Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kaaha Hela Fite Omiishɛɛ

Kaaha Hela Fite Omiishɛɛ

Kaaha Hela Fite Omiishɛɛ

FEEMƆ ohe mfoniri ni ohiɛ etsɛ̃ leebi, ní oonu he akɛ je tsɛreee moŋ kulɛ ehi. Ekolɛ obaakɛɛ akɛ, je etsɛre ekoŋŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ piŋmɔ. Ni obaanu he po tamɔ Hiob, mɔ ni kɛɛ akɛ: “Masumɔ ni magbo moŋ fe ni mapiŋ” lɛ nu he lɛ. (Hiob 7:15, The New English Bible) Ni kɛ́ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kã he etee nɔ afii abɔ hu?

Nakai ebalɛ yɛ Mefiboshet, ni ji Maŋtsɛ David naanyo Yonatan bi lɛ gbɛfaŋ. Beni Mefiboshet ye afii enumɔ lɛ, “eyagbee shi ni eje kpa.” (2 Sam. 4:4) Ekolɛ enaa ni ayafolɔ aha maŋtsɛ lɛ, kɛ enibii ni ŋmɛɛ lɛ lɛ ha ehao waa yɛ henumɔŋ, ni eeenyɛ efee akɛ enɛ ha awerɛho ni eyeɔ yɛ kpa ni eje lɛ hewɔ lɛ mli wo wu. Fɛɛ sɛɛ lɛ, bɔ ni etee nɔ ekpee naafolɔmɔ, nijiaŋwujee, kɛ piŋmɔ ni ekɛkpe lɛ fɛɛ naa, ní ehaaa no afite emiishɛɛ lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha wɔ.—2 Sam. 9:6-10; 16:1-4; 19:25-31.

Bɔfo Paulo hu fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Be ko lɛ ewie ‘ŋmei ko ni yɔɔ eheloo lɛ mli’ ni esa akɛ ewu eshi lɛ he. (2 Kor. 12:7) Ŋmei ni etsĩ ta lɛ baanyɛ afee hela ko ni gba enaa be saŋŋ, loo eeenyɛ efee mɛi ni wie amɛshi bɔfo ni eji lɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, naagba lɛ sɛɛ tsɛ, ni esa akɛ ekpee gbɔmɔtsoŋ loo henumɔŋ piŋmɔ ni enu he lɛ naa.—2 Kor. 12:9, 10.

Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji komɛi kɛ helai ni tsamɔ wa ní gbɔjɔɔ mɔ fiofio, loo henumɔŋ naagbai kpeɔ. Beni Magdalena ye afii 18 lɛ, aha ele akɛ ená hela ko ni haa gbɔmɔtso lɛ mli walayibii ni wuɔ amɛshiɔ muawai lɛ wuɔ amɛshiɔ amɛhe (systemic lupus erythematosus) lɛ eko. Ewie akɛ, “Mitsui fã waa.” Ni ekɛfata he akɛ, “Beni be shwie mli lɛ, niyenii nyɛɛɛ agbɛlɛ jogbaŋŋ yɛ mimusuŋ, midaaŋ fee fala, ni miná sɛŋ kakao, ni enɛ ha mihela lɛ mli wo wu kwraa moŋ.” Yɛ mɔ ko hu ni atsɛɔ lɛ Izabela gbɛfaŋ lɛ, eleee hela tuuntu ni yeɔ lɛ, shi esa akɛ ekpee naa. Etsɔɔ mli akɛ: “Mibɔi jwɛŋmɔŋ haomɔ hela ko yeli kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Enɛ haa mitsui fãa kpitiokpitio, minyɛɛɛ mamu jogbaŋŋ, ni mimusu waa mihe. Bei pii lɛ, ehaa minuɔ he akɛ etɔ mi bliboo.”

Kpɛlɛmɔ Ogbɔjɔmɔi lɛ Anɔ

Hela kɛ gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi baanyɛ aha shihilɛ aje wɔtsine. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ebaahi akɛ ohe be kɛpɛi oshihilɛ lɛ mli jogbaŋŋ okwɛ. Ekolɛ ebaawa kɛha bo akɛ obaakpɛlɛ shihilɛ mli ni oyɔɔ lɛ nɔ. Mɔ kroko hu ni atsɛɔ lɛ Magdalena kɛɛ akɛ: “Be ni je naa ni je tsereɔ nɛɛ, belɛ nɛkɛ mihela lɛ mli woɔ wu. Bei pii lɛ, minuɔ tɔlɛ he aahu akɛ minyɛɛɛ shi mate po kɛjɛ saa mli. Akɛni mihela lɛ tsakeɔ yɛ be kɛ beaŋ hewɔ lɛ, ewa waa akɛ matsɔ hiɛ mato nibii ahe gbɛjianɔ. Nɔ ni haoɔ mi fe fɛɛ ji akɛ, minyɛɛɛ matsu babaoo dɔŋŋ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.”

Mɔ ko hu ni atsɛɔ lɛ Zbigniew wie akɛ: “Beni be shwieɔ mli lɛ, hela ko ni haa mɔ talɔiaŋ fũɔ ha mihewalɛ nɔ gbɔ kwraa, ni ekpe mitalɔi lɛ fiofio. Bei pii lɛ, kɛ́ mitalɔi lɛ amli bɔi mikpemɔ waa lɛ, minyɛɛɛ mafee nibii ni amɛfeemɔ waa kwraa lɛ po. Enɛ haa minuɔ he akɛ mifee shwɛm.”

Afii komɛi ni eho nɛ lɛ, ana akɛ mɔ ko ni atsɛɔ lɛ Barbara lɛ ená aŋsɔ mli kansa. Ewie akɛ: “Yɛ be kukuoo mli lɛ, migbɔmɔtso tsake kwraa.” Ekɛfata he akɛ, “Minuɔ he akɛ mifee gbedee, miyitso fɔɔ mi gbamɔ, ni mijwɛŋmɔ nyɛɛɛ ahi nii anɔ. Bɔ ni hela lɛ fee mi lɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni masaa masusu mishihilɛ he ekoŋŋ.”

Mɛi nɛɛ fɛɛ ji Yehowa sɔɔlɔi ni ejɔɔ amɛhe nɔ. Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ ji nɔ ni he hiaa amɛ fe fɛɛ. Amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ nɔ, ni eyeɔ ebuaa amɛ.—Abɛi 3:5, 6.

Yehowa Yeɔ Ebuaa—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

Esaaa akɛ wɔsusuɔ akɛ kɛ́ mɔ ko kɛ naagbai miikpe lɛ, no tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ mli efu lɛ. (Yaafo 3:33) Susumɔ nibii ni Hiob, ni “eji nuu ní kpa ko bɛ ehe ni eja” lɛ tsɔ mli lɛ he okwɛ. (Hiob 1:8) Nyɔŋmɔ ekaaa mɔ yɛ nifɔji agbɛfaŋ. (Yak. 1:13) Helai fɛɛ—nɔ ni tsamɔ wa kɛ nɔ ni haoɔ mɔ yɛ henumɔŋ lɛ—ji gboshinii ko ni ehiii ni wɔklɛŋklɛŋ fɔlɔi, ni ji Adam kɛ Hawa shi amɛha wɔ.—Rom. 5:12.

Shi kɛlɛ, Yehowa kɛ Yesu kwaŋ jalɔi lɛ. (Lala 34:16) Be titri ni wɔnaa Nyɔŋmɔ akɛ ‘wɔbobaahe kɛ wɔmɔɔ’ ji be ni nibii amli ewa eha wɔ. (Lala 91:2) Belɛ, kɛ́ okɛ naagbai ni amɛhe nitsumɔ wa miikpe lɛ, mɛni baanyɛ aye abua bo koni omiishɛɛ akafite?

Sɔlemɔ: Shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ nɔ yɛ sɔlemɔ mli taakɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ fee lɛ. (Lala 55:23) Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaaná “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ.” Nakai mligbɛ hejɔlɛ lɛ ‘baato otsui kɛ ojwɛŋmɔ.’ (Fil. 4:6, 7) Akɛni Magdalena tsɔ sɔlemɔ nɔ ekɛ ehe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ hewɔ lɛ, enyɛɔ ekpeɔ hela ni gbɔjɔɔ mɔ fiofio ni emɔ lɛ lɛ naa. Ekɛɛ akɛ: “Mitsuiŋ ni mifɔseɔ mishwieɔ Yehowa nɔ lɛ haa mihe jɔɔ mi, ni mináa miishɛɛ ekoŋŋ. Amrɔ nɛɛ, minuɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ nɔ ni akɛ he aaafɔ̃ daa lɛ tsɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ.”—2 Kor. 1:3, 4.

Kɛ́ osɔle oha Yehowa lɛ, ebaanyɛ etsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, e-Wiemɔ lɛ, kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ anɔ ewo bo hewalɛ. Wɔkpaaa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ baatsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ejie wɔgbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi lɛ kɛya. Kɛlɛ, obaanyɛ okɛ ohe afɔ̃ enɔ kɛha nilee kɛ hewalɛ ni he hiaa bo koni onyɛ okpee naagba fɛɛ naagba ni okɛkpeɔ lɛ naa lɛ. (Abɛi 2:7, Ga Biblia hee) Ebaanyɛ eha bo “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ” ni ekɛwaje bo.—2 Kor. 4:7.

Weku: Kɛ́ weku mlibii jieɔ suɔmɔ kɛ musuŋtsɔlɛ kpo lɛ, eyeɔ ebuaa ni anyɛɔ akpeɔ hela naa. Shi ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, osuɔlɔi lɛ hu nuɔ piŋmɔ he. Ekolɛ, amɛbaanu he akɛ amɛgbɔjɔ taakɛ bo hu onuɔ he lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, yɛ jaramɔ shihilɛi amli po lɛ, obaanyɛ omu ofɔ̃ amɛnɔ. Kɛ́ nyɛfee ekome kɛsɔle lɛ, ebaaha otsui anyɔ omli.—Abɛi 14:30.

Barbara wie ebiyoo lɛ kɛ nyɛmimɛi oblayei krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe akɛ: “Amɛyeɔ amɛbuaa mi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ekãa ni amɛyɔɔ lɛ haa mináa miishɛɛ waa.” Zbigniew na akɛ yelikɛbuamɔ ni eŋa kɛhaa lɛ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa. Ekɛɛ akɛ: “Miŋa ji mɔ titri ni tsuɔ shĩa nitsumɔi lɛ. Agbɛnɛ hu, ewaa mi ni misaa mihe, ni bei pii lɛ kɛ́ wɔmiiya asafoŋ kpee kɛ shiɛmɔ lɛ, ehiɛɔ mibaagi lɛ ehaa mi.”

Nyɛmimɛi héyelilɔi: Kɛ́ wɔyɛ wɔnyɛmimɛi héyelilɔi ateŋ lɛ, wɔnáa hewalɛwoo kɛ miishɛjemɔ. Shi kɛ́ onyɛɛɛ oya kpeei yɛ hela hewɔ hu? Magdalena kɛɛ akɛ: “Asafo lɛ bɔɔ mɔdɛŋ erikɔdiɔ kpeei lɛ ashishi nifeemɔi lɛ ehaa mi koni maná kpeei lɛ ahe sɛɛ. Bei pii lɛ, nyɛmimɛi héyelilɔi lɛ tswaa mi tɛlifoŋ ni amɛbiɔ kɛji nɔ ko yɛ ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛye amɛbua mi. Amɛŋmalaa mi woji hu kɛwoɔ mi hewalɛ. Le ni mile akɛ amɛkaiɔ mi, ni akɛ mihilɛkɛhamɔ kã amɛtsui nɔ lɛ wajeɔ mi kɛkpeɔ hela lɛ naa.”

Izabela, ni ná jwɛŋmɔŋ haomɔ lɛ wie akɛ: “Yɛ asafo lɛ mli lɛ, miyɛ ‘tsɛmɛi’ kɛ ‘nyɛmɛi’ pii ni boɔ mitoi, ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛnu mi shishi. Asafo lɛ ji miweku —jɛi mináa toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ yɛ.”

Ebafeŋ nɔ ni hi akɛ mɛi ni kɛ kai srɔtoi miikpe lɛ ‘aaatse amɛhe.’ Moŋ lɛ, esa akɛ amɛkɛ asafo lɛ afɔ bɔɔ. (Abɛi 18:1) Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, ewoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ waa. Ekolɛ shishijee lɛ, obaashashao shi akɛ obaaha nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ale onaagbai lɛ. Kɛlɛ, kɛ́ oha nyɛmimɛi héyelilɔi lɛ le onaagbai lɛ, ebaaŋɔɔ amɛnaa waa. No baaha amɛná hegbɛ kɛjie “nyɛmimɛi asuɔmɔ ni osato bɛ mli” lɛ kpo amɛtsɔɔ bo. (1 Pet. 1:22, Ga Biblia hee) Mɛni hewɔ ohaaa amɛle akɛ obaasumɔ ni amɛkɛ tsɔne awo bo kɛya asafoŋ kpeei, okɛ amɛ atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, loo obaasumɔ ni okɛ amɛ agba otsuiŋ sane? Shi kɛlɛ, esaaa akɛ wɔkpaa babaoo gbɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ, moŋ lɛ, esa akɛ wɔhiɛ asɔ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛbaaha wɔ lɛ.

Ná jwɛŋmɔ ni ja: Bei pii lɛ, kɛ́ mɔ ko baaya nɔ aná miishɛɛ beni ekpeɔ hela ko ni tsamɔ wa naa lɛ, edamɔ mɔ lɛ diɛŋtsɛ nɔ. Kɛ́ mɔ ko fee gblinii ni ebɛ miishɛɛ lɛ, no baanyɛ aha ená susumɔi ni ejaaa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ mli ekãa tereɔ ehela haa lɛ; shi ŋkɔmɔyeli mumɔ lɛ, namɔ aaanyɛ mli ahiɛ?”—Abɛi 18:14.

Magdalena ŋma akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ waa koni mikajwɛŋ minaagbai lɛ ahe tsɔ. Gbi ni minuuu mihela lɛ he tsɔ lɛ, mifeɔ nibii komɛi ni kulɛ minyɛɛɛ mafee lɛ. Mikaneɔ mɛi ni yaa nɔ amɛhiɛɔ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli yɛ hela ni tsamɔ wa ni emɔ amɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ awala shihilɛ he saji, ni enɛ woɔ mi hewalɛ waa.” Le ni Izabela le akɛ Yehowa sumɔɔ lɛ ni ejara wa yɛ ehiɛ lɛ wajeɔ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Minuɔ he akɛ mihe yɛ sɛɛnamɔ, ni mɔ ko kɛ̃ susuɔ mihe. Miyɛ wɔsɛɛ he hiɛnɔkamɔ hu ni nɔ bɛ.”

Zbigniew kɛɛ akɛ: “Mihela lɛ haa mikaseɔ heshibaa kɛ toiboo. Ehaa mikɛ sɛɛyoomɔ kɛ hiɛshikamɔ tsuɔ nii, ni mijɛɔ mitsuiŋ mikɛ sane keɔ. Mikase bɔ ni mikɛ miishɛɛ baasɔmɔ Yehowa, ni miyeee awerɛho yɛ mishihilɛ lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, shwelɛ ni miyɔɔ akɛ mafee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ wajeɔ mi.”

Ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, Yehowa naa bɔ ni omiaa ohiɛ lɛ. Enuɔ he ehaa bo, ni osane kã etsui nɔ. Ehiɛ ‘kpaŋ onitsumɔ lɛ kɛ suɔmɔ deŋme ni ogbo yɛ egbɛi lɛ ahewɔ lɛ nɔ.’ (Heb. 6:10) Ha shi ni ewo mɛi fɛɛ ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ ahi ojwɛŋmɔŋ akɛ: “Mishiŋo ni misaa mikwaŋo gbi ko gbi ko.”—Heb. 13:5.

Be fɛɛ be ni obaanu he akɛ ofee shwɛm lɛ, gbalamɔ ojwɛŋmɔ kɛya shihilɛ ni nɔ bɛ ni obaaná yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ nɔ. Be ni okɛ ohiŋmɛi baana jɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ miibɛŋkɛ kɛfoi!

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 28]

Amɛshiɛɔ yɛ Hela ni Tsamɔ Wa ni Amɛyeɔ lɛ Fɛɛ Sɛɛ

“Mi kome minyɛɛɛ manyiɛ dɔŋŋ, no hewɔ lɛ miŋa loo nyɛmimɛi hii kɛ yei komɛi yeɔ buaa mi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mikaseɔ shiɛmɔ wiemɔi kɛ ŋmalɛi miwoɔ miyitsoŋ.”—Jerzy, enaaa nii jogbaŋŋ.

“Mitsɔɔ tɛlifoŋ nɔ odaseyeli kɛ woloŋmaa nɔ mikɛ mɛi fioo komɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ he miishɛɛ lɛ sharaa. Mikɛ Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji shwieɔ misaatso lɛ masɛi be fɛɛ be yɛ helatsamɔhe lɛ. Enɛ eha mikɛ mɛi babaoo eje sanegbaa shishi.”—Magdalena, eeye hela ko ni atsɛɔ lɛ systemic lupus erythematosus.

“Misumɔɔ shinaa kɛ shinaa naa odaseyeli, shi kɛ́ minyɛɛɛ maya lɛ, miyeɔ odase yɛ tɛlifoŋ nɔ.”—Izabela, eeye jwɛŋmɔŋ haomɔ hela ko.

“Misumɔɔ sɛɛkuu-kɛsaramɔ, ni miwaa ni akɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ. Kɛ́ mihela lɛ kutɔ mli fioo lɛ, miyeɔ odase yɛ shĩa kɛ shĩa.”—Barbara, ená aŋsɔ mli kansa.

“Mihiɛɔ baagi huyɛɛ kɛha woji tɛtrɛbii lɛ. Mishiɛɔ kɛyashi manu mitalɔi lɛ ahe.”—Zbigniew, eeye hela ko ni haa mɔ talɔiaŋ fũɔ ni waa mɔ he.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ baanyɛ afee hewalɛwoo jɛɛhe