Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛhiɛ Ahia Nyɛhe nɔ Yɛ Farisifoi lɛ Amasha lɛ Hewɔ’

‘Nyɛhiɛ Ahia Nyɛhe nɔ Yɛ Farisifoi lɛ Amasha lɛ Hewɔ’

‘Nyɛhiɛ Ahia Nyɛhe nɔ Yɛ Farisifoi lɛ Amasha lɛ Hewɔ’

Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ Farisifoi lɛ amasha ni ji osatofeemɔ lɛ hewɔ.” (Luka 12:1) Yesu wiemɔi nɛɛ he amaniɛ ni abɔ yɛ he kroko lɛ haa efeɔ faŋŋ akɛ eewie eeshi Farisifoi lɛ “atsɔɔmɔ lɛ.”—Mat. 16:12.

Bei komɛi lɛ, Biblia lɛ kɛ ‘masha,’ loo yeast feɔ nibii ni fiteɔ nii lɛ ahe mfoniri. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Farisifoi lɛ atsɔɔmɔi kɛ amɛsu lɛ ná amɛtoibolɔi lɛ anɔ hewalɛ gbonyo. Mɛni hewɔ Farisifoi lɛ atsɔɔmɔ lɛ fite nii lɛ?

1 Farisifoi lɛ bu amɛhe jalɔi, ni amɛbuuu mɛi foji lɛ.

Yesu wie enɛ he yɛ ebɛbuai lɛ eko mli. Ekɛɛ akɛ: “Farisifonyo lɛ yadamɔ flɛŋŋ, ni esɔle nɛkɛ: Nyɔŋmɔ miidao shi akɛ mitamɔɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, weiyelɔi, kutumpɔfoi, gbalafitelɔi, loo tamɔ nɛkɛ ntoohelɔ nɛɛ hu; miyeɔ buada shii enyɔ yɛ otsi mli; miŋɔɔ nibii fɛɛ ni mináa lɛ mlijaa nyɔŋma mihaa. Shi toohelɔ lɛ damɔ shɔŋŋ, ni emiii ni ehole ehiŋmɛii anɔ kɛya ŋwɛi tete; shi moŋ eshimɔ etsitsi ni ekɛɛ: Nyɔŋmɔ, okɛ mi ni ji eshafeelɔ lɛ akpãtã!”—Luka 18:11-13.

Yesu wie toohelɔ lɛ he akɛ: “Miikɛɛ nyɛ akɛ: Nɛkɛ nuu nɛɛ yiŋ etee ewe ni abu lɛ bem fe [Farisifonyo] lɛ. Ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ ni wóɔ ehe nɔ lɛ, aaaba lɛ shi; shi mɔ ni baa ehe shi lɛ, aaawó enɔ,” ni ekɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ enya bɔ ni toohelɔ lɛ ba ehe shi lɛ he. (Luka 18:14) Eyɛ mli akɛ ale toohelɔi lɛ akɛ ojotswalɔi moŋ, shi Yesu bɔ mɔdɛŋ akɛ eye ebua amɛteŋ mɛi ni bo lɛ toi lɛ. Kɛ́ hooo lɛ, toohelɔi enyɔ—Mateo kɛ Zakeo—batsɔmɔ esɛɛnyiɛlɔi.

Kɛ́ nyɛmɔi ni Nyɔŋmɔ kɛduro wɔ loo hegbɛi ni wɔyɔɔ loo mɛi afatɔi kɛ amɛgbɔjɔmɔi ha wɔnu he akɛ wɔhi fe amɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Esa akɛ wɔjie nakai susumɔi lɛ yɛ wɔyiŋ amrɔ nɔŋŋ, ejaakɛ Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ: “Suɔmɔ toɔ etsui shi; emli hi; suɔmɔ hiɛ ekɔ̃ɔɔ mɔ nɔ. Suɔmɔ eshwãaa; efeee pupuupu; efeee nii ni esaaa; epleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ, emli wooo la mra; eniŋŋ efɔŋ he; kɛ́ mɛi tɔ̃ lɛ eŋɔɔɔ enaa; shi anɔkwale moŋ he enyãa.”—1 Kor. 13:4-6, The New English Bible.

Esa akɛ wɔkase bɔfo Paulo. Beni ekɛɛ akɛ, “Kristo Yesu ba je nɛŋ eba eshafeelɔi ayiwalaheremɔ” lɛ, ekɛshi sɛɛ akɛ: “Mɛi ateŋ ni mi miji otu lɛ.”—1 Tim. 1:15.

Sanebimɔi kɛha sanenɔjwɛŋmɔ:

Ani mikpɛlɛɔ nɔ akɛ eshafeelɔ ji mi ni akɛ miyiwalaheremɔ lɛ damɔ Yehowa duromɔ lɛ nɔ? Aloo afii babaoo ni mikɛ anɔkwayeli esɔmɔ, hegbɛi ni miyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ mli, loo nyɛmɔi ni akɛfɔ mi lɛ haa minuɔ he akɛ minɔ kwɔ fe mɛi?

2 Farisifoi lɛ jie amɛjalɛ lɛ kpo yɛ mɛi ahiɛ koni amɛkɛná hiɛ. Amɛsumɔɔ ni amɛná gbɛnaa wuji ni akɛ gbɛ́i wuji atsɛ amɛ.

Shi Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Amɛnii fɛɛ lɛ amɛfeɔ koni mɛi ana. Ejaakɛ amɛhaa amɛkaimɔboŋi lɛ lɛɔ ni amɛfeɔ amɛtadei anaamui lɛ kpelei; ni amɛsumɔɔ okplɔyitso-tamɔ yɛ niyenii ashi, kɛ onukpai-ashitramɔhei yɛ kpeehei lɛ, kɛ jaanɔ ŋamɔi, ni amɛsumɔɔ akɛ mɛi atsɛ amɛ Rabi, Rabi!” (Mat. 23:5-7) Esoro Yesu kwraa yɛ Farisifoi lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ eji Nyɔŋmɔ Bi ni eye emuu moŋ, shi eba ehe shi. Be ko beni nuu ko tsɛ Yesu akɛ ‘mɔ kpakpa lɛ,’ Yesu kɛɛ akɛ: “Mɛɛ ba otsɛɔ mi mɔ kpakpa? Mɔ kpakpa ko bɛ akɛ ja Nyɔŋmɔ kome kɛkɛ.” (Mar. 10:18) Be kroko lɛ, Yesu fɔ ekaselɔi lɛ anaji ahe, ni ekɛfee heshibaa he nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi kɛha esɛɛnyiɛlɔi lɛ.—Yoh. 13:1-15.

Eji sɔ̃ ni kã anɔkwa Kristofoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ akɛ esɔmɔ anɔkwa Kristofoi krokomɛi lɛ. (Gal. 5:13) Mɛi ni miisumɔ ni amɛsa kɛha sɔɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔi yɛ asafo lɛ mli lɛ ji mɛi titri ni esa akɛ amɛfee nakai. Eji nɔ kpakpa akɛ, mɔ ‘aaatao nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ,’ shi esa akɛ shwelɛ ni eyɔɔ akɛ eye ebua mɛi lɛ afee nɔ ni tsirɛɔ lɛ koni ekɛ oti nɛɛ ama ehiɛ. “Nitsumɔ” nɛɛ haaa mɔ aná gbɛhe ni nɔ kwɔ loo etsɔ mɛi anɔ nuŋtsɔ. Esa akɛ mɛi ni sɔmɔɔ akɛ nɔkwɛlɔi lɛ ‘aba amɛhe shi kɛjɛ amɛtsuiiaŋ’ taakɛ Yesu fee lɛ.—1 Tim. 3:1, 6; Mat. 11:29.

Sanebimɔi kɛha sanenɔjwɛŋmɔ:

Ani misumɔɔ ni maná hiɛ yɛ mɛi ni yɔɔ gbɛnaa yɛ asafo lɛ mli lɛ ahiɛ, ekolɛ kɛgbɛkpamɔ akɛ no baaha maná gbɛnaa loo sɔɔmɔ hegbɛi krokomɛi? Ani mikɛ mijwɛŋmɔ yaa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli nifeemɔi ni haa anaa mɔ, ni ajieɔ mɔ yi lɛ anɔ titri? Ani misumɔɔ ni mɛi ana mimɔdɛŋbɔi lɛ?

3 Farisifoi lɛ akitai kɛ kusumii lɛ ha ewa kɛha mɛi foji lɛ akɛ amɛaaye Mla lɛ nɔ.

Mose Mla lɛ tsɔɔ bɔ ni esa akɛ Israelbii lɛ ajá Yehowa aha. Shi ekɛ enɛ he gbɛtsɔɔmɔi fitsofitso haaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mla lɛ gu nitsumɔ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ, shi etsɔɔɔ nɔ ni kɛ́ mɔ ko fee lɛ no tsɔɔ akɛ eetsu nii loo etsuuu nii. (2 Mose 20:10) Farisifoi lɛ tsɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛkitai, niiamlitsɔɔmɔi, kɛ kusumii anɔ amɛtsɔɔ nɔ ni esa akɛ afee yɛ saji ni Mla lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi fitsofitso hako yɛ amɛhe lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ Yesu kɛ kitai ni Farisifoi lɛ diɛŋtsɛ to shishi lɛ tsuuu nii moŋ, shi eye Mose Mla lɛ nɔ. (Mat. 5:17, 18; 23:23) Efeee nɔ ni Mla lɛ bi ni afee lɛ kɛkɛ. Yesu yɔse yiŋtoo ni yɔɔ Mla lɛ sɛɛ kɛ bɔ ni mɔbɔnalɛ kɛ musuŋtsɔlɛ he hiaa lɛ. Kɛ́ esɛɛnyiɛlɔi lɛ eyafeee nɔ ni ekpaa gbɛ po lɛ, enuɔ amɛ shishi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbɛkɛ beni amɔ Yesu lɛ, etsɔ hiɛ ewo ebɔfoi lɛ ateŋ etɛ hewalɛ ni amɛshi kpe ni amɛsara, shi wɔ nyɔ amɛhiŋmɛiiaŋ shii abɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mumɔ lɛ miikpɛlɛ moŋ; shi heloo lɛ he waaa” ni ekɛtsɔɔ akɛ enuɔ he ehaa amɛ.—Mar. 14:34-42.

Sanebimɔi kɛha sanenɔjwɛŋmɔ:

Ani mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mawo mi diɛŋtsɛ mimlai ni yɔɔ kpɛŋŋ loo mikɛ mi diɛŋtsɛ misusumɔi feɔ mla? Ani mikpaa nɔ ni mɛi baanyɛ afee lɛ pɛ gbɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ?

Jwɛŋmɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ Yesu tsɔɔmɔ lɛ kɛ Farisifoi lɛ anɔ̃ lɛ teŋ lɛ nɔ. Ani oona tsakemɔi ni obaanyɛ ofee lɛ? Kɛ́ nakai lɛ, mɛni hewɔ otswaaa ofai shi akɛ ooofee nakai?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Farisifoi lɛ wo boŋi ni ŋmalɛi yɔɔ mli.—Mat. 23:2, 5

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Akɛ mɛi ni tamɔɔɔ Farisifoi henɔwolɔi lɛ, asafoŋ onukpai heshibalɔi lɛ sɔmɔɔ mɛi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Ani okpaa nɔ ni mɛi baanyɛ afee lɛ pɛ gbɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ taakɛ Yesu fee lɛ?