Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Mlifilimɔi yɛ Oninejurɔ nɔ Daa Nɛɛ’

‘Mlifilimɔi yɛ Oninejurɔ nɔ Daa Nɛɛ’

Wala Shihilɛ He Sane

‘Mlifilimɔi yɛ Oninejurɔ nɔ Daa Nɛɛ’

Mɔ ni gba ji Lois Didur

Shii enyiɛ okɛɛ yɛ owala shihilɛ mli akɛ, ‘Mile kulɛ mikpɛɛɛ yiŋ ni tamɔ nakai’? Yɛ afii 50 ni mikɛhi be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, mikaiii akɛ nɔ ko fite mimiishɛɛ yɛ Yehowa nine jurɔ nɔ ni mihi lɛ hewɔ. Ha matsɔɔ bo nɔ hewɔ.

AFƆ mi afi 1939, ni mida yɛ Saskatchewan akrowa ko mli yɛ Canada, mi kɛ minyɛmimɛi yei ejwɛ kɛ minyɛmi nuu kome. Shihilɛ yɛ wɔŋmɔ ni kã shi shwaŋŋ lɛ mli lɛ yɛ miishɛɛ pam. Gbi ko lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ mitsɛ Ataa bagba sane, ni mibi amɛ kɛji Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ́i. Amɛtsɔɔ wɔ gbɛ́i Yehowa lɛ yɛ Lala 83:19. Enɛ ha mitao akɛ male Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ he saji babaoo.

Yɛ nakai afii lɛ amli lɛ, akrowaŋ gbekɛbii táa skul tsũ kome mli kɛyashiɔ amɛyeɔ aaafee afii 13. Amɛtáa okpɔŋɔi anɔ kɛyaa skul loo amɛnyiɛɔ shitoi abɔ. Tsɔɔlɔi lɛ hiɔ gbekɛbii lɛ afɔlɔi ashĩai, ni fɔlɔi lɛ kwɛɔ amɛ. Afi lɛ eko lɛ, ebashɛ mifɔlɔi anɔ akɛ amɛaaha tsɔɔlɔ hee ni atsɛɔ John Didur lɛ abahi amɛŋɔɔ ni amɛkwɛ lɛ.

Asomoaŋ oblanyo nɛɛ hu yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he miishɛɛ waa. Be ko lɛ, miijie kɔmunist kɛ kwasafoŋ nɔyelii ni Ataa fiɔ sɛɛ waa lɛ ayi. John jie naa blɛoo akɛ: “Adesa ko bɛ hegbɛ akɛ eyeɔ enyɛmi adesa nɔ. Nyɔŋmɔ pɛ yɔɔ nakai hegbɛ lɛ.” Enɛ ha wɔgba saji srɔtoi babaoo.

Akɛni afɔ John yɛ afi 1931 hewɔ lɛ, enu shihilɛi ni wawai ni ta kɛbaa lɛ he. Beni Korea Ta lɛ fɛ́ yɛ afi 1950 lɛ, ebi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi srɔtoi nɔ hewɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ ta mli lɛ. Amɛ fɛɛ amɛkɛɛ tɔmɔ ko bɛ he akɛ Kristofoi aaawu ta. Sɛɛ mli lɛ, ebi Yehowa Odasefoi nakai sane lɛ nɔŋŋ. Amɛtsɔɔ lɛ Ŋmalɛ naa shidaamɔ ni mra be mli Kristofoi lɛ kɔ yɛ tawuu he. Abaptisi John yɛ afi 1955. Enɔ afi lɛ, abaptisi mi hu. Wɔ fɛɛ wɔle akɛ wɔmiisumɔ ni wɔkɛ wɔwala kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ asɔmɔ Yehowa. (Lala 37:3, 4) Yɛ July 1957 lɛ, mikɛ John bote gbalashihilɛ mli.

Yɛ afii babaoo mli lɛ, beni wɔkpeemɔ gbi lɛ he gbijurɔ lɛ aaashɛ lɛ, wɔyɛ kpokpaa wulu nɔ kpee shishi. Eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔfutu mɛi akpei abɔ ni amɛ hu amɛbuɔ gbalashihilɛ waa. Wɔtee wɔklɛŋklɛŋ majimaji ateŋ kpee yɛ afi 1958. Wɔyi enumɔ wɔkɛ kar fã gbɛ kɛjɛ Saskatchewan kɛtee New York City. Wɔye otsi kɛfã gbɛ lɛ leebi leebi kɛ shwane shwane, ni kɛ je na lɛ wɔwɔɔ buu mli. Bo lɛ susumɔ bɔ ni wɔnaa kpɛ wɔhe ha beni nyɛmi nuu ko ni wɔkɛkpe yɛ Bethlehem yɛ Pennsylvania lɛ fɔ̃ wɔ nine koni wɔbawɔ amɛshĩa lɛ nakai gbɛkɛ lɛ he okwɛ! Mlihilɛ ni ejie lɛ kpo etsɔɔ wɔ trukaa nɛɛ ha wɔyashɛ New York City ní wɔhe woko muji ko kwraa. Nakai kpee wulu lɛ ha wɔna bɔ ni Yehowa sɔɔmɔ haa mɔ tsui nyɔɔ emli waa ha! Taakɛ lalatsɛ lɛ ŋma lɛ, ‘mlifilimɔi yɛ oninejurɔ nɔ daa nɛɛ.’—Lala 16:11.

GBƐGBAMƆ NITSUMƆ LƐ

Enɔ afi yɛ afi 1959 lɛ, wɔyatsu daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ Saskatchewan, ni wɔhi tsũ bibioo ko ni tsɔne gbalaa ni ma gɔŋkpɔ ko kɛ enɔ jwɛi nɔ lɛ mli. Kɛ́ odamɔ gɔŋ lɛ nɔ lɛ obaanyɛ ona ohiɛgbɛ shitoi babaoo, ni hei nɛɛ ekomɛi ji wɔshikpɔŋkuku.

Gbi ko lɛ, wɔnine shɛ wolo ko ni yɔɔ miishɛɛ nɔ kɛjɛ nitsumɔhe nine lɛ. Misha foi kɛtee he ni John tsuɔ katapila lɛ he nii yɛ lɛ. Akɛ wolo lɛ miifɔ̃ wɔ nine koni wɔyafee gbɛgbalɔi krɛdɛi yɛ Red Lake yɛ Ontario. Akɛni wɔlé jɛmɛ hewɔ lɛ, wɔhe fee oya kɛyakɔ shikpɔŋ he mfoniri, ni wɔtao jɛmɛ.

Kwɛ bɔ ni esoro jɛmɛ kwraa yɛ he ni wɔjɛ ni jwere shi shwaŋŋ lɛ he! Amrɔ nɛɛ wɔnaa koo hayii kɛ maji bibii ni atotoi yɛ hei ni atsaa shika tsuru yɛ. Gbi klɛŋklɛŋ ni wɔtaoɔ he ko ni wɔbaahi lɛ, gbekɛ yoo fioo ko nu sane ni wɔkɛ yoo ko ni yɔɔ ekutso lɛ mli lɛ gbaa lɛ. Ewo foi eyakɛɛ emami akɛ wɔmiitao wɔɔhe, ni emami ha wɔ he ko wɔwɔ nakai gbɛkɛ lɛ. Saatso ni wɔwɔ nɔ lɛ ma sũ tsũ ko mli. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, wɔyaná tso tsũ ko ni hiɛ sɛɛtsũi enyɔ ní paipi kɛ sɛii loo saatso bɛ mli, ja latɛ ko kɛkɛ. Wɔyatao nibii enyɔoo ko yɛ shwapo ko ni ahɔɔ nibii memeji yɛ mli lɛ mli, ni eyeee be ko ni wɔná miishɛɛ.

Asafo ni bɛŋkɛ wɔ lɛ jɛkɛ fe kilomitai 209. Mɛi ni tsuɔ nii yɛ he ni atsaa shika tsuru lɛ yɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo jɛ Yuropa maji amli, ni amɛbi kɛji wɔbaanyɛ wɔná Biblia yɛ amɛwiemɔi amli wɔha amɛ. Etsɛɛɛ ni wɔbɔi Biblia mli nikasemɔi 30 ni mɔɔ shi feemɔ. Yɛ nyɔji ekpaa mli lɛ, ato asafo bibioo ko shishi.

Yoo ko ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ wu tswa amɛsɔfo lɛ tɛlifoŋ koni ebaha eŋa lɛ ale nɔ hewɔ ni nɔ ni wɔtsɔɔ lɛ lɛ ejaaa lɛ. Beni osɔfo lɛ kɛwɔ bakpe lɛ, etsɔɔ mli akɛ esa akɛ wɔtsɔɔ Triniti tsɔɔmɔ lɛ, kɛ tsɔɔmɔi krokomɛi. Yoo lɛ yakɔ amɛ-Katolik Biblia lɛ ni ebi osɔfo lɛ koni ekɛ ŋmalɛi afi nɔ ni ewieɔ lɛ sɛɛ. Osɔfo lɛ shɛ Biblia lɛ efɔ okpɔlɔ lɛ nɔ, ni ekɛɛ ehe ehiaaa ni ekɛ ŋmalɛi afi nɔ ko sɛɛ. Beni eshiɔ lɛ, ewie yɛ Ukraine wiemɔ mli akɛ amɛshwie wɔ kɛjɛ shĩa lɛ, ni amɛkaŋmɛ wɔ gbɛ dɔŋŋ ni wɔba jɛmɛ. Eleee akɛ John nuɔ Ukraine wiemɔ!

No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, wɔshi Red Lake ejaakɛ ayaatsɔse John kɛha kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ. Shi aaafee afi sɛɛ be ko beni John haa baptisimɔ wiemɔ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko shishi lɛ, nakai yoo lɛ wu lɛ fata mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ he! Nɔ ni tee nɔ yɛ wɔkɛ osɔfo lɛ teŋ lɛ ha lɛ diɛŋtsɛ ebɔi Biblia lɛ mli pɛimɔ.

WƆTSU BABAOO YƐ GBƐFAA NITSUMƆ LƐ MLI

Wekui srɔtoi babaoo ni wɔkɛhi shi yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli lɛ ha wɔmii shɛ wɔhe waa. Mɛi ni ha wɔ wɔɔhe kɛ nibii lɛ batsɔmɔ wɔnanemɛi kpaakpa. Be ko lɛ, wɔhi ŋwɛitsu ko ní nɔ ko bɛ jɛi ni haa jɛmɛ dɔɔ yɛ fɛ̃ibe mli lɛ mli. Leebi maŋkpa lɛ, wɔnuɔ ni nyɛmi yoo onukpa lɛ eba wɔtsu lɛ mli nigii ebasu stof bibioo lɛ. No sɛɛ lɛ, ekuɔ esɛɛ ekɛ klɛmpɛ kɛ nula bahaa wɔ, koni wɔnyɛ wɔto gbɛjianɔ kɛha gbi lɛ. Mikase babaoo yɛ bɔ ni ehe jɔ ní eyɔɔ kpoo lɛ mli.

Gbɛfaa nitsumɔ lɛ ye ebua mi ni mibɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. Maŋ ko ni atsaa shika tsuru yɛ jɛmɛ yɛ Kooyigbɛ Shɔŋŋ, ní nyɛmi yoo ko yɔɔ jɛmɛ lɛ fata kpokpai ni yɔɔ Alberta lɛ he. Te Yehowa asafo lɛ na nakai nyɛmi yoo ni yɔɔ he ni etse ehe banee nɛɛ tɛŋŋ? Daa nyɔji ekpaa lɛ wɔkɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ yaa jɛmɛ wɔyayeɔ otsi, ni wɔkɛ lɛ yaa shiɛmɔ ni wɔfeɔ asafoŋ kpeei taakɛ afeɔ yɛ asafoi ni yɔɔ maji wuji amli lɛ nɔŋŋ. Enɛ kaiɔ mi akɛ Yehowa jɛɔ mlihilɛ mli ekwɛɔ etoi bibii lɛ ateŋ eko fɛɛ eko.

Wɔkɛ mɛi ni ha wɔ wɔɔhe lɛ ateŋ mɛi pii fɔɔ sane gbaa. Enɛ haa mikaiɔ klɛŋklɛŋ nibii ni John ke mi lɛ ateŋ ekome—adeka fɛfɛo ko ní wolo ni akɛŋmaa nii eyi lɛ obɔ. Wɔnáa he miishɛɛ waa akɛ wɔkɛ woji nɛɛ aaaŋmala wɔnanemɛi woji. Mishwɛɛɛ nakai adeka lɛ he lolo.

Beni wɔtsuɔ kpokpaa nitsumɔ lɛ yɛ Toronto lɛ, nyɛmi nuu ko tswa kɛjɛ Canada Betel ni ebi kɛji wɔbaasumɔ ni wɔba Betel. Mɛɛ be etaoɔ hetoo lɛ? “Kɛ́ ebaahi lɛ, wɔ́ nɔŋŋ!” Wɔkpɛlɛ nɔ.

BETEL SƆƆMƆ

Tsakemɔi srɔtoi ni ba yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ha wɔna mlifilimɔ ni Yehowa haa anáa lɛ. Wɔmlifilimɔ lɛ tee nɔ beni wɔshi kɛtee Betel yɛ afi 1977 lɛ. Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni wɔkɛbɔ lɛ ha wɔna amɛsui srɔtoi, kɛ bulɛ ni mli kwɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ.

Wɔhiɛ sɔ shihilɛ hee ni wɔyaje mli yɛ Betel lɛ waa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amrɔ nɛɛ wɔkɛ wɔtadei lɛ wooo baagi mli dɔŋŋ, shi moŋ drɔwa mli, ni wɔyɛ asafo kome mli hu. Yɛ nɔ ni mitsuɔ lɛ sɛɛ lɛ, mimii shɛɔ mihe waa kɛ́ mikɛ mɛi ni baa jɛmɛ kɛha shisharamɔ lɛ yashara shi. Mitsɔɔ amɛ nɔ ni atsuɔ yɛ Betel, miboɔ nɔ ni amɛkɛɔ lɛ toi, ni mihaa amɛsanebimɔi lɛ ahetoo.

Afii lɛ ho oyayaayai, ni yɛ afi 1997 lɛ, afɔ̃ John nine koni eya Skul Kɛha Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu Mli Bii yɛ Patterson yɛ New York. No sɛɛ lɛ abi kɛji wɔbaasumɔ ni wɔshi kɛya Ukraine. Awo wɔ hewalɛ ni wɔsusu enɛ he jogbaŋŋ ni wɔsɔle yɛ he. Beni shɛɔ gbɛkɛ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaaya.

TSAKEMƆ KROKO—UKRAINE

Wɔtee majimaji ateŋ kpee wulu ko ni afee yɛ St. Petersburg yɛ Russia yɛ afi 1992 lɛ, kɛ nɔ ni afee yɛ Kiev yɛ Ukraine yɛ afi 1993 lɛ hu. Kpeei nɛɛ ha wɔbasumɔ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Europa Anaigbɛ lɛ waa. Shihilɛhe ní wɔná yɛ Lviv yɛ Ukraine lɛ yɛ shĩa momo ko ŋsɔɔdo ni ji enyɔ lɛ nɔ. Esamfɛji lɛ miikwɛ kpoteŋ ko kɛ ehe abɔɔ fioo ko ní wuɔ nuu agbo ko kɛ wuɔ yei bibii saŋŋ yɔɔ mli. Eha minu he tamɔ nɔ ni miyɛ ŋmɔ mli yɛ Saskatchewan. Wɔyi 12 yɔɔ nakai shĩa lɛ. Daa leebi lɛ wɔtsɔɔ maŋtiase lɛ mli kɛyatsuɔ nii yɛ Betel.

Te wɔna shihilɛ yɛ Ukraine wɔha tɛŋŋ? Kɛ́ ofutu mɛi babaoo ni etsɔmɔ kai, naatsĩi, kɛ tsuŋwoi amli lɛ, ehaa okaseɔ heshibaa waa. Kɛlɛ, amɛhiɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli kpɛŋŋ. Kɛ́ wɔjie amɛyi lɛ, amɛkɛɔ akɛ, “Wɔfee wɔha Yehowa.” Amɛnuuu he kɔkɔɔkɔ akɛ ashi amɛkome pɛ. Amrɔ nɛɛ po lɛ, kɛ́ oda mɔ ko shi yɛ ejurɔ ko ni efee lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ ebaato he akɛ, “Yehowa ji shidaa,” kɛtsɔɔ akɛ Yehowa ji nibii kpakpai fɛɛ Jɛɛhe.

Mɛi pii nyiɛɔ kɛyaa asafoŋ kpeei yɛ Ukraine, no haa amɛnáa be kɛgbaa sane ni amɛkɛwoɔ amɛhe hewalɛ. Nyiɛmɔ lɛ baanyɛ ahe ŋmɛlɛtswaa kome loo nɔ ni fe nakai. Asafoi ni fa fe 50 yɛ Lviv, ni emli 21 kpeɔ yɛ he ko ni Maŋtsɛyeli Asa agbo kome ni asai srɔtoi yɔɔ mli lɛ mli. Kɛ́ eshɛ Hɔgbaa ni ona bɔ ni nyɛmimɛi keɔ yuu kɛbaa asafoŋ kpeei lɛ, eyɛ fɛo pam.

Etsɛɛɛ ni wɔhiɛ mɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni mli jɔ, ní amɛfee klalo akɛ amɛaaye amɛbua mɛi krokomɛi lɛ waa. Kɛ́ wiemɔ lɛ eko shishinumɔ wa ha mi, tamɔ eji amrɔ nɛɛ po lɛ, amɛnáa tsui amɛhaa mi. Jeee amɛwiemɔi kɛkɛ tsɔɔ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha mɛi, shi anaa yɛ amɛhiɛ hu.

Wɔna niiashikpamɔ ni tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni yɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ yɛ afi 2003 majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ Kiev lɛ. Wɔkpeleke shi kɛtee oketeke daamɔhe ni dekã bɛ jɛmɛ kwraa lɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni gbekɛ yoo fioo ko banina wɔ ni ekɛɛ wɔ blɛoo akɛ, “Milaaje. Minaaa nanaa.” Gbekɛyoo lɛ na wɔtsitsinaa-tsɛɛ nii lɛ ni eyɔse akɛ Odasefoi ji wɔ. Eyɛ ekãa waa, ni efooo. Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ŋa ni fata wɔhe lɛ kɛ gbekɛ yoo lɛ tee Lost and Found ni yɔɔ stediɔm lɛ. Etsɛɛɛ tsɔ ni gbekɛ lɛ na enaa. Hekɛnɔfɔɔ ni gbekɛ yoo fioo nɛɛ ná yɛ wɔmli, yɛ mɛi akpei abɔ lɛ ateŋ lɛ tã mitsuiŋ waa.

Nyɛmimɛi jɛ maji babaoo mli kɛba Ukraine nitsumɔhe nine hee lɛ beni ajɔɔ nɔ yɛ May 2001 lɛ. Beni aha wiemɔ krɛdɛɛ lɛ agbe naa Hɔgbaa leebi yɛ stediɔm ko lɛ, nyɛmimɛi babaoo nyiɛ kɛbakwɛ Betel hee lɛ. Mihiɛ kpaŋ gbi nɛɛ nɔ kɔkɔɔkɔ! Bɔ ni nyɛmimɛi nɛɛ ahe jɔ, ni amɛfeɔ amɛ nɔ fɛɛ nɔ gbɛjianɔ gbɛjianɔ lɛ ta mimli waa. Eha hiɛsɔɔ ni miyɔɔ kɛha mlifilimɔ ni Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ haa anáa lɛ mli wa waa.

TSAKEMƆ KO NI NAA WA

Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ afi 2004 lɛ, ayɔse akɛ John ená kansa. Wɔtee Canada koni ayatsa lɛ. Klɛŋklɛŋ kɛmotɛrapi ni eyafee lɛ naa wa tsɔ kɛha lɛ, ni enɛ ha eye otsii saŋŋ yɛ helatsamɔhe lɛ. Miishɛɛ sane ji akɛ, ehiɛ tserɛ lɛ ekoŋŋ. Eyɛ mli akɛ enyɛɛɛ ewie jogbaŋŋ moŋ, shi ehiɛ tsɔɔ akɛ ehiɛ sɔ mɛi fɛɛ ni basaraa lɛ lɛ waa.

Shi kɛlɛ ehe waaa lɛ, kɛyashi egbo yɛ November mli. Minu he akɛ migbɔmɔtso lɛ fã ko eŋmɛɛ mi. Mi kɛ John fɛɛ ná miishɛɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Mɛni mafee? Mihala akɛ maku misɛɛ kɛya Ukraine. Mihiɛ esɔ suɔmɔ ni Betel weku lɛ mli bii lɛ kɛ asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ jie kpo amɛtsɔɔ mi lɛ waa.

Be ko kwraa baaa yɛ wɔshihilɛ mli ni wɔshwa wɔhe yɛ wɔyiŋkpɛi lɛ ahe kɔkɔɔkɔ. Wɔkɛ nanemɛi kpakpai bɔ, ni eji miishɛɛ be diɛŋtsɛ. Mile akɛ babaoo yɛ ni kɔɔ Yehowa mlihilɛ lɛ he ni makase, ni mishwelɛ ji akɛ maya nɔ masɔmɔ lɛ kɛya naanɔ, ejaakɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘mimli efili mi yɛ Yehowa ninejurɔ nɔ.’

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]

“Be ko kwraa baaa yɛ wɔshihilɛ mli ni wɔshwa wɔhe yɛ wɔyiŋkpɛi lɛ ahe kɔkɔɔkɔ”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]

Beni mikɛ John bote gbalashihilɛ mli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Beni misɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Red Lake yɛ Ontario lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Mi kɛ John yɛ Ukraine, yɛ afi 2002