Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tsakemɔi ni Mifee lɛ kɛ Jɔɔmɔi Babaoo Eba

Tsakemɔi ni Mifee lɛ kɛ Jɔɔmɔi Babaoo Eba

Tsakemɔi ni Mifee lɛ kɛ Jɔɔmɔi Babaoo Eba

Mɔ ni gba ji James A. Thompson

Afɔ mi yɛ United States wuoyigbɛ yɛ afi 1928, no mli lɛ mligbalamɔ yɛ blɔfomɛi kɛ mɛi diji ateŋ yɛ mlai komɛi ni awo lɛ hewɔ. Kɛ́ mɔ ko ku mla nɛɛ mli lɛ, abaanyɛ awo lɛ tsuŋ loo afee lɛ nɔ ko ni fe nakai.

YƐ NAKAI beaŋ lɛ, blɔfomɛi kɛ mɛi diji ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ehiii asafo, kpokpaa, kɛ kpokpaa wulu kome mli yɛ United States hei komɛi. Yɛ afi 1937 lɛ, Ataa batsɔ asafo nɔkwɛlɔ (amrɔ nɛɛ onukpai akuu lɛ asaji ahe gbɛjianɔtolɔ) yɛ mɛi diji asafo ni yɔɔ Chattanooga, yɛ Tennessee lɛ mli. Henry Nichols ji asafo nɔkwɛlɔ yɛ blɔfomɛi asafo lɛ mli.

Mináa miishɛɛ kɛ́ mikai be ni miji oblanyo fioo, ní mitaa ablanaa ni yɔɔ wɔtsũ lɛ sɛɛ lɛ nɔ miboɔ sane ni Ataa kɛ Nyɛminuu Nichols gbaa lɛ toi lɛ. Eyɛ mli akɛ minuuu saji ni amɛgbaa lɛ fɛɛ shishi moŋ, shi mimii shɛɔ mihe kɛ́ miyɛ Ataa masɛi ní amɛmiisusu gbɛ ni hi fe fɛɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛshiɛ yɛ shihilɛ ni amɛkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ.

Wɔweku lɛ kɛ oshara ko kpe yɛ afi 1930 shishijee gbɛ. Awo gbó beni eye afii 20 pɛ. Sɔ̃ bakã Ataa nɔ akɛ ekwɛ mi kɛ minyɛmi yoo Doris, ní no mli lɛ eye afii ejwɛ, ni mihu miye afii enyɔ pɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ abaptisi Ataa etsɛko tsɔ moŋ, shi ehiɛ dɔɔ mumɔŋ nibii ahe waa.

Mɛi ni Fee Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Amɛha Mi

Yɛ afi 1933 lɛ, Ataa kɛ nyɛmi yoo Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Lillie Mae Gwendolyn Thomas lɛ kpe, no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, amɛbote gbalashihilɛ mli. Ataa kɛ Awo fɛɛ kɛ anɔkwayeli sɔmɔ Yehowa, ni amɛkɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛha mi kɛ Doris.

Yɛ afi 1938 lɛ, abi ni Yehowa Odasefoi asafoi afĩ tsakemɔ hee ni afee akɛ abaajɛ asafo lɛ yitso ni yɔɔ Brooklyn, yɛ New York lɛ ahala asafoŋ onukpai yɛ asafo fɛɛ asafo mli moŋ fe ni asafoi lɛ diɛŋtsɛ aaahala onukpai lɛ sɛɛ. Beni ebawa kɛha nyɛmimɛi komɛi ni yɔɔ Chattanooga akɛ amɛaakpɛlɛ tsakemɔ nɛɛ nɔ lɛ, Ataa jɛ etsuiŋ fɛɛ efĩ gbɛtsɔɔmɔ hee nɛɛ sɛɛ. Anɔkwayeli he nɔkwɛmɔnɔ ni efee—kɛ bɔ ni Awo hu jɛ etsuiŋ fɛɛ efĩ esɛɛ—lɛ eye ebua mi kɛbashi ŋmɛnɛ.

Baptisimɔ kɛ Be Fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ

Wɔsafo lɛ mlibii lɛ saŋŋ hai bɔɔsu kɛfã gbɛ kɛtee kpee ni afee yɛ afi 1940 yɛ Detroit, yɛ Michigan lɛ. Abaptisi mɛi ni wɔkɛta bɔɔsu lɛ mli lɛ ateŋ mɛi fioo yɛ nakai kpee lɛ shishi. Mɛi komɛi ahiɛ fee amɛ yaa akɛ mifataaa mɛi ni abaptisi lɛ ahe, ejaakɛ amɛle akɛ mibɔi shiɛmɔ beni miye afii enumɔ, ni miyɛ ekãa yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Beni amɛbi mi nɔ hewɔ ni mifataaa mɛi ni abaptisi lɛ ahe lɛ, mikɛɛ amɛ akɛ, “Minuuu nɔ ni baptisimɔ tsɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ.” Beni Ataa nu nɔ ni miwie lɛ, ehiɛ fee lɛ yaa. Kɛjɛ no sɛɛ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaaye ebua mi ni manu nɔ ni baptisimɔ tsɔɔ lɛ shishi, kɛ nɔ hewɔ ni ehe hiaa lɛ. Nyɔji ejwɛ sɛɛ yɛ October 1, 1940 beni fɛ̃i miiye waa lɛ, abaptisi mi yɛ kpaakpo ko ni yɔɔ Chattanooga sɛɛ lɛ mli.

Beni miye afii 14 lɛ, kɛ́ aha wɔ skul gbɛ yɛ latsa be mli lɛ, mikɛ mihe woɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Mishiɛ yɛ maji bibii ni yɔɔ Tennessee kɛ maji bibii ni yɔɔ Georgia ni bɛŋkɛ Tennessee lɛ amli. No mli lɛ miteɔ shi mra mitoɔ niyenii he gbɛjianɔ, ni leebi ŋmɛji ekpaa lɛ miyawoɔ oketeke loo bɔɔsu kɛyaa shikpɔŋkuku lɛ mli. Mibaa shĩa aaafee gbɛkɛ ŋmɛji ekpaa. Bei pii lɛ, miniyenii lɛ tãa kwraa dani shwane shɛɔ. Eyɛ mli akɛ mihiɛ shika moŋ, shi minyɛɛɛ maya shwapo ko mli miyahe niyenii, ejaakɛ mɔ diŋ ji mi. Be ko lɛ, mitee shwapo ko mli akɛ miyahe aiskrim, kɛkɛ ni ashwie mi kɛje kpo. Blɔfoyoo ko na mi mɔbɔ ni ebaha mi eko.

Beni mitee sɛkɛndre skul lɛ, no mli lɛ mɛi diji ni yɔɔ Wuoyigbɛ lɛ miibɔ mɔdɛŋ waa koni akɛ amɛ aye taakɛ akɛ blɔfomɛi lɛ yeɔ lɛ. Kui tamɔ NAACP (National Association for the Advancement of Colored People) lɛ wo skulbii lɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo mli. Awo wɔ hewalɛ ni wɔkɛ wɔhe adɔmɔ kui nɛɛ eko he. Skul srɔtoi babaoo ni mɛi diji pɛ yaa, ní wɔskul lɛ hu fata he lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ kɛ́ hooo kwraa lɛ amɛskulbii lɛ fɛɛ kɛ amɛhe adɔmɔ kui nɛɛ eko he. Anyɛ minɔ koni mifĩ mɛi diji lɛ asɛɛ. Shi mifeee nakai, kɛkɛ ni migbála mli mitsɔɔ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ hiɛaŋ, ni ebuɔ adesai fɛɛ akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ—mɛi diji jio, blɔfomɛi jio. No hewɔ lɛ, mikɛ mihiɛ fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ lɛ ebaatsu shihilɛ nɛɛ he nii.—Yoh. 17:14; Bɔf. 10:34, 35.

Beni migbe sɛkɛndre skul naa etsɛɛɛ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mafã kɛya New York City. Shi beni miyaa lɛ, mitsɔ Philadelphia, yɛ Pennsylvania, ni miyasara minanemɛi komɛi ni mikɛyakpe yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni wɔtee lɛ shishi lɛ. Jɛmɛ ji he klɛŋklɛŋ ni mikɛ asafo ni mɛi diji kɛ blɔfomɛi fɛɛ yɔɔ mli lɛ yabɔ yɛ. Beni kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ basara asafo lɛ, etsɛ mi kɛtee afã ni ekɛɛ mi akɛ ebaaha mi nifeemɔ yɛ asafoŋ kpee ni baanyiɛ sɛɛ lɛ shishi. Enɛ ha mikpɛ miyiŋ akɛ mahi jɛmɛ.

Nanemɛi ni miná yɛ Philadelphia lɛ ateŋ mɔ kome ji nyɛmi yoo oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Geraldine White, loo Gerri, taakɛ mibɔi lɛ tsɛmɔ yɛ sɛɛ mli lɛ. Ele Biblia lɛ mli jogbaŋŋ, ni ehe esa kɛ shiatsɛmɛi kɛsanegbaa yɛ shinaa kɛ shinaa naa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nɔ ni ŋɔɔ minaa waa ji akɛ, lɛ hu eesumɔ ni ebatsɔ gbɛgbalɔ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ April 23, 1949.

Afɔ̃ Wɔ Nine Kɛtee Gilead

Oti ni wɔkɛma wɔhiɛ ji ni wɔya Gilead Skul lɛ eko, koni wɔnyɛ wɔyashiɛ yɛ maŋsɛɛ. Wɔná miishɛɛ akɛ wɔnyɛ wɔto wɔshihilɛ he gbɛjianɔ bɔ ni baaha wɔnyɛ wɔya Gilead. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, aha wɔtee Lawnside, yɛ New Jersey; no sɛɛ lɛ wɔtee Chester, yɛ Pennsylvania; ni naagbee lɛ wɔtee Atlantic City, yɛ New Jersey. Beni wɔyɔɔ Atlantic City lɛ, wɔshɛ taomɔnii kɛha Gilead skul lɛ he, ejaakɛ no mli lɛ wɔbote gbalashihilɛ mli afii enyɔ. Shi aha wɔmɛ dã. Mɛni hewɔ?

Yɛ afi 1950 shishijee gbɛ lɛ, abi ni oblahii babaoo kɛ amɛhe awo asraafoi anitsumɔ lɛ mli koni amɛyawu Korea ta lɛ eko. Etamɔ nɔ ni nitsumɔhe ni kwɛɔ nifeemɔ nɛɛ nɔ yɛ Philadelphia lɛ sumɔɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ asane, akɛni wɔkɛ wɔhe wooo tawu mli lɛ hewɔ. Naagbee lɛ, kojolɔ ko kɛɛ mi akɛ, beni FBI (Federal Bureau of Investigation) bii lɛ tao misaji amli lɛ, amɛna akɛ eji anɔkwale akɛ mikɛ mihe wooo maŋkwramɔŋ saji amli. No hewɔ lɛ yɛ January 11, 1952 lɛ, aha miye mihe kɛjɛ asraafoi anitsumɔ ni kulɛ ataoɔ ni matsu lɛ mli, akɛni miji jamɔ mli sɔɔlɔ lɛ hewɔ.

Yɛ August, nakai afi lɛ nɔ lɛ, afɔ̃ mi kɛ Gerri nine koni wɔya Gilead klas ni ji 20 nɔ̃, ní abaaje shishi yɛ September lɛ eko. Beni wɔyɔɔ skul lɛ, wɔgbɛkpamɔ ji akɛ abaaha wɔyasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ. Minyɛmi yoo Doris gbe Gilead klas ni ji 13 nɔ̃ lɛ naa, ni eesɔmɔ yɛ Brazil. Wɔnaa kpɛ wɔhe waa beni akɛɛ wɔyasɔmɔ yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli—ní wɔyasara mɛi diji asafoi ni yɔɔ Alabama wuoyigbɛ lɛ! Enɛ ha wɔnijiaŋ je wui fioo, ejaakɛ wɔgbɛkpamɔ fɛɛ ji akɛ wɔbaayasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ.

Asafo ni wɔyasara klɛŋklɛŋ lɛ yɛ Huntsville. Beni wɔshɛ jɛmɛ lɛ, wɔtee nyɛmi yoo Kristofonyo ko ní wɔbaahi eŋɔɔ lɛ shĩa. Beni wɔjieɔ wɔnibii lɛ, wɔnu ni eekɛɛ yɛ tɛlifoŋ nɔ akɛ, “Gbekɛbii lɛ ebashɛ shi.” No mli lɛ wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔye afii 24, shi wɔhiɛ hu etsɔɔɔ akɛ wɔye nakai. Tsɛ́ ni etsɛ́ wɔ akɛ Gbekɛbii lɛ batsɔ wɔsabla beni wɔsɔmɔɔ yɛ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ.

Bei pii lɛ atsɛɔ United States wuoyigbɛ nɛɛ akɛ Bible Belt, ejaakɛ jɛi bii lɛ ateŋ mɛi babaoo buɔ Biblia lɛ waa. No hewɔ lɛ, bei pii lɛ wɔjeɔ sanegbaa shishi kɛ otii etɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

(1) Wɔwieɔ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ he kuku.

(2) Tsabaa ni Biblia lɛ kɛhaa.

(3) Nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wɔfee.

No sɛɛ lɛ, wɔkɛ Biblia kasemɔ wolo ni sa haa. Akɛni gbɛ ni wɔtsɔ nɔ wɔshiɛ nɛɛ ye omanye hewɔ lɛ, aha mi nifeemɔ yɛ Jen Hee Asafo Kpee ni afee yɛ New York yɛ afi 1953 lɛ shishi. Aha mifee nakai otii etɛ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ kpee lɛ shishi.

Yɛ afi 1953 latsa be mli lɛ, aha miyasɔmɔ yɛ mɛi diji akpokpai ni yɔɔ United States wuoyigbɛ lɛ akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ. Wɔshikpɔŋkuku lɛ je shishi kɛjɛ Virginia kɛtee Florida, kɛfoŋ kɛtee anaigbɛ tɔ̃ɔ yɛ Alabama kɛ Tennessee. Hɛɛ, esa akɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi asaa amɛhe kɛha shihilɛi srɔtoi ni amɛkɛbaakpe lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ wɔyahiɔ shĩai ni hejuuhe bɛ tsũi lɛ amli lɛ mli, ni wɔdamɔɔ nɔ ko mli wɔjuɔ wɔhe yɛ stof ni yɔɔ kpata lɛ shi lɛ sɛɛ. Miishɛɛ sane ji akɛ, jɛmɛ ji he ni dɔɔ fe fɛɛ yɛ shĩa lɛ mli!

Hewolonɔ Su Mlijiemɔ He Kaa ni Wɔkɛkpe

Dani mɔ ko baanyɛ asɔmɔ yɛ Wuoyigbɛ he ni wɔsɔmɔ yɛ lɛ, ebiɔ ni ekɛ sɛɛyoomɔ kɛ hiɛshikamɔ atsu saji ahe nii. Aŋmɛɛɛ mɛi diji agbɛ ni amɛyafɔ́ amɛnibii ahe yɛ shwapoi ni afɔ́ɔ nii ahe yɛ jɛmɛ lɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ, Gerri yaa jɛmɛ ni eyakɛɔ amɛ akɛ “Awula Thompson” atadei ni. Etamɔ nɔ ni mɛi pii susu akɛ eji abaawa, ni ákɛ, “Awula Thompson” ji enuŋtsɔ yoo ni eesɔmɔ lɛ. Be mli ni kpokpaa wulu nɔkwɛlɔi jieɔ sini ni yitso ji The New World Society in Action lɛ, mitswaa shwapo ni yɔɔ mama ni akɛjieɔ sini lɛ tɛlifoŋ, ni mibiɔ koni akɛ eko afɔ̃ shi aha “Owula Thompson.” No sɛɛ lɛ, miyaa shwapo lɛ naa ni miyakɔɔ. Wɔjieɔ bulɛ kpo be fɛɛ be, no hewɔ lɛ wɔnáaa naagba yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Naagba kroko ni wɔkɛkpe ji akɛ, Wuoyigbɛ bii lɛ kɛ wɔ mɛi ni wɔjɛ Kooyigbɛ lɛ yeee kwraa. Jɛmɛ adafitswaa wolo ko wie akɛ James A. Thompson, Jr., ni jɛ Watchtower Bible and Tract Society ni yɔɔ New York lɛ baaha wiemɔ yɛ kpee ko shishi. Enɛ ha mɛi komɛi susu akɛ mijɛ New York, no hewɔ lɛ akɛ skul asa ni kulɛ wɔbaafee kpee lɛ yɛ nɔ lɛ haaa wɔ. No hewɔ lɛ, mitee onukpai ni kwɛɔ skul lɛ nɔ lɛ aŋɔɔ, ni miha amɛle akɛ mitee skul yɛ Chattanooga. No sɛɛ lɛ amɛŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔfee kpee lɛ yɛ jɛmɛ.

Hetsɛ̃ ni kã blɔfomɛi kɛ mɛi diji ateŋ lɛ mli bawa yɛ afi 1950 afii lɛ teŋgbɛ, ni bei komɛi lɛ enɛ teɔ basabasafeemɔ shi. Yɛ afi 1954 lɛ, Odasefoi komɛi amli fũ akɛni ahaaa mɛi diji aha wiemɔi lɛ eko yɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ni afee lɛ babaoo shishi lɛ hewɔ. Wɔwo wɔnyɛmimɛi ni ji mɛi diji lɛ hewalɛ ni amɛná tsui. Yɛ latsa be ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, aha mi wiemɔ yɛ kpee ni afee lɛ shishi. No sɛɛ lɛ, abɔi nyɛmimɛi ni ji mɛi diji ni jɛ Wuoyigbɛ lɛ nifeemɔ hamɔ yɛ kpeei ashishi.

Be ko sɛɛ lɛ, hetsɛ̃ ni kã blɔfomɛi kɛ mɛi diji ateŋ yɛ Wuoyigbɛ lɛ naa ba shi, ni amɛ fɛɛ amɛfeɔ ekome kɛhiɔ asafo kome mli agbɛnɛ. Enɛ ha ajie shiɛlɔi komɛi kɛtee asafoi krokomɛi amli, afee tsakemɔi yɛ shikpɔŋkukuji lɛ amli, ni atsake nitsumɔi ni nyɛmimɛi hii ni nyiɛɔ hiɛ lɛ tsuɔ lɛ mli. Tsakemɔ heei nɛɛ eyaŋɔɔɔ nyɛmimɛi blɔfomɛi kɛ mɛi diji lɛ ekomɛi anaa. Shi mɛi pii fĩ tsakemɔ lɛ sɛɛ, ni amɛkɛ nakai feemɔ kase wɔŋwɛi Tsɛ ni kwɛɛɛ hiɛaŋ lɛ. Mɛi diji kɛ blɔfomɛi babaoo kɛ amɛhe bɔ naanyo. Wɔweku lɛ ná enɛ mli niiashikpamɔ yɛ afi 1930 kɛ afi 1940 afii lɛ amli be mli ni miji gbekɛ lɛ.

Aha Mi Nitsumɔ Hee

Yɛ January afi 1969 lɛ, afɔ̃ mi kɛ Gerri nine koni wɔyasɔmɔ yɛ Guyana, yɛ South America, ni wɔkɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔtee Brooklyn, yɛ New York, ni atsɔse mi yɛ jɛmɛ koni miyakwɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Guyana. Wɔyashɛ jɛmɛ July afi 1969. Ebawa waa kɛha mi akɛ matsu nii yɛ he kome, akɛni mikɛ afii 16 sɔŋŋ etsu nii yɛ gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli lɛ hewɔ. Gerri ye ebe lɛ saŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ maŋsɛɛ shiɛlɔ, ni mitsu nii yɛ nitsumɔhe nine lɛ.

Mitsu nitsumɔi srɔtoi, mishwao jwɛi anɔ, mito woji ni asafoi 28 lɛ shɛɔ lɛ ahe gbɛjianɔ, ni mitsu woji ni akɛmajeɔ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ he nii. Mikɛ ŋmɛlɛtswai 14 kɛmiimɔ 15 tsuɔ nii daa gbi. Eji nitsumɔ ni wa kɛha wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ, shi wɔyɛ he miishɛɛ. Beni wɔtee Guyana klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi 950 yɔɔ jɛmɛ; ŋmɛnɛ lɛ, amɛyi fa fe 2,500.

Eyɛ mli akɛ wɔnyã kɔɔyɔŋtsakemɔi, aduawai srɔtoi, kɛ shwiebai ni wɔye yɛ jɛmɛ lɛ ahe moŋ, shi nɔ ni ha wɔmii shɛ wɔhe waa ji humii ni sumɔɔ ni amɛle Biblia mli anɔkwalei, ni kaseɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii lɛ. Bei pii lɛ Gerri kɛ mɛi 20 kaseɔ Biblia lɛ yɛ otsi mli, ni abaptisi mɛi ni wɔkɛkase nii lɛ ateŋ mɛi babaoo. Sɛɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi batsɔmɔ gbɛgbalɔi, kɛ asafoŋ onukpai, ni mɛi komɛi hu tee Gilead ni amɛbatsɔmɔ maŋsɛɛ shiɛlɔi.

Naagbai ni Wɔkɛkpe, Titri lɛ Nɔ ni Kɔɔ Gbɔmɔtsoŋ Hewalɛnamɔ He

Yɛ afi 1983 lɛ, yelikɛbuamɔ he bahia mifɔlɔi yɛ United States. Mi, Doris, kɛ Gerri fee weku kpee. Doris, ni no mli lɛ ekɛ afii 35 esɔmɔ akɛ maŋsɛɛ shiɛlɔ yɛ Brazil lɛ kpɛ mli akɛ ebaaku esɛɛ koni eyakwɛ amɛ. Ebi akɛ: “Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi enyɔ ashi maŋsɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, be mli ni mɔ kome pɛ baanyɛ ayakwɛ amɛ lɛ?” Kɛjɛ beni wɔfɔlɔi gboi nɛɛ, Doris etee nɔ ehi Chattanooga, ni eesɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ.

Yɛ afi 1995 lɛ, aha mile akɛ miná hela ko ni atsɛɔ lɛ prostate cancer lɛ eko, ni no ha miku misɛɛ kɛtee United States. Wɔyahi Goldsboro, yɛ North Carolina, ejaakɛ jɛmɛ yɛ Tennessee, he ni miweku lɛ yɔɔ lɛ kɛ Pennsylvania, he ni Gerri weku lɛ yɔɔ lɛ teŋ. Mihela lɛ woko ehe nɔ be saŋŋ nɛ, ni wɔmiisɔmɔ yɛ Goldsboro asafo ko mli akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi ni nyɛɛɛ babaoo atsu.

Kɛ́ mikwɛ afii 65 ni mikɛhi be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, midaa Yehowa shi waa akɛ ejɔɔ mi kɛ Gerri yɛ tsakemɔi ni wɔfee koni wɔnyɛ wɔsɔmɔ lɛ lɛ hewɔ. Kwɛ bɔ ni David wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale akɛ: “Mɔ ni yeɔ bo [Yehowa] anɔkwa lɛ, bo hu oyeɔ lɛ anɔkwa”!—2 Sam. 22:26, NW.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 3]

Ataa kɛ Nyɛminuu Nichols fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛha mi

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 4]

Mi kɛ Gerri, wɔfee klalo kɛha Gilead, yɛ afi 1952

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Beni wɔgbe Gilead naa lɛ, aha wɔyasɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi yɛ Wuoyigbɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi kɛ amɛŋamɛi ni miisaa amɛhe kɛha kpokpaa wulu nɔ kpee, yɛ afi 1966

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Wɔná miishɛɛ yɛ maŋsɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ Guyana