Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Gbɔi” Yɛ Jeŋ Fɔŋ Ko Mli

“Gbɔi” Yɛ Jeŋ Fɔŋ Ko Mli

“Gbɔi” Yɛ Jeŋ Fɔŋ Ko Mli

“Hemɔkɛyeli mli . . . amɛjaje akɛ gbɔi kɛ mɛi kpɔji ji amɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—HEB. 11:13.

1. Mɛni Yesu wie yɛ bɔ ni esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ana je nɛɛ amɛha lɛ he?

YESU wie yɛ ekaselɔi lɛ ahe akɛ: “Mɛnɛɛmɛi yɛ je lɛ mli.” Shi ekɛɛ hu akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yoh. 17:11, 14) No hewɔ lɛ, Yesu ha bɔ ni esa akɛ enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ ana ‘je nɛɛ’ ni enyɔŋmɔ ji Satan lɛ amɛha lɛ fee faŋŋ. (2 Kor. 4:4) Eyɛ mli akɛ amɛyɛ je fɔŋ nɛɛ mli moŋ, shi amɛjɛɛɛ je nɛŋ. Amɛhiɔ shi yɛ je nɛŋ tamɔ “gbɔi kɛ mɛi kpɔji.”—1 Pet. 2:11.

Amɛhi Shi akɛ “Gbɔi”

2, 3. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Henok, Noa kɛ Abraham kɛ Sara hi shi akɛ “gbɔi kɛ mɛi kpɔji” lɛ?

2 Kɛjɛ blema beebe lɛ, Yehowa anɔkwa tsuji lɛ haa esoroɔ amɛ yɛ jeŋbii lɛ ahe. Dani Nu Afua lɛ aaaba lɛ, Henok kɛ Noa “kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ.” (1 Mose 5:22-24; 6:9) Amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ kɛ ekãa shiɛ Yehowa kojomɔi amɛshi Satan jeŋ fɔŋ lɛ. (Nyɛkanea 2 Petro 2:5; Yuda 14, 15.) Akɛni amɛkɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ yɛ jeŋ fɔŋ ko mli hewɔ lɛ, Henok ‘sa Nyɔŋmɔ hiɛ’ ni Noa hu ‘ye emuu yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ.’—Heb. 11:5; 1 Mose 6:9.

3 Abraham kɛ Sara kpɛlɛ Nyɔŋmɔ ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ, ni amɛshi amɛshĩa ni mli eyi kɛ nibii kpakpai ni yɔɔ Ur yɛ Kaldea lɛ, ni amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaahi shi akɛ mɛi ni hiɔ buui amli yɛ maŋsɛɛ. (1 Mose 11:27, 28; 12:1) Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli Abraham kɛbo toi, beni atsɛ lɛ lɛ, ni eyiŋ etee he ni baatsɔ enɔyeli nɔ lɛ, ni eyiŋ etee, tsɛ eleee he ni eyaa. Hemɔkɛyeli ekɛyato gbɔ yɛ shiwoo shikpɔŋ lɛ nɔ tamɔ mɔ kpɔŋ, ni ekɛ Isak kɛ Yakob, ni ekɛ amɛ ji nakai shiwoo lɛ nɔŋŋ yelɔi lɛ, hi shi yɛ buui amli.” (Heb. 11:8, 9) Paulo wie Yehowa anɔkwa tsuji nɛɛ ahe akɛ: “Hemɔkɛyeli mli mɛnɛɛmɛi fɛɛ gboi yɛ, tsɛ amɛnine shɛko nii ni awo shi lɛ anɔ, shi moŋ shɔŋŋ kɛkɛ amɛna yɛ, ni amɛkɛshɛje amɛmii, ni amɛnyã he, ni amɛjaje akɛ gbɔi kɛ mɛi kpɔji ji amɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—Heb. 11:13.

Abɔ Israelbii lɛ Kɔkɔ Ko

4. Mɛɛ kɔkɔ abɔ Israelbii lɛ dani amɛyahi amɛshikpɔŋ lɛ nɔ?

4 Abraham seshibii, ni ji Israelbii lɛ, ayi bafa babaoo, ni yɛ naagbee lɛ ato amɛhe gbɛjianɔ akɛ maŋ ni yɔɔ lɛ diɛŋtsɛ eshikpɔŋ kɛ emlai ni kudɔɔ lɛ. (1 Mose 48:4; 5 Mose 6:1) Akɛɛ Israelbii lɛ ni amɛhiɛ akakpa nɔ akɛ, shikpɔŋ ni amɛyɔɔ nɔ lɛ Nɔtsɛ ji Yehowa. (3 Mose 25:23) Amɛtamɔ mɛi ni ehai tsu, ni aakpa gbɛ akɛ amɛbaahi shi bɔ ni amɛ-Shiatsɛ lɛ taoɔ. Kɛfata he lɛ, akɛɛ amɛ ni amɛhiɛ akakpa nɔ akɛ “jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi naa wala,” ni tsɔɔ akɛ esaaa akɛ amɛhaa heloonaa shweremɔ haa amɛhiɛ kpaa Yehowa nɔ. (5 Mose 8:1-3) Dani Israelbii lɛ baayahi amɛshikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, abɔ amɛ kɔkɔ nɛɛ akɛ: ‘Kɛji eeba mli akɛ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛo aaayashɛ shikpɔŋ ni ekã Abraham kɛ Isak kɛ Yakob kita akɛ ekɛ baahã bo lɛ nɔ lɛ, maji kpelei fɛfɛji ni jeee bo oto, kɛ shiai ni amɛmli eyimɔ obɔbɔ kɛ nibii kpakpai ni jeee bo okɛwo mli, kɛ nubui ni atsatsai ni jeee bo otsa, kɛ weintromii kɛ mutsei ni jeee bo otɛo, ni ooye otɔ lɛ: no lɛ kwɛmɔ ohe ni ahi, koni ohiɛ akaje Yehowa nɔ!’—5 Mose 6:10-12.

5. Mɛni hewɔ Yehowa kpoo Israel lɛ, ni mɛɛ maŋ hee ko ekɛ amɛhegbɛ lɛ ha?

5 Eja gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ bɔ amɛ kɔkɔ nɛɛ. Yɛ Nehemia gbii lɛ amli lɛ, Levibii komɛi kai nɔ ni Israelbii lɛ fee beni amɛyaŋɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ sɛɛ, ni efee Levibii nɛɛ hiɛgbele akɛ amɛtsɛmɛi lɛ fee nakai. Beni Israelbii lɛ yahi shĩai ni emli eyimɔ obɔbɔ kɛ nibii kpakpai lɛ ni amɛná niyenii kɛ wein babaoo lɛ, “amɛye, ni amɛtɔrɔ ni amɛshwishwii.” Amɛtse Nyɔŋmɔ hiɛ atua ni amɛgbe gbalɔi ni atsu amɛ ni amɛbabɔ amɛ kɔkɔ lɛ po. No hewɔ lɛ, Yehowa ŋmɛɛ amɛhe ewo amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ. (Nyɛkanea Nehemia 9:25-27; Hosh. 13:6-9) Sɛɛ mli lɛ, Yudafoi hemɔkɛyeli kwalɔi ni eyaje Roma nɔyeli shishi lɛ fee nɔ ko ni ehiii kwraa—amɛgbe Mesia ni awo ehe shi lɛ! Yehowa kpoo amɛ ni ekɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ ha maŋ hee ko, ni ji mumɔŋ Israel lɛ.—Mat. 21:43; Bɔf. 7:51, 52; Gal. 6:16.

“Amɛjɛɛɛ Je lɛ Mli”

6, 7. (a) Te obaagbala nɔ ni Yesu wie yɛ bɔ ni esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ana je nɛɛ amɛha lɛ he lɛ mli oha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi ni hi shi yɛ Petro beaŋ lɛ aha esoro amɛ yɛ Satan je lɛ he lɛ?

6 Taakɛ atsɔ hiɛ awie yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, Yesu Kristo ni eji Kristofoi lɛ asafo lɛ Yitso lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ baafee mɛi ni jɛɛɛ je lɛ, ni ji Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ mli. Beni eshwɛ fioo ni Yesu baagbo lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Eji je lɛŋ nyɛjɛ kulɛ, je lɛ aaasumɔ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, shi akɛni nyɛjɛɛɛ je lɛŋ, shi mi moŋ mihala nyɛ kɛjɛ je lɛŋ lɛ, no hewɔ je lɛ nyɛɔ nyɛ lɛ.”—Yoh. 15:19.

7 Beni Kristojamɔ gbɛɔ eshwãa je lɛŋ fɛɛ lɛ, ani Kristofoi lɛ kpɛlɛ je lɛ nɔ, ni amɛfee amɛnii tamɔ jeŋbii lɛ ni amɛbatsɔmɔ je lɛ fã? Dabi. He fɛɛ he ni amɛyɔɔ lɛ, esa akɛ amɛha mɛi ana akɛ esoro amɛ yɛ Satan je lɛ he. Aaafee afii 30 yɛ Kristo gbele lɛ sɛɛ lɛ, bɔfo Petro ŋma Kristofoi ni yɔɔ maji srɔtoi ni Romabii lɛ yeɔ amɛnɔ lɛ amli lɛ akɛ: “Misuɔmɔmɛi, miiwie miitsɔɔ nyɛ akɛ gbɔi kɛ mɛi kpɔji, akɛ nyɛhia heloo sɛɛdii nii ni kɛ susuma wuɔ ta lɛ, ni nyɛba nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ.”—1 Pet. 1:1; 2:11, 12.

8. Mɛni yinɔsane he nilelɔ ko wie yɛ bɔ ni mra beaŋ Kristofoi lɛ hi shi amɛha yɛ je lɛŋ lɛ he?

8 Yinɔsane he nilelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Kenneth Scott Latourette lɛ ŋma sane ko kɛma nɔ mi akɛ Kristofoi ni hi maji ni Romabii lɛ ye amɛnɔ lɛ mli lɛ hi shi yɛ maji nɛɛ amli akɛ “gbɔi kɛ mɛi kpɔji,” eŋma akɛ: “Ale faŋŋ yɛ yinɔsane mli akɛ, Kristojamɔ klɛŋklɛŋ afii ohai etɛ lɛ mli lɛ atee nɔ awa kristofoi lɛ ayi, ni bei pii lɛ yiwaa lɛ naa wa waa . . . Afolɔ amɛnaa yɛ nibii srɔtoi ahe. Akɛni Kristofoi lɛ kpoo akɛ amɛkɛ amɛhe baawo wɔŋjamɔ kusumii amli hewɔ lɛ, abu amɛ akɛ amɛheee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee. Akɛni amɛkɛ amɛhe wooo no beaŋ nifeemɔi srɔtoi babaoo—wɔŋjamɔ gbijurɔyelii, maŋ hiɛtserɛjiemɔi ni Kristofoi lɛ na akɛ amɛyimɔ obɔbɔ kɛ wɔŋjamɔ hemɔkɛyelii, nifeemɔi, kɛ jeŋba sha—ni yaa nɔ lɛ amli hewɔ lɛ, agbeɔ amɛhe guɔ akɛ amɛsumɔɔɔ gbɔmɔ.”

Wɔkɛ Je lɛ Tsuuu Nii Kɛmɔɔɔ Shi

9. Akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔjeee ‘mɛi ni sumɔɔɔ gbɔmɔ’?

9 Ŋmɛnɛ lɛ, te shihilɛ lɛ yɔɔ tɛŋŋ? Kɛ eba lɛ “jeŋ fɔŋ ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nɛɛ” gbɛfaŋ lɛ, wɔyaa nɔ wɔfeɔ wɔnii taakɛ mra beaŋ Kristofoi lɛ fee lɛ. (Gal. 1:4) Enɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo nuuu wɔ shishi, ni amɛteaŋ mɛi komɛi po nyɛɔ wɔ. Kɛlɛ, wɔjeee ‘mɛi ni sumɔɔɔ gbɔmɔ.’ Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnaanyo gbɔmɔ hewɔ lɛ, wɔyaa shĩa kɛ shĩa ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni wɔjaje Nyɔŋmɔ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” lɛ wɔtsɔɔ mɛi fɛɛ ni yɔɔ shĩai nɛɛ amli. (Mat. 22:39; 24:14) Wɔfeɔ enɛ ejaakɛ wɔle akɛ etsɛŋ ni Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ, ni enɔyelɔ ji Kristo lɛ baakpata adesa nɔyelii ni yeee emuu lɛ fɛɛ ahiɛ, ni ekɛ nibii agbɛjianɔtoo hee ni jalɛ baahi mli lɛ baaye najiaŋ.—Dan. 2:44; 2 Pet. 3:13.

10, 11. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔkɛ je lɛ tsuɔ nii? (b) Mɛɛ gbɛi anɔ Kristofoi ni hiɛ kã shi lɛ kɛ je lɛ tsuuu nii kɛmɔɔɔ shi?

10 Akɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔle akɛ etsɛŋ ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ baaba naagbee, no hewɔ lɛ, jeee be ni esa akɛ wɔtao ogbɔjɔ shihilɛ yɛ je nɛŋ nɛ. Wɔboɔ bɔfo Paulo ŋaawoo lɛ toi, ekɛɛ akɛ: “Anyɛmimɛi, nɔ ni mikɛɔ ji akɛ, be lɛ faaa dɔŋŋ; nɔ ni eshwɛ ji akɛ . . . mɛi ni heɔ lɛ atamɔ mɛi ni jeee nɔtsɛmɛi; ni mɛi ni tsuɔ je nɛɛ he nii lɛ afee tamɔ mɛi ni tsuuu he nii: ejaakɛ je nɛŋ subaŋ lɛ hoɔ yaa.” (1 Kor. 7:29-31) Shi mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ je lɛ tsuɔ nii? Amɛtsɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsɔji kɛ ilɛtrɔniki nibii anɔ amɛgbɛɔ Biblia mli nilee amɛshwaa yɛ wiemɔi ohai abɔ mli. Amɛtsuɔ nii koni amɛná shika kɛkwɛ amɛhe. Amɛheɔ nibii ni he hiaa amɛ yɛ shihilɛ mli. Kɛlɛ, amɛkɛ je lɛ tsuuu nii kɛmɔɔɔ shi, ni tsɔɔ akɛ amɛkɛ shika, heloonaa nibii, kɛ amɛnitsumɔ yeee klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli.—Nyɛkanea 1 Timoteo 6:9, 10.

11 Kɛ́ eba lɛ yunivɛsiti wolokasemɔ gbɛfaŋ lɛ, Kristofoi ni hiɛ kã shi lɛ kɛ je lɛ tsuuu nii kɛmɔɔɔ shi. Mɛi babaoo ni yɔɔ je nɛŋ lɛ susuɔ akɛ ja mɔ ko etee yunivɛsiti dani ehiɛ baaba nyam yɛ mɛi ateŋ ni agbɛnɛ hu ená nii babaoo. Shi wɔ akɛ Kristofoi lɛ wɔhiɔ shi akɛ gbɔi, ni esoro otii ni wɔkɛmamɔɔ wɔhiɛ. ‘Wɔjwɛŋŋ nibii wuji ahe.’ (Rom. 12:16; Yer. 45:5) Akɛni Yesu sɛɛnyiɛlɔi ji wɔ hewɔ lɛ, wɔboɔ ekɔkɔbɔɔ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ [srɔtoi fɛɛ] hewɔ; ejaakɛ jeee gbɔmɔ nii ni ená ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ” lɛ toi. (Luka 12:15) No hewɔ lɛ, awoɔ Kristofoi oblahii kɛ oblayei hewalɛ ni amɛtiu mumɔŋ otii asɛɛ, ni amɛná skul tsɔsemɔ bɔ ni sa kɛkɛ ni baaye abua amɛ ni amɛná amɛhiamɔ nii, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛsaa amɛhe kɛsɔmɔ Yehowa kɛ ‘amɛtsui fɛɛ kɛ amɛsusuma fɛɛ kɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ.’ (Luka 10:27) Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, amɛbaanyɛ amɛbatsɔmɔ ‘niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ.’—Luka 12:21; nyɛkanea Mateo 6:19-21.

Kaaha Yeyeeyefeemɔ yɛ Wala Nɛɛ Mli Nibii Ahe lɛ Hé Otsui

12, 13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 6:31-33 ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ haa esoroɔ wɔ yɛ jeŋbii lɛ ahe?

12 Gbɛ kroko ni Yehowa tsuji tsɔɔ nɔ amɛhaa esoroɔ amɛ yɛ jeŋbii lɛ ahe ji bɔ ni amɛnaa heloonaa nibii amɛhaa. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛkahaoa nyɛhe nyɛkɛɛa akɛ: Mɛni wɔɔye, aloo mɛni wɔɔnu, mɛni hu wɔɔŋɔha wɔhe? Ejaakɛ nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ. Shi nyɛtsɛ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nii nɛɛ fɛɛ he miihia nyɛ. Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.” (Mat. 6:31-33) Wɔnyɛmimɛi Odasefoi lɛ ateŋ mɛi babaoo ena yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛniiashikpamɔi amli akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ haa amɛ amɛhiamɔ nii.

13 ‘Kɛji mɔ ko miijá Nyɔŋmɔ ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ emii shɛɔ enii ahe lɛ, sɛɛnamɔ babaoo yɛ he.’ (1 Tim. 6:6) Shi ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ hiɛ susumɔ srɔto kwraa yɛ enɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oblahii kɛ oblayei bote gbalashihilɛ mli lɛ, amɛteaŋ mɛi babaoo kpaa gbɛ akɛ amɛnine baashɛ nɔ fɛɛ nɔ—shĩa, loo tsui ni nibii kpakpai eyi mli obɔ, lɔle fɛfɛo, kɛ ilɛtrɔniki tsɔji ni eba nɔ lɛ ekomɛi lɛ—nɔ amrɔ nɔŋŋ. Kɛlɛ Kristofoi ni hiɔ shi akɛ gbɔi lɛ yeɔ amɛhe nɔ, ni tsɔɔ akɛ nibii ni he hiaa ni amɛnyɛmɔ shɛɔ lɛ pɛ amɛheɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ, amɛteaŋ mɛi babaoo tiuuu ogbɔjɔ shihilɛ sɛɛ, koni no aha amɛná be babaoo kɛ hewalɛ ni sa ni amɛkɛ ekãa atsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Amɛteaŋ mɛi krokomɛi sɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi, Betel wekui amli bii, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, loo maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi. Kwɛ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ tsuiŋ fɛɛ ni wɔnyɛmimɛi lɛ jɛɔ amɛkɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ waa!

14. Mɛɛ nikasemɔ yɔɔ Yesu abɛbua ni kɔɔ nidulɔ lɛ he lɛ mli?

14 Yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ nidulɔ lɛ he lɛ mli lɛ, Yesu wie akɛ “je nɛŋ he naagbamɔ kɛ nii pii [loo ninamɔ he] lakamɔ” lɛ baanyɛ agbe Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ yɛ wɔtsuiiaŋ, ni no aha wɔkawo yibii. (Mat. 13:22) Akɛ gbɔi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ, kɛ́ wɔha wɔmii shɛ wɔnii ahe lɛ, no baaha tsɔne nɛɛ akadũ wɔ. Moŋ lɛ, ebaaha ‘wɔhiŋmɛi nɔ atse’ daa, ni tsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ baaya Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ, ni wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. —Mat. 6:22.

“Je lɛ Hoɔ Eyaa”

15. Mɛɛ wiemɔi bɔfo Yohane wie ni náa bɔ ni wɔnaa je nɛɛ wɔhaa, kɛ bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ wɔhaa yɛ je nɛŋ lɛ nɔ hewalɛ?

15 Yiŋtoi titri ahewɔ ni wɔ akɛ Kristofoi lɛ wɔbuɔ wɔhe akɛ “gbɔi kɛ mɛi kpɔji” yɛ je nɛŋ lɛ eko ji akɛ, wɔle jogbaŋŋ akɛ je nɛŋ naagbee lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa. (1 Pet. 2:11; 2 Pet. 3:7) Susumɔ nɛɛ náa gbɛi ni wɔkɔɔ yɛ wɔshihilɛ mli, nibii ni wɔnyaa he, kɛ otii ni wɔkɛmamɔɔ wɔhiɛ lɛ anɔ hewalɛ. Bɔfo Yohane wo enanemɛi Kristofoi lɛ ŋaa akɛ, amɛkasumɔ je lɛ aloo nibii hu ni yɔɔ je lɛŋ, ejaakɛ “je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ; shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”—1 Yoh. 2:15-17.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔjieɔ lɛ kpo akɛ wɔfata maŋ ni Yehowa etse amɛ kɛjɛ je lɛ he lɛ he?

16 Akɛɛ Israelbii lɛ akɛ kɛ́ amɛbo Yehowa toi lɛ, amɛbaatsɔmɔ lɛ diɛŋtsɛ ‘enɔ̃ yɛ maji fɛɛ ateŋ.’ (2 Mose 19:5) Beni Israelbii lɛ yeɔ Yehowa anɔkwa lɛ, esoro amɛ kwraa yɛ maji krokomɛi ahe yɛ jamɔ kɛ shihilɛ gbɛfaŋ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa yɛ webii ni esoro amɛ kwraa yɛ Satan je lɛ he. Akɛɔ wɔ akɛ: “Wɔkwa nɔshafeemɔ kɛ je nɛŋ akɔnɔi lɛ, ni wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa kɛ jalɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ahi shi yɛ je nɛŋ, ni wɔkwɛ Nyɔŋmɔ kpeteŋkpele lɛ kɛ wɔyiwalaherelɔ Yesu Kristo jɔɔmɔ nɔhiɛkamɔ [loo hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ] lɛ kɛ enunyam lɛ puemɔ lɛ gbɛ; mɔ ni ŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ wɔnajiaŋ, koni ekpɔ̃ wɔ kɛjɛ nɔtɔmɔ fɛɛ mli, ni etsuu wɔhe efee lɛ diɛŋtsɛ emaŋ krɔŋŋ ní hiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe lɛ.” (Tito 2:11-14) Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “tooi krokomɛi” akpekpei abɔ ni yeɔ amɛbuaa amɛ ni amɛfiɔ amɛsɛɛ lɛ ji mɛi ni feɔ ‘maŋ’ nɛɛ.—Yoh. 10:16.

17. Mɛni hewɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ tooi krokomɛi lɛ shwaŋ amɛhe kɔkɔɔkɔ akɛ amɛhi shi akɛ gbɔi yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ?

17 Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ‘ahiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ’ lɛ ji akɛ, amɛ kɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi. (Kpoj. 5:10) Kɛ́ tooi krokomɛi lɛ ahiɛnɔkamɔ ni ji akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ná ba mli lɛ, amɛbuŋ amɛhe dɔŋŋ akɛ gbɔi yɛ jeŋ fɔŋ ko mli. Amɛbaahi shi yɛ tsui fɛfɛji amli, ni amɛbaaná niyenii kpakpai amɛye kɛ wein kpakpai ni atsere nɔ amɛnu. (Lala 37:10, 11; Yes. 25:6; 65:21, 22) Amɛfeŋ amɛnii tamɔ Israelbii lɛ ni hiɛ kpa nɔ akɛ Yehowa, “shikpɔŋ lɛ fɛɛ Nyɔŋmɔ” lɛ, ji mɔ ni kɛ nibii nɛɛ fɛɛ ha amɛ lɛ. (Yes. 54:5) Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ tooi krokomɛi lɛ shwaŋ amɛhe akɛ amɛhi shi akɛ gbɔi yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ hi shi akɛ gbɔi?

• Te mra beaŋ Kristofoi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ yɛ je lɛ he?

• Mɛɛ gbɛi anɔ anɔkwa Kristofoi kɛ je lɛ tsuuu nii kɛmɔɔɔ shi?

• Mɛni hewɔ wɔshwaŋ wɔhe akɛ wɔhi jeŋ fɔŋ nɛɛ mli akɛ gbɔi lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mra beaŋ Kristofoi lɛ kɛ amɛhe wooo hiɛtserɛjiemɔi ni yiwalɛ kɛ jeŋba sha eyi mli lɛ amli