Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Eshihilɛ Lɛ Ji Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Kɛha Bo Aloo Eji Kɔkɔbɔɔ?

Ani Eshihilɛ Lɛ Ji Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Kɛha Bo Aloo Eji Kɔkɔbɔɔ?

Ani Eshihilɛ Lɛ Ji Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Kɛha Bo Aloo Eji Kɔkɔbɔɔ?

‘Yakob Nyɔŋmɔ lɛ aaatsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ!’—YES. 2:3.

1, 2. Mɛɛ gbɛi anɔ obaanyɛ oná Biblia mli nɔkwɛmɔnii lɛ ahe sɛɛ?

ANI oheee oyeee akɛ obaanyɛ oná nibii ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe sɛɛ? Hii kɛ yei anɔkwafoi ni obaanyɛ okase nɔ ko kɛjɛ amɛshihilɛ gbɛ kɛ sui ni amɛjie lɛ kpo lɛ mli lɛ ahe saji yɛ mli. (Heb. 11:32-34) Shi hii kɛ yei komɛi hu ni osumɔŋ ni okase bɔ ni amɛhi shi amɛha lɛ ahe saji yɛ mli. Amɛnɔkwɛmɔnii lɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛha wɔ.

2 Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi komɛi yɛ Biblia lɛ mli ni fee nɔkwɛmɔnii kpakpai ni esa akɛ wɔkase, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛfee nɔkwɛmɔnii gbohii ni esa akɛ wɔkpoo. Susumɔ David, ni ji tookwɛlɔ ni baa ehe shi kɛ maŋtsɛ ni yɔɔ hewalɛ lɛ he okwɛ. Efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa akɛ mɔ ni yeɔ anɔkwa ni kɛ ehiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. Kɛlɛ, David fee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ, tamɔ gbãla ni ekɛ Batsheba fite lɛ, Uria ni egbe lɛ, kɛ mɛi ni ekane be ni ahako lɛ hegbɛ lɛ. Shi nyɛhaa wɔsusua ebi nuu Salomo, ni ji maŋtsɛ kɛ Biblia ŋmalɔ lɛ he wɔkwɛa. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaasusu gbɛi enyɔ nɔ ni etsɔ efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ he.

“Salomo Nilee Lɛ”

3. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Salomo fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha wɔ lɛ?

3 Yesu Kristo, ni ji Salomo Kpeteŋkpele lɛ wie Maŋtsɛ Salomo he akɛ mɔ ko ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni esa akɛ wɔkase. Yesu kɛɛ Yudafoi komɛi akɛ: “Wuoyigbɛ maŋnyɛ lɛ aaate shi awo nɛkɛ yinɔbii nɛɛ yɛ kojomɔ lɛ mli, ni eeebu amɛ fɔ́; ejaakɛ ejɛ shikpɔŋ lɛ naagbeehe ebabo Salomo nilee lɛ toi; ni naa, mɔ ni fe Salomo yɛ biɛ.” (Mat. 12:42) Hɛɛ, ale Salomo waa yɛ enilee lɛ hewɔ, ni Yesu wo wɔ hewalɛ ni wɔ hu wɔtao nilee.

4, 5. Te fee tɛŋŋ ni Salomo ná nilee lɛ, shi mɛɛ gbɛ nɔ esoro gbɛ ni etsɔ nɔ ená nilee lɛ yɛ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔnáa nilee lɛ he?

4 Beni Salomo je enɔyeli lɛ shishi lɛ, Nyɔŋmɔ jie ehe kpo etsɔɔ lɛ yɛ lamɔ mli, ni ekɛɛ lɛ akɛ ebi lɛ nɔ ni etaoɔ. Akɛni Salomo le akɛ ebɛ niiashikpamɔ tsɔ hewɔ lɛ, ebi nilee. (Nyɛkanea 1 Maŋtsɛmɛi 3:5-9.) Maŋtsɛ lɛ bi ni aha lɛ nilee moŋ fe ninamɔ kɛ anunyam, no hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ hiɛ sɔ lɛ, ni eha lɛ “tsui ni le nii ni yoɔ sane sɛɛ”—ni eha eshwere hu. (1 Maŋ. 3:10-14) Taakɛ Yesu tsĩ tã lɛ, Salomo nilee lɛ ha mɛi babaoo nu ehe aahu akɛ Sheba maŋnyɛ lɛ po fã gbɛ kakadaŋŋ koni lɛ diɛŋtsɛ eyakpá shi ekwɛ.—1 Maŋ. 10:1, 4-9.

5 Wɔkpaaa gbɛ akɛ wɔbaaná nilee yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Salomo kɛɛ “Yehowa haa aleɔ nii,” shi eŋma akɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔná nilee. Ekɛɛ akɛ: ‘Ba otoi shi oha nilee, ní okɛ otsui aha sanesɛɛkɔmɔ.’ Ekɛ wiemɔi tamɔ “obolɔ otsɛ́,” “otao esɛɛ gbɛ,” kɛ “otao” tsu nii kɛtsɔɔ bɔ ni esa akɛ wɔtiu nilee sɛɛ. (Abɛi 2:1-6) Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔbaanyɛ wɔná nilee.

6. Mɛɛ gbɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ yɛ akɛ wɔsumɔɔ nilee taakɛ Salomo fee lɛ?

6 Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani misumɔɔ nilee tamɔ Salomo?’ Shika he naagbai ni baanyɛ aba trukaa hewɔ lɛ, mɛi pii kɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ maa amɛnitsumɔ kɛ shika babaoo ni amɛaaná lɛ nɔ titri, ni ená yiŋ ni mɛi komɛi kpɛɔ yɛ skul ni esa akɛ amɛya kɛ he ni esa akɛ amɛya kɛyashi lɛ nɔ hewalɛ. Ni bo kɛ oweku lɛ hu? Ani nibii ni ohalaa lɛ tsɔɔ akɛ osumɔɔ ŋwɛi nilee, ni otiuɔ sɛɛ hu? Kɛ́ otsake otii ni okɛmamɔ ohiɛ lɛ amli fioo lɛ, ani no baaha onyɛ otao nilee babaoo? Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔná nilee ni wɔkɛtsu nii lɛ wɔbaaná he sɛɛ daa. Salomo ŋma akɛ: “No dani ooonu jalɛ kɛ kojomɔ kɛ nɔ ni ja, gbɛ kpakpa fɛɛ gbɛ kpakpa shishi.”—Abɛi 2:9.

Anɔkwa Jamɔ ní Salomo kɛye Klɛŋklɛŋ Gbɛhe lɛ kɛ Toiŋjɔlɛ Ba

7. Te fee tɛŋŋ ni ama sɔlemɔtsu fɛfɛo aha Nyɔŋmɔ lɛ?

7 Beni Salomo je enɔyeli lɛ shishi nɔŋŋ lɛ, eto gbɛjianɔ koni ema sɔlemɔtsu fɛfɛo kɛye kpee buu ní akɛtsu nii kɛjɛ Mose beaŋ tɔ̃ɔ lɛ najiaŋ. (1 Maŋ. 6:1) Wɔtsɛɔ nakai sɔlemɔtsu lɛ akɛ Salomo sɔlemɔtsu, shi kɛlɛ, jeee lɛ ekɛ susumɔ lɛ ba akɛ ama, ni agbɛnɛ hu emaaa ni ekɛhe gbɛi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, David ji mɔ klɛŋklɛŋ ni kɛ susumɔ lɛ ba akɛ ama sɔlemɔtsu lɛ, kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ kɛ sɔlemɔtsu lɛ maa kɛ ewulamɔ he gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso ha lɛ. David bua nibii babaoo naa kɛha tsu lɛ maa. (2 Sam. 7:2, 12, 13; 1 Kron. 22:14-16) Shi Salomo ji mɔ ni ná hegbɛ akɛ ema tsu nɛɛ, ni akɛ afii kpawo kɛ fã ma.—1 Maŋ. 6:37, 38; 7:51.

8, 9. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Salomo nijiaŋ ni ejeee wui yɛ nitsumɔi kpakpai agbɛfaŋ lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha wɔ? (b) Mɛni jɛ anɔkwa jamɔ ni Salomo kɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ mli kɛba?

8 Salomo fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha wɔ yɛ enijiaŋ ni ejeee wui yɛ nitsumɔi kpakpai ni kɔɔ sɔlemɔwe lɛ maa lɛ he lɛ gbɛfaŋ, ni etee nɔ ekɛ ejwɛŋmɔ ma Yehowa jamɔ nɔ. Beni agbe sɔlemɔtsu lɛ naa ni akɛ kpaŋmɔ adeka lɛ yama mli lɛ, Salomo damɔ maŋ lɛ najiaŋ esɔle. Sɔlemɔ ni esɔle eha Yehowa lɛ fã ko kɛɔ akɛ: “Ohiŋmɛi akã nɛkɛ tsũ nɛɛ he nyɔɔŋ kɛ shwane, heni okɛɛ yɛ he akɛ: Migbɛi aaahi jɛi lɛ, koni obo fai ní otsulɔ aaakpao yɛ biɛ nɛɛ lɛ toi.” (1 Maŋ. 8:6, 29) Israelbii kɛ gbɔi baanyɛ ayasɔle yɛ shĩa ni Nyɔŋmɔ gbɛ́i kã nɔ nɛɛ hiɛ.—1 Maŋ. 8:30, 41-43, 60.

9 Mɛni jɛ anɔkwa jamɔ ni Salomo kɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ mli kɛba? Beni ajɔɔ sɔlemɔtsu lɛ nɔ agbe naa lɛ, mɛi lɛ tee “amɛbuui amli kɛ miishɛɛ kɛ tsuijurɔ yɛ ejuji fɛɛ ni Yehowa efee etsulɔ David kɛ emaŋ Israel lɛ hewɔ.” (1 Maŋ. 8:65, 66) Yɛ afii 40 ni Salomo kɛye nɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, maŋbii lɛ atoiŋ jɔ amɛ ni amɛshwere babaoo. (Nyɛkanea 1 Maŋtsɛmɛi 4:20; 5:1, 5.) Lala 72 lɛ feɔ enɛ faŋŋ, ni ehaa wɔnaa jɔɔmɔi ni wɔnine baashɛ nɔ yɛ Yesu Kristo, ni ji Salomo Kpeteŋkpele lɛ nɔyeli lɛ shishi.—Lala 72:6-8, 16.

Salomo Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Ji Kɔkɔbɔɔ Kɛha Wɔ

10. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ gbonyo ní Salomo fee lɛ wɔkaiɔ waa?

10 Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Salomo shihilɛ gbɛ lɛ ji kɔkɔbɔɔ hu kɛha wɔ lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, ekolɛ ojwɛŋmɔ baaya emaŋsɛɛ ŋamɛi kɛ hemɛi lɛ anɔ. Wɔkaneɔ akɛ: “Eba mli akɛ, beni Salomo gbɔ lɛ, eŋamɛi lɛ dɔ etsui kɛyanyiɛ nyɔŋmɔi krokomɛi asɛɛ; ni etsui yeee emuu yɛ Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ, hiɛ.” (1 Maŋ. 11:1-6) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, otswa ofai shi akɛ okɔŋ gbɛ ni nilee bɛ mli ni ekɔ lɛ. Shi ani enɛ pɛ ji Salomo shihilɛ gbɛ ni ji kɔkɔbɔɔ kɛha wɔ? Ha wɔsusu eshihilɛ mli nifeemɔi komɛi ni bei pii lɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ lɛ ahe wɔkwɛ, ni wɔkwɛ kɔkɔ ni nibii nɛɛ bɔɔ wɔ.

11. Mɛɛ tɔ̃mɔ yɔɔ klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli ni Salomo bote lɛ he?

11 Salomo ye nɔ afii 40. (2 Kron. 9:30) Belɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ 1 Maŋtsɛmɛi 14:21 lɛ mli? (Nyɛkanea.) Nakai kuku lɛ tsɔɔ akɛ, beni Salomo gbo lɛ, ebi Rehabeam baye maŋtsɛ beni eye afii 41, ni enyɛ ji “Naama, Amonyoo lɛ.” Enɛ tsɔɔ akɛ dani Salomo baye maŋtsɛ lɛ, ekɛ maŋsɛɛ yoo ko bote gbalashihilɛ mli, ni yoo lɛ jɛ henyɛlɔi amaŋ ko ní emlibii lɛ jáa wɔji lɛ mli. (Koj. 10:6; 2 Sam. 10:6) Ani yoo lɛ tee nɔ ejá emaŋ wɔji lɛ? Kɛ́ efee nakai yɛ be ko mli po lɛ, ekolɛ efɔ̃ɔ wɔji lɛ ajamɔ ni ebamɔ anɔkwa jamɔ mli, taakɛ Rahab kɛ Rut fee lɛ. (Rut 1:16; 4:13-17; Mat. 1:5, 6) Kɛlɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, wekukpaa bakã Salomo kɛ yoo lɛ wekumɛi ni ji Amonbii ni jáaa Yehowa lɛ teŋ.

12, 13. Mɛɛ yiŋ gbonyo Salomo kpɛ beni ebɔi nɔyeli lɛ, ni mɛni eeenyɛ efee akɛ no ha efee nakai lɛ?

12 Beni Salomo batsɔ maŋtsɛ lɛ, eshihilɛ lɛ mli wo wu kwraa. Ekɛ “Mizraim maŋtsɛ Farao fee shaanuu, ni eyawɛ Farao biyoo, ni ekɛlɛ ba David maa lɛŋ.” (1 Maŋ. 3:1) Ani Mizraim yoo nɛɛ mɔ anɔkwa jamɔ mli taakɛ Rut fee lɛ? Nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ efee nakai. Yɛ no najiaŋ lɛ, Salomo ma shĩa eha lɛ (kɛ ekolɛ ebaawai ni ji Mizraimbii lɛ) yɛ David maŋ lɛ sɛɛ. Mɛni hewɔ? Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ, efee nakai ejaakɛ esaaa akɛ wɔŋjalɔ ko hiɔ he ko ni bɛŋkɛ kpaŋmɔ adeka lɛ.—2 Kron. 8:11.

13 Ekolɛ Salomo susu sharamɔ kpakpa ni baahi ekɛ Mizraim maŋtsɛ lɛ teŋ lɛ he, ni no ha ekɛ ebi yoo lɛ hi shi lɛ, shi ani ebaanyɛ ekɛ enɛ ajie enaa? Jeeŋmɔ beebe lɛ, Nyɔŋmɔ ebɔ Israelbii lɛ kɔkɔ akɛ amɛkɛ Kanaanbii ni jáa wɔji lɛ akabote gbalashihilɛ mli, ni etsĩ maji pɔtɛi komɛi po atã. (2 Mose 34:11-16) Ani Salomo susu akɛ Mizraim fataaa nakai maji lɛ ahe? Kɛ́ esusu nakai po lɛ, ani esane ja? Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɛ ni ekɔ lɛ tsɔɔ akɛ eku ehiɛ efɔ̃ oshara ni Yehowa wie he—akɛ abaadɔ Israelbii lɛ atsui kɛjɛ anɔkwa jamɔ he kɛya apasa jamɔ he lɛ nɔ.—Nyɛkanea 5 Mose 7:1-4.

14. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha Salomo nɔkwɛmɔnɔ lɛ afee kɔkɔbɔɔ kɛha wɔ lɛ?

14 Ani wɔbaaha Salomo nɔkwɛmɔnɔ lɛ afee kɔkɔbɔɔ kɛha wɔ? Ekolɛ nyɛmi yoo ko baabɔ mɔdɛŋ akɛ ejie enaa kɛ́ eku Nyɔŋmɔ mla akɛ abote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” lɛ mli. (1 Kor. 7:39) Ekolɛ mɔ ko baajie enaa kɛ́ ekɛ ehe yadɔmɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ kuu loo kuu kroko ko ni akpaaa gbɛ akɛ efee nakai lɛ he yɛ skul, ewooo too fɛɛ ni akpaa gbɛ akɛ ewo, loo emale beni abi lɛ nɔ ko ni efee lɛ he sane akɛni esumɔɔɔ ni ehiɛ shwieɔ shi lɛ hewɔ. Oti lɛ ji akɛ, Salomo jie enaa yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ toi ni egbo lɛ he, ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ wɔ hu wɔbaafee nakai nɔŋŋ.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jie mɔbɔnalɛ kpo etsɔɔ Salomo, shi mɛni esa akɛ wɔkai?

15 Miishɛɛ sane ji akɛ, yɛ maŋsɛɛ yoo, ni ji maŋtsɛ bi, ni Salomo kɛhi shi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ha lɛ nilee ní ebi ni aha lɛ lɛ, ni ekɛ ninamɔ hu fata he eha lɛ. (1 Maŋ. 3:10-13) Salomo gbo Nyɔŋmɔ nɔ toi, shi odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Yehowa kpoo lɛ akɛ maŋtsɛ amrɔ nɔŋŋ, loo egbala etoi waa. Enɛ maa anɔkwa sane ni eji akɛ Nyɔŋmɔ le akɛ wɔyeee emuu, ni akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ lɛ nɔ mi. (Lala 103:10, 13, 14) Shi kaimɔ akɛ: Wɔnifeemɔi baanyɛ aná wɔshihilɛ nɔ hewalɛ amrɔ nɛɛ loo ekolɛ wɔsɛɛ.

Ŋamɛi Babaoo!

16. Beni Salomo ŋɔ ŋamɛi babaoo lɛ, mɛɛ mla mli eku?

16 Yɛ Salomo Lalai Amli Lala wolo lɛ mli lɛ, maŋtsɛ lɛ jie oblayoo fro ko yi akɛ ehe yɛ fɛo kwraa fe maŋnyɛmɛi 60 kɛ hemɛi 80. (Sal. Lal. 6:1, 8-10) Kɛ́ sane nɛɛ kɔɔ Salomo he lɛ, belɛ no tsɔɔ akɛ yɛ nakai enɔyeli be lɛ mli lɛ, eyɛ ŋamɛi kɛ hemɛi babaoo. Kɛ́ amɛteŋ tsiimɔ loo amɛ fɛɛ amɛji anɔkwa jálɔi po lɛ, gbɛtsɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha Mose ji akɛ, esaaa akɛ Israel maŋtsɛ ko ‘ŋɔɔ yei pii, ní etsui kpale.’ (5 Mose 17:17) Shi shikome ekoŋŋ lɛ, Yehowa kpooo Salomo. Anɔkwa sane ji akɛ, Nyɔŋmɔ jɔɔ Salomo, ni eha eŋma Biblia mli wolo ni ji Salomo Lalai Amli Lala lɛ.

17. Mɛɛ anɔkwa sane esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ nɔ?

17 Ani enɛ tsɔɔ akɛ Salomo baanyɛ aku ehiɛ ashwie Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ ko nɔ ní agbalaaa etoi, loo ákɛ wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee nakai? Dabi. Moŋ lɛ, etsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ toɔ etsui shi waa. Shi kɛ́ Nyɔŋmɔ tsulɔ ko ku ehiɛ eshwie Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ ko nɔ ni ekɛ naagba ko ekpeee amrɔ nɔŋŋ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ekɛ naagba ko ekpeŋ yɛ sɛɛ mli. Ha nɔ ni Salomo ŋma lɛ ahi ojwɛŋmɔŋ, akɛ: “Akɛni awooo nitsumɔ fɔŋ he nyɔmɔ amrɔ hewɔ lɛ, gbɔmɛi abii atsuii eje ekãa yɛ amɛmli kɛmiifee efɔŋ.” Ekɛfata he akɛ: “Mile akɛ be fɛɛ be ni fee lɛ mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ní amɛsheɔ gbeyei yɛ ehiɛ lɛ, aaahi aha amɛ.”—Jaj. 8:11, 12.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Salomo sane lɛ maa Galatabii 6:7 lɛ nɔ mi?

18 Kwɛ dɔlɛ sane ni eji akɛ Salomo eyabooo anɔkwa sane ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ nɛɛ toi! Hɛɛ, efee nibii kpakpai babaoo ni Nyɔŋmɔ jɔɔ lɛ waa. Shi beni be shwie mli lɛ, efee efɔŋ kɛtsara nɔ. Ená toigbele su. Enɛ kɛ nɔ ni akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni eŋma yɛ sɛɛ mli lɛ kpaa gbee, akɛ: “Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ, aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ̃ pɛ ní gbɔmɔ dũɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu”! (Gal. 6:7) Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ ni Salomo ku ehiɛ eshwie nɔ lɛ ha ekpa yibii gbohii. Wɔkaneɔ akɛ: “Maŋtsɛ Salomo sumɔ maŋsɛɛ yei pii yɛ Farao biyoo lɛ sɛɛ, Moabyei kɛ Amonyei kɛ Edomyei kɛ Zidonyei kɛ Hityei.” (1 Maŋ. 11:1) Eeenyɛ efee akɛ yei nɛɛ ateŋ mɛi pii tee nɔ amɛjá amɛpasa nyɔŋmɔi lɛ, ni enɛ ná Salomo nɔ hewalɛ. Egbá afã kɛjɛ anɔkwa jamɔ he, ni enaaa wɔ-Nyɔŋmɔ ni toɔ etsui shi lɛ hiɛ duromɔ dɔŋŋ.—Nyɛkanea 1 Maŋtsɛmɛi 11:4-8.

Kasemɔ Nii Kɛjɛ Enɔkwɛmɔnɔ Kpakpa kɛ Efɔŋ lɛ Mli

19. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ nɔkwɛmɔnii kpakpai pii yɛ Biblia lɛ mli?

19 Yehowa kɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni eŋma akɛ: “Nibii abɔ ní aŋma ato momo lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nitsɔɔmɔ hewɔ aŋma ato lɛ, koni wɔkɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ aná hiɛnɔkamɔ.” (Rom. 15:4) Hii kɛ yei babaoo ni fee nɔkwɛmɔnii kpakpai ní jie hemɔkɛyeli kpele kpo lɛ ahe sane fata nibii ni aŋma ato lɛ he. Paulo wie mɛi nɛɛ ahe akɛ: “Ni mɛni makɛɛ dɔŋŋ? Ejaakɛ mináŋ mihe dekã bɔ ni mikɛaagba Gideon kɛ Barak, Samson kɛ Yefta, David kɛ Samuel hu, kɛ gbalɔi lɛ ahe sane: mɛi ni tsɔ hemɔkɛyeli nɔ amɛye maŋtsɛyelii anɔ kunim, amɛtsu jalɛ nii, amɛnine shɛ shiwooi anɔ, . . . amɛná hewalɛ kɛjɛ gbedemɔ mli” lɛ. (Heb. 11:32-34) Kɛ́ wɔkase mɛi ni fee nɔkwɛmɔnii kpakpai yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaaná he sɛɛ, ni esa akɛ wɔfee nakai.

20, 21. Mɛni hewɔ otswa ofai shi akɛ obaakase nii kɛjɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii ni ji kɔkɔbɔɔ lɛ mli lɛ?

20 Shi nɔkwɛmɔnii komɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛha wɔ. Hii kɛ yei komɛi ni Yehowa kpɛlɛ amɛnɔ ni ekɛ amɛtsu nii yɛ be ko mli lɛ ahe saji fata kɔkɔbɔi nɛɛ ahe. Beni wɔkaneɔ Biblia lɛ, wɔbaanyɛ wɔkadi nɔ ni Nyɔŋmɔ webii lɛ ekomɛi fee ní no ha amɛgba afã lɛ, koni wɔ hu wɔkafee nakai. Wɔbaanyɛ wɔyoo akɛ mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi bɔi sui gbohii namɔ fiofio, ni naagbee lɛ yibii gbohii jɛ mli kɛba. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli? Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe saji komɛi tamɔ: ‘Te fee tɛŋŋ ebalɛ nakai? Ani nɔ ko tamɔ nakai baanyɛ aba minɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ baanyɛ aye abua mi koni mikakɔ gbɛ ni tamɔ nakai?’

21 Esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu nɔkwɛmɔnii nɛɛ ahe, ejaakɛ akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni eŋma akɛ: “Shi afee amɛ enɛɛmɛi fɛɛ ni akɛto okadi aha wɔ, ni aŋma ni aŋɔbɔ wɔ kɔkɔ, wɔ mɛi ni je lɛ naagbee lɛ enina wɔ lɛ.”—1 Kor. 10:11.

Mɛni Okase?

• Mɛni hewɔ obaanyɛ okɛɛ akɛ nɔkwɛmɔnii ni hi kɛ nɔ ni ehiii fɛɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ?

• Mɛni hewɔ Salomo fee nibii gbohii yɛ eshihilɛ mli lɛ?

• Mɛni obaanyɛ okase kɛjɛ Salomo nɔkwɛmɔnɔ ni ji kɔkɔbɔɔ lɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Salomo kɛ nilee ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ tsu nii

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12]

Ani ookase nɔ ko kɛmiijɛ Salomo nɔkwɛmɔnii ni ji kɔkɔbɔɔ lɛ mli?