Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Yehowa Kome” lɛ Buaa Eweku lɛ Naa

“Yehowa Kome” lɛ Buaa Eweku lɛ Naa

“Yehowa Kome” lɛ Buaa Eweku lɛ Naa

‘Miikpa nyɛ fai ni nyɛto mumɔ ekomefeemɔ lɛ.’—EFE. 4:1, 3.

TE OBAATSƆƆ MLI OHA TƐŊŊ?

Mɛɛ yiŋtoo yɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ?

Te wɔɔfee tɛŋŋ ‘wɔto mumɔ ekomefeemɔ lɛ’?

Mɛni baaye abua wɔ koni ‘wɔmli ahi aha wɔhe’?

1, 2. Mɛni ji Yehowa yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ adesai?

WEKU. Kɛ́ onu wiemɔ nɛɛ, mɛni baa ojwɛŋmɔ mli? Suɔmɔ? Miishɛɛ? Ekome ni afeɔ kɛtsuɔ yiŋtoo ko he nii? He ko ni yɔɔ shweshweeshwe ni abaanyɛ ada, akase nii, ní akɛ he agba sane yɛ? Nakai eji, kɛji oyɛ weku ko ni dɔɔ mɔ he mli. Yehowa diɛŋtsɛ ji weku lɛ Shishitolɔ. (Efe. 3:14, 15) Eyiŋtoo ji akɛ ebɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahi shi shweshweeshwe, amɛhé amɛhe amɛye, ní amɛfee ekome kɛhi shi.

2 Kɛjɛ beni adesai fee esha nɛɛ, amɛfataaa Nyɔŋmɔ jeŋ muu fɛɛ weku lɛ he dɔŋŋ, shi no tsakeee Yehowa yiŋtoo lɛ. Ebaakwɛ koni Paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ ayi obɔ kɛ Adam kɛ Hawa shwiei. (1 Mose 1:28; Yes. 45:18) Eto nɔ fɛɛ nɔ ni baaha yiŋtoo nɛɛ aba mli lɛ he gbɛjianɔ. Awie gbɛjianɔtoi nɛɛ saŋŋ he yɛ Efesobii awolo lɛ, ní wieɔ ekomefeemɔ he titri lɛ mli. Nyɛhaa wɔsusua wolo nɛɛ mli kukuji komɛi ahe, ní wɔkwɛ bɔ ni wɔɔfee wɔye wɔbua koni Yehowa yiŋtoo akɛ ebaafee ebɔɔ nii lɛ fɛɛ ekome lɛ aba mli.

GBƐJIANƆTOO LƐ KƐ NƆ NI ETSUƆ

3. Mɛni ji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo ni awie he yɛ Efesobii 1:10 lɛ, ni mɛɛ be ebɔi eklɛŋklɛŋ fã lɛ he nitsumɔ?

3 Mose kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa kome ni.” (5 Mose 6:4) Nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa feɔ lɛ kɛ eyiŋtoo lɛ kpãa gbee. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kwɛ koni mɛi fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ afee ekome akɛ weku. Etsɛ nifeemɔi nɛɛ akɛ “gbɛjianɔtoo.” (Nyɛkanea Efesobii 1:8-10.) Gbɛjianɔtoo nɛɛ baatsu eyiŋtoo lɛ he nii yɛ fãi enyɔ mli. Yɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ mli lɛ, esaa mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ kɛha wala yɛ ŋwɛi, koni amɛtsu nii yɛ amɛmumɔŋ Hiɛnyiɛlɔ, Yesu Kristo shishi. Nɛkɛ fã nɛɛ je shishi yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ, beni Yehowa bɔi mɛi ni kɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi lɛ anaa buamɔ lɛ. (Bɔf. 2:1-4) Akɛni adamɔ Kristo kpɔ̃mɔ lɛ nɔ abu mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ jalɔi kɛha wala hewɔ lɛ, amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ amɛji “Nyɔŋmɔ bii.”—Rom. 3:23, 24; 5:1; 8:15-17.

4, 5. Mɛni gbɛjianɔtoo lɛ tsuɔ he nii yɛ fã ni ji enyɔ lɛ mli?

4 Yɛ fã ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, esaa mɛi ni baahi Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, yɛ Kristo Mesia Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ. “Asafo babaoo” lɛ baafee kuu nɛɛ klɛŋklɛŋ bii. (Kpoj. 7:9, 13-17; 21:1-5) Yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, abaatee mɛi akpekpe toi akpei abɔ shi afata amɛhe. (Kpoj. 20:12, 13) Kwɛ bɔ ni gbohiiashitee lɛ baaha wɔná hegbɛi kɛtsɔɔ akɛ wɔfee ekome! Yɛ afii akpe lɛ naagbee lɛ, akɛ naagbee kaa baaba “nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ nɔ. Mɛi ni baaye anɔkwa yɛ nakai kaa lɛ mli lɛ baatsɔmɔ “Nyɔŋmɔ bii” yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.—Rom. 8:21; Kpoj. 20:7, 8.

5 Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ miitsu fãi enyɔ lɛ fɛɛ—nɔ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ nɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ—he nii ŋmɛnɛ. Shi ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ feɔ ekome amrɔ nɛɛ?

‘NYƐTOA MUMƆ EKOMEFEEMƆ LƐ’

6. Mɛni Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ yɛ bɔ ni esa akɛ Kristofoi akpe amɛha lɛ he?

6 Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofoi akpe kutuu. (1 Kor. 14:23; Heb. 10:24, 25) Enɛ feemɔ biɔ babaoo fe ni aaabua he naa yɛ he kome, taakɛ mɛi ni yaa jara nɔ loo mɛi ni yaa shwɛmɔhe buaa amɛhe naa lɛ. Anɔkwa ekomefeemɔ yaa shɔŋŋ fe nakai. Kɛ́ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii, ni wɔŋmɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsake wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nakai ekomefeemɔ lɛ.

7. Kɛ́ akɛɛ ‘ato mumɔ ekomefeemɔ lɛ,’ te atsɔɔ tɛŋŋ?

7 Eyɛ mli akɛ Yehowa buɔ mɛi ni efɔ amɛ mu lɛ akɛ bii ni ji jalɔi, kɛ tooi krokomɛi lɛ hu akɛ nanemɛi ni ji jalɔi kɛtsɔ Kristo kpɔ̃mɔ afɔleshaa lɛ nɔ moŋ, shi bei abɔ ni wɔyɔɔ wala mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli nɛɛ, béi baate shi bei komɛi. (Rom. 5:9; Yak. 2:23) Kɛ́ jeee nakai kulɛ, Biblia lɛ woŋ wɔ ŋaa akɛ wɔya nɔ ‘wɔnanaa wɔha wɔhe.’ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha ekomefeemɔ ahi wɔkɛ wɔnyɛmimɛi heyelilɔi lɛ ateŋ? Esa akɛ wɔná “heshibaa jwɛŋmɔ kɛ humifeemɔ fɛɛ.” Kɛfata he lɛ, Paulo wo wɔ hewalɛ ni wɔbɔ mɔdɛŋ ni ‘wɔto mumɔ ekomefeemɔ lɛ yɛ hejɔlɛ kpãa lɛ mli.’ (Nyɛkanea Efesobii 4:1-3.) Ŋaawoo nɛɛ kɛnitsumɔ biɔ ni wɔŋmɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ aná wɔnifeemɔi anɔ hewalɛ koni wɔwo eyibii lɛ. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ heloo lɛ nitsumɔi ni kɛ mligbalamɔ baa lɛ, nakai yibii lɛ yeɔ ebuaa kɛsaa béi ni yɔɔ mɛi ateŋ.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ heloo lɛ nitsumɔi lɛ gbálaa mɛi ateŋ?

8 Kadimɔ bɔ ni “heloo lɛ nitsumɔi lɛ” kɛ mligbalamɔ baa. (Nyɛkanea Galatabii 5:19-21.) Ajwamaŋbɔɔ tseɔ mɔ ni kɛ ehe woɔ mli lɛ kɛjɛɔ Yehowa kɛ asafo lɛ he, ni gbalafitemɔ kɛ piŋmɔ baa, ni ebaanyɛ etse gbekɛbii kɛjɛ amɛfɔlɔi ahe kɛ hefatalɔ ni efeko nɔ ko lɛ hu kɛjɛ mɔ ni kɛ ehe eyawo mli lɛ he. Muji nitsumɔ fiteɔ wekukpaa ni kã mɔ kɛ Nyɔŋmɔ kɛ ekɛ esuɔlɔi ateŋ lɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ amã emɔ nibii enyɔ kɛtsa pɛŋ lɛ le akɛ, esa akɛ nibii enyɔ lɛ fɛɛ hiɛ atse keŋkeŋ dani amɛbaanyɛ amɛtsa jogbaŋŋ. Nii gbonyo ni akɛ kuɛŋtimɔ feɔ lɛ tsɔɔ akɛ abɛ bulɛ ko kwraa kɛha Nyɔŋmɔ jalɛ mlai lɛ. Heloo lɛ nitsumɔi krokomɛi lɛ fɛɛ fiteɔ mɛi ateŋ, ni efiteɔ mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Yehowa ekpɛlɛɛɛ sui nɛɛ eko kwraa nɔ.

9. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ akɛ ‘wɔmiibɔ mɔdɛŋ ní wɔto mumɔ ekomefeemɔ lɛ yɛ hejɔlɛ kpãa lɛ mli’ lɛ?

9 Enɛ hewɔ lɛ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: “Ani mikɛ hiɛdɔɔ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ‘mato mumɔ ekomefeemɔ lɛ yɛ hejɔlɛ kpãa lɛ mli’? Kɛ́ mikɛ mɔ ko ná sane ko lɛ, te mifeɔ minii tɛŋŋ? Ani mihaa mɛi babaoo leɔ sane lɛ bɔni afee ni amɛfĩ misɛɛ? Ani mikpaa gbɛ akɛ asafoŋ onukpai lɛ baaye sane lɛ amɛha mi moŋ fe ni mabɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛ mɔ lɛ aaasaa? Ani mitsiɔ mihe kɛjɛɔ mɛi ni efee mi nɔ ko lɛ ahe bɔni afee ni wɔkatsu sane lɛ he nii?” Kɛ́ wɔfee nibii ni tamɔ nakai lɛ, ani etsɔɔ akɛ wɔmiifĩ Yehowa yiŋtoo akɛ ebua nii fɛɛ naa yɛ Kristo mli lɛ sɛɛ?

10, 11. (a) Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔha toiŋjɔlɛ ahi wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ? (b) Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaaha toiŋjɔlɛ ahi wɔteŋ, ní Yehowa ajɔɔ wɔ?

10 Yesu wie akɛ: “No hewɔ lɛ, kɛji okɛ onɔkeenɔ lɛ baaŋmɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni okai yɛ jɛi akɛ onyɛmi kɛo teŋ yɛ sane ko lɛ, shi onɔkeenɔ lɛ yɛ jɛi yɛ afɔleshaa latɛ lɛ hiɛ ní oya okɛ onyɛmi lɛ ayakpata dã, koni oba ní okɛ onɔkeenɔ lɛ abaha. Okɛ obelɔ lɛ atsa mra.” (Mat. 5:23-25) Yakobo ŋma akɛ, “jalɛ yibii lɛ, hejɔlɛ mli aduɔ yɛ ahaa mɛi ni feɔ hejɔlɛ nii lɛ.” (Yak. 3:17, 18) Enɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ toiŋjɔlɛ bɛ wɔkɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ, wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ni ja.

11 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɔntaabuu tsɔɔ akɛ yɛ maji komɛi ni awuɔ ta yɛ mli lɛ anɔ lɛ, okplɛmii ni afũ yɛ shikpɔŋ lɛ hewɔ lɛ okwaafoi nyɛɛɛ adu nii yɛ shikpɔŋ lɛ 100 mlijaa 35 nɔ. Kɛ́ okpɛlɛmi lɛ eko fɛ́ lɛ, ehaa okwaafoi ashikpɔji ŋmɛɔ amɛ, anáaa nitsumɔ yɛ akrowaiaŋ, ni anáaa niyenii yɛ maŋtiasei amli. Nakai nɔŋŋ kɛ́ naagbai komɛi yɛ ni baanyɛ afite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi ateŋ lɛ, ebaagbá wɔmumɔŋ hiɛyaa naa. Shi kɛ́ wɔkɛfaa mra, ni wɔfee nibii kpakpai wɔha amɛ lɛ, ehaa toiŋjɔlɛ baa, ni Yehowa jɔɔ wɔ.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ aha wɔfee ekome?

12 Kɛfata he lɛ, ‘hii ni ji nikeenii’ lɛ baanyɛ aye abua ni ekomefeemɔ ahi wɔteŋ. Akɛ amɛ eha koni amɛye amɛbua wɔ koni ‘wɔshɛ hemɔkɛyeli ekomefeemɔ lɛ he.’ (Efe. 4:8, 13) Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ kɛ wɔ fee ekome yɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ mli, ni amɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli amɛwo wɔ ŋaa lɛ, amɛyeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔwoɔ gbɔmɔ hee lɛ. (Efe. 4:22-24) Ani oyɔseɔ yɛ ŋaawoo ni amɛkɛhaa bo lɛ mli akɛ Yehowa miitsɔ amɛnɔ koni esaa bo kɛha shihilɛ yɛ e-Bi lɛ nɔyeli lɛ shishi? Asafoŋ onukpai, ani nyɛbɔɔ mɔdɛŋ ni nyɛjaje mɛi krokomɛi yɛ gbɛ ni baaha amɛna akɛ nyɛmiisumɔ ni nyɛye nyɛbua amɛ nɔ?—Gal. 6:1.

“NYƐMLI AHIA AHAA NYƐHE”

13. Kɛ́ wɔkɛ ŋaawoo ni yɔɔ Efesobii 4:25-32 lɛ tsuuu nii lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba?

13 Efesobii 4:25-29 lɛ tsĩ sui pɔtɛ̃i komɛi ni esa akɛ wɔkwa lɛ ata. Sui nɛɛ ekomɛi ji amale, mlifu loo anihaofeemɔ, kɛ wiemɔ sha ni awieɔ moŋ fe ni aaawie wiemɔi ni tswaa mɔ emaa shi. Kɛ́ mɔ ko kɛ ŋaawoo nɛɛ tsuuu nii lɛ, ebaafee Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nidɔɔnii, ejaakɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji hewalɛ ni haa ekomefeemɔ hiɔ shi. (Efe. 4:30) Kɛ́ wɔbaaná toiŋjɔlɛ ni ekomefeemɔ ahi wɔteŋ lɛ, no lɛ ebaabi ni wɔkɛ nɔ ni Paulo ŋma kɛtsa nɔ lɛ atsu nii, ewie akɛ: “Nyɛhaa mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ fɛɛ sɛɛ afoa yɛ nyɛteŋ, kɛ efɔŋ fɛɛ efɔŋ. Shi nyɛmli ahia ahaa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔa nyɛ yɛ nyɛhe, nyɛŋɔfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔfa nyɛ yɛ Kristo mli lɛ.”—Efe. 4:31, 32.

14. (a) Mɛni wiemɔ “nyɛmli ahia” lɛ tsɔɔ? (b) Mɛni baaye abua wɔ koni wɔmli ahi?

14 Wiemɔ ni akɛtsu nii akɛ nyɛmli ahia” lɛ tsɔɔ akɛ ekolɛ jeee be fɛɛ be wɔjieɔ mlihilɛ kpo, ni ákɛ ehe baahia ni wɔjie mlihilɛ babaoo kpo. Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ wɔkɛ mɛi krokomɛi ahenumɔi aaaye wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ hiɛ! (Fil. 2:4) Ekolɛ nɔ ko ni wɔto ni wɔbaawie lɛ baaha aŋmɔ, loo eha ana wɔ akɛ nilelɔi, shi ani no baatsɔɔ akɛ wɔmiijie mlihilɛ kpo? Kɛ́ wɔsusu sane nɛɛ he kɛtsɔ hiɛ lɛ, ebaaye ebua wɔ koni ‘wɔmli ahi.’

KASEMƆ BƆ NI AJIEƆ SUƆMƆ KƐ BULƐ KPO YƐ WEKU LƐ MLI

15. Mɛni Paulo sumɔɔ ni wɔkase yɛ bɔ ni Kristo kɛ asafo lɛ ye eha lɛ mli, taakɛ etsɔɔ yɛ Efesobii 5:28 lɛ?

15 Biblia lɛ kɛ wekukpaa ni yɔɔ Kristo kɛ asafo lɛ teŋ lɛ to wekukpaa ni yɔɔ wu kɛ eŋa teŋ lɛ he. Esa akɛ enɛ aha wɔyɔse gbɛtsɔɔmɔ ni esa akɛ wu kɛha eweku lɛ kɛ suɔmɔ ni esa akɛ ejie kpo etsɔɔ amɛ—kɛ bɔ ni ehe hiaa ni ŋa aba ehe shi eha ewu—yɛ gbalashihilɛ mli. (Efe. 5:22-33) Beni Paulo ŋma akɛ: “Nakai sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei” lɛ, mɛni wiemɔ “nakai sa akɛ” ni ekɛtsu nii lɛ tsɔɔ? (Efe. 5:28) Nɔ ni ewie kɛtsɔ hiɛ lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa bɔ ni ‘Kristo hu sumɔ asafo lɛ ní eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ, koni ekɛ nu hejuu lɛ atsuu ehe yɛ wiemɔ lɛ mli’ lɛ nɔ. Esa akɛ wu atswa eweku lɛ ema shi yɛ mumɔŋ koni ekɛtsɔɔ akɛ efĩɔ Yehowa yiŋtoo akɛ eeeŋɔ nibii fɛɛ eto yitso kome shishi ekoŋŋ yɛ Kristo mli lɛ sɛɛ.

16. Kɛ́ fɔlɔi tsu amɛ-Ŋmalɛ naa sɔ̃i ahe nii yɛ shĩa lɛ, mɛni jɛɔ mli kɛbaa?

16 Esa akɛ fɔlɔi akai akɛ Yehowa kɛ sɔ̃ ko ewo amɛdɛŋ akɛ amɛkwɛ amɛbii lɛ. Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo “edɔɔɔ mɔ he.” (2 Tim. 3:1, 3) Tsɛmɛi babaoo tsuuu amɛsɔ̃i ahe nii—ni enɛ haaa amɛbii lɛ aná miishɛɛ, ni eyeɔ amɛ awui. Shi Paulo wo tsɛmɛi ni ji Kristofoi lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efe. 6:4) Weku lɛ mli ji he klɛŋklɛŋ ni gbekɛbii kaseɔ bɔ ni ajieɔ suɔmɔ kpo, kɛ bɔ ni esa akɛ aná bulɛ aha nɔyeli hegbɛi yɛ. Fɔlɔi ni enyɛ etsɔɔ amɛbii lɛ nibii nɛɛ yɛ omanyeyeli mli lɛ efĩ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ. Kɛ́ wɔha suɔmɔ hi wɔshĩai amli, ni wɔha mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ wiemɔ fɛɛ sɛɛ fo lɛ, ehaa wɔbii lɛ kaseɔ bɔ ni ajieɔ suɔmɔ kpo kɛ bɔ ni ajieɔ bulɛ kpo atsɔɔ nɔyeli hegbɛi. Enɛ baasaa amɛ kɛha shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli.

17. Kɛ́ wɔbaanyɛ wɔdamɔ Abonsam naa lɛ, mɛni ebiɔ ni wɔfee?

17 Esa akɛ wɔyɔse akɛ Abonsam, ni ji mɔ klɛŋklɛŋ ni fite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ, baate shi ewo wɔ waa yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ akɛ wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hewɔ. Mɛi babaoo ni yɔɔ je lɛ mli lɛ miitse gbãla, amɛhiɔ shi yɛ he kome ní amɛboteko gbalashihilɛ mli, ni amɛkpɛlɛɔ hii kɛ hii loo yei kɛ yei ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ anɔ, ni enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ amɛmiifĩ Satan yiŋtoi asɛɛ. Wɔhiii shi tamɔ bɔ ni je lɛŋ bii lɛ hiɔ shi ŋmɛnɛ lɛ. Kristo ji mɔ ni wɔkaseɔ. (Efe. 4:17-21) No hewɔ lɛ, awoɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔwo Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ,’ koni wɔnyɛ wɔdamɔ Abonsam kɛ edaimonioi lɛ anaa yɛ omanyeyeli mli.—Nyɛkanea Efesobii 6:10-13.

‘NYƐYAA NƆ NYƐNYIƐA YƐ SUƆMƆ MLI’

18. Ákɛ Kristofoi lɛ, mɛni ji nɔ titri ni haa ekomefeemɔ hiɔ wɔteŋ?

18 Ákɛ Kristofoi lɛ, suɔmɔ ji nɔ titri ni haa ekomefeemɔ hiɔ wɔteŋ. Wɔtsuii eyimɔ obɔbɔ kɛ suɔmɔ kɛha ‘wɔ-Nuŋtsɔ kome,’ Yesu Kristo; ‘Nyɔŋmɔ kome,’ Yehowa; kɛ agbɛnɛ kɛha wɔhe, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ ‘wɔbaato mumɔ ekomefeemɔ lɛ yɛ hejɔlɛ kpãa lɛ mli.’ (Efe. 4:3-6) Yesu sɔle yɛ suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he akɛ: “Shi jeee mɛnɛɛmɛi ahewɔ kɛkɛ mibiɔ lɛ, shi mɛi ni baahe minɔ aye yɛ amɛwiemɔ naa lɛ hu ahewɔ; koni amɛ fɛɛ amɛfee ekome, taakɛ bɔ ni bo, Ataa, oyɔɔ mimli ni mi hu miyɔɔ omli lɛ, koni amɛ hu amɛfee ekome yɛ wɔmli . . . Ni mijie ogbɛi lɛ kpo mitsɔɔ amɛ, ni masaa majie lɛ kpo matsɔɔ, koni suɔmɔ ni okɛsumɔ mi lɛ ahi amɛmli, ni mi hu mahi amɛmli.”—Yoh. 17:20, 21, 26.

19. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

19 Kɛ́ wɔna akɛ yɛ emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔfee tsakemɔ yɛ wɔsu gbonyo ko he lɛ, esa akɛ suɔmɔ atsirɛ wɔ ni wɔsɔle taakɛ lalatsɛ lɛ fee lɛ, akɛ: “Feemɔ mitsui ekome, ní mashe ogbɛ́i lɛ gbeyei!” (Lala 86:11) Nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaawu wɔshi mɔdɛŋ ni Abonsam bɔɔ koni egbála wɔ kɛ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ mɛi ni ekpɛlɛɔ amɛnɔ lɛ ateŋ lɛ. Nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ ni ‘wɔfee Nyɔŋmɔ kaselɔi, tamɔ bii ni asumɔɔ, ni wɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ suɔmɔ mli’—yɛ weku lɛ mli, yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ agbɛnɛ lɛ yɛ asafo lɛ mli.—Efe. 5:1, 2.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Eshiɔ enikee nii lɛ yɛ afɔleshaa latɛ hiɛ, ni eyaa ekɛ enyɛmi lɛ yakpãtãa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Fɔlɔi, nyɛtsɔa nyɛbii lɛ ni amɛjie bulɛ kpo