Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyiɛmɔ Yɛ Mumɔ Naa Koni Oná Wala Kɛ Hejɔlɛ

Nyiɛmɔ Yɛ Mumɔ Naa Koni Oná Wala Kɛ Hejɔlɛ

Nyiɛmɔ Yɛ Mumɔ Naa Koni Oná Wala Kɛ Hejɔlɛ

“Wɔnyiɛɛɛ heloo naa, shi moŋ mumɔ naa wɔnyiɛɔ.”—ROM. 8:4.

1, 2. (a) Mɛɛ osharai jɛɔ tsɔne ni akudɔɔ ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ afeɔ nɔ kroko lɛ mli kɛbaa? (b) Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ tee nibii ni baanyɛ aha wɔjie wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ Yehowa nɔ lɛ anɔ lɛ, mɛɛ oshara baanyɛ ajɛ mli kɛba?

“AMRƆ nɛɛ mɛi babaoo kudɔɔ tsɔne ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛmiifee nɔ kroko, ni etamɔ nɔ ni daa afi lɛ emli woɔ wu.” Nakai ji bɔ ni Amerika maŋ sɔɔlɔ ni kwɛɔ gbɛfãa saji anɔ lɛ mu saji anaa. Nibii ni mɛi feɔ ni nakai beaŋ nɔŋŋ amɛkudɔɔ tsɔne lɛ ateŋ ekome ji mobail fon nɔ wiemɔ. Mɛi komɛi ni abi amɛ saji lɛ ateŋ mɛi ni fa fe oha mlijaa 30 kɛɛ akɛ, tsɔne eshi amɛtsɔne loo tsɔne etswa amɛ pɛŋ akɛni tsɔne kudɔlɔ lɛ miikudɔ tsɔne ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ eewie yɛ mobail fon nɔ lɛ hewɔ. Kɛ́ ookudɔ tsɔne ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ oofee nɔ kroko lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni okɛ tɛ kome miigbe loofɔji enyɔ, shi oshara baanyɛ ajɛ mli aba.

2 Wɔbaanyɛ wɔkɛ wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ awo oshara mli yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ. Kɛ́ mɔ ko miikudɔ tsɔne ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ eefee nɔ kroko lɛ, bei pii lɛ kɛ́ nɔ ko ni baanyɛ ekɛ lɛ aya oshara mli yɛ ehiɛ lɛ enaaa, nakai nɔŋŋ ewaaa akɛ nibii ni baanyɛ aha wɔjie wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ Yehowa nɔ lɛ baanyɛ ekɛ wɔ aya oshara mli. Kɛ́ wɔŋmɛ gbɛ ni nibii komɛi ha wɔkpalaŋ kɛjɛ wɔ-Kristofoi agbɛ lɛ nɔ, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ teokrase nifeemɔi ahe lɛ, no baanyɛ aha wɔkɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ ayasha shi. (1 Tim. 1:18, 19) Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ yɛ oshara nɛɛ he beni ewie etsɔɔ enanemɛi Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ akɛ: “Heloo jwɛŋmɔ lɛ, gbele ni, shi mumɔ jwɛŋmɔ lɛ, wala kɛ hejɔlɛ ni” lɛ. (Rom. 8:6) Mɛni Paulo tsɔɔ lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkpoo “heloo jwɛŋmɔ lɛ” ni wɔtiu “mumɔ jwɛŋmɔ lɛ?”

Abuŋ Amɛ Fɔ́

3, 4. (a) Mɛɛ ta ni tee nɔ yɛ Paulo mli eŋma he sane? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu Paulo shihilɛ lɛ he?

3 Paulo ŋma yɛ ewolo ni ekɛmaje Romabii lɛ mli lɛ akɛ ta ko tee nɔ yɛ emli—eheloo kɛ ejwɛŋmɔ shi mple. (Nyɛkanea Romabii 7:21-23.) No mli lɛ, jeee akɛ Paulo miijie enaa loo eebi ni ana mli aha lɛ, oookɛɛ esha eye enɔ aahu akɛ enyɛɛɛ he nɔ ko efee. Anɔkwa sane ji akɛ no mli lɛ, eda yɛ mumɔŋ, eji Kristofonyo ni afɔ lɛ mu, ni ahala lɛ akɛ “jeŋmaji abɔfo” hu. (Rom. 1:1; 11:13) Belɛ, mɛni hewɔ mɔ Paulo ŋma mpleshii ni tee nɔ yɛ emli lɛ he sane lɛ?

4 Paulo jɛ etsuiŋ ekpɛlɛ nɔ akɛ, kɛ́ ka lɛ diɛŋtsɛ kulɛ enyɛŋ efee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii bɔ ni kulɛ ebaasumɔ. Mɛni hewɔ ewie nakai? Etsɔɔ mli akɛ “mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” (Rom. 3:23) Akɛni Paulo ji Adam shwie hewɔ lɛ, esha yɛ ehe. Wɔbaanyɛ wɔnu shihilɛ ni ekɛkpe lɛ shishi, ejaakɛ wɔ fɛɛ wɔyeee emuu, ni daa gbi lɛ wɔkɛ shihilɛ ni tamɔ nakai kpeɔ. Kɛfata he lɛ, nibii babaoo yɛ ni baanyɛ agbala wɔjwɛŋmɔ ni eha wɔkpalaŋ kɛjɛ ‘gbɛ ni etsa [loo gbɛ leleoo] ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ’ nɔ. (Mat. 7:14) Kɛlɛ shihilɛ lɛ bɛ lɛ nɔ ni Paulo nyɛɛɛ he nɔ ko afee, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ wɔgbɛfaŋ.

5. Nɛgbɛ Paulo ná yelikɛbuamɔ kɛ miishɛjemɔ kɛjɛ?

5 Paulo ŋma akɛ: ‘Namɔ aajie mi? Shidaa aha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Yesu Kristo wɔ-Nuŋtsɔ lɛ nɔ!’ (Rom. 7:24, 25) No sɛɛ lɛ, ekɛ “mɛi ni yɔɔ Kristo Yesu mli,” ni ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ wie. (Nyɛkanea Romabii 8:1, 2. *) Yehowa tsɔɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ eŋɔɔ amɛ akɛ bii ni efɔ̃ɔ amɛ nine koni amɛtsɔmɔ “Kristo nanemɛi niyelɔi.” (Rom. 8:14-17) Nyɔŋmɔ mumɔ kɛ hemɔkɛyeli ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ yɔɔ yɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ mli lɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛyeɔ kunim yɛ ta ni Paulo wie he lɛ mli, ni no hewɔ lɛ ‘abuuu amɛ fɔ́ ko.’ Akpɔ̃ɔ amɛ kɛjɛɔ “esha kɛ gbele mla lɛ dɛŋ.”

6. Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ abɔ mɔdɛŋ ni amɛnu Paulo wiemɔi lɛ ashishi lɛ?

6 Eyɛ mli akɛ, Paulo kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ni wieɔ lɛ moŋ, shi Yehowa tsuji fɛɛ baanyɛ aná nɔ ni ewie yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ he lɛ he sɛɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ̃ hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ. Akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni ewo Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ŋaa ni tamɔ nɛkɛ moŋ, shi ehe miihia ni Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ anu nɔ ni eŋma lɛ shishi, ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaná he sɛɛ.

Bɔ ni Nyɔŋmɔ ‘Bu Esha Fɔ́ yɛ Heloo lɛ Mli’

7, 8. (a) Mɛɛ shishinumɔ naa ‘heloo lɛ ha’ Mla lɛ ‘gbede’? (b) Mɛni Nyɔŋmɔ enyɛ efee kɛtsɔ emumɔ lɛ kɛ kpɔmɔnɔ lɛ nɔ?

7 Yɛ Romabii awolo lɛ yitso 7 lɛ mli lɛ, Paulo kpɛlɛ nɔ akɛ esha náa wɔheloo ni yeee emuu lɛ nɔ hewalɛ. Yɛ yitso 8 lɛ mli lɛ, ewie hewalɛ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɔɔ lɛ he. Bɔfo Paulo tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye abua Kristofoi kɛkpee ta ni amɛwuɔ amɛshiɔ hewalɛ ni esha yɔɔ lɛ naa bɔni afee ni amɛnyɛ amɛfee Yehowa suɔmɔnaa nii koni amɛná ehiɛ duromɔ. Paulo tsɔɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ etsɔ emumɔ lɛ kɛ e-Bi lɛ kpɔmɔ afɔleshãa lɛ nɔ efee nɔ ko ni Mose Mla lɛ nyɛɛɛ afee.

8 Mla lɛ kɛ emli kitai babaoo lɛ bu eshafeelɔi fɔ́. Kɛfata he lɛ, Israel osɔfonukpai ni sɔmɔ yɛ Mla lɛ shishi lɛ yeee emuu, ni amɛnyɛŋ amɛshã esha he afɔle ni baatsumɔ esha kɛya kwraa. No hewɔ lɛ, ‘heloo lɛ ha’ Mla lɛ ‘gbede.’ Shi Nyɔŋmɔ “tsu lɛ diɛŋtsɛ ebi lɛ yɛ su ni tamɔ esha heloo su mli,” ni ekɛ lɛ ha akɛ kpɔmɔnɔ koni ‘ebu esha fɔ́ yɛ heloo lɛ mli,’ ni enyɛ efee “nɔ ni mla lɛ nyɛɛɛ afee” lɛ. No hewɔ lɛ, adamɔɔ hemɔkɛyeli ni Kristofoi ni afɔ̃ amɛ mu lɛ yɔɔ yɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ mli lɛ nɔ abuɔ amɛ jalɔi. Awoɔ amɛ hewalɛ ni ‘amɛkanyiɛ heloo naa, shi moŋ mumɔ naa.’ (Nyɛkanea Romabii 8:3, 4.) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ amɛfee nakai kɛyashi amɛbaagbe amɛshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa koni aha amɛ “wala akekre lɛ.”—Kpoj. 2:10.

9. Mɛni ji wiemɔ ni ji “mla” ni akɛtsu nii yɛ Romabii 8:2 lɛ shishi?

9 Paulo tsĩ “mumɔ mla lɛ” kɛ “esha kɛ gbele mla lɛ” tã efata “mla lɛ” he. (Rom. 8:2) Mɛni ji mlai nɛɛ? Wiemɔ ni ji “mla” ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ kɔɔɔ kitai pɔtɛi komɛi tamɔ Mose Mla lɛ mli kitai lɛ nɛkɛ lɛ ahe. Niiamlitaomɔ wolo ko tsɔɔ mli akɛ: “Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ mla yɛ biɛ lɛ tsɔɔ nɔ ko ni yɔɔ mɔ mli ni tsirɛɔ lɛ ni efee nii yɛ gbɛ ko nɔ—ekpakpa jio, efɔŋ jio—ni ehaa mɔ lɛ feɔ enii yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ be fɛɛ be. Wiemɔ nɛɛ hu damɔ shi kɛha shishitoo mla ni kudɔɔ mɔ ko shihilɛ.”

10. Te esha kɛ gbele mla lɛ ená wɔnɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

10 Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha.” (Rom. 5:12) Akɛni wɔji Adam shwiei hewɔ lɛ, esha kɛ gbele mla lɛ náa wɔ fɛɛ wɔnɔ hewalɛ. Wɔheloo ni yeee emuu lɛ tsirɛɔ wɔ be fɛɛ be koni wɔfee nibii ni Nyɔŋmɔ nyaaa he koni wɔgboi. Yɛ wolo ni Paulo ŋma eyaha Galatabii lɛ mli lɛ, etsɛ nifeemɔi kɛ sui ni tamɔ nɛkɛ lɛ akɛ “heloo lɛ nitsumɔi lɛ.” Kɛkɛ ni ekɛshi sɛɛ akɛ: “Mɛi ni feɔ nɛkɛ nii nɛɛ lɛ, amɛnine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” (Gal. 5:19-21) Mɛi nɛɛ nyiɛɔ yɛ heloo naa, ni amɛfeɔ nɔ ni heloo lɛ taoɔ. (Rom. 8:4) ‘Nɔ ni yɔɔ amɛmli ni tsirɛɔ amɛ ni amɛfeɔ nii yɛ nakai gbɛ nɔ’ kɛ agbɛnɛ hu ‘shishitoo mla ni kudɔɔ amɛshihilɛ’ lɛ fɛɛ damɔ amɛheloo ni egbede lɛ nɔ. Shi ani mɛi ni kɛ amɛhe woɔ ajwamaŋbɔɔ, wɔŋjamɔ, mumɔi atsɛmɔ, loo eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ krokomɛi amli lɛ pɛ ji mɛi ni nyiɛɔ yɛ heloo naa? Dabi, sui tamɔ awuŋayeli, mlifu ni naa wa, maŋsɔ̃tsɔɔ, kɛ hiɛkɔɔ ni mɛi komɛi buɔ lɛ akɛ eji adesai afatɔi kɛkɛ lɛ hu fata heloo lɛ nitsumɔi lɛ ahe. Namɔ baanyɛ akɛɛ akɛ eye ehe kwraa kɛjɛ heloo lɛ nitsumɔi lɛ ahe?

11, 12. Mɛɛ gbɛjianɔ Yehowa eto koni ekɛye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔye wɔhe kɛjɛ esha kɛ gbele mla lɛ he, ni mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ?

11 Kwɛ bɔ ni wɔmii shɛɔ wɔhe akɛ Yehowa eto gbɛjianɔ ni baaha wɔnyɛ wɔye wɔhe kɛjɛ esha kɛ gbele mla lɛ he! Yesu kɛɛ akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala.” Kɛ́ wɔkpɛlɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ nɔ, ni wɔfee nibii ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔhe kɛjɛ fɔ́ ni abuɔ wɔ yɛ esha mli ni afɔ wɔ yɛ lɛ he. (Yoh. 3:16-18) No baanyɛ aha wɔjaje taakɛ Paulo jaje lɛ akɛ: ‘Shidaa aha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Yesu Kristo wɔ-Nuŋtsɔ lɛ nɔ!’

12 Abaanyɛ akɛ wɔshihilɛ lɛ ato mɔ ko ni miiye hela ko ni naa wa ni aatsa lɛ lɛ he. Kɛ́ wɔmiitao ni atsa wɔ ni wɔhe atã kwraa lɛ, belɛ esa akɛ wɔfee nɔ ni datrɛfonyo lɛ kɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ. Eyɛ mli akɛ kɛ́ wɔfee nibii ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli yɛ kpɔmɔnɔ lɛ mli lɛ, no baanyɛ aha wɔye wɔhe kɛjɛ esha kɛ gbele mla lɛ he moŋ, shi kɛlɛ wɔkahe wɔyeee emuu ni esha yɛ wɔhe. Nibii krokomɛi hu yɛ ni esa akɛ wɔfee koni wɔhe awa wɔ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ koni wɔná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ kɛ edɛŋ jɔɔmɔ. Beni Paulo wieɔ bɔni aaafee afee ‘Mla lɛ taomɔ nii ni ja’ lɛ he lɛ, ewie mumɔ naa ni wɔɔnyiɛ yɛ lɛ hu he.

Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔnyiɛ yɛ Mumɔ Naa?

13. Mɛni mumɔ naa ni aaanyiɛ yɛ lɛ biɔ?

13 Kɛ́ wɔmiinyiɛ lɛ, wɔyaa wɔhiɛ fiofio koni wɔyashɛ he ko pɔtɛɛ loo oti ko he. No hewɔ lɛ, mumɔ naa ni wɔɔnyiɛ yɛ lɛ biɔ ni wɔya nɔ wɔshwere yɛ mumɔŋ—jeee ni wɔye emuu yɛ mumɔŋ. (1 Tim. 4:15) Esa akɛ daa gbi lɛ, wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔnyiɛ loo wɔhi shi yɛ mumɔ lɛ gbɛtsɔɔmɔ naa. Kɛ́ ‘wɔnyiɛ yɛ mumɔ naa’ lɛ, ebaaha wɔná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ.—Gal. 5:16.

14. Mɛni “mɛi ni hiɔ shi yɛ heloo naa lɛ” tiuɔ sɛɛ titri?

14 Enɛ sɛɛ lɛ, Paulo wie kui enyɔ komɛi ni hiɛ jwɛŋmɔi ni kɛ amɛhe kpãaa gbee lɛ ahe yɛ wolo ni eŋma eyaha Romabii lɛ mli. (Nyɛkanea Romabii 8:5.) Wiemɔ ni ji “heloo” ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ kɔɔɔ heloo gbɔmɔtso lɛ he doo. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ akɛ wiemɔ ni ji “heloo” lɛ damɔɔ shi kɛhaa esha su ni yɔɔ wɔheloo ni egbede ni yeee emuu lɛ mli lɛ. Su nɛɛ ji nɔ ni haa heloo lɛ kɛ jwɛŋmɔ lɛ shiɔ mple ni Paulo tsi tã lɛ. Shi nɔ ni tamɔɔɔ bɔ ni Paulo fee enii lɛ, “mɛi ni hiɔ shi yɛ heloo naa lɛ” ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaafee nɔ ko yɛ amɛshihilɛ lɛ he. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaasusu nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ amɛdɛŋ lɛ he, ni amɛkpɛlɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛha lɛ nɔ lɛ, ‘heloo nii ahe moŋ amɛjwɛŋɔ.’ Nibii ni amɛheloo ni egbede lɛ shweɔ lɛ ji nɔ titri ni kudɔɔ amɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, “mɛi ni hiɔ shi yɛ mumɔ naa” lɛ jwɛŋɔ “mumɔ nii” ahe, ni mumɔ nii lɛ ekomɛi ji nibii ni Yehowa kɛhaa wɔ koni wɔná wɔ kɛ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa kɛ agbɛnɛ hu Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔi srɔtoi ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli lɛ.

15, 16. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ nibii ni wɔjwɛŋɔ he lɛ náa wɔsusumɔi anɔ hewalɛ? (b) Mɛɛ nibii heɔ mɛi babaoo ajwɛŋmɔ ŋmɛnɛ?

15 Nyɛkanea Romabii 8:6. Mɛi jwɛŋɔ nibii ni amɛfeɔ—ekpakpa jio, efɔŋ jio—lɛ ahe dani amɛfeɔ. Kɛ́ mɛi jwɛŋɔ heloo lɛ nibii ahe lɛ, etsɛɛɛ ni amɛhiɔ shi yɛ heloo lɛ taomɔ nii anaa. Bei pii lɛ, heloo lɛ taomɔ nii lɛ náa amɛsusumɔi, amɛhenumɔi, kɛ nibii ni amɛnyaa he lɛ fɛɛ nɔ hewalɛ.

16 Mɛɛ nibii heɔ mɛi babaoo ajwɛŋmɔ ŋmɛnɛ? Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ, heloo lɛ sɛɛdii nii lɛ kɛ hiŋmɛii lɛ asɛɛdii nii lɛ kɛ shihilɛ lɛ mli hewoo lɛ, ejɛɛɛ tsɛ lɛ mli, shi moŋ je lɛ mli ejɛ.” (1 Yoh. 2:16) Nibii ni mɛi diɔ sɛɛ lɛ ji nibii tamɔ jeŋba sha, hiɛnyamtaomɔ, kɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ. Ajieɔ nibii nɛɛ ayi be fɛɛ be yɛ woji, sinii kɛ TV nɔ nifeemɔi amli kɛ agbɛnɛ hu yɛ Intanɛt lɛ nɔ ejaakɛ nomɛi ji nɔ ni mɛi babaoo taoɔ, ni nomɛi ahe amɛjwɛŋɔ. Shi “heloo jwɛŋmɔ lɛ” baaha wɔgboi yɛ mumɔŋ amrɔ nɛɛ ni wɔsɛɛ hu lɛ wɔnaŋ naanɔ wala. Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ heloo jwɛŋmɔ lɛ, Nyɔŋmɔ nyɛ̃ɛ ni; ejaakɛ ebaaa ehe shi ehaaa Nyɔŋmɔ mla lɛ, ni esaa enyɛŋ tete; Shi mɛi ní hiɔ shi yɛ heloo mli lɛ nyɛɛɛ Nyɔŋmɔ hiɛ amɛsa.”—Rom. 8:7, 8.

17, 18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtiu mumɔ jwɛŋmɔ lɛ, ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ mɛni baajɛ mli aba?

17 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, “mumɔ jwɛŋmɔ lɛ” baaha wɔná naanɔ wala wɔsɛɛ, ni amrɔ nɛɛ po ebaaha wɔtoiŋ ajɔ wɔ, ni wekukpaa kpakpa ahi wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtiu “mumɔ jwɛŋmɔ lɛ”? Esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama mumɔŋ nibii anɔ koni no aha wɔsusu nibii ahe yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ nɔ. Beni wɔyaa nɔ wɔfeɔ nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, wɔbaaná jwɛŋmɔ ni ‘baa ehe shi ehaa Nyɔŋmɔ mla lɛ’ ni kɛ esusumɔi baakpã gbee. Ni kɛ́ wɔkɛ kaa ko kpe lɛ, wɔbaale gbɛ ni esa akɛ wɔkɔ. No baaha wɔkpɛ yiŋ ni ja ni kɛ mumɔ lɛ kpãa gbee.

18 No hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama mumɔŋ nibii anɔ. Wɔfeɔ enɛ kɛtsɔ ‘wɔjwɛŋmɔ ni wɔɔsaa’ lɛ nɔ, ni no tsɔɔ akɛ be fɛɛ be lɛ, wɔhaa Kristofoi anifeemɔi tamɔ sɔlemɔ, Biblia kanemɔ kɛ ekasemɔ, kpeeiyaa, kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ feɔ nibii ni he hiaa wɔ fe fɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli. (1 Pet. 1:13, Ga Biblia hee) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔha heloo lɛ sɛɛdii nii lɛ ahe wɔjwɛŋmɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama mumɔŋ nibii anɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔnyiɛɔ yɛ mumɔ naa. Nakai feemɔ baaha wɔná jɔɔmɔi babaoo, ejaakɛ mumɔ jwɛŋmɔ lɛ wala kɛ hejɔlɛ ni.—Gal. 6:7, 8.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Romabii 8:1, 2 (New World Translation): “No hewɔ lɛ abuŋ mɛi ni yɔɔ Kristo Yesu mli lɛ fɔ́ ko. Ejaakɛ nakai mumɔ lɛ mla ni haa wala yɛ Kristo Yesu mli lɛ ekpɔ̃ nyɛ kɛjɛ esha kɛ gbele mla lɛ dɛŋ.”

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni ji “nɔ ni mla lɛ nyɛɛɛ afee” lɛ, ni te Nyɔŋmɔ fee tɛŋŋ efee nɔ ni mla lɛ nyɛɛɛ afee lɛ?

• Mɛni ji “esha kɛ gbele mla lɛ,” ni te aaafee tɛŋŋ akpɔ̃ wɔ kɛjɛ mli?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná “mumɔ jwɛŋmɔ lɛ”?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12, 13]

Ani onyiɛɔ yɛ heloo naa loo onyiɛɔ yɛ mumɔ naa?