Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ye Obua Mɛi Krokomɛi Koni Amɛtao Sɔɔmɔ Hegbɛi

Ye Obua Mɛi Krokomɛi Koni Amɛtao Sɔɔmɔ Hegbɛi

Ye Obua Mɛi Krokomɛi Koni Amɛtao Sɔɔmɔ Hegbɛi

“Mɔ fɛɛ mɔ ni atsɔse lɛ kɛwula shi lɛ, eeetamɔ etsɔɔlɔ.”—LUKA 6:40, Ga Biblia hee.

1. Mɛni Yesu fee yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli koni ekɛto asafo ni nɔ bɛ ko shishi?

BENI bɔfo Yohane muɔ e-Sanekpakpa lɛ naa lɛ, eŋma akɛ: “Nii krokomɛi pii hu yɛ ni Yesu fee, ni kɛji akɛɛ aaaŋma fɛɛ ekomekome lɛ, misusuɔ akɛ je lɛ diɛŋtsɛ nyɛŋ woji ni kulɛ aaaŋma lɛ ato.” (Yoh. 21:25) Yɛ be kukuoo ni Yesu kɛ ekãa tsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, nibii ni efee lɛ ateŋ eko ji, etao hii ni baanyiɛ hiɛ beni eshi shikpɔŋ lɛ nɔ etee lɛ sɛɛ lɛ, etsɔse amɛ, ni eto amɛhe gbɛjianɔ. Beni Yesu ku esɛɛ etee ŋwɛi yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ etsɔse mɛi fioo ko kɛto asafo ni nɔ bɛ ko shishi, shi etsɛɛɛ ni amɛyi shɛ mɛi akpei abɔ.—Bɔf. 2:41, 42; 4:4; 6:7.

2, 3. (a) Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni hii ni abaptisi amɛ lɛ atao sɔɔmɔ hegbɛi lɛ? (b) Mɛni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Akɛni ayɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni fa fe akpekpei kpawo yɛ asafoi ni fa fe 100,000 amli yɛ je lɛŋ fɛɛ ŋmɛnɛ hewɔ lɛ, ehe miihia lolo ni aná hii ni baanyiɛ hiɛ yɛ asafoi nɛɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehe miihia waa ni aná asafoŋ onukpai. Mɛi ni miibɔ mɔdɛŋ koni amɛshɛ sɔɔmɔ hegbɛ nɛɛ he lɛ sa yijiemɔ, ejaakɛ ‘amɛmiitao nitsumɔ kpakpa.’—1 Tim. 3:1.

3 Kɛlɛ, nibii komɛi yɛ ni esa akɛ nyɛmi nuu ko afee dani ebaasa kɛha sɔɔmɔ hegbɛ yɛ asafo lɛ mli. Jeee skul ni mɔ ko etee, niiashikpamɔi ni ená yɛ eshihilɛ mli loo nyɛmɔi kɛkɛ ni eyɔɔ lɛ ji nɔ ni saa mɔ lɛ kɛha nitsumɔ nɛɛ. Esa akɛ mɔ lɛ asa yɛ mumɔŋ dani ebaanyɛ etsu nitsumɔ nɛɛ jogbaŋŋ. Esa akɛ eshihilɛ kɛ nibii ni Biblia lɛ kpaa gbɛ yɛ nyɛmimɛi hii ni sɔmɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ adɛŋ lɛ akpã gbee. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ atsɔ aye abua hii ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ koni amɛsa kɛha sɔɔmɔ hegbɛi? Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni atsɔse lɛ kɛwula shi lɛ, eeetamɔ etsɔɔlɔ.” (Luka 6:40, Ga Biblia hee) Wɔbaasusu gbɛi komɛi ni Yesu Kristo ni eji Tsɔɔlɔ ni he esa jogbaŋŋ lɛ tsɔ nɔ eye ebua ekaselɔi lɛ koni amɛsa kɛha sɔ̃i ni tsii ahe nitsumɔ lɛ ahe, ni wɔbaakwɛ nibii ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔ ni efee lɛ mli.

“Shieŋtsɛmɛi Mitsɛ Nyɛ”

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ yɛ akɛ eji naanyo kpakpa kɛha ekaselɔi lɛ?

4 Yesu kɛ ekaselɔi lɛ yeee akɛ mɛi ni baa shi fe lɛ, shi moŋ lɛ ekɛ amɛ ye akɛ eshieŋtsɛmɛi. Ekɛ amɛ bɔ, ená hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli, ni ‘nii fɛɛ ni enu yɛ etsɛ naa lɛ, etsĩ tã ekɛɛ amɛ.’ (Nyɛkanea Yohane 15:15.) Ekã shi faŋŋ akɛ beni Yesu ha amɛsanebimɔ ni ji: “Mɛni ji obaa lɛ kɛ je nɛŋ naagbee lɛ he okadi?” lɛ hetoo lɛ, amɛná miishɛɛ babaoo. (Mat. 24:3, 4) Agbɛnɛ hu lɛ, Yesu jie esusumɔi kɛ ehenumɔi akpo etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ. Gbɛkɛ ni atsɔɔ esɛɛ gbɛ lɛ, Yesu ŋɔ Petro, Yakobo, kɛ Yohane kɛtee Getsemane abɔɔ lɛ mli, ni ejɛ etsuiŋ esɔle waa yɛ amanehulu ni ekɛbaakpe lɛ he. Ekɛ bɔ ni ehao waa lɛ eteee ebɔfoi lɛ. Amɛyɔse akɛ eena nɔ waa. (Mar. 14:33-38) Agbɛnɛ hu, susumɔ hewalɛ ni esu ni tsake lɛ ná yɛ amɛnɔ lɛ he okwɛ. (Mar. 9:2-8; 2 Pet. 1:16-18) Naanyobɔɔ kpaakpa ni kã Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ateŋ lɛ waje amɛ kɛha sɔ̃i ni tsiitsii ni amɛtsu he nii sɛɛ mli lɛ.

5. Mɛɛ nibii komɛi asafoŋ onukpai baanyɛ afee koni amɛhe aba sɛɛnamɔ kɛha mɛi krokomɛi?

5 Taakɛ Yesu fee lɛ, ŋmɛnɛ lɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛ mɛi krokomɛi bɔɔ naanyo ni amɛyeɔ amɛbuaa mɛi nɛɛ. Amɛnáa amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe miishɛɛ akɛ mɛi aŋkroaŋkroi, ni no haa naanyobɔɔ kpaakpa ni suɔmɔ yɔɔ mli bakãa amɛ kɛ amɛnyɛmimɛi nɛɛ ateŋ. Eyɛ mli akɛ asafoŋ onukpai lɛ le akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ esa akɛ amɛjie saji komɛi akpo amɛtsɔɔ moŋ, shi amɛkɛ nibii eteee mɛi. Asafoŋ onukpai lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ nyɛmimɛi lɛ amli, ni amɛtsɔɔ amɛ Ŋmalɛ mli anɔkwalei ni amɛkase lɛ. Kɛ́ asafoŋ onukpa ko ye asafoŋ sɔɔlɔ ko onukpa lɛ, ekɛ lɛ yeee oookɛɛ enɔ kwɔ fe asafoŋ sɔɔlɔ lɛ. Moŋ lɛ, ebuɔ lɛ akɛ mumɔŋ gbɔmɔ ni baanyɛ aya ehiɛ, ni eetsu nitsumɔ ko ni he hiaa waa yɛ asafo lɛ mli.

“Okadi Mito Miha Nyɛ”

6, 7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha ekaselɔi lɛ, ni te enɔkwɛmɔnɔ lɛ ná amɛnɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

6 Eyɛ mli akɛ Yesu kaselɔi lɛ hiɛ sɔ mumɔŋ nibii moŋ, shi amɛkusum kɛ tsɔsemɔ ni amɛná lɛ ná amɛnɔ hewalɛ bei komɛi. (Mat. 19:9, 10; Luka 9:46-48; Yoh. 4:27) Shi Yesu ewieee amɛhiɛ, asaŋ emli fuuu amɛ. Ekɛ nitsumɔ ni tsii fe amɛ wooo amɛdɛŋ, ni ebiii ni amɛfee nɔ ko ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ efeŋ. No najiaŋ lɛ, efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha amɛ koni amɛnyiɛ sɛɛ.—Nyɛkanea Yohane 13:15.

7 Mɛɛ okadi Yesu to efɔ̃ shi eha ekaselɔi lɛ? (1 Pet. 2:21) Eha eshihilɛ fee mlɛo bɔni afee ni ená be kɛsɔmɔ mɛi krokomɛi. (Luka 9:58) Yesu enaaa ehe tsɔ, ni eha enitsɔɔmɔ damɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ be fɛɛ be. (Yoh. 5:19; 17:14, 17) Emli hi ni ewaaa akɛ aaatsi abɛŋkɛ lɛ. Suɔmɔ ná nɔ fɛɛ nɔ ni efee lɛ nɔ hewalɛ. (Mat. 19:13-15; Yoh. 15:12) Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ ná ebɔfoi lɛ anɔ hewalɛ kpakpa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni ato yiŋ akɛ abaagbe Yakobo lɛ, eŋmɛɛɛ saji ahe kɛsaaa, shi moŋ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛyashi agbe lɛ. (Bɔf. 12:1, 2) Yohane kɛ afii ni fa fe afii 60 nyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa.—Kpoj. 1:1, 2, 9.

8. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ asafoŋ onukpai feɔ kɛhaa oblahii abii kɛ mɛi krokomɛi?

8 Asafoŋ onukpai ni kɛ amɛhe shãa afɔle, amɛbaa amɛhe shi, ni amɛjieɔ suɔmɔ kpo lɛ, amɛji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha oblahii abii. (1 Pet. 5:2, 3) Kɛfata he lɛ, asafoŋ onukpai ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ yɛ hemɔkɛyeli, nitsɔɔmɔ, Kristofoi ashihilɛ, kɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, atsui nyɔɔ amɛmli akɛ mɛi krokomɛi baanyɛ akase amɛhemɔkɛyeli lɛ.—Heb. 13:7.

‘Yesu Fã Amɛ, ni Etsu Amɛ’

9. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu tsɔse ekaselɔi lɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ?

9 Beni Yesu kɛ aaafee afii enyɔ etsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ hiɛdɔɔ sɛɛ lɛ, etsu ebɔfoi 12 lɛ koni amɛyashiɛ ni ekɛlɛɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Shi ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha amɛ dã. (Mat. 10:5-14) Beni Yesu miiba ebatsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ mɛi akpei babaoo lɛ, etsɔɔ ekaselɔi lɛ bɔ ni etaoɔ ni amɛto mɛi lɛ ahe gbɛjianɔ kɛ bɔ ni esa akɛ amɛja niyenii lɛ. (Luka 9:12-17) Belɛ ekã shi faŋŋ akɛ Yesu kɛ gbɛtsɔɔmɔi pɔtɛi ni yɔɔ faŋŋ ha ekaselɔi lɛ, ni ekɛtsɔse amɛ. Gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ etsɔse ebɔfoi lɛ, kɛ hewalɛ ni mumɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ ná yɛ amɛnɔ lɛ saa amɛ, ni no ha amɛnyɛ amɛto shiɛmɔ nitsumɔ kpele ni atsu yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ kɛ no sɛɛ hu lɛ he gbɛjianɔ.

10, 11. Mɛɛ gbɛi anɔ abaanyɛ atsɔ atsɔse mɛi hei fiofio?

10 Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ nuu ko kpɛlɛ nɔ ákɛ akɛ lɛ akase Biblia lɛ, nakai beaŋ ajeɔ shishi akɛ mumɔŋ gbɛtsɔɔmɔi haa lɛ. Ekolɛ, ehe baahia ni wɔye wɔbua lɛ koni ele nikanemɔ jogbaŋŋ. Beni wɔkɛ lɛ kaseɔ nii lɛ, wɔyaa nɔ wɔyeɔ wɔbuaa lɛ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ. Kɛ́ ebɔi asafoŋ kpeei baa daa ni ekɛ ehe wo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli, ebatsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ, ni ekɛ ehe wo mumɔŋ nibii krokomɛi amli lɛ, mumɔŋ tsɔsemɔ ni enáa lɛ baaya hiɛ. Yɛ ebaptisimɔ sɛɛ lɛ, abaanyɛ aha eye ebua kɛha Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ saamɔ kɛ ekwramɔ, ni akɛtsɔse lɛ. Kɛ́ be shwie mli lɛ, abaanyɛ aye abua nyɛmi nuu lɛ koni ena nibii ni esa akɛ efee ni esa kɛha sɔɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ.

11 Kɛ́ asafoŋ onukpai kɛ nitsumɔ miiwo nyɛmi nuu ni abaptisi lɛ lɛ dɛŋ lɛ, esa akɛ amɛgbala asafo lɛ gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ nitsumɔ lɛ he lɛ mli amɛha nyɛmi nuu lɛ, ni amɛtsɔɔ lɛ bɔ ni eeefee etsu nitsumɔ lɛ hu. Esa akɛ aha nyɛmi nuu ni atsɔseɔ lɛ lɛ ale nɔ tuuntu ni akpaa gbɛ yɛ edɛŋ lɛ. Kɛ́ enáaa nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ tsumɔ mlɛo lɛ, asafoŋ onukpai ni yɔɔ suɔmɔ lɛ emuuu naa amrɔ nɔŋŋ akɛ nyɛmi nuu lɛ esaaa nakai nitsumɔ lɛ. No najiaŋ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ajɛ mlihilɛ mli amɛtsɔɔ nyɛmi nuu lɛ hei pɔtɛi ni esa akɛ ebɔ ehe mɔdɛŋ, ni amɛkɛ lɛ asaa akwɛ otii kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ nitsumɔ ni amɛkɛwo edɛŋ lɛ he mli ekoŋŋ. Kɛ́ asafoŋ onukpai yɔse akɛ nyɛmimɛi hii lɛ miimɔ tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ mli, ni amɛmiiná miishɛɛ ni jɛɔ mɛi krokomɛi ni asɔmɔɔ amɛ lɛ mli kɛbaa lɛ eko lɛ, amɛ hu amɛnáa miishɛɛ.—Bɔf. 20:35.

“Mɔ ni Ji Nilelɔ lɛ, Eboɔ Ŋaawoo Toi”

12. Mɛni hewɔ Yesu ŋaawoo lɛ woɔ yibii kpakpai lɛ?

12 Yesu wo ekaselɔi lɛ ŋaa yɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hiamɔ nii anaa, ni ekɛtsɔse amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu kã Yakobo kɛ Yohane hiɛ akɛni amɛmiisumɔ ni amɛfã ni la ajɛ ŋwɛi aba abashã Samariabii komɛi ni hereee Yesu lɛ hewɔ. (Luka 9:52-55) Beni amɛha amɛmami yana Yesu koni eha amɛ gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ, Yesu kɛɛ Yakobo kɛ Yohane tɛ̃ɛ akɛ: “Mininejurɔ kɛ mibɛku nɔ taramɔ lɛ, ejeee minɔ ni mikɛhaa, shi moŋ mɛi ni mitsɛ esaa eto amɛ lɛ anɔŋ.” (Mat. 20:20-23) Be fɛɛ be lɛ, Yesu damɔɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ ewoɔ amɛ ŋaa ni mli kã shi, ni nilee yɔɔ mli. Etsɔɔ ekaselɔi lɛ bɔ ni adamɔɔ Biblia shishitoo mlai anɔ akpɛɔ yiŋ. (Mat. 17:24-27) Yesu le hu akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ yeee emuu ni no hewɔ lɛ ebiii nɔ ni amɛnyɛŋ amɛfee kɛjɛɛɛ amɛdɛŋ. Suɔmɔ krɔŋŋ ni eyɔɔ kɛha amɛ lɛ hewɔ ewo amɛ ŋaa.—Yoh. 13:1.

13, 14. Namɛi ehe hiaa ni awo amɛ ŋaa? Tsɔɔmɔ nibii ni asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ awo mɔ ko ni eyaaa ehiɛ yɛ mumɔŋ lɛ ŋaa yɛ he lɛ ekomɛi.

13 Ebaashɛ be ko kɛ̃ ni ehe baahia ni ajɛ ŋmalɛi lɛ amli awo nyɛmi nuu ko ni miitao sɔɔmɔ hegbɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ ŋaa. Abɛi 12:15 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni ji nilelɔ lɛ, eboɔ ŋaawoo toi.” Nyɛmi nuu oblanyo ko kɛɛ akɛ: ‘Kɛ́ mikwɛ mi diɛŋtsɛ mifatɔi lɛ, minuɔ he akɛ misaaa mɔ ni sɔɔmɔ. Shi asafoŋ onukpa ko ye ebua mi, ni mina akɛ ebiii ni maye emuu dani manyɛ masɔmɔ.’

14 Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ yɔse akɛ nyɛmi nuu ko yɛ jeŋba ko ni esaaa ni haaa eya ehiɛ yɛ mumɔŋ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛye amɛbua lɛ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli. (Gal. 6:1) Bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni awo mɔ ko ŋaa yɛ su ko ni yɔɔ ehe lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛmi nuu ko feɔ anyagba lɛ, asafoŋ onukpa ko baanyɛ aye abua lɛ ni eha ele akɛ Yesu kɛ ekãa shiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane, ni efã esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛfee mɛi ekaselɔi. (Mat. 28:19, 20; Luka 8:1) Kɛ́ etamɔ nɔ ni nyɛmi nuu ko naa ehe fe mɛi krokomɛi lɛ, asafoŋ onukpa ko baanyɛ aye abua lɛ ni ena akɛ Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ akɛ esaaa akɛ amɛbuɔ amɛhe akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe mɛi krokomɛi. (Luka 22:24-27) Ni kɛ́ ewaa kɛha nyɛmi nuu ko akɛ ekɛ mɛi ahe aaake amɛ hu? Abaanyɛ akɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ tsulɔ ko ni akɛ nyɔmɔ babaoo ni ehiɛ lɛ ke lɛ, shi ekɛ nyɔmɔ fioo ni ahiɛ lɛ lɛ ekeee lɛ he lɛ aye abua nyɛmi nuu nɛɛ jogbaŋŋ. (Mat. 18:21-35) Kɛ́ ehe bahia ni awo mɔ ko ŋaa lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ atsu he nii amrɔ nɔŋŋ.—Nyɛkanea Abɛi 15:23.

‘Bɔɔ Ohe Mɔdɛŋ’

15. Te nyɛmi nuu ko weku aaafee tɛŋŋ amɛye amɛbua lɛ koni enyɛ esɔmɔ mɛi krokomɛi?

15 Eji asafoŋ onukpai lɛ asɔ̃ akɛ amɛye amɛbua hii koni amɛnyɛ amɛsɔmɔ yɛ asafo lɛ mli, shi mɛi krokomɛi hu baanyɛ aye abua. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu ko weku baanyɛ aye abua lɛ koni enyɛ esɔmɔ, ni esa akɛ amɛfee nakai hu. Ni kɛ́ eesɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa momo lɛ, eŋa kɛ ebii lɛ baanyɛ amɛjɛ suɔmɔ mli amɛye amɛbua lɛ. Amɛnuɔ shishi akɛ, dani ebaanyɛ etsu sɔ̃i ni jwere enɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe nii lɛ, esa akɛ ekɛ ebe kɛ ehewalɛ lɛ eko asɔmɔ mɛi krokomɛi. Kɛ́ amɛkɛ amɛhe shã afɔle lɛ, ehaa enáa miishɛɛ, ni mɛi krokomɛi hu ahiɛ sɔɔ enɛ babaoo.—Abɛi 15:20; 31:10, 23.

16. (a) Namɔ tuuntu ni sɔ̃ lɛ tere lɛ akɛ etao sɔɔmɔ hegbɛ? (b) Mɛni ebaabi ni nyɛmi nuu ko afee dani abaanyɛ akɛɛ akɛ eetao sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli?

16 Eyɛ mli akɛ mɛi krokomɛi baanyɛ aye abua nyɛmi nuu lɛ moŋ, shi lɛ ji mɔ tuuntu ni sɔ̃ lɛ tere lɛ akɛ etaoɔ sɔɔmɔ hegbɛ lɛ. (Nyɛkanea Galatabii 6:5.) Eji anɔkwale akɛ, ehe ehiaaa ni mɔ ko atsɔ asafoŋ sɔɔlɔ loo asafoŋ onukpa dani enyɛ eye ebua mɛi krokomɛi ni agbɛnɛ hu ekɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Kɛlɛ dani abaanyɛ akɛɛ akɛ mɔ ko miitao sɔɔmɔ hegbɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ, esa akɛ ana akɛ mɔ lɛ miibɔ mɔdɛŋ akɛ ebaashɛ Ŋmalɛ naa taomɔ nii kɛha sɔɔmɔ hegbɛi ahe. (1 Tim. 3:1-13; Tito 1:5-9; 1 Pet. 5:1-3) No hewɔ lɛ, kɛ́ nyɛmi nuu ko miishwe ni esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ loo asafoŋ onukpa, shi awoko lɛ asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa lɛ, esa akɛ epɛi lɛ diɛŋtsɛ emli ni ena hei ni esa akɛ eya ehiɛ yɛ mumɔŋ. Enɛ baabi ni efɔ Biblia lɛ kanemɔ kɛ ekasemɔ jogbaŋŋ, ekɛ hiɛdɔɔ ajwɛŋ saji anɔ, ejɛ etsuiŋ esɔle, ni ekɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa. Enɛ ni ebaafee lɛ tsɔɔ akɛ, ekɛ ŋaa ni Paulo wo Timoteo akɛ, ‘bɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ he mɔdɛŋ’ lɛ miitsu nii.—1 Tim. 4:7.

17, 18. Kɛ́ nɔ ko tsirɛɛɛ nyɛmi nuu ko ni etao sɔɔmɔ hegbɛi, loo yeyeeyefeemɔ kɛ hekɛnɔfɔɔ ni ebɛ yɛ emli hewɔ lɛ, enuuu he akɛ ebaanyɛ esɔmɔ lɛ, mɛni ebaanyɛ efee?

17 Shi kɛ́ nyɛmi nuu ko feɔ yeyeeye loo ebɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ emli, ni no hewɔ lɛ enuuu he akɛ ebaanyɛ esɔmɔ hu? Ebaahi jogbaŋŋ akɛ eeesusu bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo yeɔ amɛbuaa wɔ babaoo lɛ he. Eji anɔkwale akɛ, “daanɛɛ” Yehowa ‘tereɔ wɔjatsui lɛ ehaa wɔ.’ (Lala 68:20) No hewɔ lɛ, wɔŋwɛi Tsɛ lɛ baanyɛ aye abua nyɛmi nuu ko koni enyɛ esɔmɔ yɛ asafo lɛ mli. Kɛfata he lɛ, kɛ́ awoko nyɛmi nuu ko asafoŋ sɔɔlɔ loo onukpa lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ eeesusu anɔkwa sane ni ji akɛ, nyɛmimɛi hii ni edara yɛ mumɔŋ ni baanyɛ asɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ mli lɛ ahe miihia waa lɛ he. Kɛ́ nyɛmi nuu ko susu otii nɛɛ ahe lɛ, ebaaye ebua lɛ ni ebɔ mɔdɛŋ eye susumɔ ni ehiɛ akɛ enyɛŋ esɔmɔ lɛ nɔ. Ebaanyɛ esɔle kɛbi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ejaakɛ mumɔ lɛ yibii lɛ fãi lɛ ekomɛi ji hejɔlɛ kɛ henɔyeli—sui ni esa akɛ mɔ ko aná koni enyɛ eye yeyeeyefeemɔ loo hekɛnɔfɔɔ ni abɛ lɛ nɔ. (Luka 11:13; Gal. 5:22, 23) Ni ebaanyɛ ená nɔmimaa kwraa akɛ, Yehowa jɔɔ mɛi fɛɛ ni kɛ yiŋtoo krɔŋŋ taoɔ sɔɔmɔ hegbɛi lɛ.

18 Ni kɛ́ nɔ ko tsirɛɛɛ nyɛmi nuu ko ni abaptisi lɛ lɛ koni etao sɔɔmɔ hegbɛi hu? Mɛni baanyɛ aye abua nyɛmi nuu ko koni ená shwelɛ akɛ ebaasɔmɔ? Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Suɔmɔ ni aaasumɔ jio, feemɔ ni aaafee jio, Nyɔŋmɔ ji mɔ ni tsuɔ fɛɛ yɛ nyɛmli.” (Fil. 2:13) Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa mɔ ko sumɔɔ akɛ esɔmɔ, ni Yehowa mumɔ lɛ baanyɛ awaje mɔ ko ni enyɛ esɔmɔ. (Fil. 4:13, Ga Biblia hee) Kɛfata he lɛ, Kristofonyo ko baanyɛ asɔle koni Nyɔŋmɔ aha efee nɔ ni ja.—Lala 25:4, 5.

19. Mɛɛ nɔmimaa “nɔkwɛlɔi kpawo kɛ lumɛi kpaanyɔ” ni abaatee amɛ shi lɛ haa wɔnáa?

19 Yehowa jɔɔ mɔdɛŋ ni asafoŋ onukpai lɛ bɔɔ koni amɛtsɔse mɛi krokomɛi lɛ nɔ. Ejɔɔ mɛi hu ni mɔɔ tsɔsemɔ nɛɛ mli ni amɛtaoɔ sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli lɛ. Ŋmalɛi lɛ haa wɔnáa nɔmimaa akɛ abaatee “nɔkwɛlɔi kpawo kɛ lumɛi kpaanyɔ”—ni damɔ shi kɛha hii ni sa lɛ ayibɔ ni ataoɔ lɛ—ashi koni amɛnyiɛ hiɛ yɛ Yehowa asafo lɛ mli. (Mika 5:5) Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi hii heshibalɔi babaoo yɛ ni amɛmiishwe ni amɛsɔmɔ mɛi krokomɛi, ni aatsɔse amɛ koni amɛtsu sɔ̃i ahe nii yɛ asafo lɛ mli; enɛ woɔ Yehowa hiɛ nyam ni ebafeɔ jɔɔmɔi babaoo kɛhaa wɔ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eye ebua ekaselɔi lɛ koni amɛfee mɛi ni sa kɛha sɔ̃i ni tsiitsii ahe nitsumɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ akase Yesu beni amɛyeɔ amɛbuaa hii ni yɔɔ asafo lɛ mli koni amɛnyɛ amɛsɔmɔ lɛ?

• Mɛɛ yelikɛbuamɔ nyɛmi nuu ko weku baanyɛ amɛkɛha lɛ koni enyɛ esɔmɔ yɛ asafo lɛ mli?

• Mɛni nyɛmi nuu ko diɛŋtsɛ baanyɛ afee koni ekɛtao sɔɔmɔ hegbɛi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 31]

Beni o-Biblia kaselɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni eya ehiɛ lɛ, mɛɛ tsɔsemɔ obaanyɛ okɛha lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmimɛi hii baanyɛ atsɔ nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛmiitao sɔɔmɔ hegbɛi?