein ‘haa mɔ mii shɛɔ ehe’ hu. Eyɛ mli akɛ ehe ehiaaa ni wɔná wein wɔnu dani wɔbaanyɛ wɔhi wala mli moŋ, shi wein haa wɔnáa miishɛɛ. (Jaj. 9:7; 10:19) Hɛɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔtsuiiaŋ ayimɔ obɔbɔ kɛ “miishɛɛ.”—Bɔf. 14:16, 17.

2 No hewɔ lɛ, tɔmɔ ko bɛ he akɛ yɛ be kɛ beaŋ lɛ, wɔbaato gbɛjianɔ koni ‘wɔyakwɛ ŋwɛi loofɔji’ kɛ “ŋanɔ fɔfɔii,” loo wɔyafee nibii krokomɛi ni baaha wɔná miishɛɛ kɛ hewalɛ hee. (Mat. 6:26, 28; Lala 8:4, 5) Eji “Nyɔŋmɔ nikeenii” akɛ mɔ mii aaashɛ ehe yɛ eshihilɛ mli. (Jaj. 3:12, 13) Kɛ́ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ be ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ fata nakai nikeenii lɛ he lɛ, no baatsirɛ wɔ koni wɔhala hiɛtserɛjiemɔ ni baasa Nyɔŋmɔ hiɛ.

Hiɛtserɛjiemɔi Srɔtoi kɛ Husui ni Yɔɔ He

3. Mɛni hewɔ ehi akɛ aaha mɛi ahala hiɛtserɛjiemɔ ni amɛsumɔɔ lɛ?

3 Mɛi ni hiɛ jwɛŋmɔ ni ja yɛ hiɛtserɛjiemɔ he lɛ le akɛ ayɛ hiɛtserɛjiemɔi srɔtoisrɔtoi, shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛle akɛ jeee eko fɛɛ eko amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe awo mli. Mɛni hewɔ? Kɛha hetoo lɛ, nyɛhaa wɔkɛ hiɛtserɛjiemɔ atoa niyenii he wɔkwɛa. Esoro niyenii ni mɛi ni yɔɔ je lɛŋ hei srɔtoi fɛɛ lɛ sumɔɔ. Niyenii ni mɛi ni yɔɔ he kome nyaa he lɛ baanyɛ afee nɔ ni mɛi ni yɔɔ he kroko lɛ nyaŋeɔ. Nakai nɔŋŋ hu hiɛtserɛjiemɔ ko ni Kristofoi ni yɔɔ je lɛŋ he ko lɛ baabu akɛ eji hiɛtserɛjiemɔ kpakpa lɛ baanyɛ afee nɔ ni Kristofoi ni yɔɔ he kroko lɛ nyaaa he. Yɛ Kristofoi ni yɔɔ he kome lɛ agbɛfaŋ po lɛ, nɔ ni mɔ ko baabu lɛ akɛ ekɛjieɔ ehiɛtserɛ lɛ (ekolɛ wolo kpakpa ko kanemɔ) baanyɛ afee nɔ ni mɔ kroko buɔ lɛ akɛ enyaraa mɔ hiɛ; nɔ ni mɔ ko baabu lɛ akɛ ehaa mɔ náa hewalɛ hee lɛ (tamɔ okɔokpe ni ataa kɛyasharaa shi), ekolɛ mɔ kroko baabu lɛ akɛ ehaa etɔɔ mɔ efolo. No hewɔ lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, yɛ niyenii kɛ hiɛtserɛjiemɔ gbɛfaŋ lɛ, ayɛ srɔtoisrɔtoi, ni mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ahala nɔ ni esumɔɔ.—Rom. 14:2-4.

4. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔle hiɛtserɛjiemɔ ni sa ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe awo mli lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

4 Shi wɔle hu akɛ, hiɛtserɛjiemɔi srɔtoisrɔtoi ni yɔɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe awo eko fɛɛ eko mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ hiɛtserɛjiemɔ ni wɔkɛto niyenii he lɛ he ekoŋŋ okwɛ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔbaasumɔ ni wɔye niyenii srɔtoi moŋ, shi wɔjeŋ gbɛ wɔyeŋ niyenii ni efite. Mɔ fɛɛ mɔ ni jwɛŋmɔ mli kã shi lɛ efeŋ nɔ ko ni tamɔ nakai, ejaakɛ nakai feemɔ baanyɛ aha hela amɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe awo hiɛtserɛjiemɔi kpakpai amli moŋ, shi wɔkɛ wɔhe woŋ hiɛtserɛjiemɔi ni baanyɛ aha wɔhiɛ akpata, nɔ ni yiwalɛ nifeemɔ, loo jeŋba sha yɔɔ mli lɛ mli. Hiɛtserɛjiemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni wɔkɛ wɔhe baawo mli lɛ teɔ shi ewoɔ Biblia mli shishitoo mlai, ni ebaanyɛ eye wɔ awui yɛ gbɔmɔtsoŋ loo ebaanyɛ efite wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ. Bɔni afee ni wɔná nɔmimaa akɛ hiɛtserɛjiemɔ ni wɔkɛ wɔhe yaawo mli lɛ sa lɛ, esa akɛ wɔtsɔ hiɛ wɔkwɛ akɛ ehi loo ehiii. (Efe. 5:10) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee nakai?

5. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle kɛji hiɛtserɛjiemɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔhala lɛ kɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ kpãa gbee?

5 Kɛ́ hiɛtserɛjiemɔ ko baafee nɔ ni saa Yehowa hiɛ ni wɔná he sɛɛ hu lɛ, esa akɛ ekɛ shishitoo mlai pɔtɛi komɛi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ akpã gbee. (Lala 86:11) Bɔni afee ni ole kɛji hiɛtserɛjiemɔ ko ni obaasumɔ ni okɛ ohe awo mli lɛ shɛɔ nakai taomɔ nii lɛ ahe lɛ, ebaabi ni osusu saji otii komɛi ahe. Abaanyɛ amua saji otii nɛɛ fɛɛ naa awo sanebimɔi etɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli: mɛni, mɛɛ be, namɛi. Nyɛhaa wɔsusua saji nɛɛ ahe ekomekomei.

Mɛni He Ekɔɔ?

6. Mɛɛ hiɛtserɛjiemɔ esa akɛ wɔkpoo, ni mɛni hewɔ?

6 Dani okɛ ohe baawo hiɛtserɛjiemɔ ko mli lɛ, nɔ klɛŋklɛŋ ni esa akɛ obi ohe ji, Mɛni?—ni ji, ‘Mɛni he hiɛtserɛjiemɔ ni misumɔɔ ni mikɛ mihe awo mli lɛ kɔɔ?’ Beni otaoɔ hetoo lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ oooha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ abaanyɛ ajara hiɛtserɛjiemɔ mli awo fãi srɔtoi enyɔ mli. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ, wɔkpoɔ kwraa; nɔ ni ji enyɔ lɛ, ekolɛ wɔbaakpɛlɛ nɔ. Mɛni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ? Yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ, hiɛtserɛjiemɔi babaoo amli eyi tɔ kɛ nifeemɔi ni teɔ shi woɔ Biblia mli shishitoo mlai loo ekuɔ Nyɔŋmɔ mlai amli. (1 Yoh. 5:19) Anɔkwa Kristofoi kpoɔ hiɛtserɛjiemɔi fɛɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kwraa. Hiɛtserɛjiemɔi nɛɛ ekomɛi ji, nɔ ni awuiyeli, mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi, hii kɛ hii loo yei kɛ yei ni kɛ amɛhe feɔ yakayakanii, mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi, yiwalɛ nifeemɔi, jeŋba sha, loo nifeemɔi fɔji krokomɛi yaa nɔ yɛ mli. (1 Kor. 6:9, 10; nyɛkanea Kpojiemɔ 21:8.) Kɛ́ wɔtsi wɔhe kɛjɛ hiɛtserɛjiemɔi nɛɛ ahe, ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ lɛ, wɔhaa Yehowa naa akɛ ‘wɔhiɔ efɔŋ kwraa.’—Rom. 12:9; 1 Yoh. 1:5, 6.

7, 8. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle kɛji hiɛtserɛjiemɔ ko sa aloo esaaa lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

7 Fã ni ji enyɔ lɛ kɔɔ nibii ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ etsɔko faŋŋ akɛ ehiii lɛ ahe. Dani wɔbaahala hiɛtserɛjiemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ eko lɛ, esa akɛ wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ ato he jogbaŋŋ wɔkwɛ akɛ eji nɔ ni Yehowa kpɛlɛɔ nɔ lo. (Abɛi 4:10, 11) No sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ yiŋ ni baaha wɔhiɛ henilee kpakpa mli. (Gal. 6:5; 1 Tim. 1:19) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee enɛ? Susumɔ enɛ he okwɛ: Dani wɔbaaye niyenii hee ko lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ wɔbaasumɔ ni wɔle nibii ni akɛhoo. Nakai nɔŋŋ hu dani wɔkɛ wɔhe baawo hiɛtserɛjiemɔ ko mli lɛ, esa akɛ wɔle nɔ titri he ni ekɔɔ.—Efe. 5:17.

8 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ osumɔɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔi, ni enɛ jeee tɔmɔ. Kpɔiaŋgbɔlemɔ baanyɛ aha mɔ aná miishɛɛ. Shi kɛ́ onyaa kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔ ko ni akaŋshii mumɔ ni yɔɔ mli lɛ haa mɛi feɔ yiwalɛ nii, amɛkɛ amɛwala woɔ oshara mli, ehaa mɛi pilaa waa, ehaa afeɔ basabasa kɛ́ aanya, ehaa ajieɔ maŋhedɔɔ kpo, kɛ nifeemɔi krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ he hu? Kɛ́ osusu nibii ni yaa nɔ yɛ mli lɛ he lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ obaakpɛ oyiŋ akɛ, ekɛ Yehowa susumɔ, kɛ agbɛnɛ hu toiŋjɔlɛ kɛ suɔmɔ he shɛɛ sane ni wɔshiɛɔ lɛ kpãaa gbee. (Yes. 61:1; Gal. 5:19-21) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ hiɛtserɛjiemɔ ko mli nifeemɔi lɛ saa Yehowa hiɛ lɛ, no lɛ ekolɛ ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha bo, ni ebaaha oná hewalɛ hee.—Gal. 5:22, 23; nyɛkanea Filipibii 4:8.

Mɛɛ Be Mikɛ Mihe Woɔ Mli?

9. Mɛni bɔ ni wɔbaaha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ baatsɔɔ: ‘Mɛɛ be mikɛ mihe baawo hiɛtserɛjiemɔ mli?’

9 Sane ni ji enyɔ ni esa akɛ obi ohe ji, Mɛɛ be?—ni tsɔɔ akɛ, ‘Mɛɛ be mikɛ mihe baawo hiɛtserɛjiemɔ mli? Be enyiɛ maye yɛ hiɛtserɛjiemɔ lɛ mli?’ Bɔ ni wɔbaaha sanebimɔ ni ji mɛni? lɛ hetoo lɛ baatsɔɔ nɔ ni yɔɔ wɔjwɛŋmɔŋ kɛ wɔtsuiŋ—nɔ ni wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ esa, kɛ nɔ ni wɔkpɛlɛɛɛ nɔ. Shi bɔ ni wɔbaaha sanebimɔ ni ji mɛɛ be? lɛ hetoo lɛ baatsɔɔ nɔ ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli—nɔ ni wɔnaa akɛ ehe hiaa waa kɛ nɔ ni wɔnaa akɛ ehe ehiaaa. Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle kɛji hiɛtserɛjiemɔ ko ebafee nɔ ni he hiaa wɔ waa yɛ wɔshihilɛ mli?

10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 6:33 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ní wɔle bei abɔ ni esa akɛ wɔkɛjie wɔhiɛtserɛ?

10 Yesu Kristo kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Suɔmɔ [Yehowa] o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ fɛɛ kɛ onyɛmɔ fɛɛ!” (Mar. 12:30) No hewɔ lɛ, wɔhaa suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ baa klɛŋklɛŋ yɛ wɔshihilɛ mli. Wɔfeɔ enɛ kɛtsɔ Yesu wiemɔ kɛtsɔɔmɔ nɛɛ toi ni wɔboɔ lɛ nɔ, akɛ: “[Nyɛyaa nɔ] nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.” (Mat. 6:33) Mɛɛ gbɛ nɔ wiemɔi nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔna bei abɔ ni esa akɛ wɔkɛjie wɔhiɛtserɛ kɛ bɔ ni hiɛtserɛjiemɔ he hiaa wɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ?

11 Kadimɔ sane oti nɛɛ: Yesu wo wɔ ŋaa ni ‘wɔya nɔ wɔtao maŋtsɛyeli lɛ tsutsu.’ Ekɛɛɛ akɛ ‘wɔya nɔ wɔtao maŋtsɛyeli lɛ pɛ.’ Ekã shi faŋŋ akɛ, Yesu le akɛ ehe baahia ni wɔtao nibii krokomɛi yɛ shihilɛ mli wɔfata Maŋtsɛyeli lɛ he. Wɔɔhe, niyenii, atade, skulyaa fioo, nitsumɔ, hiɛtserɛjiemɔ kɛ nibii krokomɛi ahe miihia wɔ. Shi yɛ nibii fɛɛ ni esa akɛ wɔtao lɛ mli lɛ, nɔ kome pɛ ji nɔ ni esa akɛ eba klɛŋklɛŋ—Maŋtsɛyeli lɛ he nibii. (1 Kor. 7:29-31) Esa akɛ anɔkwa sane ni he hiaa waa nɛɛ ni wɔná wɔle lɛ atsirɛ wɔ ni wɔtao nibii krokomɛi, ni hiɛtserɛjiemɔ fata he lɛ, yɛ gbɛ ni baaha wɔnyɛ wɔtsu nɔ ni he hiaa fe fɛɛ—ni ji Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ ahe nii. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no lɛ be fioo ni wɔkɛaajie wɔhiɛtserɛ lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ shishitoo mla ni yɔɔ Luka 14:28 lɛ baanyɛ akɔ hiɛtserɛjiemɔ he?

12 No hewɔ lɛ, yɛ nɔ ni kɔɔ bei abɔ ni wɔbaanyɛ wɔye kɛjie wɔhiɛtserɛ lɛ he lɛ, esa akɛ wɔtsɔ hiɛ wɔbu naa wɔkwɛ dã. (Luka 14:28) Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔle bei abɔ ni hiɛtserɛjiemɔ ni wɔtaoɔ wɔkɛ wɔhe awo mli lɛ baahe. No sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ bei abɔ ni wɔbaaye kɛjie wɔhiɛtserɛ lɛ he. Kɛ́ wɔhe ni wɔkɛbaawo hiɛtserɛjiemɔ ko mli lɛ baaha wɔku wɔhiɛ wɔshwie nibii ni he hiaa tamɔ aŋkro Biblia mli nikasemɔ, weku jamɔ, Kristofoi akpeei yaa, loo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ esaaa ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli. (Mar. 8:36) Shi kɛ́ hiɛtserɛjiemɔ ko ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli be kɛ beaŋ lɛ haa wɔnáa hewalɛ hee koni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔtiu Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ asɛɛ lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ sɛɛnamɔ yɛ be nɛɛ ni wɔyeɔ kɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ he.

Namɛi Ji Minanemɛi?

13. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ mɛi ni wɔkɛfeɔ ekome kɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ ahe lɛ?

13 Sane ni ji etɛ ni esa akɛ obi ohe ji, Namɛi?—ni tsɔɔ akɛ, ‘Namɛi misumɔɔ akɛ mikɛ amɛ afee ekome kɛjie mihiɛtserɛ?’ Ehe miihia waa ni wɔsusu fã nɛɛ he. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ mɛi ni wɔkɛbɔɔ lɛ baanyɛ aná hiɛtserɛjiemɔ ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli lɛ nɔ hewalɛ. Tamɔ bɔ ni bei pii lɛ, kɛ́ okɛ nanemɛi kpakpai fee ekome kɛye niyenii ko lɛ, onáa miishɛɛ pam lɛ, nakai nɔŋŋ bei pii lɛ kɛ́ okɛ nanemɛi kpakpai fee ekome kɛjie ohiɛtserɛ lɛ, onáa miishɛɛ waa. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ wɔteŋ mɛi babaoo, titri lɛ oblahii kɛ oblayei, náa miishɛɛ kɛ́ wɔkɛ mɛi krokomɛi fee ekome kɛjie wɔhiɛtserɛ. Shi bɔni afee ni wɔná nɔmimaa akɛ hiɛtserɛjiemɔ ko he baaba sɛɛnamɔ kɛha wɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔtsɔ hiɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ mɛi ni wɔbaahala akɛ wɔnanemɛi kɛ mɛi ni esa akɛ wɔkwa lɛ he.—2 Kron. 19:2; nyɛkanea Abɛi 13:20; Yak. 4:4.

14, 15. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mɛi kpakpai ni Yesu hala akɛ enanemɛi lɛ mli? (b) Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe yɛ mɛi ni wɔtaoɔ wɔkɛbɔ lɛ he?

14 Kɛ́ wɔkase nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu fee yɛ nanemɛi ahalamɔ mli lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔhala nanemɛi kpakpai. Kɛjɛ jeŋbɔɔ beebe lɛ, Yesu sumɔɔ adesai. (Abɛi 8:31) Beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ejie suɔmɔ kɛ bulɛ kpo etsɔɔ mɛi srɔtoi fɛɛ. (Mat. 15:29-37) Shi Yesu le akɛ srɔtofeemɔ yɛ mɔ he miishɛɛ ni aaaná kɛ mɔ ni akɛaabɔ naanyo gbagbalii lɛ teŋ. Eyɛ mli akɛ ená gbɔmɛi fɛɛ ahe miishɛɛ moŋ, shi mɛi ni shɛɔ taomɔ nii pɔtɛi komɛi ahe lɛ pɛ ekɛbɔ gbagbalii. Beni Yesu kɛ ebɔfoi anɔkwafoi 11 lɛ wieɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Kɛji nyɛfee nii ni miwoɔ nyɛ he kita lɛ, no lɛ mishieŋtsɛmɛi ji nyɛ.’ (Yoh. 15:14; kwɛmɔ Yoh. 13:27, 30 lɛ hu.) Mɛi pɛ ni Yesu hala akɛ enanemɛi ji mɛi ni nyiɛ esɛɛ, ni amɛsɔmɔ Yehowa lɛ.

15 No hewɔ lɛ, kɛ́ oookpɛ oyiŋ yɛ mɔ ni esa akɛ ohala akɛ onaanyo kpaakpa lɛ he lɛ, nilee yɛ mli akɛ oooha Yesu wiemɔi lɛ ahi ojwɛŋmɔŋ. Bi ohe saji ni tamɔ enɛɛmɛi: ‘Ani mɔ nɛɛ kɛ ewiemɔi kɛ enifeemɔi tsɔɔ akɛ eboɔ Yehowa kɛ Yesu famɔi atoi? Ani ehiɔ shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai ni mihiɔ shi yɛ naa lɛ nɔŋŋ anaa ni ebaa ejeŋ jogbaŋŋ? Ani naanyo ni mikɛ lɛ baabɔ lɛ baaha mikɛ Maŋtsɛyeli lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ mishihilɛ mli ni maye Yehowa anɔkwa?’ Kɛ́ onyɛ oha saji nɛɛ fɛɛ hetoo akɛ hɛɛ lɛ, no lɛ oná naanyo kpakpa ni obaanyɛ okɛ lɛ afee ekome kɛjie nyɛhiɛtserɛ.—Nyɛkanea Lala 119:63; 2 Kor. 6:14; 2 Tim. 2:22.

Ani Hiɛtserɛjiemɔi ni Wɔhalaa lɛ Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ?

16. Mɛni esa akɛ wɔbi wɔhe yɛ hiɛtserɛjiemɔi ni wɔhalaa lɛ ahe?

16 Wɔsusu nibii etɛ ni kɔɔ hiɛtserɛjiemɔ he—nɔ ni sa kɛ nɔ ni esaaa, be ni wɔyeɔ kɛjieɔ wɔhiɛtserɛ, kɛ mɛi ni wɔkɛfeɔ ekome kɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ ahe kuku. Kɛ́ wɔbaaná hiɛtserɛjiemɔ ko he sɛɛ lɛ, esa akɛ ekɛ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ nibii etɛ nɛɛ eko fɛɛ eko he lɛ akpã gbee. No hewɔ lɛ, dani wɔkɛ wɔhe baawo hiɛtserɛjiemɔ ko mli lɛ, esa akɛ wɔkwɛ akɛ esaa Nyɔŋmɔ hiɛ lo. Nɔ ni esa akɛ wɔbi wɔhe kɛ́ wɔmiitao wɔle kɛji hiɛtserɛjiemɔ ko sa loo esaaa lɛ ji akɛ: ‘Mɛni he ekɔɔ? Ani eji nɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ aloo emli eyi kɛ jeŋba sha loo yiwalɛ nifeemɔi?’ (Abɛi 4:20-27) Yɛ nɔ ni kɔɔ be ni wɔyeɔ kɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ he lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Be enyiɛ maye yɛ hiɛtserɛjiemɔ lɛ mli? Ani be falɛ ni mikɛbaajie mihiɛtserɛ lɛ sa loo esaaa?’ (1 Tim. 4:8) Ni yɛ nɔ ni kɔɔ mɛi ni wɔbaanyɛ wɔkɛbɔ lɛ he lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Namɛi mikɛ baafee ekome kɛjie mihiɛtserɛ? Ani amɛji nanemɛi kpakpai loo nanemɛi gbohii?’—Jaj. 9:18; 1 Kor. 15:33.

17, 18. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle kɛji hiɛtserɛjiemɔ ko ni wɔhala lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãa gbee? (b) Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee kɛ́ ootao ohala hiɛtserɛjiemɔ ko?

17 Kɛ́ hiɛtserɛjiemɔ ko kɛ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ nibii etɛ nɛɛ eko fɛɛ eko he lɛ kpãaa gbee lɛ, no lɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ wɔyɛ nɔmimaa akɛ hiɛtserɛjiemɔ ni wɔhala lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ nibii etɛ nɛɛ eko fɛɛ eko he lɛ kpãa gbee lɛ, no lɛ wɔhiɛtserɛjiemɔ lɛ baawo Yehowa hiɛ nyam ni wɔbaaná he sɛɛ.—Lala 119:33-35.

18 No hewɔ lɛ, yɛ hiɛtserɛjiemɔ gbɛfaŋ lɛ, nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ wɔfea nɔ ni sa yɛ be ni sa mli ni wɔkɛ mɛi ni sa afee ekome kɛjie wɔhiɛtserɛ. Hɛɛ, eba akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baajɛ etsuiŋ ekɛ Biblia mli ŋaawoo nɛɛ atsu nii, akɛ: “Kɛ́ nii nyɛyeɔ jio, nii nyɛnuɔ jio, aloo nɔ kroko ni nyɛfeɔ jio, nyɛfea fɛɛ nyɛkɛwoa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.”—1 Kor. 10:31.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

Yɛ hiɛtserɛjiemɔ gbɛfaŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ shishitoo mlai ni yɔɔ ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli lɛ atsu nii?

Filipibii 4:8

Mateo 6:33

Abɛi 13:20

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Nitɛŋmɔ ni akɛmiitsɔɔ nɔ ko mli ni yɔɔ baafa 10]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Mɛni

[Nitɛŋmɔ ni akɛmiitsɔɔ nɔ ko mli ni yɔɔ baafa 10]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Mɛɛ be

[Nitɛŋmɔ ni akɛmiitsɔɔ nɔ ko mli ni yɔɔ baafa 12]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Namɛi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhala nanemɛi kɛ hiɛtserɛjiemɔi kpakpai?