Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Mɛɛ be Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ batsɔ jeŋ hewalɛ ni ji kpawo ní Biblia lɛ gba he sane efɔ̃ shi lɛ?

▪ Dade amaga kpeteŋkpele ni Maŋtsɛ Nebukadnezar na lɛ kɔɔɔ jeŋ hewalɛi fɛɛ he. (Dan. 2:31-45) Efeɔ jeŋ hewalɛi enumɔ ni ye nɔ kɛjɛ Daniel beaŋ kɛbaa ní kɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ wu lɛ pɛ ahe mfoniri.

Bɔ ni Daniel tsɔɔ dade amaga lɛ mli eha lɛ haa anaa akɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ baafã kpo kɛjɛ Roma mli, shi jeee akɛ ebaabutu lɛ. Daniel na akɛ dade lɛ je shishi kɛjɛ amaga lɛ naji lɛ amli kɛbamɔ enane tokotai kɛ enane waobii lɛ. (Yɛ enane tokotai kɛ enane waobii lɛ amli lɛ, sũ efutu dade lɛ.) * Nakai niiamlitsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ akɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ baajɛ dade naji lɛ amli kɛba. Yinɔsane yeɔ bɔ ni nakai niiamlitsɔɔmɔ lɛ ja ha lɛ he odase. Britain, ni kulɛ efata Roma Nɔyeli lɛ he lɛ bɔi hewalɛnamɔ yɛ afi 1700 afii lɛ naagbee gbɛ. Sɛɛ mli lɛ, United States of America batsɔ maŋ ko ni he wa waa. Kɛlɛ, jeŋ hewalɛ ni ji kpawo yɛ Biblia gbalɛ naa lɛ bako shihilɛ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nakai beaŋ lɛ, Britain kɛ United States efeko ekome kɛtsuko yiŋtoo krɛdɛɛ ko he nii. Amɛfee nakai yɛ Jeŋ Ta I lɛ mli.

Nakai beaŋ lɛ, “maŋtsɛyeli lɛŋ bii lɛ” kɛ ekãa miitsu nii, titri lɛ yɛ United States, ni amɛ-jeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe nine lɛ yɛ Brooklyn yɛ New York. (Mat. 13:36-43) Kuu ni afɔ amɛ mu lɛ mli bii lɛ kɛ ekãa miishiɛ yɛ maji ni yɔɔ Britain Nɔyeli lɛ shishi lɛ amli. Beni Jeŋ Ta I lɛ yaa nɔ lɛ, Britain kɛ Amerika tai lɛ feɔ ekome yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ kɛ́ amɛkɛ maŋ ko ni amɛbuɔ lɛ akɛ eji amɛhenyɛlɔ lɛ miiwu. Yɛ maŋhedɔɔ mumɔ ni mli wa ní ta lɛ ha amɛná lɛ hewɔ lɛ, amɛhe tsɛ̃ mɛi ni fata Nyɔŋmɔ “yoo” lɛ seshi lɛ he lɛ, ni amɛgu woji ni mɛi nɛɛ kala lɛ, ni amɛwo mɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ tsuŋ.—Kpoj. 12:17.

Belɛ, yɛ Biblia gbalɛ naa lɛ, jeŋ hewalɛ ni ji kpawo lɛ baaa shihilɛ mli yɛ afi 1700 naagbee afii lɛ amli, beni Britain bɔi hewalɛ namɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, eba shihilɛ mli yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ shishijee gbɛ. *

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 4 Sũ ni akɛ dade efutu mli lɛ damɔ shi kɛha gbɛjianɔtoi ni yɔɔ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ ni tamɔ dade lɛ mli lɛ. Yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ, sũ nɛɛ eha ewa waa kɛha nakai jeŋ hewalɛ lɛ akɛ eeená hewalɛ taakɛ etaoɔ lɛ.

^ kk. 6 Akɛ niiamlitsɔɔmɔ nɛɛ miiye nɔ ni akɛha yɛ Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi! wolo lɛ baafa 57, kuku 24 lɛ kɛ nɔ ni yɔɔ akrabatsai ni yɔɔ baafa 56 kɛ  139 lɛ najiaŋ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Ayawo nyɛmimɛi hii kpaanyɔ ni jɛ Buu-Mɔɔ nitsumɔhe yitso lɛ tsuŋ yɛ June 1918