Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nilelɔ Taoɔ “Ŋaawoo Kpakpa”

Nilelɔ Taoɔ “Ŋaawoo Kpakpa”

Nilelɔ Taoɔ “Ŋaawoo Kpakpa”

Wala shihilɛ tamɔ nu hiɛ gbɛfãa. Shi adesa nilee nyɛko aye abua mɛi ní amɛnyɛ amɛkpee shihilɛi srɔtoi ni amɛkɛkpeɔ lɛ anaa yɛ omanyeyeli mli. Mɛi pii ashihilɛ eyasha shi tamɔ lɛlɛ yashaa shi yɛ ŋshɔ ni efee hamahama mli lɛ. (Lala 107:23, 27) Mɛni hewɔ mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni akɛtsu nii nɛɛ sa jogbaŋŋ lɛ?

Yɛ blema lɛ, ŋshɔ hiɛ gbɛfãa ji nɔ ko ni wa waa ní biɔ hesaa diɛŋtsɛ. Eji ŋaa nitsumɔ ko ni bei pii lɛ akaseɔ yɛ amlakui ni he ekpɔ yɛ nitsumɔ lɛ mli, tamɔ ekolɛ yɛ kudɔɔtsɛ ko dɛŋ. (Bɔf. 27:9-11) Blema nitɛŋmɔi pii maa bɔ ni kudɔɔtsɛ lɛ nitsumɔ lɛ he hiaa ha lɛ nɔ mi, kɛtsɔ tɛŋmɔ ni atɛŋɔ lɛ agbo fe mɛi krokomɛi lɛ nɔ. Dani ŋshɔ hiɛ gbɛfalɔi baakwɔ ŋshɔ lɛ, amɛkaseɔ ŋulamii, kɔɔyɔi, kɛ okadii krokomɛi ahe nii. Biblia lɛ wieɔ wolɛi komɛi ahe akɛ ‘ŋaalelɔi,’ ni wiemɔ ni akɛtsu nii lɛ baanyɛ atsɔɔ nilelɔi.—Ezek. 27:8.

Shihilɛ mli naagbai ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ni jaraa tamɔ akwɔɔ ŋshɔ yɛ blema lɛ. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ kɛkpee naa?

TE WƆƆFEE TƐŊŊ WƆNÁ “ŊAAWOO KPAKPA”?

Beni wala shihilɛ ní akɛto nu hiɛ gbɛfaa he lɛ yɔɔ ojwɛŋmɔŋ lɛ, susumɔ Biblia mli anɔkwale nɛɛ he, akɛ: ‘Nilelɔ anu ní eshwere yɛ nikasemɔ gbɛfaŋ, ní mɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ hu aná ŋaawoo kpakpa.’ (Abɛi 1:5, 6) Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “ŋaawoo kpakpa” lɛ baanyɛ akɔ bɔ ni blema meele kudɔɔtsɛ ko tsuɔ nii ehaa lɛ he. Etsɔɔ nyɛmɔ ni haa akɛ ŋaa kudɔɔ nii, ní akɛtsɔɔ gbɛ.

Wɔbaanyɛ wɔná “ŋaawoo kpakpa,” ni wɔbaanyɛ “wɔtsɔ” wala shihilɛ ni tamɔ ŋshɔ lɛ mli shweshweeshwe, eyɛ mli akɛ nakai feemɔ bɛ mlɛo. Taakɛ Abɛi awolo lɛ tsɔɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ ‘nilee,’ ‘niiashishinumɔ,’ kɛ ‘ŋaalee’ fɛɛ atsu nii. (Abɛi 1:2-6; 2:1-9) Ni esa akɛ wɔya nɔ wɔha Nyɔŋmɔ atsɔɔ wɔ gbɛ, ejaakɛ mɛi fɔji po baanyɛ ‘awo ŋaa’ koni afee efɔŋ.—Abɛi 12:5.

Belɛ esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔná Yehowa kɛ mɔ ni jieɔ esui lɛ akpo waa, ni ji Yesu Kristo lɛ he nilee ni nɔ bɛ. (Yoh. 14:9) Wɔnáa ŋaawoo babaoo ni nilee yɔɔ mli yɛ Kristofoi akpeei ashishi. Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ mɛi krokomɛi, ní wɔfɔlɔi hu fata he lɛ aniiashikpamɔi amli.—Abɛi 23:22.

TSƆ HIƐ OSUSU NƆ NI BAANYƐ ABA LƐ HE, NÍ OTO GBƐJIANƆ

Be titri ni “ŋaawoo kpakpa” he hiaa wɔ ji beni wɔyaje nui ni efee hamahama mli, kɛ́ wɔɔwie he yɛ mfonirifeemɔŋ. Kɛ́ wɔyiŋ etɛ̃ɛɛ wɔ yɛ gbɛ ni esa akɛ wɔkɔ beni wɔkɛ shihilɛ ni jaraa ekpe lɛ he lɛ, wɔnijiaŋ baanyɛ aje wui, ni enɛ baanyɛ ekɛ osharai aba.—Yak. 1:5, 6.

Esa kadimɔ waa ákɛ akɛ wiemɔ ni ji “ŋaawoo kpakpa” lɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ tawuu he. Wɔkaneɔ akɛ: “Ŋaa okɛaawu ota lɛ, ni ŋaawolɔi pii lɛ, toiŋjɔlɛ yɛ mli.”—Abɛi 20:18; 24:6.

Esa akɛ wɔsusu nibii ni baanyɛ afite wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he, ni wɔsaa wɔhe wɔto tamɔ bɔ ni ŋaalɔ ko ni he esa lɛ saa ehe kɛha ta lɛ. (Abɛi 22:3) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ebaabi ni okpɛ mli kɛji akɛ obaakpɛlɛ nitsumɔ hee ko loo gbɛhe ni nɔ kwɔ yɛ nitsumɔ mli lɛ nɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ obaasusu nyɔmɔ ni abaawo bo, be ni obaaye kɛya kɛba, kɛ nibii krokomɛi ni he hiaa lɛ ahe. Shi nibii krokomɛi hu yɛ ni esa akɛ oha ehi ojwɛŋmɔ mli: Ani nitsumɔ lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai baakpã gbee? Te ekolɛ be ni akɛtsuɔ nii lɛ, tamɔ nitsumɔ ni mɔ ko yatsakeɔ mɔ ko lɛ, baasa mi-Kristofoi anifeemɔi ahe eha tɛŋŋ?—Luka 14:28-30.

Loretta, ni eji Yehowa Odasefonyo lɛ tsuɔ nii yɛ he ko ni ahoɔ nii yɛ, ni awoɔ lɛ nyɔmɔ jogbaŋŋ. Beni akpɛ mli akɛ abaajie nitsumɔ lɛ kɛya he kroko lɛ, akɛɛ abaaha Loretta gbɛhe wulu yɛ jɛmɛ, ni nitsumɔ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Anaaa hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ. Wɔná wɔle akɛ Maŋtsɛyeli Asa yɛ jɛmɛ.” Shi Loretta miitao ni eha eshihilɛ afee mlɛo, koni enyɛ esɔmɔ Bɔlɔ lɛ kɛmɔ shi. Eyɔse akɛ gbɛhe hee ni aha lɛ lɛ haŋ ená be ni fa kɛha Kristofoi anifeemɔi. No hewɔ lɛ, eŋma wolo ni tsɔɔ akɛ ekpa nitsumɔ lɛ, eyɛ mli akɛ nitsumɔtsɛ lɛ ha ele akɛ lɛ pɛ ji nitsulɔ ni amɛsumɔŋ ni eje amɛdɛŋ. Loretta, ní amrɔ nɛɛ ekɛ aaafee afii 20 esɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ lɛ, heɔ eyeɔ akɛ “ŋaawoo kpakpa” ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ní ekɛtsu nii lɛ hewɔ enyɛ eye omanye lɛ. Ewaje wekukpaa ni kã ekɛ Yehowa teŋ lɛ, ni enyɛ eye ebua mɛi babaoo ni amɛkpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ.

“Ŋaawoo kpakpa” he miihia waa yɛ weku lɛ mli. Bii atsɔsemɔ heɔ be kpalaŋŋ, ni yiŋ ni akpɛɔ yɛ weku lɛ mumɔŋ loo heloonaa nibii ahe lɛ saa weku muu lɛ fɛɛ wɔsɛɛ shihilɛ he. (Abɛi 22:6) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ baanyɛ abi amɛhe akɛ: ‘Ani wɔtsɔɔ saji ni wɔgbaa kɛ wɔnɔkwɛmɔnii anɔ wɔyeɔ wɔbuaa wɔbii lɛ koni amɛbɛŋkɛ Yehowa, bɔni afee ni kɛ́ amɛdara lɛ amɛnyɛ amɛkɛ nilee akpee shihilɛ lɛ naa? Ani bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ miiye miibua amɛ koni amɛna bɔ ni esa akɛ mɔ aha eshihilɛ afee mlɛo, ní eha Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ afee oti yɛ eshihilɛ mli?’—1 Tim. 6:6-10, 18, 19.

Omanye diɛŋtsɛ ni mɔ ko aaaye lɛ damɔɔɔ heloonaa nibii loo shihilɛ mli otii ni mɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ tiuɔ sɛɛ daa lɛ nɔ. Maŋtsɛ Salomo nu sane nɛɛ shishi. Akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni eŋma akɛ: “Mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ní amɛsheɔ gbeyei yɛ ehiɛ lɛ, aaahi aha amɛ.” (Jaj. 8:12) Enɛ tsɔɔ nɔ̃ hewɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ aaatiu “ŋaawoo kpakpa” ni damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ, ní kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpãa gbee hu lɛ sɛɛ lɛ.—2 Tim. 3:16, 17.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Bɔni afee ni ana gbɛnaa ni kudɔɔtsɛmɛi yɔɔ lɛ, atɛŋɔ amɛ agboi fe amlakui krokomɛi lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Su concessione del Ministero per i Beni e le Attività Culturali. Aŋmɛɛɛ gbɛ ni mɔ ko afee mfoniri nɛɛ henɔ ko yɛ gbɛ ko kwraa nɔ.