Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mikɛ Afii Nyɔŋmai Kpawo Emɔ Yudanyo Kome Atade Naamuu Mli

Mikɛ Afii Nyɔŋmai Kpawo Emɔ Yudanyo Kome Atade Naamuu Mli

Wala Shihilɛ He Sane

Mikɛ Afii Nyɔŋmai Kpawo Emɔ Yudanyo Kome Atade Naamuu Mli

Mɔ ni gba ji Leonard Smith

Beni miji oblanyo fioo lɛ, miná Biblia mli saji enyɔ komɛi ahe miishɛɛ waa. Ŋmɛnɛ lɛ, yɛ nɔ ni fe afii 70 sɛɛ lɛ, mikaiɔ be klɛŋklɛŋ kwraa ni minu Zakaria 8:23, ni wieɔ “hii nyɔŋma” ni “aaamɔ Yudanyo kome atade naamuu mli” lɛ shishi lɛ lolo. Amɛkɛɛ Yudanyo lɛ akɛ: “Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ!”

YUDANYO lɛ feɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe mfoniri, ni “hii nyɔŋma” lɛ damɔ shi kɛha “toi krokomɛi,” loo “Yonadabbii” lɛ, taakɛ atsɛɔ amɛ yɛ nakai beaŋ lɛ. * (Yoh. 10:16) Beni minu nakai anɔkwale lɛ shishi lɛ, mina bɔ ni ehe hiaa ni mikɛ anɔkwayeli afĩ kuu ni afɔ amɛ mu lɛ sɛɛ waa koni hiɛnɔkamɔ ni miyɔɔ akɛ mahi shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ lɛ aba mli.

Minya Yesu abɛbua ni kɔɔ “gwaŋtɛŋi” kɛ “abotiai” ní yɔɔ Mateo 25:31-46 lɛ hu he waa diɛŋtsɛ. “Gwaŋtɛŋ” lɛ feɔ mɛi ni abaakojo amɛ yɛ naagbee be lɛ mli akɛ amɛye bem lɛ ahe mfoniri, ejaakɛ amɛfee Kristo nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ ejurɔ. Ákɛ Yonadab kuu lɛ mli nyo ni edako lɛ, mikɛɛ mihe akɛ, ‘Len, kɛ ootao ni Kristo abu bo akɛ gwaŋtɛŋ lɛ, no lɛ esa akɛ ofĩ enyɛmimɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni afɔ amɛ mu lɛ sɛɛ, ní okpɛlɛ amɛgbɛtsɔɔmɔ nɔ ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛ amɛ yɛ.’ Nakai shishinumɔ ni miná lɛ eye ebua mi nɔ ni fe afii 70 sɔŋŋ.

‘MƐƐ GBƐFAŊNƆ MITSUƆ HE NII?’

Abaptisi minyɛ Awo yɛ afi 1925, yɛ asa ko ni yɔɔ Betel lɛ mli. Atsɛ nakai asa lɛ akɛ London Tabernacle, ni nyɛmimɛi ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ yaa kpee yɛ jɛmɛ. Afɔ́ mi October 15, 1926. Yɛ March 1940 lɛ, abaptisi mi yɛ kpee ko ni afee yɛ England ŋshɔnaa maŋ ko ni ji Dover lɛ mli. Beni midaa lɛ, mibasumɔ Biblia mli anɔkwale lɛ waa. Akɛni Awo ji Kristofonyo ni afɔ lɛ mu hewɔ lɛ, kɛ́ makɛɛ lɛ, klɛŋklɛŋ ‘Yudanyo atade naamuu mli’ ni mimɔ ji minyɛ Awo nɔ lɛ. No mli lɛ, mitsɛ Ataa kɛ minyɛmi yoo nukpa lɛ jeee Yehowa sɔɔlɔi. Wɔ hi Gillingham Asafo ni yɔɔ England wuoyi-bokagbɛ, ní emli bii lɛ titri ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ mli. Awo kɛ ekãa tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni ekɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha mi.

Yɛ kpee ko ni afee yɛ Leicester, yɛ September 1941 lɛ shishi lɛ, wiemɔ ko ni aha ni yitso ji “Emuuyeli” lɛ tsɔɔ mɔ ni sa akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Nakai wiemɔ lɛ ye ebua mi ni minu shishi klɛŋklɛŋ kwraa akɛ sane ni kã Yehowa kɛ Satan teŋ lɛ kɔɔ wɔ hu wɔhe. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔfĩ Yehowa sɛɛ, ní wɔya nɔ wɔhiɛ wɔ-emuuyeli lɛ mli wɔha lɛ akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ.

Ama gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ mi waa yɛ nakai kpee lɛ shishi, ni awo oblahii kɛ oblayei lɛ hewalɛ ni amɛkɛ no afee oti ni ma amɛhiɛ. Wiemɔ ni yitso ji “Gbɛfaŋnɔ ni Gbɛgbalɔi Tsuɔ yɛ Asafo lɛ Mli” lɛ ha mibi mihe akɛ, ‘Mɛɛ gbɛfaŋnɔ mitsuɔ he nii?’ Miyiŋ tsɔ yɛ nakai kpee lɛ shishi akɛ, ákɛ Yonadab lɛ, sɔ̃ kã minɔ akɛ mikɛ minyɛmɔ fɛɛ atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛye mabua kuu ni afɔ amɛ mu lɛ. Jɛmɛ nɔŋŋ yɛ Leicester lɛ, miŋmala wolo nɔ nii koni mibatsɔ daa gbɛgbalɔ.

MITSU GBƐGBAMƆ NITSUMƆ LƐ YƐ TA BE LƐ MLI

Yɛ December 1, 1941, beni miye afii 15 lɛ, aha mi hegbɛ ni miyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Awo ji klɛŋklɛŋ gbɛgbalɔ ni akɛfata mihe, shi aaafee afi sɛɛ lɛ, hela ha eŋmɛɛ egbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ he. No hewɔ lɛ, London nitsumɔhe nine lɛ ha Ron Parkin, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ Puerto Rico Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mli nyo lɛ bafata mihe.

Aha wɔyasɔmɔ yɛ ŋshɔnaa maji ni yɔɔ Broadstairs kɛ Ramsgate, ni yɔɔ Kent lɛ amli, ni wɔyahai tsu yɛ jɛmɛ. Nakai beaŋ lɛ, shika ni ahaa gbɛgbalɔi krɛdɛi ji sheleŋ 40 (no mli lɛ efeɔ U.S. dɔlai 8). No hewɔ lɛ, beni wɔbaakɛɛ wɔwoɔ wɔtsu lɛ he nyɔmɔ lɛ, eshwɛ shika fioo ko pɛ ni wɔkɛbaakwɛ wɔhe, ni bei pii lɛ wɔleee he ni nɔ ni wɔbaaye sɛɛ mli lɛ baajɛ aba. Shi kɛ́ hooo kwraa lɛ, Yehowa tsuɔ wɔhiamɔ nii lɛ ahe nii ehaa wɔ be fɛɛ be.

Wɔfɔɔ baisko tamɔ, ni wɔtáa wɔbaisko ni wɔto jatsui lalaala wɔshwie nɔ lɛ kɛkpeɔ kɔɔyɔi ni naa wala ni tswaa kɛjɛɔ North Sea lɛ naa lɛ naa. Shihilɛ kroko ni wɔkpee naa ji okpɛlɛmii ni aŋmɛɔ he kɛjɛɔ kɔɔyɔɔ lɛ mli kɛ German V-1 okpɛlɛmii ni atswaa kɛbaa shi kwraa kɛtsɔɔ Kent koni akɛyafite London lɛ. Be ko lɛ, mitu kɛjɛ mibaisko lɛ nɔ kɛyagbee bu ko mli koni okpɛlɛmi ni tsɔ miyiteŋ kɛho ní eyafɛ́ yɛ ŋmɔ ko ni bɛŋkɛ lɛ mli lɛ akasa mihe. Yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ lɛ sɛɛ lɛ, wɔná miishɛɛ yɛ afii abɔ ni wɔkɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ fɛɛ mli.

MIBATSƆ “BETEL OBLANUU”

Minyɛ Awo kɛ miishɛɛ wieɔ Betel he be fɛɛ be. Ekɛɔ akɛ, “Mishwelɛ ji akɛ obatsɔ Betel oblanuu.” No hewɔ lɛ feemɔ miishɛɛ ni miná beni yɛ January 1946 lɛ minine shɛ wolo nɔ akɛ miya Betel yɛ London ni miyaye mibua kɛtsu nii yɛ jɛmɛ otsii etɛ lɛ he mfoniri okwɛ. Beni nakai otsii lɛ ba naagbee lɛ, Pryce Hughes ni ji nitsumɔhe nine lɛ nɔkwɛlɔ lɛ kɛɛ mi akɛ mihi Betel. Tsɔsemɔ ni miná yɛ jɛmɛ lɛ saa mi miwala gbii abɔ fɛɛ.

Nakai beaŋ lɛ, mɛi aaafee 30 yɔɔ London Betel weku lɛ mli, ni amɛteaŋ mɛi titri ji oblahii oshijafoi kɛ nyɛmimɛi saŋŋ ni afɔ amɛ mu, mɛi ni fata mɛi nɛɛ ahe ji Pryce Hughes, Edgar Clay, kɛ Jack Barr, mɔ ni batsɔ Nɔyeli Kuu lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ kome lɛ. Ákɛ oblanyo lɛ, kwɛ hegbɛ kpele ni miná akɛ maye mabua Kristo nyɛmimɛi lɛ, yɛ “akulashiŋi” nɛɛ amumɔŋ nɔkwɛmɔ shishi!—Gal. 2:9.

Gbi lɛ eko lɛ, nyɛmi nuu ko kɛɛ mi yɛ Betel akɛ nyɛmi yoo ko damɔ shinaa lɛ naa ní miitao ena mi. Naakpɛɛ sane ji akɛ minyɛ Awo ni, ni ehiɛ nikeenii ko yɛ eŋãashi. Ekɛɛ mi akɛ esumɔŋ ni eba mli koni ekafo minitsumɔ lɛ mli, shi ekɛ nikeenii lɛ ha mi ni eshi etee. Eji kootu ko ni haa mɔ he feɔ kulɔkulɔ. Emlihilɛ nifeemɔ nɛɛ ha mikai atade ni Hana kpɛɔ eyahaa ebi nuu fioo Samuel beni esɔmɔɔ yɛ kpee buu lɛ mli lɛ.—1 Sam. 2:18, 19.

GILEAD—NIIASHIKPAMƆ KO NI MIHIƐ KPAŊ NƆ KƆKƆƆKƆ

Yɛ afi 1947 lɛ, afɔ̃ wɔteaŋ mɛi enumɔ ni miisɔmɔ yɛ Betel lɛ nine koni wɔya Gilead Skul lɛ yɛ United States, ni enɔ afi lɛ wɔtee klas ni ji 11 lɛ. Beni wɔyashɛ lɛ, fɛ̃i miiye gbeyeigbeyei yɛ New York yiteŋgbɛ, he ni skul lɛ yɔɔ lɛ. Oo, kwɛ bɔ ni nyɛ Awo kootu ni haa mɔ he feɔ kulɔkulɔ lɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha mi!

Mihiɛ kpaŋ nyɔji ekpaa ni miye yɛ Gilead lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Minanemɛi skulbii ni jɛ maji srɔtoi 16 nɔ ni mikɛshara lɛ gbele mihiŋmɛi waa. Miná mumɔŋ niyenii ni wɔnine shɛ nɔ yɛ skul lɛ, kɛ nyɛmimɛi ni edara yɛ mumɔŋ ni mikɛshara lɛ he sɛɛ waa diɛŋtsɛ. Sɛɛ mli lɛ, minanemɛi skulbii lɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Lloyd Barry; tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome, Albert Schroeder; kɛ John Booth, ni ji Kingdom Farm (he ni afeɔ Gilead Skul lɛ yɛ) lɛ nɔkwɛlɔ lɛ batsɔmɔ Nɔyeli Kuu lɛ mli bii. Mihiɛ sɔ ŋaawoo ni nyɛmimɛi nɛɛ jɛ suɔmɔ mli amɛkɛha mi, kɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni amɛfee yɛ anɔkwa ni ayeɔ Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ he lɛ waa.

KPOKPAA NƆKWƐMƆ NITSUMƆ KƐ SƆƆMƆ YƐ BETEL EKOŊŊ

Beni mishi Gilead lɛ, aha miyasɔmɔ yɛ Ohio yɛ U.S.A. akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ. No mli lɛ miye afii 21 pɛ, shi nyɛmimɛi lɛ nya ekãa ni mikɛtsuɔ nii akɛ oblanyo lɛ he waa. Mikase nibii pii kɛjɛ nyɛmimɛi hii ni edara lɛ adɛŋ yɛ nakai kpokpaa lɛ nɔ.

Nyɔji fioo sɛɛ lɛ, afɔ̃ mi nine kɛtee Brooklyn Betel koni ayatsɔse mi ekoŋŋ afata he. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, miná mile akulashiŋi komɛi tamɔ Milton Henschel, Karl Klein, Nathan Knorr, T. J. (Bud) Sullivan, kɛ Lyman Swingle, ní amɛ fɛɛ amɛsɔmɔ yɛ Nɔyeli Kuu lɛ mli be ko ni eho lɛ. Bɔ ni hii nɛɛ tsuɔ nii amɛhaa kɛ bɔ ni amɛjieɔ Kristofoi asui akpo lɛ bafee niiashikpamɔ ni sa jogbaŋŋ kɛha mi. Hekɛnɔfɔ̃ɔ ni miyɔɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ bɔ he toi oha. No sɛɛ lɛ aha miku misɛɛ kɛtee Yuropa koni miyatsa misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ jɛi.

Minyɛ Awo gbo February 1950. Beni agbe yara lɛ naa lɛ, mikɛ mitsɛ Ataa kɛ minyɛmi yoo Dora gba sane waa. Mibi amɛ nɔ ni amɛto ni amɛbaafee yɛ anɔkwale lɛ he, amrɔ nɛɛ ni Awo bɛ jeŋ dɔŋŋ, ni mi hu mishi shĩa lɛ. Amɛle nyɛminuu onukpa ko ni afɔ lɛ mu ni atsɛɔ lɛ Harry Browning, ni amɛbuɔ lɛ waa, ni amɛkpɛlɛ akɛ amɛkɛ lɛ baagba anɔkwale lɛ he sane. Yɛ afi mli lɛ, abaptisi tsɛ Ataa kɛ Dora. Sɛɛ mli lɛ, Ataa sɔmɔ akɛ sɔɔlɔ yɛ Gillingham Asafo lɛ mli. Yɛ Ataa gbele sɛɛ lɛ, Dora kɛ Roy Moreton, ni ji asafoŋ onukpa anɔkwafo lɛ bote gbalashihilɛ mli, ni ekɛ anɔkwayeli sɔmɔ Yehowa kɛyashi egbo yɛ afi 2010.

MIYAYE MIBUA YƐ FRANCE

Mikase French, German, kɛ Latin yɛ skul, shi French ji nɔ ni wa kɛha mi fe fɛɛ. No hewɔ lɛ beni akɛɛ miyaye mibua yɛ Paris Betel yɛ France lɛ, mishe gbeyei fioo. Miná hegbɛ mikɛ nitsumɔhe nine ajinafoi akuu lɛ mli nyo ko ni atsɛɔ lɛ Henri Geiger, ni ji nyɛmi nuu onukpa ni afɔ lɛ mu lɛ tsu nii. Jeee be fɛɛ be nitsumɔ lɛ yɔɔ mlɛo, ni yɛ anɔkwale mli lɛ mitɔ̃ yɛ nibii pii amli, shi mikase nii babaoo yɛ bɔ ni akɛ mɛi shãraa haa lɛ mli.

Kɛfata he lɛ, ato gbɛjianɔ koni afee klɛŋklɛŋ majimaji ateŋ kpee ni abaafee yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ yɛ Paris yɛ afi 1951 mli, ni mifata mɛi ni to kpee lɛ he gbɛjianɔ lɛ ahe. Léopold Jontès, ni ji oblanyo nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ ba Betel ebaye ebua mi. Sɛɛ mli lɛ, Léopold sɔmɔ akɛ nitsumɔhe nine nɔkwɛlɔ. Afee kpee lɛ yɛ Palais des sports, ni bɛŋkɛ Eiffel Tower lɛ. Mɛi jɛ maji 28 nɔ kɛba kpee lɛ. Yɛ naagbee gbi lɛ nɔ lɛ, French Odasefoi 6,000 lɛ ná miishɛɛ waa akɛ mɛi 10,456 sɔŋŋ ba kpee lɛ!

Beni mitee France lɛ, French ni minuɔ lɛ shɛɛɛ he ko. Nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ lɛ, kɛ́ mibɛ nɔmimaa yɛ French ni mawie lɛ he lɛ, miwieee. Shi kɛ́ otɔ̃ɔɔ lɛ, ajajeee bo kɔkɔɔkɔ, ni oyaŋ ohiɛ hu.

Bɔni afee ni majaje shihilɛ nɛɛ, mitee skul ko ni tsɔɔ maŋsɛɛbii French. Miyaa skul lɛ gbɛkɛ kɛ́ kpee ko bɛ. Mibɔi French wiemɔ lɛ he miishɛɛ namɔ, ni nakai miishɛɛ lɛ etee enɔ eda yɛ afii ni eho lɛ amli. Enɛ he eba sɛɛnamɔ waa, ejaakɛ minyɛ miye mibua France nitsumɔhe nine lɛ yɛ wiemɔi ashishitsɔɔmɔ mli. Sɛɛ mli lɛ, mibatsɔ wiemɔi ashishitsɔɔlɔ, ni mitsɔɔ Blɔfo shishi kɛyaa French mli. Eji hegbɛ kpele miná akɛ miye mibua ni akɛ mumɔŋ niyenii ni sa ha nyɛmimɛi ni wieɔ French lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ.—Mat. 24:45-47.

GBALASHIHILƐ KƐ SƆƆMƆ HEGBƐI KROKOMƐI

Yɛ afi 1956 lɛ, mikɛ Esther, ni ji gbɛgbalɔ ko ni jɛ Switzwerland, ni mikɛ lɛ kpe afii fioo komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ bote gbalashihilɛ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ Maŋtsɛyeli Asa ni bɛŋkɛ London Betel lɛ (blema London Tabernacle, he ni abaptisi minyɛ Awo yɛ lɛ) nɔ. Nyɛminuu Hughes ji mɔ ni ha wɔgbalashihilɛ he wiemɔ lɛ. Esther mami ba yookpeemɔ lɛ shishi, ni lɛ hu efata mɛi ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ ahe. Miŋa ji hefatalɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni yeɔ anɔkwa, ni lɛ ní mikɛ hi shi lɛ ha miná hegbɛ mikɛ shaayoo kpakpa ni jwɛŋɔ mumɔŋ nibii ahe lɛ gba sane ŋmɛlɛtswai abɔ, kɛyashi egbe eshikpɔŋ lɛ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa yɛ afi 2000.

Ní wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, mikɛ Esther ehiii Betel. Mitee nɔ mitsɔɔ wiemɔi ashishi yɛ Betel, shi Esther sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Paris akrowai lɛ amli. Enyɛ eye ebua mɛi saŋŋ ni amɛbatsɔmɔ Yehowa sɔɔlɔi. Yɛ afi 1964 lɛ, afɔ̃ wɔ nine ni wɔyahi Betel. Kɛkɛ ni yɛ afi 1976, beni ato Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akui ashishi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ahala mi akɛ emli nyo. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, Esther etee nɔ ejɛ esuɔmɔ fɛɛ mli efĩ misɛɛ.

“JEEE DAA MIKƐ NYƐ AAAHI SHI”

Yɛ be kɛ beaŋ lɛ, mináa hegbɛ miyaa asafo lɛ yitso lɛ yɛ New York. Yɛ nakai saramɔi lɛ amli lɛ, minine shɛ ŋaawoo kpakpa nɔ kɛjɛ Nɔyeli Kuu lɛ mli bii srɔtoi adɛŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko beni miiwie nitsumɔ ko ni esa akɛ magbe naa yɛ be ko mli lɛ he lɛ, Nyɛminuu Knorr ŋmɔ muɛɛ ni ekɛɛ akɛ: “Kaaye otsui. Tsu nii lɛ!” Kɛjɛ no sɛɛ lɛ, bei babaoo kɛ́ nitsumɔ babua minɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni mitsui aaafã lɛ, mitsuɔ nibii ahe nii ekomekome, ni bei babaoo lɛ nitsumɔ lɛ yaa nɔ pɛpɛɛpɛ yɛ be naa.

Dani Yesu baagbo lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Jeee daa mikɛ nyɛ aaahi shi.” (Mat. 26:11) Ákɛ toi krokomɛi lɛ, wɔ hu wɔle akɛ Kristo nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ wɔ ehiŋ shi daa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, eji hegbɛ kpele ni miná akɛ mikɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi babaoo bɔ gbagbalii nɔ ni fe afii 70—ni mikɛ hiɛsɔɔ etee nɔ emɔ Yudanyo kome atade naamuu mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Kɛ́ ootao onu wiemɔ ni ji “Yonadab” lɛ shishi lɛ, kwɛmɔ February 15, 2010 Buu-Mɔɔ, baafa 16-17, kuku 8 kɛ 10 lɛ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 21]

Nyɛminuu Knorr ŋmɔ muɛɛ ni ekɛɛ akɛ: “Kaaye otsui. Tsu nii lɛ!”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 19]

(Abɛkugbɛ) Minyɛ Awo kɛ Ataa

(Ninejurɔgbɛ) Afi 1948, yɛ he ni afeɔ Gilead skul lɛ yɛ lɛ, miwo kootu ni Awo kɛha mi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Miitsɔɔ Nyɛminuu Lloyd Barry wiemɔ shishi beni ajɔɔ France nitsumɔhe nine lɛ nɔ yɛ afi 1997 lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

(Abɛkugbɛ) Mi kɛ Esther yɛ wɔkpeemɔ gbi lɛ nɔ

(Ninejurɔgbɛ) Wɔnyiɛ shiɛmɔ nɔ