Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oshijayeli Kɛ Gbalashihilɛ He Ŋaawoo Kpakpa

Oshijayeli Kɛ Gbalashihilɛ He Ŋaawoo Kpakpa

Oshijayeli Kɛ Gbalashihilɛ He Ŋaawoo Kpakpa

‘Enɛ lɛ, nyɛ mikɛɔ, bɔni afee ni afee fɛo, koni nyɛsɔmɔ Nuŋtsɔ lɛ ni nɔ ko nɔ ko akawo nyɛ najiaŋ.’—1 KOR. 7:35.

1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtao ŋaawoo ni Biblia lɛ kɛhaa yɛ oshijayeli kɛ gbalashihilɛ he lɛ?

NƆ KO ni haa mɔ mii shɛɔ ehe waa, ehaa mɔ nijiaŋ jeɔ wui, loo ehaa mɔ haoɔ waa yɛ shihilɛ mli ji nuu kɛ yoo teŋ sharamɔ. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu henumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ he nii jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔtao Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ. Shi wɔyɛ yiŋtoi krokomɛi hu ahewɔ ni esa akɛ wɔtao Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ Kristofonyo ko ni miisumɔ ni eya nɔ ehi shi akɛ oshija lɛ wekumɛi loo enanemɛi baanyɛ enɔ ni ebote gbalashihilɛ mli. Ekolɛ mɔ kroko hu baasumɔ ni ebote gbalashihilɛ mli shi enáko hefatalɔ ni sa lɛ. Gbɛtsɔɔmɔ he miihia mɛi komɛi koni amɛnyɛ amɛsaa amɛhe ní kɛ́ amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ amɛnyɛ amɛtsu amɛsɔ̃i ahe nii. Kɛfata he lɛ, Kristofoi ni ji oshijafoi kɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli fɛɛ kɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba sha he kai kpeɔ.

2 Yɛ miishɛɛ ni nibii nɛɛ haa wɔnáa lɛ sɛɛ lɛ, amɛsaa shidaamɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ hu he. Yɛ 1 Korintobii yitso 7 lɛ mli lɛ, Paulo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha yɛ oshijayeli kɛ gbalashihilɛ he. Oti ni ma ehiɛ ji, ni eye ebua mɛi ni baakane ewolo lɛ ‘koni amɛfee nɔ ni ja, ni amɛsɔmɔ Nuŋtsɔ lɛ ni nɔ ko nɔ ko akawo amɛ najiaŋ.’ (1 Kor. 7:35) Beni osusuɔ ŋaawoo ni ekɛha yɛ saji ni he hiaa nɛɛ ahe lɛ he lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ona shihilɛ mli ni oyɔɔ—oshija jio, mɔ ni ebote gbalashihilɛ mli jio—lɛ akɛ hegbɛ ni oná ni okɛaasɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ.

Hiɛdɔɔ Sane ni Mɔ Fɛɛ Mɔ Baakpɛ Eyiŋ yɛ He

3, 4. (a) Bei komɛi lɛ, kɛ́ mɛi nyɛ amɛnaanyo loo wekunyo ko nɔ akɛ ebote gbalashihilɛ mli lɛ, mɛɛ naagbai baa? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo ŋaawoo lɛ baanyɛ aye abua mɔ ko ni ená jwɛŋmɔ ni ja yɛ gbalashihilɛ he?

3 Taakɛ eji yɛ Yudafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ agbɛfaŋ lɛ, mɛi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu buɔ gbalashihilɛ akɛ nɔ ko ni he hiaa waa. Kɛ́ oblanyo loo oblayoo ko ye afii komɛi ni eboteko gbalashihilɛ mli lɛ, ekolɛ enanemɛi kɛ wekumɛi ni eshihilɛ lɛ gbaa amɛnaa lɛ baanu he akɛ esa akɛ amɛwo lɛ ŋaa ni ebote gbalashihilɛ mli. Yɛ amɛkɛ lɛ sanegbaa mli lɛ, ekolɛ amɛbaawo lɛ ŋaa ni emia ehiɛ etao mɔ ko ekɛbote gbalashihilɛ mli. Ekolɛ amɛbaajie mɔ ko ni amɛsusuɔ akɛ ebaanyɛ ekɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ yi amɛha lɛ. Amɛbaanyɛ amɛtsɔ ŋaa gbɛ nɔ amɛha mɛi enyɔ ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ kɛ amɛhe akpe po. Bei komɛi lɛ, nifeemɔi nɛɛ kɛ hiɛshishwiemɔ baa, efiteɔ nanemɛi ateŋ, ni eyeɔ mɛi awui yɛ henumɔŋ.

4 Paulo enyɛɛɛ mɛi anɔ akɛ amɛbote gbalashihilɛ mli loo amɛya nɔ amɛye oshija. (1 Kor. 7:7) Emii shɛ ehe akɛ eeesɔmɔ Yehowa akɛ mɔ ni bɛ ŋa, shi ewieee eshiii mɛi ni miitao amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ. Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu yɛ hegbɛ akɛ amɛkpɛɔ amɛyiŋ kɛji amɛbaabote gbalashihilɛ mli loo amɛbaahi shi oshija. Esaaa akɛ mɛi krokomɛi nyɛɔ amɛ nɔ akɛ amɛbote gbalashihilɛ mli loo amɛhi shi oshija.

Bɔ ni Ooofee Oye Omanye akɛ Oshija

5, 6. Mɛni hewɔ Paulo jie yi akɛ ahi shi oshija lɛ?

5 Nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ wolo ni Paulo ŋma kɛyaha Korintobii lɛ mli ji jwɛŋmɔ ni ja ni eyɔɔ yɛ oshijayeli he lɛ. (Nyɛkanea 1 Korintobii 7:8.) Eyɛ mli akɛ no mli lɛ Paulo jeee gbalashihilɛ mli hefatalɔ moŋ, shi ebuuu ehe akɛ enɔ kwɔ fe mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ, taakɛ Kristendom osɔfoi ni boteee gbalashihilɛ mli lɛ buɔ amɛhe akɛ amɛnɔ kwɔlɔ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Paulo tsɔɔ hegbɛ ko ni sanekpakpa shiɛlɔi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo náa. Mɛni ji hegbɛ nɛɛ?

6 Bei pii lɛ, Kristofonyo ni ji oshija lɛ nyɛɔ ekpɛlɛɔ nitsumɔi komɛi anɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli ní ekolɛ mɔ ko ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ nyɛŋ atsu. Paulo ná hegbɛ krɛdɛɛ akɛ esɔmɔ akɛ “jeŋmaji abɔfo.” (Rom. 11:13) Kanemɔ Bɔfoi lɛ Asaji yitso 13 kɛyashi yitso 20 lɛ, ni obaana bɔ ni ekɛ enanemɛi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ tsu shikpɔŋkukuji hei amli nii, kɛ bɔ ni amɛto asafo hei babaoo. Yɛ Paulo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, emia ehiɛ yɛ shihilɛi ni mli wawai ni ŋmɛnɛ lɛ wɔteŋ mɛi babaoo kɛ nakai shihilɛi ekpeŋ lɛ amli. (2 Kor. 11:23-27, 32, 33) Shi miishɛɛ ni ená yɛ mɛi babaoo ni eye ebua amɛ ni amɛbatsɔmɔ kaselɔi lɛ mli lɛ ha etsui nyɔ emli waa yɛ nakai shihilɛi ni mli wawai lɛ amli. (1 Tes. 1:2-7, 9; 2:19) Eji no mli lɛ ebote gbalashihilɛ mli loo eyɛ bii kulɛ, ani ebaanyɛ etsu nii nɛɛ? Ekolɛ enyɛŋ efee nakai.

7. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni Odasefoi komɛi kɛ oshija ni amɛji lɛ tsu nii kɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ aha.

7 Kristofoi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ oshija ni amɛji amrɔ nɛɛ miitsu babaoo yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Sara kɛ Limbania, ni ji gbɛgbalɔi oshijafoi ni yɔɔ Bolivia lɛ fã kɛtee akrowa ko ní ashiɛko ahako mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ afii pii lɛ mli. Ani srawa hewalɛ ni bɛ jɛmɛ lɛ fee naagba kɛha amɛ? Amɛbɔ amaniɛ akɛ: “Redio loo TV bɛ jɛmɛ, no hewɔ lɛ nɔ ko gbalaaa mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ajwɛŋmɔ kɛjɛɛɛ nɔ titri ni amɛkɛjieɔ amɛhiɛtserɛ, ni ji nikanemɔ lɛ nɔ.” Akrowa lɛ mlibii komɛi kɛ Yehowa Odasefoi awoji memeji komɛi ni amɛmiikane lolo, shi akpa kalamɔ kɛjɛ jeeŋmɔ lɛ tsɔɔ gbɛgbalɔi lɛ. Akɛni etamɔ nɔ ni abo nyɛmimɛi yei lɛ toi yɛ shinaa fɛɛ shinaa naa hewɔ lɛ, ebafee nɔ ni wa kɛha amɛ akɛ amɛaagbe shĩai fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ naa. Yoo onukpa ko kɛɛ amɛ akɛ: “Ekolɛ naagbee lɛ eshɛ etã ejaakɛ Yehowa Odasefoi ebashɛ wɔŋɔɔ agbɛnɛ.” Etsɛɛɛ ni akrowa lɛ mlibii komɛi bɔi asafoŋ kpeei yaa.

8, 9. (a) Mɛni yɔɔ Paulo jwɛŋmɔ mli beni ewo mɛi hewalɛ ni amɛhi shi akɛ oshijafoi lɛ? (b) Mɛɛ hegbɛi Kristofoi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ náa?

8 Eji anɔkwale akɛ kɛ́ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ shiɛ sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔŋkukuji ni mli wala amli lɛ, amɛ hu amɛnitsumɔ lɛ woɔ yibii kpakpai. Shi ekolɛ ebaawa kɛha mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli loo mɛi ni yɔɔ bii lɛ akɛ amɛaatsu nitsumɔi komɛi ni oshijafoi ni ji gbɛgbalɔi lɛ nyɛɔ amɛtsuɔ lɛ. Paulo yɔse akɛ nitsumɔ babaoo yɛ ni esa akɛ asafoi lɛ atsu yɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli. Eesumɔ ni mɛi fɛɛ aná miishɛɛ ni ená lɛ eko. Enɛ hewɔ ni ewo mɛi hewalɛ ni amɛsɔmɔ Yehowa akɛ oshijafoi lɛ.

9 Nyɛmi yoo oshija ko ni ji gbɛgbalɔ ni yɔɔ United States lɛ ŋma akɛ: “Mɛi komɛi susuɔ akɛ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ nyɛŋ aná miishɛɛ. Shi mina akɛ anɔkwa miishɛɛ ni mɔ baaná lɛ damɔ naanyobɔɔ ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ oshijayeli biɔ hekɛ-afɔleshãa moŋ, shi eji nikeenii ni hi jogbaŋŋ kɛ́ akɛtsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ.” Beni ewieɔ bɔ ni aaafee aná miishɛɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Oshijayeli baanyɛ aha mɔ aná miishɛɛ, shi ejeee nɔ ko ni tsĩɔ mɔ miishɛɛnamɔ naa. Mile akɛ Yehowa jieɔ esuɔmɔ lɛ kpo etsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ, ekɔɔɔ he eko kɛ́ oji oshija loo obote gbalashihilɛ mli.” Amrɔ nɛɛ nyɛmi yoo lɛ kɛ miishɛɛ miisɔmɔ yɛ he ko ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo ahe miihia yɛ. Kɛ́ oji oshija lɛ, ani obaanyɛ okɛ heyeli ni oyɔɔ lɛ atsu babaoo kɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anɔkwale lɛ? Bo hu obaanyɛ ona akɛ oshijayeli ji nikeenii ni nɔ bɛ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ.

Oshijafoi ni Miitao Abote Gbalashihilɛ Mli

10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa yeɔ ebuaa mɛi ni miitao abote gbalashihilɛ mli shi amɛnáko hefatalɔ ni sa lɛ?

10 Beni Yehowa anɔkwa tsuji lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ afii komɛi ehi shi akɛ oshijafoi sɛɛ lɛ, amɛkpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli. Akɛni amɛle akɛ gbɛtsɔɔmɔ he miihia amɛ hewɔ lɛ, amɛbiɔ Yehowa ni eye ebua amɛ ni amɛná hefatalɔ ni sa.—Nyɛkanea 1 Korintobii 7:36.

11 Kɛ́ ootao ni okɛ mɔ ko ni sɔmɔɔ Yehowa kɛ etsui fɛɛ, tamɔ bɔ ni bo hu ofeɔ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ, yaa nɔ okɛfɔ̃ Yehowa hiɛ yɛ sɔlemɔ mli. (Fil. 4:6, 7) Ekɔɔɔ he eko bei abɔ ni ebaabi ni omɛ lɛ, kaaha onijiaŋ je wui. Okɛ ohiɛ afɔ̃ wɔsuɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ nɔ kɛha yelikɛbuamɔ, ni ebaaye ebua bo ni onyɛ odamɔ shihilɛ ni okɛkpeɔ lɛ naa.—Heb. 13:6.

12. Kɛ́ mɔ ko bi Kristofonyo ko suɔmɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ esusu he jogbaŋŋ lɛ?

12 Ekolɛ mɔ ko ni bɛ mumɔŋ shidaamɔ kpakpa loo mɔ ko ni ejeee Odasefonyo po baabi Kristofonyo oshija ko ni miitao ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ suɔmɔ. Kɛ́ okɛ nakai shihilɛ kpe lɛ, kaimɔ akɛ kɛ́ ohala hefatalɔ ko ni esaaa lɛ, tsuiŋdɔlɛ ni obaanu he yɛ sɛɛ mli lɛ naa baawa kwraa fe shoofeemɔ ni onuɔ he beni oji oshija lɛ. Ni kɛ́ oná obote gbalashihilɛ mli lɛ, ŋɔɔmɔ mli jio, joomɔ mli jio lɛ, afĩ bo akpɛtɛ ohefatalɔ lɛ he owala bei abɔ fɛɛ. (1 Kor. 7:27) Kaaha bɔ ni otsui yeɔ waa akɛ obote gbalashihilɛ mli lɛ nyɛ onɔ ni okɛ oyaiyeli bote mli, ni no ha sɛɛ mli lɛ oshwa ohe.—Nyɛkanea 1 Korintobii 7:39.

Saamɔ Ohe Kɛha Gbalashihilɛ

13-15. Mɛɛ nibii ni baanyɛ ekɛ naagbai aba gbalashihilɛ mli esa akɛ mɛi ni miinyiɛ kɛmiitsɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ asusu he?

13 Eyɛ mli akɛ Paulo kɛɛ ehi jogbaŋŋ akɛ mɔ aaasɔmɔ Yehowa akɛ oshija moŋ, shi ewieee eshiii mɛi ni kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, eŋaawoo ni jɛ mumɔŋ lɛ yeɔ ebuaa gbalashihilɛ mli hefatalɔi koni amɛnyɛ amɛkpee nibii ni amɛkɛbaakpe yɛ gbalashihilɛ mli lɛ anaa, bɔni afee ni amɛgbala lɛ ahi shi daa.

14 Ekolɛ ehe baahia ni mɛi enyɔ ni yaabote gbalashihilɛ mli lɛ atsake amɛgbɛkpamɔi kɛha wɔsɛɛ. Beni amɛnyiɛɔ kɛtsɔɔ amɛgbalashihilɛ lɛ hiɛ lɛ, ekolɛ amɛbaana akɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛhe lɛ mli wa waa, enɔ bɛ, ni ákɛ amɛbaaná miishɛɛ babaoo yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli. Amɛboteɔ gbalashihilɛ lɛ mli kɛ henumɔi nɛɛ, ni efeɔ amɛ akɛ nɔ ko nɔ ko nyɛŋ afite amɛmiishɛɛ lɛ. Jeee nakai kwraa shihilɛ lɛ ji yɛ gbalashihilɛ mli. Nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ ni mɛi enyɔ lɛ jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe yɛ bei komɛi amli lɛ haa gbalashihilɛ lɛ ŋɔɔ, shi no pɛ nyɛŋ aha amɛtsu naagbai ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ amɛkɛbaakpe yɛ gbalashihilɛ mli lɛ ahe nii.—Nyɛkanea 1 Korintobii 7:28. *

15 Kɛ́ mɛi bote gbalashihilɛ mli be ko sɛɛ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo anaa kpɛɔ amɛhe, ni amɛnijiaŋ jeɔ wui po kɛ́ amɛhefatalɔi lɛ kɛ amɛ kpãaa gbee yɛ saji komɛi ni he hiaa lɛ ahe. Ekolɛ mɛi enyɔ lɛ kɛ amɛhe kpãŋ gbee yɛ nibii nɛɛ ahe: bɔ ni esa akɛ amɛkɛ amɛshika kɛ amɛbe atsu nii aha, he ni amɛbaahi, kɛ shii abɔ ni esa akɛ amɛyasara amɛwekumɛi. Agbɛnɛ hu, mɔ fɛɛ mɔ yɛ egbɔjɔmɔ ní baanyɛ awo mɔ kroko lɛ mlila. Kɛ́ mɛi enyɔ nyiɛ kɛmiitsɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ, ewaaa akɛ amɛbaaku amɛhiɛ amɛshwie bɔ ni saji nɛɛ ahe hiaa ha lɛ nɔ, shi sɛɛ mli lɛ, enɛɛmɛi baanyɛ atsɔ naagba diɛŋtsɛ kɛha amɛ yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli. Ehi jogbaŋŋ akɛ amɛaasusu saji nɛɛ ahe ni amɛna naa dani amɛbote gbalashihilɛ mli.

16. Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi enyɔ ni miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ aba gbeekpamɔ yɛ bɔ ni amɛaatsu saji ahe nii amɛha lɛ he lɛ?

16 Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baaná miishɛɛ lɛ, esa akɛ amɛfee ekome kɛtsu amɛnaagbai ahe nii. Esa akɛ amɛba gbeekpamɔ yɛ bɔ ni amɛbaatsɔse amɛbii, kɛ gbɛ nɔ ni amɛbaatsɔ amɛkwɛ amɛfɔlɔi ni miigbɔlɔ lɛ he. Esaaa akɛ amɛhaa naagbai ni amɛkɛkpeɔ yɛ weku lɛ mli lɛ fiteɔ amɛteŋ. Kɛ́ amɛkɛ Biblia mli ŋaawoo tsu nii lɛ, ebaaye ebua amɛ ni amɛtsu amɛnaagbai lɛ babaoo ahe nii, amɛmia amɛhiɛ kɛdamɔ nɔ ni amɛnyɛŋ he nɔ ko amɛfee lɛ naa, ní amɛkɛ miishɛɛ afee ekome kɛhi shi.—1 Kor. 7:10, 11.

17. Mɛɛ “je nɛŋ nii” esa akɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ akpa gbɛ akɛ amɛbaahao amɛhe yɛ he?

17 Paulo tsĩ nɔ kroko hu ni akɛkpeɔ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ tã yɛ 1 Korintobii 7:32-34 lɛ. (Nyɛkanea.) Mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ‘haoɔ amɛhe yɛ je nɛŋ nii,’ tamɔ niyenii, atade, wɔɔhe, kɛ heloonaa nibii krokomɛi ahe. Mɛni hewɔ? Ekolɛ beni nyɛmi nuu ko ji oshija lɛ, ekɛ bei babaoo kɛ enyɛmɔ fɛɛ tsuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Shi amrɔ nɛɛ ni eji wu lɛ, ebayɔseɔ akɛ esa akɛ ekɛ nakai be kɛ nyɛmɔ lɛ eko akwɛ eŋa, koni esa eŋa lɛ hiɛ. Nakai nɔŋŋ hu eji yɛ ŋa lɛ gbɛfaŋ. Yehowa ni yɔɔ nilee babaoo lɛ le akɛ enɛ he miihia. Ele akɛ bei pii lɛ, gbalashihilɛ ni yeɔ omanye lɛ biɔ ni wu lɛ kɛ ŋa lɛ kɛ be kɛ nyɛmɔ ni amɛkɛsɔmɔɔ Lɛ beni amɛji oshijafoi lɛ eko atsu amɛgbalashihilɛ lɛ he nii.

18. Mɛɛ tsakemɔi ebaabi ni mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ afee yɛ be ni amɛkɛjieɔ amɛhiɛtserɛ lɛ he?

18 Shi nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ asusu he. Kɛ́ ebiɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi aŋɔ be kɛ nyɛmɔ ni tsutsu beni amɛji oshijafoi lɛ amɛkɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ eko kɛwaje amɛgbala lɛ, ani esaaa akɛ amɛŋɔɔ be ni tsutsu ko lɛ amɛkɛjieɔ amɛhiɛtserɛ lɛ hu eko kɛfeɔ nakai? Kɛ́ wu ko tee nɔ ekɛ enanemɛi fee ekome kɛgbɔle amɛkpɔiaŋ be babaoo lɛ, te ebaaná eŋa nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? Aloo te wu ko baanu he eha tɛŋŋ kɛ eŋa tee nɔ ekɛ enanemɛi fee ekome kɛjie amɛhiɛtserɛ be babaoo? Etsɛŋ ni hefatalɔ ni ashiɔ ekome too lɛ baanu shoofeemɔ he, enáŋ miishɛɛ, ni ebaanu he akɛ ehefatalɔ lɛ sumɔɔɔ lɛ. Kɛ́ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ fee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ kɛwaje wekukpãa ni yɔɔ amɛteŋ akɛ wu kɛ ŋa lɛ, ebaŋ lɛ nakai.—Efe. 5:31.

Yehowa Biɔ ni Wɔhe Atse yɛ Jeŋba Mli

19, 20. (a) Mɛni hewɔ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ hu baanyɛ amɛkɛ jeŋba sha he kaa akpe lɛ? (b) Kɛ́ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ shi amɛhefatalɔi be kplaŋŋ lɛ, mɛɛ oshara baanyɛ aba?

19 Yehowa tsuji etswa amɛfai shi akɛ amɛbaaha amɛhe atse yɛ jeŋba mli be fɛɛ be. Mɛi komɛi kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli koni amɛkɛ amɛhe akawo jeŋba sha mli. Shi kɛ́ mɔ ko bote gbalashihilɛ mli lɛ, no haaa eye ehe kɛjɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba sha he. Yɛ Biblia beaŋ lɛ, maŋ ni atswa gbogbo awo he lɛ buɔ mɛi ahe. Shi dani gbogbo nɛɛ baabu mɛi ahe lɛ, esa akɛ amɛya nɔ amɛhi maŋ lɛ mli. Kɛ́ mɔ ko je kpo kɛjɛ maŋ lɛ mli lɛ, ojotswalɔi kɛ awuiyelɔi baanyɛ atswa lɛ ojo loo amɛgbe lɛ. Nakai nɔŋŋ gbalashihilɛ baanyɛ abu mɛi ni ebote mli lɛ ahe kɛjɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba sha he, shi ja amɛtee nɔ amɛhi shi yɛ husui ni gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ efo ewo bɔlɛnamɔ he lɛ anaa dã.

20 Paulo wie husui nɛɛ ahe yɛ 1 Korintobii 7:2-5 lɛ. Wu lɛ pɛ yɔɔ hegbɛ akɛ ekɛ eŋa lɛ náa bɔlɛ; nakai nɔŋŋ hu ŋa lɛ pɛ yɔɔ hegbɛ akɛ ekɛ ewu lɛ náa bɔlɛ. Nyɔŋmɔ biɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee ehefatalɔ lɛ “gbɛnaa nii,” loo etsu hegbɛ ní ehefatalɔ lɛ yɔɔ akɛ ekɛ lɛ aná bɔlɛ lɛ he nii eha lɛ. Shi wumɛi komɛi loo ŋamɛi komɛi fãa gbɛ amɛshiɔ amɛhefatalɔi be kplaŋŋ kɛyaa nitsumɔ mli hejɔɔmɔ loo kɛyatsuɔ heloonaa nitsumɔ ko, ni no haaa amɛnyɛ amɛfee amɛhefatalɔ lɛ “gbɛnaa nii” lɛ amɛha lɛ. Bo lɛ susumɔ dɔlɛ kɛ piŋmɔ ni baaba kɛji mɔ ko ‘he nɔ ni enyɛɛɛ eye’ lɛ hewɔ lɛ, eŋmɛɛ ehe eha Satan nɔnyɛɛ ni eyafite gbala lɛ he okwɛ. Yehowa jɔɔ weku yitsei ni kwɛɔ amɛwekui lɛ, ní amɛkɛ amɛgbalashihilɛ lɛ wooo oshara mli lɛ.—Lala 37:25.

Sɛɛnamɔi ni Yɔɔ Biblia Mli Ŋaawoo Toi ni Aboɔ lɛ He

21. (a) Mɛni hewɔ ewa akɛ aaakpɛ yiŋ yɛ oshijayeli kɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ he lɛ? (b) Mɛni hewɔ ŋaawoo ni yɔɔ 1 Korintobii yitso 7 lɛ hi jogbaŋŋ lɛ?

21 Oshijayeli loo gbalashihilɛ mlibotemɔ ji nibii ni ewa waa akɛ mɔ aaakpɛ eyiŋ yɛ he lɛ ateŋ ekomɛi. Adesai fɛɛ yeee emuu, ni no ji nɔ ni kɛ naagbai babaoo ni yaa nɔ yɛ mɛi ateŋ lɛ baa. No hewɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ Yehowa hiɛ duromɔ, ni ejɔɔmɔ yɔɔ amɛnɔ lɛ po anine baanyɛ anyɛ shi, ekɔɔɔ he eko kɛ́ amɛji oshijafoi loo amɛbote gbalashihilɛ mli. Kɛ́ okɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli ni yɔɔ 1 Korintobii yitso 7 lɛ tsu nii lɛ, no baanyɛ aha naagbai ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ agbɔ kwraa. Kɛ́ oji oshija jio, obote gbalashihilɛ mli jio lɛ, obaanyɛ ‘ofee jogbaŋŋ’ yɛ Yehowa hiɛ. (Nyɛkanea 1 Korintobii 7:37, 38.) Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli ji, ni oná Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ. Kɛ́ oná ehiɛ duromɔ lɛ, obaaya nɔ oshwere aahu kɛyabote ejeŋ hee lɛ mli. Yɛ jɛmɛ lɛ, naagbai babaoo ni yaa nɔ ŋmɛnɛ yɛ hii kɛ yei ateŋ sharamɔ mli lɛ fɛɛ baafee nɔ ni eho etee.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 14 Kwɛmɔ Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa wolo lɛ yitso 2, kuku 16-19 lɛ mli.

Ani Obaanyɛ Oha Hetoo?

• Mɛni hewɔ esaaa akɛ anyɛɔ mɔ ko nɔ akɛ ebote gbalashihilɛ mli lɛ?

• Ákɛ Yehowa tsulɔ ni ji oshija lɛ, te ooofee tɛŋŋ okɛ obe atsu nii jogbaŋŋ?

• Te mɛi ni nyiɛ kɛmiitsɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ aaafee tɛŋŋ amɛsaa amɛhe amɛto gbalashihilɛ mli naagbai lɛ?

• Mɛni hewɔ kɛ́ mɔ ko bote gbalashihilɛ mli lɛ, no haaa eye ehe kɛjɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba sha he lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 14]

Kristofoi oshijafoi ni kɛ amɛbe tsuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ babaoo lɛ náa miishɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mɛɛ tsakemɔi ebaabi ni mɛi komɛi afee kɛ́ amɛbote gbalashihilɛ mli?