Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kpee ni Ma Ekomefeemɔ kɛ Gbɛjianɔtoo Kpakpa nɔ Mi

Kpee ni Ma Ekomefeemɔ kɛ Gbɛjianɔtoo Kpakpa nɔ Mi

Daa Afi Kpee he Amaniɛbɔɔ

Kpee ni Ma Ekomefeemɔ kɛ Gbɛjianɔtoo Kpakpa nɔ Mi

DAA afi kpee ni Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania lɛ feɔ lɛ haa mɛi náa miishɛɛ waa. Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni afi kpee ni ji 127 nɔ̃ ni afee yɛ Hɔɔ, October 1, 2011 lɛ hu fee! Mɛi ni afɔ̃ amɛ nine kɛjɛ je lɛŋ hei srɔtoi lɛ bua amɛhe naa yɛ Yehowa Odasefoi Akpee Asa ni yɔɔ Jersey City, New Jersey yɛ U.S.A. lɛ nɔ.

Gerrit Lösch, ni eji Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ here mɛi ni ebabua amɛhe naa lɛ atuu. Ekɛɛ gbɔi ni jɛ maji 85 nɔ nɛɛ akɛ amɛmiiná jeŋ muu fɛɛ ekomefeemɔ ko ni nɔ bɛ mli ŋɔɔmɔ. Ekomefeemɔ nɛɛ ji odaseyeli ni sa, ni ewoɔ Yehowa hiɛ nyam. Yɛ anɔkwale mli lɛ, awie ekomefeemɔ he waa yɛ kpee nɛɛ shishi.

MIISHƐƐ SANE KO NI JƐ MEXICO

Kpee lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ ma ekomefeemɔ ni yɔɔ Yehowa webii ateŋ lɛ nɔ mi. Baltasar Perla bibii mɛi etɛ komɛi ni ekɛ amɛ fɛɛ ji Mexico Betel weku lɛ mli bii lɛ saji yɛ Central America nitsumɔhe niji ekpaa ni afee fɛɛ ekome awo Mexico nitsumɔhe nine lɛ kwɛmɔ shishi lɛ he. Yɛ ekomefeemɔ nɛɛ hewɔ lɛ, Mexico Betel weku lɛ ebafee mɛi ni jɛ maji kɛ kusumii srɔtoi amli. Nanemɛi héyelilɔi ni jɛ maji srɔtoi anɔ ni ebafata amɛhe nɛɛ eha amɛwowoɔ amɛhe hewalɛ. Etamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ ejie husui ni gbálaa maji nɛɛ amli lɛ.

Naagba ko ni nitsumɔhe niji ni afee amɛ ekome lɛ kɛba ji bɔ ni aaafee aha shiɛlɔi lɛ anu he akɛ, eyɛ mli akɛ nitsumɔhe niji bɛ amɛmaji lɛ anɔ dɔŋŋ moŋ, shi atseko amɛ kɛjeko Yehowa asafo lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, aha asafo fɛɛ asafo e-mail adrɛs ko ní ebaanyɛ etsɔ nɔ ekɛ nitsumɔhe nine lɛ ashara tɛ̃ɛ, ekɔɔɔ he eko he ni eyɔɔ.

AMANIƐBƆƆ NI JƐ JAPAN

James Linton ni jɛ Japan nitsumɔhe nine lɛ tsɔɔ bɔ ni shikpɔŋ hosomɔi srɔtoi kɛ shikpɔŋ hosomɔi ni baa yɛ ŋshɔŋ ni ba yɛ March 2011 lɛ sa nyɛmimɛi lɛ ahe eha. Nyɛmimɛi pii asuɔlɔi kɛ amɛnibii ŋmɛɛ amɛ. Odasefoi ni bɛ he ni oshara lɛ ba yɛ lɛ ha mɛi ni oshara lɛ nina amɛ lɛ wɔɔhei ni fa fe 3,100 ni amɛkɛ tsɔji hu ye amɛbua amɛ be fioo. Mɛi ni kɛ amɛhe eha ni kɛ Kpokpaa Tsũmaa He Ajinafoi srɔtoi lɛ tsuɔ nii lɛ tsu nii ni amɛfɔ̃ɔɔ kɛsaa nyɛmimɛi lɛ ashĩai lɛ. Mɛi ni fa fe 1,700 kɛ amɛhe ha kɛtsu nii yɛ he fɛɛ he ni hiamɔ yɔɔ. Kuu ko ni jɛ United States lɛ kɛ amɛhe ha kɛsaa Maŋtsɛyeli Asai, ni mɛi fɛɛ ni wa kɛtsu nitsumɔ nɛɛ ji mɛi 575.

Abɔ mɔdɛŋ ashɛje mɛi ni oshara lɛ enina amɛ lɛ amii, ni awaje amɛhemɔkɛyeli lɛ hu. Asafoŋ onukpai ni fa fe 400 eyasara mɛi ni sa lɛ. Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ tsu nɔkwɛlɔi ni saraa nitsumɔhe niji lɛ ateŋ mɛi enyɔ kɛjɛ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ ni amɛyawo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ, ni enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ amɛsusuɔ nyɛmimɛi lɛ ahe. Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amiishɛjemɔ wiemɔi lɛ eshɛje amɛmii waa.

MLA NAA KUNIMYELII

Beni Stephen Hardy ni jɛ Britain nitsumɔhe nine lɛ wieɔ kunim srɔtoi ni wɔye nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ saneyelihei lɛ ahe lɛ, toibolɔi lɛ ká amɛtoi waa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, France nɔyeli lɛ bi ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ awo shika ni naa shiɔ U.S. dɔlai akpekpei 82. Atsu sane lɛ he nii beni European Court of Human Rights (ECHR) lɛ bu France nɔyeli lɛ fɔ, ni etsɔɔ akɛ France nɔyeli lɛ eku European Convention lɛ Article 9 (Mla ni ji 9), ni tsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ yɛ hegbɛ ni ehalaa jamɔ ni esumɔɔ lɛ mli lɛ. Wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ fɔbuu lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ sane nɛɛ kɔɔɔ too woo he kwraa, ejaakɛ ekaneɔ akɛ: “Nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ akɛ aaku Mla ni ji 9 lɛ mli lɛ ekomɛi ji, gbɛ ni aŋmɛɛɛ kuu ko ni etsu nii akɛ jamɔ, mɔdɛŋ ni abɔɔ koni abule jamɔ lɛ shishi, kɛ heguɔgbee wiemɔi ni akɛtsuɔ nii kɛshiɔ jamɔ lɛ.”

ECHR lɛ bu Armenia maŋ lɛ fɔ yɛ sane ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ nakai maŋ lɛ nɔ lɛ he lɛ mli. Kɛjɛ afi 1965 lɛ, ECHR lɛ susuɔ akɛ European Convention lɛ haaa aŋkro ko hegbɛ ni ekpoo fãmɔ ni nɔyeli ko kɛhaa ákɛ akɛ he awo asraafoi anitsumɔ mli lɛ. Shi Grand Chamber lɛ—Yuropa Saneyelihe Wulu ni fe fɛɛ lɛ—bua sane lɛ akɛ, “kɛ́ mɔ ko kpoo akɛ ekɛ ehe aaawo asraafoi anitsumɔ mli yɛ ejamɔŋ hemɔkɛyelii ahewɔ lɛ,” esa akɛ European Convention lɛ aŋmɛ lɛ gbɛ. Yɛ yiŋkpɛɛ nɛɛ naa lɛ, esa akɛ Armenia kɛ maji tamɔ Azerbaijan kɛ Turkey abu hegbɛ ni aŋkro ko yɔɔ yɛ sane nɛɛ mli lɛ.

TSŨI AMAAMƆ

Enɛ sɛɛ lɛ, Guy Pierce ni eji Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ wie akɛ mɛi fɛɛ ni eba jɛmɛ lɛ miitao amɛle asafo lɛ tsũi ni amamɔɔ yɛ New York State lɛ he nɔ ko. Ejie vidio ni tsɔɔ nitsumɔi ni yaa nɔ yɛ Wallkill yɛ Patterson, kɛ shikpɔji ni ahe nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ Warwick kɛ Tuxedo, yɛ New York lɛ. Yɛ Wallkill lɛ, aato wɔɔhe ko ni asusuɔ akɛ abaagbe emaa naa afi 2014, ni tsũi ní fa fe 300 baahi mli lɛ he gbɛjianɔ.

Aato gbɛjianɔ ni amamɔ tsũi yɛ shikpɔŋ ni dalɛ ji acre 248 lɛ nɔ yɛ Warwick. Nyɛminuu Pierce wie akɛ: “Eyɛ mli akɛ wɔleee Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ Warwick he moŋ, shi wɔbaaje shishi wɔbɔi tsũ lɛ maa kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaajie Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ kɛya jɛi.” Aato gbɛjianɔ hu ni amamɔ tsũi ni akɛ tsɔji kɛ tsumaa nibii baato mli yɛ shikpɔŋ ni dalɛ ji acre 50 ni yɔɔ Warwick kooyigbɛ kilomitai 10 lɛ nɔ. Nyɛminuu Pierce wie akɛ: “Wɔgbɛkpamɔ ji akɛ, kɛ́ aŋmɛ wɔ gbɛ nɔŋŋ lɛ, wɔbaagbe tsũi lɛ fɛɛ naa yɛ afii ejwɛ mli. Kɛkɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔhɔɔ wɔtsũi ni yɔɔ Brooklyn lɛ.”

Nyɛminuu Pierce bi akɛ: “Ani susumɔ ni Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ hiɛ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ ebɛŋkɛ lɛ etsake?” Eto he akɛ: “Dabi kwraa. Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ ba dani wɔgbe tsũ lɛ maa naa lɛ, no lɛ omanye sane, ni ebaafee miishɛɛ pam!”

KWƐMƆ OHE NƆ JOGBAŊŊ YƐ JATA NI HŨUƆ LƐ HE

No sɛɛ lɛ Stephen Lett, ni lɛ hu eji Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ wie 1 Petro 5:8 lɛ he, ni jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛhiɛ akãa shi, nyɛsaraa; ejaakɛ nyɛhenyɛlɔ, abonsam lɛ, nyiɛ tamɔ jata ni hũuɔ eetao mɔ ni eeemi.” Nyɛminuu Lett tsɔɔ akɛ sui komɛi ni jata yɔɔ lɛ haa wɔnuɔ nɔ hewɔ ni Petro kɛ Abonsam to jata he lɛ shishi jogbaŋŋ.

Akɛni jata he wa ni ehe yɛ oya hu fe adesai hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ Satan aaanɔ loo wɔɔjo enaa foi yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛmɔ naa. Yehowa yelikɛbuamɔ he miihia wɔ. (Yes. 40:31) Bei pii lɛ jata gbɔbiɔ yɛ duŋ mli, no hewɔ lɛ esa akɛ wɔkpoo mumɔŋ duŋ ni Satan gbɔbiɔ wɔ yɛ mli lɛ. Taakɛ jata gbeɔ adowa ni he bɛ oshara loo ŋaŋ teji bi ni miiwɔ lɛ, nakai nɔŋŋ Satan hu enaaa mɔbɔ, ni ebaasumɔ ni egbe wɔ. Bei pii lɛ kɛ́ jata kpe kooloo ko lɛ, ayooo kooloo lɛ, nakai nɔŋŋ mɛi ni Satan gbeɔ yɛ mumɔŋ lɛ ‘anaagbee shihilɛ’ lɛ ‘tsɔɔ efɔŋ fe tsutsu nɔ lɛ.’ (2 Pet. 2:20) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔte shi wɔwo Satan, ni wɔhi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai ni wɔkaseɔ lɛ anaa.—1 Pet. 5:9.

OHIƐ ASƆ GBƐHE NI OYƆƆ YƐ YEHOWA SHĨA LƐ

Samuel Herd, ni eji Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ ji wielɔ ni nyiɛ sɛɛ, ni ewie akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔyɛ gbɛhe ko yɛ Yehowa shĩa lɛ.” Kristofoi fɛɛ yɛ gbɛhe ko yɛ Yehowa ‘shĩa’—emumɔŋ sɔlemɔtsu—ni ji gbɛjianɔ ni eto koni atsɔ Yesu kpɔ̃mɔ afɔleshaa lɛ nɔ ajá Lɛ lɛ mli. Esa akɛ wɔbu gbɛhe nɛɛ akɛ hegbɛ krɛdɛɛ. Taakɛ eji yɛ David gbɛfaŋ lɛ, wɔshwelɛ ji ni ‘wɔhi shi yɛ Yehowa we lɛ wɔwala gbii abɔ fɛɛ.’—Lala 27:4.

Nyɛminuu Herd tsĩ Lala 92:13-15 lɛ tã ni ebi akɛ, “Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa haa wɔfrɔkeɔ?” Eha hetoo akɛ: “Nyɔŋmɔ shɛjeɔ wɔmii, ebuɔ wɔhe, ni ehaa wɔ anɔkwale nu ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ mumɔŋ paradeiso lɛ mli lɛ. Nyɛhaa wɔdaa lɛ shi yɛ enɛ he.” Nyɛminuu Herd wo etoibolɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛhaa wɔnáa Yehowa shĩa lɛ mli hilɛ he miishɛɛ—jeee be kukuoo ko kɛkɛ, shi moŋ kɛya naanɔ.”

KRISTOFOI YƐ BULƐ KƐHA NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ

David Splane, ni lɛ hu eji Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ tsɔɔ yɛ wiemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli akɛ anɔkwa Kristofoi ená bulɛ amɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ be fɛɛ mli. Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, amɛkɛ amɛhe fɔ̃ nɔ kɛtsu ketiafoo sane lɛ he nii. (Bɔf. 15:16, 17) Shi mɛi komɛi ni tsɛ́ amɛhe Kristofoi ni hi shi yɛ afi 100 afii lɛ amli, ni atsɔse amɛ yɛ Hela jeŋ nilee naa lɛ bu amɛnilee lɛ fe Ŋmalɛi lɛ. Sɛɛ mli lɛ, mɛi krokomɛi kɛ mra be mli Osɔfonukpai ni abuɔ amɛ waa lɛ kɛ Roma nɔyelɔi lɛ atsɔɔmɔi ye Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ najiaŋ, ni amɛha apasa tsɔɔmɔi pii he shi.

Nyɛminuu Splane wie akɛ, Yesu tsɔɔ yɛ abɛbua ko mli akɛ, kɛjɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli kɛbaa lɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu baakã he ahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛfã anɔkwale lɛ he. (Mat. 13:24-30) Wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔmimaa atsɔɔ mɛi tuuntu ni amɛji. Shi kɛlɛ, yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli lɛ, mɛi pii ewie eshi apasa hemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi. Amɛteŋ mɛi komɛi ji Osɔfonukpa Agobard ni jɛ Lyons ni hi shi yɛ afi 800 afii lɛ amli lɛ, Peter ni jɛ Bruys, Henry ni jɛ Lausanne, kɛ Valdès (loo, Waldo) ni hi shi yɛ afi 1100 afii lɛ amli lɛ, John Wycliffe ni hi shi yɛ afi 1300 afii lɛ amli lɛ, William Tyndale ni hi shi yɛ afi 1500 afii lɛ amli lɛ, kɛ Henry Grew kɛ George Storrs ni hi shi yɛ afi 1800 afii lɛ amli lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa Odasefoi kã he amɛmiihi shi yɛ Ŋmalɛ lɛ naa, ni nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ damɔ Biblia mli anɔkwale lɛ pɛ nɔ. No hewɔ ni Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ ehala Yohane 17:17 ni kɛɔ akɛ, “Owiemɔ lɛ anɔkwaleŋ” lɛ akɛ afi 2012 afi ŋmalɛ lɛ.

TSAKEMƆI NI YƆƆ MIISHƐƐ NI AFEE YƐ BIBLIA SKUL SRƆTOI LƐ AMLI

Adafitswaa ko ni Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo Anthony Morris kɛha lɛ tsɔɔ tsakemɔi komɛi ni afee yɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi kɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi anitsumɔ lɛ mli. Yɛ September 2012 lɛ, abaafee Biblia Skul Kɛha Kristofoi Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi yɛ maji krokomɛi anɔ. Atsake yiŋtoo ni yɔɔ Gilead Skul lɛ sɛɛ lɛ. Kɛjɛ nyɛsɛɛ afi lɛ October lɛ, mɛi fɛɛ ni atsɔseɔ yɛ Gilead lɛ baafee mɛi ni yɔɔ be fɛɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ lɛ mli momo—maŋsɛɛ sɔɔlɔi ni eyako Gilead Skul lɛ eko, gbɛgbalɔi krɛdɛi, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, loo mɛi ni miisɔmɔ yɛ Betel. Abaaha mɛi ni baagbe skul lɛ naa lɛ ayasɔmɔ yɛ nitsumɔhe niji, gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli, loo hei ni mɛi babaoo yɔɔ ní amɛbaanyɛ amɛwo asafoi hewalɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, koni amɛye amɛbua Nyɔŋmɔ webii lɛ.

Abaaha gbɛgbalɔi krɛdɛi komɛi ayasɔmɔ yɛ hei ni etse amɛhe banee kɛ hei ni jɛkɛ. Kɛjɛ January 1, 2012 lɛ, abaaha mɛi ni egbe Biblia Skul Kɛha Nyɛmimɛi Hii Oshijafoi kɛ Biblia Skul Kɛha Kristofoi Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi lɛ naa lɛ ateŋ mɛi komɛi ayasɔmɔ akɛ be kukuoo gbɛgbalɔi krɛdɛi, ni akɛ amɛ baatsu nii kɛlɛɛ nitsumɔ lɛ mli yɛ hei ni shiɛlɔi fioo pɛ yɔɔ loo eko bɛ jɛi kwraa lɛ. Amɛbaasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi afi afi kɛyashi afii etɛ. Abaaha mɛi ni baabɔ mɔdɛŋ lɛ aya nɔ asɔmɔ kwraa akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi.

Afi 2011 afi kpee lɛ yɛ miishɛɛ waa. Wɔmiikpa gbɛ akɛ Yehowa baajɔɔ gbɛjianɔ hei ni ato koni akɛlɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ní akɛwaje ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ nɔ—ní akɛ fɛɛ ajie eyi ni akɛwo ehiɛ nyam.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 18, 19]

WƆNÁ WƆLE AMƐ JOGBAŊŊ

Abibii okulafoi enumɔ ni kulɛ amɛwumɛi ji Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli bii lɛ saji yɛ kpee lɛ shishi. Nyɛmiyoo Marina Sydlik, Edith Suiter, Melita Jaracz, Melba Barry, kɛ Sydney Barber gba bɔ ni fee ni amɛkase anɔkwale lɛ kɛ bɔ ni fee ni amɛkɛ amɛhe wo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ gba nibii krɛdɛi komɛi ni amɛkaiɔ, sui kpakpai komɛi ni amɛwumɛi yɔɔ, kɛ jɔɔmɔi ni amɛkɛ amɛwumɛi ná yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Mɛi fɛɛ ni ba kpee lɛ kɛ miishɛɛ lá lala 86, ní yitso ji “Blema Yei Anɔkwafoi, kɛ Nyɛmimɛi Yei Kristofoi” lɛ kɛmu kpee lɛ fã nɛɛ naa.

[Mfonirii]

(Ŋwɛigbɛ) Daniel kɛ Marina Sydlik; Grant kɛ Edith Suiter; Theodore kɛ Melita Jaracz

(Shishigbɛ) Lloyd kɛ Melba Barry; Carey kɛ Sydney Barber

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

(Kɛì ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Afee nitsumɔhe niji ekpaa ekome awo Mexico nitsumɔhe nine lɛ kwɛmɔ shishi

MEXICO

GUATEMALA

HONDURAS

EL SALVADOR

NICARAGUA

COSTA RICA

PANAMA

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Bɔ ni Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso ni abaama yɛ Warwick yɛ New York lɛ baatamɔ