Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Daamɔ Shi Shiŋŋ Koni Ojo Satan Tsɔneli lɛ Anaa Foi!

Daamɔ Shi Shiŋŋ Koni Ojo Satan Tsɔneli lɛ Anaa Foi!

Daamɔ Shi Shiŋŋ Koni Ojo Satan Tsɔneli lɛ Anaa Foi!

‘Nyɛdamɔa Abonsam ŋaatsɔi lɛ anaa.’​—EFE. 6:11.

TE OBAAHA HETOO OHA TƐŊŊ?

Mɛni kɛ́ Yehowa tsulɔ ko fee lɛ, ehaŋ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ tsɔne lɛ adũ lɛ?

Mɛni baanyɛ aye abua Kristofonyo ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ koni ekafite gbãla?

Kɛ́ wɔtsi wɔhe kɛjɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ kɛ bɔlɛnamɔ jeŋba sha he lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔbaaná?

1, 2. (a) Mɛni hewɔ Satan nyɛ̃ɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “tooi krokomɛi” lɛ? (b) Mɛɛ Satan tsɔnei ahe wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

SATAN ABONSAM nyɛ̃ɔ adesai, titri lɛ mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa lɛ. Anɔkwa sane ji akɛ, Satan kɛ shwɛɛ nii ni afɔ amɛ mu lɛ miiwuu. (Kpoj. 12:17) Nakai Kristofoi anɔkwafoi lɛ kɛ ekãa enyiɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ ni amɛha mɛi ena akɛ Satan ji mɔ ni yeɔ je lɛ nɔ. Abonsam nyɛ̃ɔ “tooi krokomɛi” lɛ ní amɛtee nɔ amɛye amɛbua mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ, ní yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ lɛ hu. (Yoh. 10:16) Akɛni naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ eŋmɛɛ Abonsam hewɔ lɛ, egiri naakpa! Kɛji wɔyɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ jio, shikpɔŋ lɛ nɔ hiɛnɔkamɔ jio lɛ, Satan taooo wɔ ekpakpa. Oti ni ma ehiɛ ji, ni edũ wɔ.—1 Pet. 5:8.

2 Bɔni afee ni Satan anyɛ afee enɛ lɛ, etsɔ̃ tsɔnei srɔtoi. Akɛni “eshwila mɛi ni heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi” hewɔ lɛ, amɛkpɛlɛɛɛ sanekpakpa lɛ nɔ, ni amɛnaaa tsɔnei nɛɛ hu. Shi Abonsam dũɔ mɛi ni ekpɛlɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi hu. (2 Kor. 4:3, 4) Nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ ha wɔna bɔ ni wɔɔfee wɔjo Satan tsɔnei lɛ etɛ naa foi: (1) lilɛi ni akudɔɔɔ lɛ jogbaŋŋ, (2) gbɔmɔ shemɔ kɛ nɔnyɛɛ ni mɛi kɛbaa wɔnɔ, kɛ (3) fɔyeli henumɔ ni naa wa. Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔsusuɔ bɔ ni wɔɔfee wɔdamɔ shi shiŋŋ koni Satan tsɔnei lɛ enyɔ krokomɛi hu—heloonaa nibii asɛɛtiumɔ kɛ gbalafitemɔ he kaa lɛ akadũ wɔ.

HELOONAA NIBII ASƐƐTIUMƆ​—TSƆNE NI DŨƆ MƆ SƐ̃

3, 4. Mɛɛ gbɛ nɔ je nɛŋ he naagbamɔi lɛ baanyɛ aha mɔ ko atiu heloonaa nibii asɛɛ?

3 Yɛ Yesu abɛbuai lɛ ateŋ ekome mli lɛ, etsi dũmɔwu ni adũ yɛ ŋmei ateŋ lɛ tã. Etsɔɔ mli akɛ, mɔ ko nyɛɔ enuɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ, shi “je nɛŋ he naagbamɔ kɛ nii pii ahe lakamɔ lɛ gbeɔ wiemɔ lɛ, ni ewooo yibii.” (Mat. 13:22) Eji anɔkwale akɛ, heloonaa nibii asɛɛtiumɔ ji tsɔne ko ni Satan, ni ji wɔhenyɛlɔ lɛ kɛtsuɔ nii.

4 Nibii enyɔ feɔ ekome kɛgbeɔ wiemɔ lɛ. Amɛteŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji ‘je nɛŋ he naagbamɔ’ lɛ. Yɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli lɛ, nibii babaoo yɛ ni baanyɛ aha wɔfee yeyeeye. (2 Tim. 3:1) Ekolɛ nitsumɔ ni onáaa loo bɔ ni nibii ajara waa haa lɛ baaha ewa kɛha bo akɛ oooná nibii ni he hiaa bo lɛ. Ekolɛ obaafee yeyeeye yɛ owɔsɛɛ shihilɛ he ni obaabi ohe akɛ, ‘Ani maná shika ni fa bɔ ni manyɛ mikɛkwɛ mihe beni miba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ?’ Yeyeeyefeemɔ nɛɛ eha mɛi komɛi miitiu ninámɔ sɛɛ, kɛjwɛŋmɔ lɛ akɛ no baaha amɛná nɔ ni he hiaa amɛ.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ “nii pii” asɛɛtiumɔ baanyɛ alaka wɔ?

5 Nɔ ni ji enyɔ ni Yesu wie he lɛ ji, ‘nii pii ahe lakamɔ lɛ.’ Enɛ kɛ je nɛŋ he naagbamɔ lɛ feɔ ekome kɛgbeɔ wiemɔ lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ‘shika tamɔ hɔɔŋ.’ (Jaj. 7:12) Shi nilee bɛ mli akɛ aaatiu ninámɔ sɛɛ. Mɛi babaoo ekpa shi amɛná akɛ, babaoo ni amɛtiuɔ ninámɔ sɛɛ lɛ, babaoo ni heloonaa nibii asɛɛtiumɔ tsɔne lɛ dũɔ amɛ. Mɛi komɛi po etsɔmɔ nyɔji amɛha ninámɔ.—Mat. 6:24.

6, 7. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ baanyɛ atsɔ bo tsɔne yɛ onitsumɔhe? (b) Kɛ́ abi ni Kristofonyo ko kɛ ŋmɛlɛtswai fioo ko atsu nii kɛfata nɔ ni ekɛtsuɔ nii momo lɛ he lɛ, mɛni he esa akɛ esusu?

6 Shwelɛ akɛ aná nii lɛ nyɛɔ ebaa yɛ gbɛ nigii nɔ. Susumɔ shihilɛ nɛɛ he okwɛ. Onitsumɔtsɛ ba oŋɔɔ ebakɛɛ bo akɛ: “Miyɛ sanekpakpa ko kɛha bo! Wɔnitsumɔ lɛ ená kɔntrati wulu ko. Yɛ nyɔji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli lɛ, ebaabi ni bei komɛi lɛ otsu nii ŋmɛlɛtswai fioo ko ofata be ni okɛtsuɔ nii lɛ he. Shi manyɛ makɛɛ bo kɛ nɔmimaa akɛ obaaná shika pii.” Mɛni obaafee yɛ shihilɛ nɛɛ mli? Eyɛ mli akɛ ehe miihia ni okwɛ oweku lɛ moŋ, shi jeee no pɛ ji sɔ̃ ni kã onɔ. (1 Tim. 5:8) Nibii babaoo yɛ ni esa akɛ osusu he. Ŋmɛlɛtswai enyiɛ ebaabi ni okɛtsu nii kɛfata be ni okɛtsuɔ nii momo lɛ he? Ani onitsumɔ lɛ baaha ewa kɛha bo akɛ okɛ ohe baawo mumɔŋ nifeemɔi tamɔ asafoŋ kpeei kɛ gbɛkɛ Weku Jamɔ ni ooofee lɛ amli?

7 Beni osusuɔ shihilɛ nɛɛ he lɛ, mɛni okɛbaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe—shika babaoo ni obaaná lɛ loo omumɔŋ shidaamɔ lɛ? Ani shika babaoo ni otaoɔ oná lɛ hewɔ lɛ, okɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ yeŋ klɛŋklɛŋ gbɛhe dɔŋŋ yɛ oshihilɛ mli? Ani oona bɔ ni kɛ́ oku ohiɛ oshwie mumɔŋ nibii anɔ ni otiu heloonaa nibii asɛɛ lɛ, ebaasa bo kɛ oweku lɛ he eha lɛ? Kɛ́ oyɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli amrɔ nɛɛ, te ooofee tɛŋŋ odamɔ shi shiŋŋ ni heloonaa nibii asɛɛtiumɔ tsɔne lɛ akadũ osɛ̃ lɛ?—Nyɛkanea 1 Timoteo 6:9, 10.

8. Mɛɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔnii baanyɛ aye abua wɔ ni wɔsusu bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ he?

8 Bɔni afee ni heloonaa nibii asɛɛtiumɔ tsɔne lɛ akadũ osɛ̃ ni egbe bo lɛ, susumɔ bɔ ni ohiɔ shi ohaa lɛ he yɛ be kɛ beaŋ. Esaaa akɛ ofeɔ onii tamɔ Esau, mɔ ni kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ ebɛ bulɛ kɛha mumɔŋ nibii lɛ kɔkɔɔkɔ! (1 Mose 25:34; Heb. 12:16) Ni agbɛnɛ hu, esaaa akɛ ofeɔ onii tamɔ nuu niiatsɛ ni Yesu kɛɛ lɛ akɛ eyahɔɔ nii ni eyɔɔ lɛ, ni eŋɔha ohiafoi, ni ebanyiɛ esɛɛ lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni nuu lɛ aaafee nakai lɛ, “edɔ lɛ ni eyiŋ etee; ejaakɛ eyɛ nii babaoo.” (Mat. 19:21, 22) Akɛni ninámɔ tsɔne lɛ edũ nuu nɛɛ hewɔ lɛ, hegbɛ kpele—akɛ ebaanyiɛ gbɔmɔ ni fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shi pɛŋ lɛ sɛɛ lɛ—ŋmɛɛ lɛ! Kwɛmɔ jogbaŋŋ ni hegbɛ ni oná akɛ Yesu Kristo kaselɔ lɛ akaŋmɛɛ bo.

9, 10. Yɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ naa lɛ, te esa akɛ wɔna heloonaa nibii wɔha tɛŋŋ?

9 Bɔni afee ni okafee yeyeeye yɛ heloonaa nibii ahe lɛ, esa akɛ obo Yesu kɔkɔbɔɔ nɛɛ toi: “Nyɛkahaoa nyɛhe nyɛkɛɛa akɛ: Mɛni wɔɔye, aloo mɛni wɔɔnu, mɛni hu wɔɔŋɔha wɔhe? Ejaakɛ nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ. Shi nyɛtsɛ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nii nɛɛ fɛɛ he miihia nyɛ.”—Mat. 6:31, 32; Luka 21:34, 35.

10 Nɔ najiaŋ ni nii pii ahe lakamɔ tsɔne lɛ aaadũ bo lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni osusu nii ahe tamɔ Biblia ŋmalɔ Agur, mɔ ni kɛɛ akɛ: “Kaaha miye ohia lɛ, asaŋ kaaha miná nii. Ha mi nɔ ni he hiaa mi kɛkɛ” lɛ. (Abɛi 30:8, Contemporary English Version) Ekã shi faŋŋ akɛ, Agur na bɔ ni shika he hiaa kɛ bɔ ni nii pii baanyɛ alaka mɔ. Kaimɔ akɛ je nɛŋ he naagbamɔ kɛ nii pii ahe lakamɔ lɛ baanyɛ afite omumɔŋ shidaamɔ. Kɛ́ ofee yeyeeye yɛ heloonaa nibii ahe lɛ, ebaaha ofite obe kɛ ohewalɛ, ni ehaŋ oná shwelɛ akɛ okɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe. No hewɔ lɛ, tswaa ofai shi akɛ ohaŋ Satan heloonaa nibii asɛɛtiumɔ tsɔne lɛ adũ bo!—Nyɛkanea Hebribii 13:5.

GBALAFITEMƆ—BU NI AHA NƆ

11, 12. Mɛɛ shihilɛi baanyɛ aha Kristofonyo ko agbee gbalafitemɔ tsɔne lɛ mli yɛ enitsumɔhe?

11 Bei komɛi lɛ, kɛ́ gbɔbilɔ ko miitao edũ kooloo ko ni he wa waa lɛ, etsaa bu yɛ he ni kooloo lɛ fɔɔ tsɔmɔ lɛ. Bei pii lɛ, ekɛ tsei shwieɔ bu lɛ nɔ ni ekɛ sũ haa hiɛ. Abaanyɛ akɛ gbɛi ni Satan tsɔɔ nɔ ekaa mɛi ni eyeɔ omanye waa lɛ ateŋ ekome ato tsɔne nɛɛ he. No ji bɔlɛnamɔ jeŋba sha. (Abɛi 22:14; 23:27) Kristofoi komɛi egbee bu nɛɛ mli akɛni amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha shihilɛi ni haa nakai feemɔ feɔ mlɛo lɛ hewɔ. Kristofoi komɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ fite gbala akɛni amɛná suɔmɔ amɛha mɔ ko ni jeee amɛhefatalɔ lɛ hewɔ.

12 Obaanyɛ oná suɔmɔ ni esaaa nɛɛ oha mɔ ko yɛ onitsumɔhe. Niiamlitaomɔ ko tsɔɔ akɛ, yei ni efite gbala lɛ ateŋ mɛi fã kpotoo, kɛ hii ni efite gbala lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ mɔ ko ni amɛkɛtsuɔ nii bɔ ajwamaŋ. Kɛ́ nuu ji bo lɛ, ani onitsumɔ biɔ ni okɛ yei atsu nii, aloo kɛ́ yoo ji bo lɛ ani onitsumɔ biɔ ni okɛ hii atsu nii? Kɛ́ nakai lɛ, te okɛ amɛ yeɔ ohaa tɛŋŋ? Ani okɛ husu woɔ bɔ ni okɛ amɛ yeɔ ohaa lɛ he koni suɔmɔ ni esaaa akate shi yɛ okɛ amɛteŋ mɔ ko teŋ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ nyɛmi yoo ko kɛ nuu ko ni ekɛ lɛ tsuɔ nii lɛ fɔɔ sane gbaa. Ekolɛ nyɛmi yoo lɛ baaná hekɛnɔfɔɔ yɛ nuu lɛ mli aahu akɛ ekɛ nuu lɛ baabɔi egbalashihilɛ mli saji gbaa. Aloo nyɛmi nuu ko kɛ yoo ko ni ekɛ lɛ tsuɔ nii lɛ baabɔi naanyo bɔɔ. Ekolɛ ebaakɛɛ akɛ: “Kɛ́ mitsɔɔ mijwɛŋmɔ yɛ sane ko he lɛ, enyaa he waa, ni eboɔ mi toi hu. Ni ebuɔ mi waa. Miná ni miŋa kɛ mi yeɔ yɛ nakai gbɛ nɔ!” Ani oona bɔ ni Kristofoi nɛɛ baanyɛ afite gbala yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ lɛ?

13. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko baanyɛ aná suɔmɔ ni esaaa eha mɔ ko yɛ asafo lɛ mli?

13 Mɔ ko baanyɛ aná suɔmɔ ni esaaa eha mɔ ko yɛ asafo lɛ mli hu. Susumɔ nyɛmi nuu ko kɛ eŋa niiashikpamɔ ni ba nɛɛ he okwɛ. No mli lɛ, Daniel kɛ eŋa Sarah * fɛɛ ji daa gbɛgbalɔi. Daniel kɛɛ eji asafoŋ onukpa ni tsuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni akɛhaa lɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ he nii hu. Daniel kɛ oblahii enumɔ kase Biblia lɛ, ni abaptisi amɛteŋ mɛi etɛ. Yelikɛbuamɔ babaoo he bahia nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ nɛɛ. Bei pii lɛ, akɛni Daniel naaa dekã kwraa yɛ asafoŋ nitsumɔi srɔtoi ni etsuɔ lɛ ahewɔ lɛ, Sarah ji mɔ ni yeɔ ebuaa amɛ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni enɛ tée shihilɛ ko shi: Kɛ́ Daniel Biblia mli nikaselɔi lɛ miitao yelikɛbuamɔ lɛ, Sarah ji mɔ ni yeɔ ebuaa amɛ. Agbɛnɛ lɛ, Sarah hu miitao aná be aha lɛ, ni Daniel Biblia mli nikaselɔi lɛ nɔŋŋ ji mɛi ni tsuɔ enɛ he nii. Shihilɛ nɛɛ bafee tamɔ tsɔne ko ni yɔɔ oshara waa. Daniel kɛɛ akɛ: “Nyɔji ni miŋa kɛye ebua mɛi lɛ ha eba shi yɛ mumɔŋ, ni etɔ lɛ waa. Enɛ, kɛ be ni mináaa maha lɛ lɛ ha ekɛ ehe yawo shihilɛ ni ehiii kwraa mli. Miŋa kɛ mɛi ni mikɛkase Biblia lɛ ateŋ mɔ kome fite gbala. Asafoŋ nibii sɔŋŋ ni mitsuɔ hewɔ lɛ, miyɔseee po akɛ miŋa eba shi yɛ mumɔŋ.” Mɛni obaanyɛ ofee koni okayaje shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli?

14, 15. Mɛni baanyɛ aye abua Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ koni amɛkagbee bu ni ji gbalafitemɔ tsɔne lɛ mli?

14 Bɔni afee ni okayagbee bu ni ji gbalafitemɔ tsɔne lɛ mli lɛ, esa akɛ ojwɛŋ nɔ ni anɔkwa ni obaaye ohefatalɔ lɛ tsɔɔ lɛ he waa. Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.” (Mat. 19:6) Kaasusu kɔkɔɔkɔ akɛ teokrase sɔ̃i ni otsuɔ he nii lɛ ahe hiaa fe ohefatalɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, ha ehi ojwɛŋmɔŋ akɛ, kɛ́ bei pii lɛ okɛ be babaoo yatsuɔ nibii krokomɛi ni he ehiaaa tsɔ lɛ, no baanyɛ agbɔjɔ ogbalashihilɛ lɛ, ni ebaanyɛ eha ofite gbala.

15 Kɛ́ oji asafoŋ onukpa lɛ, te ooofee tɛŋŋ okwɛ tooku lɛ hu? Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛlɛa Nyɔŋmɔ asafoku ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ, nyɛkwɛa nɔ, jeee nɔnyɛ̃ɛ naa, shi moŋ yɛ suɔmɔ naa; asaŋ jeee sɛɛnamɔ ni yɔɔ hiɛgbele hewɔ, shi moŋ tsuijurɔ naa.” (1 Pet. 5:2) Esa akɛ okwɛ asafoŋbii ni yɔɔ okwɛmɔ shishi lɛ anɔ. Shi esaaa akɛ ohaa tookwɛlɔ kpakpa ni otaoɔ otsɔ lɛ haa otsɔɔ wu ni nyɛɛɛ atsu esɔ̃i ahe nii jogbaŋŋ. Nilee bɛ mli—ni eyɛ oshara po—akɛ okɛ obe fɛɛ aaaye abua asafo lɛ beni onáaa be ni okɛbaaye obua oŋa yɛ shĩa. Daniel kɛɛ akɛ, ‘Esaaa akɛ ohaa be ni okɛtsuɔ asafoŋ sɔ̃i ahe nii lɛ haa okuɔ ohiɛ oshwieɔ bo diɛŋtsɛ oweku lɛ nɔ.’

16, 17. (a) Mɛni Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ afee yɛ amɛnitsumɔhe ni baatsɔɔ faŋŋ akɛ amɛsumɔɔɔ ni suɔmɔ ni esaaa teɔ shi yɛ amɛ kɛ mɔ ko teŋ? (b) Tsɔɔmɔ saji komɛi ni akala yɛ wɔwoji lɛ amli ni baanyɛ aye abua Kristofoi koni amɛkafite gbala.

16 Akɛ ŋaawoi babaoo eha yɛ Buu-Mɔɔ Awake! lɛ mli ni baanyɛ aye abua Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ koni gbalafitemɔ tsɔne lɛ akadũ amɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, September 15, 2006 Buu-Mɔɔ lɛ kɛ ŋaawoo nɛɛ ha akɛ: “Kɛ́ oyɛ nitsumɔhe aloo he kroko lɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ shihilɛi ni baanyɛ aha okɛ mɔ ko abɔ gbagbalii lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nuu ji bo ni otee nɔ okɛ yoo tsu nii aloo yoo ji bo ni otee nɔ okɛ nuu tsu nii nyɛyi enyɔ lɛ pɛ beni akpa nitsumɔ sɛɛ lɛ, no baanyɛ ekɛ bo aya kaa mli. Ákɛ nuu loo yoo ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ okɛ owiemɔ kɛ onifeemɔ fɛɛ atsɔɔ faŋŋ akɛ oyɛ hefatalɔ. Ákɛ mɔ ko ni etu ehe eha Nyɔŋmɔjamɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ osumɔŋ ni ogbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba onɔ bɔ ni esaaa kɛtsɔ hii loo yei anɔ ni obaanyiɛ aloo kɛtsɔ atadewoo kɛ hesaamɔi komɛi ni bɛ hiŋmɛi nɔ lɛ anɔ. . . . Owu loo oŋa kɛ obii lɛ afoto ní okɛ eko aaayakpɛtɛ he ni otsuɔ nii yɛ lɛ baakai bo kɛ mɛi krokomɛi akɛ oweku lɛ kã otsui nɔ. Tswaa ofai shi akɛ otseŋ ohiɛ ohaŋ mɛi ni kɛ suɔmɔ wiemɔi woɔ mɔ yiteŋ mulu bɔni afee ni mɔ lɛ aná suɔmɔ kɛha amɛ lɛ.”

17 Sane ni yɔɔ April 2009 Awake! lɛ mli ni yitso ji “Marital Fidelity—What Does It Really Mean?” (Mɛni Anɔkwa ni Ayeɔ Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔ lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?) lɛ bɔɔ kɔkɔ eshiɔ bɔlɛnamɔ susumɔi ni mɔ aaaná yɛ mɔ ko ní ejeee ehefatalɔ lɛ he. Nakai sane lɛ tsɔɔ akɛ bɔlɛnamɔ susumɔi ni aaaná lɛ baanyɛ aha mɔ ko afite gbãla yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. (Yak. 1:14, 15) Kɛ́ obote gbalashihilɛ mli lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ aaasusu nakai sane lɛ he yɛ be kɛ beaŋ. Yehowa diɛŋtsɛ ji mɔ ni to gbalashihilɛ shishi, ni eji nɔ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ toɔ be kɛsusuɔ nyɛgbalashihilɛ lɛ he lɛ, eji gbɛ kome ni sa ni nyɛbaanyɛ nyɛtsɔ nɔ nyɛtsɔɔ akɛ nyɛyɛ bulɛ kɛha krɔŋkrɔŋ nibii.—1 Mose 2:21-24.

18, 19. (a) Mɛni jɛɔ gbalafitemɔ mli kɛbaa? (b) Kɛ́ wɔye wɔhefatalɔi anɔkwa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔnáa?

18 Kɛ́ ona akɛ shihilɛ ko miika bo koni oná suɔmɔ ni esaaa oha mɔ ko lɛ, jwɛŋmɔ awui ni ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalafitemɔ yeɔ lɛ he. (Abɛi 7:22, 23; Gal. 6:7) Yehowa nyaaa mɛi ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba sha mli lɛ ahe, ni mɛi nɛɛ yeɔ amɛ diɛŋtsɛ kɛ amɛhefatalɔi hu awui. (Nyɛkanea Maleaki 2:13, 14.) Yɛ no najiaŋ lɛ, jwɛŋmɔ sɛɛnamɔi ni mɛi ni hiɛɔ jeŋba kpakpa mli lɛ naa lɛ ahe. Jeee naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ pɛ amɛyɔɔ, shi amɛbaaná shihilɛ kpakpa kɛ henilee kpakpa amrɔ nɛɛ po.—Nyɛkanea Abɛi 3:1, 2.

19 Lalatsɛ lɛ la akɛ: “Mɛi ni sumɔɔ [Nyɔŋmɔ] mla lɛ yɛ hejɔlɛ babaoo, ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni woɔ amɛnajiaŋ.” (Lala 119:165) No hewɔ lɛ, ná suɔmɔ oha anɔkwale lɛ, ni ‘okwɛ bɔ ni ooofee okɛ hiɛtɛjemɔ anyiɛ, jeee tamɔ mɛi ni leee nii, shi moŋ tamɔ nilelɔi’ yɛ gbii fɔji nɛɛ amli. (Efe. 5:15, 16) Satan etsɔ tsɔnei babaoo yɛ gbɛ ni anɔkwa jálɔi nyiɛ nɔ lɛ nɔ koni ekɛdũ amɛ. Shi asaa wɔ koni wɔnyɛ wɔbu wɔhe. Yehowa eha wɔ nibii fɛɛ ni he baahia wɔ koni wɔnyɛ ‘wɔdamɔ shi shiŋŋ’ ni ‘wɔnyɛ mɔ fɔŋ lɛ gãimlibii ní tsoɔ lɛ fɛɛ wɔgbe’!—Efe. 6:11, 16.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 13 Atsake gbɛ́i lɛ.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Heloonaa nibii asɛɛtiumɔ tsɔne lɛ baanyɛ adũ mɔ ko, ní efite ekɛ Yehowa teŋ. Kaaha eba lɛ nakai yɛ ogbɛfaŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Nifeemɔi ni tsɔɔ suɔmɔ ni esaaa kpo ni obaajie​—loo obaahere nɔ lɛ​—baanyɛ aha ofite gbãla