Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani okane Buu-Mɔɔ srɔtoi ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ jogbaŋŋ? Kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

Mɛɛ shishinumɔ naa Salomo baanyɛ afee kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnɔ kɛha wɔ?

Nyɔŋmɔ jɔɔ Maŋtsɛ Salomo ni ekɛ lɛ tsu nii. Shi beni Salomo yeɔ maŋtsɛ lɛ, ekpa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ. Ekɛ Farao bi yoo ni ji wɔŋjalɔ lɛ bote gbalashihilɛ mli, eŋɔ ŋamɛi babaoo, ni eŋmɛ gbɛ ni yei wɔŋjalɔi dɔ etsui kɛtee apasa jamɔ mli fiofio. Esa akɛ wɔkwɛ ni wɔkabɔi sui gbohii námɔ fiofio. (5 Mose 7:1-4; 17:17; 1 Maŋ. 11:4-8)—12/15, baafa 10-12.

Mɛni hewɔ esa akɛ ohi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa lɛ?

Mɛi ni hiɔ shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa lɛ náa henilee kpakpa, ni ekomefeemɔ ni mli wa hiɔ amɛweku lɛ mli. (Lala 19:9, 12) Bei pii lɛ, mɛi ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ lɛ kɛ haomɔ kpeɔ.—1/1, baafa 8, 9.

Mɛni tsɔɔ akɛ kɛjɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli kɛbaa nɛɛ, anɔkwa Kristofoi etee nɔ ehi shikpɔŋ lɛ nɔ?

Yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ “ŋmaa” kɛ “jwɛi” lɛ he lɛ mli lɛ, “dũmɔ nii kpakpai lɛ” damɔ shi kɛha ‘maŋtsɛyeli lɛŋ bii lɛ.’ (Mat. 13:24-30, 38) Jwɛi lɛ kɛ ŋmaa lɛ fɛɛ baakwɛ̃ kɛyashi ŋmaakpamɔ be lɛ aaashɛ. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔmimaa atsɔɔ mɛi ni ŋmaa kuu lɛ damɔ shi kɛha moŋ, shi ekã shi faŋŋ akɛ amɛteaŋ mɛi komɛi ehi shihilɛ mli aahu kɛbashi wɔbei nɛɛ amli.—1/15, baafa 7.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔnyɛ wɔwu wɔshi hiɛkɔ̃ɔ?

Nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ: Bɔɔ mɔdɛŋ ni oná suɔmɔ kɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ, okɛ mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei abɔ, taomɔ hegbɛi kɛfee ekpakpa, ‘okɛ mɛi ni nyaa lɛ anya.’ (Rom. 12:15)—2/15, baafa 16-17.

Kɛ́ wɔmiiwo ŋaa lɛ, mɛɛ shishitoo mlai esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli?

Nu shihilɛ lɛ shishi jogbaŋŋ. Okɛ oyaiyeli akaha saji ahetoo. Jɛɛ heshibaa mli okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsu nii. Kɛ́ ebaahi lɛ, okɛ teokrase woji ni oyɔɔ lɛ atsu nii. Kaakpɛ yiŋ oha mɛi.—3/15, baafa 7-9.

Namɔ ji Ana ni atsĩ etã yɛ Sanekpakpai lɛ amli beni akojoɔ Yesu lɛ?

Beni ayeɔ Yesu sane lɛ, awie Ana he akɛ eji ‘osɔfonukpa.’ (Luka 3:2, Ga Biblia hee) Esɔmɔ akɛ osɔfonukpa fe fɛɛ kɛjɛ aaafee afi 6 loo afi 7 Ŋ.B. kɛyashi afi 15 Ŋ.B., beni akpa lɛ nɔyeli lɛ, shi atee nɔ abu lɛ akɛ mɔ ni hiɛ gbɛnaa wulu yɛ Israel.—4/1, baafa 9.

Yesu wo etoibolɔi lɛ hewalɛ ní amɛya ŋmɛlɛtswai enyɔ. (Mat. 5:41) Mɛni etaoɔ etsɔɔ lɛ?

Yɛ nakai beaŋ yɛ Israel lɛ, Romabii lɛ baanyɛ anyɛ mɔ ko nɔ akɛ etsu nii. No hewɔ lɛ, hewalɛwoo ni Yesu kɛhaa etoibolɔi lɛ ákɛ amɛkɛ mɔ lɛ aya ŋmɛlɛtswai enyɔ lɛ tsɔɔ akɛ amɛtsu nitsumɔ ni ja yɛ mla naa ni mɛi ni hiɛ nɔyeli hegbɛ lɛ biɔ ni amɛtsu lɛ, ni amɛmli akafu.—4/1, baafa 9.

Mɛni hewɔ abaptisiɔ Kristofoi, ni te feɔ tɛŋŋ mɔ ko he saa kɛha baptisimɔ?

Baptisimɔ ji gbɛ ni mɔ ko tsɔɔ nɔ ekɛɔ Nyɔŋmɔ akɛ eesumɔ ni wekukpaa kpakpa akã ekɛ lɛ teŋ. (1 Pet. 3:21) Wɔ kome too pɛ wɔsɔleɔ wɔhaa Yehowa kɛjɔɔ wɔhe nɔ wɔhaa lɛ, ni wɔwoɔ lɛ shi akɛ wɔbaafee esuɔmɔnaa nii yɛ wɔwala be ni eshwɛ lɛ fɛɛ mli. Kɛ́ wɔtsɔ sɔlemɔ nɔ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha lɛ sɛɛ lɛ, wɔhaa abaptisiɔ wɔ yɛ mɛi ahiɛ kɛfeɔ he okadi.—4/1, baafa 16, 17.

Namɔ tsu “ŋulami” lɛ koni enyiɛ ŋulamiiaŋkwɛlɔi lɛ ahiɛ lɛ?

Lɛ ji mɔ ni miisumɔ waa ni agbe abifao Yesu lɛ—Satan Abonsam. Satan woɔ amale, yiwalɛ, kɛ gbɔmɔgbee he hewalɛ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Yesu tsɛ́ lɛ “amalelɔ kɛ malemɔ tsɛ,” mɔ ni ‘ji gbɔmɔgbelɔ kɛjɛ teteete’ lɛ. (Yoh. 8:44)—4/1, baafa 29.