Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Ekãa Akpee Naagbai ni Okɛkpeɔ lɛ Anaa

Okɛ Ekãa Akpee Naagbai ni Okɛkpeɔ lɛ Anaa

Okɛ Ekãa Akpee Naagbai ni Okɛkpeɔ lɛ Anaa

‘Nyɔŋmɔ ji wɔbobaahe kɛ wɔhewalɛ, wɔbuamɔ ni wa ni wɔnáa yɛ fimɔi amli.’—LALA 46:2.

ANI OBAANYƐ OHA HETOO?

Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni naagbai akaje wɔnijiaŋ wui?

Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ ekãa akpee naagbai anaa lɛ?

Mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa tsɔɔ eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee naagbai anaa?

1, 2. Mɛɛ naagbai mɛi pii kɛkpeɔ ŋmɛnɛ, shi mɛni Nyɔŋmɔ tsuji sumɔɔ ni amɛfee?

WƆYƐ jaramɔ bei amli. Osharai ni eko nyiɛ eko sɛɛ eyi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ. Shikpɔŋhosomɔi, kukrudu ni shiɔ yɛ ŋshɔŋ, la ni fiteɔ nibii, nu afuai, gɔji ni fɛ̃ɔ la, kɛ lasuogbelei eye adesai awui waa. Kɛfata he lɛ, naagbai ni wekui kɛ aŋkroaŋkroi kɛkpeɔ lɛ eha mɛi pii miiye awerɛho ni amɛmiishe gbeyei. Eji anɔkwale akɛ, “be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” lɛ ninaa wɔ fɛɛ.—Jaj. 9:11, NW.

2 Nyɔŋmɔ tsuji etee nɔ amɛkɛ miishɛɛ esɔmɔ lɛ yɛ shihilɛi ni jaraa nɛɛ amli. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔsaa wɔhe wɔto kɛkpee jaramɔ shihilɛi fɛɛ ni ekolɛ wɔkɛbaakpe beni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ bɛŋkɛɔ enaagbee lɛ anaa. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ miishɛɛ asɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛi nɛɛ amli ní wɔnijiaŋ ejeee wui lɛ? Mɛni baaye abua wɔ ni wɔná ekãa kɛfee nakai?

KASEMƆ MƐI NI FEE EKÃA LƐ

3. Taakɛ Romabii 15:4 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni baanyɛ ashɛje wɔmii kɛ́ wɔkɛ jaramɔ shihilɛi miikpe?

3 Eyɛ mli akɛ mɛi pii kɛ shihilɛi ni jaraa miikpe ŋmɛnɛ fe bei fɛɛ ni eho moŋ, shi jeee ŋmɛnɛ adesai anaagbai je shishi. Nyɛhaa wɔkwɛɔ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema ni kɛ ekãa kpee naagbai anaa lɛ adɛŋ.—Rom. 15:4.

4. Mɛɛ shihilɛi David kɛkpe, ni mɛni ye ebua lɛ kɛkpee naa?

4 Susumɔ naagbai komɛi ni David kɛkpe lɛ ahe okwɛ. No mli lɛ, maŋtsɛ ko miitao lɛ agbe, ehenyɛlɔi nyiɛ esɛɛ, amɔmɔ eŋamɛi, eshiateŋbii te shi amɛwo lɛ, ni ehao waa yɛ henumɔŋ. (1 Sam. 18:8, 9; 30:1-5; 2 Sam. 17:1-3; 24:15, 17; Lala 38:5-9) Biblia lɛ haa wɔnaa bɔ ni shihilɛi nɛɛ ha David na nɔ. Shi no haaa hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ agbugbãa. Ewie akɛ: “Yehowa ji miwala hewalɛ; namɔ hiɛ po ni mihe aaakpokpo yɛ?”—Lala 27:1; nyɛkanea Lala 27:5, 10.

5. Mɛni ye ebua Abraham kɛ Sara ni amɛnyɛ amɛkpee jaramɔ shihilɛi anaa?

5 Abraham kɛ Sara kɛ afii babaoo hi bui amli yɛ maji srɔtoi anɔ akɛ mɛi kpɔji. Jeee be fɛɛ be amɛná shihilɛ lɛ mlɛo. Kɛlɛ, amɛmia amɛhiɛ kɛkpee hɔmɔ naa, ni amɛkpee naagbai ni maji ni bɔle amɛ lɛ kɛba amɛnɔ lɛ hu anaa. (1 Mose 12:10; 14:14-16) Te amɛfee tɛŋŋ amɛkpee shihilɛi nɛɛ anaa lɛ? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ, Abraham kwɛ “maŋ ní yɔɔ shishitoo ní wa ní etolɔ kɛ emalɔ ji Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ.” (Heb. 11:8-10) Abraham kɛ Sara kɛ amɛjwɛŋmɔ ma Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ anɔ, ni amɛhaaa jaramɔ shihilɛi ni bɔle amɛ lɛ afite miishɛɛ ni amɛkɛjáa lɛ lɛ.

6. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Hiob?

6 Hiob na nɔ waa. Bo lɛ, susumɔ bɔ ni enu he eha beni eshihilɛ fɛɛ fee basaa lɛ he okwɛ. (Hiob 3:3, 11) Nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ lɛ, eleee nɔ hewɔ ni ekɛ naagbai ni tamɔ nakai lɛ kpeɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, enijiaŋ ejeee wui. Etee nɔ eye anɔkwa, ni ehiɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli. (Nyɛkanea Hiob 27:5.) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni sa po efee eha wɔ nɛkɛ!

7. Mɛɛ naagbai Paulo kɛkpe yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli, shi mɛni ye ebua lɛ ni etee nɔ ekɛ ekãa sɔmɔ?

7 Agbɛnɛ, susumɔ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ hu he okwɛ. ‘Ena nɔ̃ yɛ maŋ, ena nɔ̃ yɛ ŋanɔ, ni ena nɔ̃ yɛ ŋshɔ hiɛ.’ Ekɛɛ ‘hɔmɔ kɛ kumai kɛ fɛ̃i ye lɛ, ni enyiɛ yayaiaŋ.’ Ni eeenyɛ efee akɛ, akɛni Paulo kɛ lɛlɛ yasha shi shii abɔ lɛ hewɔ ewie akɛ, eye “jenamɔ kɛ jetsɛremɔ yɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛŋ” lɛ. (2 Kor. 11:23-27) Yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, kadimɔ nɔ ni ewie be ko beni shwɛ sharao ni egbo yɛ Nyɔŋmɔ ni esɔmɔɔ lɛ hewɔ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Koni wɔkaŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nɔ, shi moŋ wɔŋɔfɔ Nyɔŋmɔ ni teɔ gbohii ashi lɛ nɔ.” (2 Kor. 1:8-10) Mɛi pii kɛ shihilɛi ni jaraa ni Paulo kɛkpe lɛ eko ekpeko pɛŋ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, bei komɛi lɛ wɔteŋ mɛi pii nuɔ he taakɛ enu he lɛ, no hewɔ lɛ ekãa ni ekɛkpee naa lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii.

KAAHA NAAGBAI JE ONIJIAŊ WUI

8. Mɛɛ gbɛ nɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ baanyɛ aha wɔna nɔ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

8 Ŋmɛnɛ lɛ, adebɔɔ naa osharai, shihilɛi ni jaraa, kɛ naagbai krokomɛi eha mɛi pii ehao waa. Ni Kristofoi komɛi po enu he nakai pɛŋ. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lani, * ni kɛ ewu kɛ miishɛɛ miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ Australia lɛ jijaa waa beni akɛɛ lɛ akɛ ená kansa yɛ efufɔ mli lɛ. Ekɛɛ akɛ, “Tsofafeemɔ lɛ kwraa po wo mi hela, ni minu he oookɛɛ mibɛ nɔ ko mli.” Nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ lɛ, ehe bahia ni ekwɛ ewu ni ayafee esɛɛ wu lɛ opireshɛŋ lɛ. Kɛ́ wɔyaje shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, mɛni wɔbaafee?

9, 10. (a) Mɛni esaaa akɛ wɔŋmɛɔ Satan gbɛ ni efeɔ? (b) Mɛni baaye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ “amanehului pii” ni Bɔfoi lɛ Asaji 14:22 lɛ wieɔ he lɛ naa?

9 Esa akɛ wɔkai akɛ Satan miisumɔ ni etsɔ amanehului ni wɔkpeɔ lɛ anɔ egbɔjɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ. Shi esaaa ni wɔŋmɛɔ lɛ gbɛ ni ehaa wɔmiishɛɛ tãa. Abɛi 24:10 lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ wɔtɔ biti yɛ haomɔ gbi nɔ lɛ, wɔnaŋ hewalɛ kɛkpee wɔnaagbai anaa. Kɛ́ wɔjwɛŋ Biblia mli nɔkwɛmɔnii tamɔ nɔ ni wɔsusu he kɛtsɔ hiɛ nɛɛ anɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔfee ekãa kɛkpee naagbai anaa.

10 Esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔjie wɔnaagbai lɛ fɛɛ kɛya. Anɔkwa, esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔkɛ naagbai baakpe. (2 Tim. 3:12) Bɔfoi lɛ Asaji 14:22 lɛ kɛɔ akɛ: “Esa akɛ wɔtsɔɔ amanehului pii amli kɛboteɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli.” Yɛ nɔ najiaŋ ni oooha naagbai aje onijiaŋ wui lɛ, mɛni hewɔ oŋɔɔɔ lɛ akɛ eji hegbɛ ni oná ni okɛaatsɔɔ akɛ oheɔ oyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ eye ebua bo?

11. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔnaagbai lɛ akaje wɔnijiaŋ wui?

11 Esa akɛ wɔya nɔ wɔjwɛŋ nibii kpakpai ahe. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Miishɛɛ tsui haa mɔ tseɔ ehiɛ; shi tsuiŋdɔlɛ haa mɔ feɔ gblinĩi.” (Abɛi 15:13) Datrɛfoi eyɔse akɛ, kɛ́ mɔ ko ni bɛ hewalɛ hiɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ ehe baawa lɛ lɛ, enáa hewalɛ mra. Bei pii lɛ, kɛ́ aha mɔ lɛ piisi ni tsofa ko bɛ mli shi eheɔ eyeɔ akɛ piisi lɛ baatsa lɛ lɛ, ehe waa lɛ. Shi kɛ́ helatsɛ lɛ ná jwɛŋmɔ lɛ akɛ tsofa ni ekɔɔ lɛ miiha lɛ naagba kroko lɛ, ehela lɛ mli woɔ wu. Enɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔjwɛŋ shihilɛi ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee lɛ anɔ lɛ, wɔnijiaŋ baaje wui. Eŋɔɔ wɔnaa akɛ Yehowa yeɔ ebuaa wɔ waa. Yɛ jaramɔ shihilɛi amli po lɛ, etsɔɔ e-Wiemɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ eshɛjeɔ wɔmii. Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii nɛɛ anɔ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni ooojwɛŋ naagbai ni okɛkpeɔ lɛ anɔ lɛ, feemɔ nɔ ni obaanyɛ kɛtsu amɛhe nii ni okɛ ojwɛŋmɔ ama nibii kpakpai ni yɔɔ oshihilɛ mli lɛ anɔ.—Abɛi 17:22.

12, 13. (a) Mɛni eye ebua Nyɔŋmɔ tsuji ni amɛnyɛ amɛkpee osharai anaa? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha. (b) Mɛɛ gbɛ nɔ osharai haa wɔnaa nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli?

12 Nyɛsɛɛ nɛɛ, adebɔɔ naa osharai ni naa wala eba maji komɛi anɔ. Esa kadimɔ waa akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ shikpɔji nɛɛ anɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo etee nɔ amɛkpee shihilɛi nɛɛ anaa. Enɛ etsɔɔɔ akɛ amɛná lɛ mlɛo. Yɛ February 2010 lɛ, shikpɔŋhosomɔ ko ni naa wa kɛ kukrudu ko ni shi yɛ ŋshɔŋ yɛ Chile lɛ fite wɔnyɛmimɛi lɛ pii ashĩai kɛ amɛnibii, ni mɛi komɛi anitsumɔ po ŋmɛɛ amɛ. Shi enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ tee nɔ amɛkɛ ekãa sɔmɔ Yehowa. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Samuel ni shĩa fite kwraa lɛ wie akɛ: “Yɛ jaramɔ shihilɛ nɛɛ mli po lɛ, mi kɛ miŋa efɔ̃ɔɔ asafoŋ kpeei kɛ shiɛmɔ yaa. Miheɔ miyeɔ akɛ enɛ ye ebua wɔ ni ehaaa wɔnijiaŋ aje wui.” Amɛ kɛ nyɛmimɛi krokomɛi babaoo tee nɔ amɛkɛ ekãa sɔmɔ Yehowa, ni amɛhaaa shihilɛ lɛ aje amɛnijiaŋ wui.

13 Yɛ September afi 2009 lɛ, nugbɔ wulu ko ni nɛ yɛ Manila yɛ Philippines lɛ ha nu afua ba Manila hei babaoo. Nuu niiatsɛ ko ni nibii pii fite lɛ kɛɛ akɛ, nu afua lɛ sa mɔ fɛɛ mɔ he, ni eha “shihilɛ lɛ mli bawa kɛha niiatsɛmɛi kɛ ohiafoi fɛɛ, ni mɔ fɛɛ mɔ na nɔ.” Enɛ haa wɔkaiɔ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli ni Yesu kɛha akɛ: “Nyɛbɔa jwetrii nyɛhaa nyɛhe yɛ ŋwɛi, he ni omlɛ̃gɛ̃ kɛ ŋkanale fiteee nii ni julɔi gbáaa amɛyajuuu yɛ lɛ.” (Mat. 6:20) Kɛ́ wɔkɛ heloonaa nibii ni hiɛ baanyɛ akpata oya lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, bei pii lɛ, ehaa wɔnine nyɛɔ shi. Belɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔkɛ Yehowa baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli, ejaakɛ wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔfee Yehowa nanemɛi, ekɔɔɔ he eko oshara ni baaba.—Nyɛkanea Hebribii 13:5, 6.

YIŊTOI AHEWƆ NI ESA AKƐ WƆFEE EKÃA

14. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ ekãa akpee naagbai anaa lɛ?

14 Yesu wie akɛ wɔbaanu naagbai babaoo ahe yɛ ebaa be lɛ mli, shi ewie hu akɛ: “Nyɛtsui akafãa.” (Luka 21:9) Akɛni lɛ ji wɔ-Maŋtsɛ, ni jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ hu miifi wɔsɛɛ hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei. Paulo kɛ wiemɔi nɛɛ wo Timoteo hewalɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ haaa wɔ gbeyeishemɔ mumɔ, shi moŋ hewalɛ kɛ suɔmɔ kɛ jwɛŋmɔ ni sa mumɔ eŋɔha wɔ.”—2 Tim. 1:7.

15. Mɛni Nyɔŋmɔ tsuji komɛi ewie ni tsɔɔ akɛ amɛyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ emli, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hekɛnɔfɔɔ ni tamɔ nakai lɛ?

15 Naa wiemɔi komɛi ni Nyɔŋmɔ tsuji komɛi kɛtsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ emli. David wie akɛ: “Yehowa ji mihewalɛ kɛ mitsɛŋ; mikɛ mitsui fɔ enɔ, ni eye ebua mi; no hewɔ lɛ miná tsuijurɔ.” (Lala 28:7) Paulo tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ yɛ Yehowa mli beni ekɛɛ akɛ: “Enɛɛmɛi fiaa mli lɛ wɔtsɔɔ mɔ ni sumɔ wɔ lɛ nɔ wɔyeɔ kunim aahu.” (Rom. 8:37) Beni eshwɛ fioo ni abaamɔ Yesu ni ayagbe lɛ lɛ, ewie akɛ: “Jeee mi kome ni, ejaakɛ tsɛ lɛ kɛ mi yɛ,” ni ekɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ wekukpaa ni mli wa kã ekɛ Yehowa teŋ. (Yoh. 16:32) Mɛni amɛwiemɔi nɛɛ fɛɛ tsɔɔ? Fɛɛ tsɔɔ akɛ amɛyɛ hekɛnɔfɔɔ ni mli wa yɛ Yehowa mli. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔ hu wɔkɛ wɔhe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná ekãa kɛkpee jaramɔ shihilɛ fɛɛ jaramɔ shihilɛ naa.—Nyɛkanea Lala 46:2-4.

NÁ YELIKƐBUAMƆ NI NYƆŊMƆ KƐHAA LƐ HE SƐƐ

16. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

16 Ja Kristofonyo ko kɛ ehe efɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ dani ebaanyɛ ená ekãa. Kɛ́ wɔkase e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ, ebaaha wɔle Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ, ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ. Nyɛmi yoo ko ni miiye henumɔŋ haomɔ hela ko lɛ tsɔɔ akɛ nɔ ni yeɔ ebuaa lɛ ji, efɔɔ “Biblia mli saji ni shɛjeɔ mɔ mii lɛ kanemɔ.” Ani wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔ akɛ wɔfee weku jamɔ daa otsi lɛ miitsu nii? Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, ebaaha wɔfee tamɔ lalatsɛ lɛ ni kɛɛ akɛ: “Misumɔɔ omla lɛ akɛ nɔ ko! Jenamɔ fɛɛ lɛ no he mijwɛŋɔ” lɛ.—Lala 119:97.

17. (a) Mɛɛ gbɛ kroko nɔ Yehowa tsɔɔ ewajeɔ wɔ? (b) Tsɔɔmɔ bɔ ni mɔ ko wala shihilɛ mli sane ni okane yɛ wɔwoji lɛ amli lɛ eye ebua bo.

17 Agbɛnɛ hu lɛ, wɔyɛ asafo lɛ woji babaoo ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ. Mɛi awala shihilɛ mli saji ni yɔɔ wɔwoji tɛtrɛbii lɛ amli lɛ eye ebua nyɛmimɛi babaoo. Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Asia ni miiye henumɔŋ haomɔ hela ko lɛ ná miishɛɛ waa beni ekane nyɛmi nuu ko ni tsutsu lɛ eji maŋsɛɛ sɔɔlɔ ni ye nakai hela lɛ eko, shi fɛɛ sɛɛ lɛ etee nɔ esɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ lɛ he sane lɛ. Nyɛmi yoo lɛ ŋma akɛ, “Nɔ ni mikane lɛ ha minu minaagba lɛ shishi, ni eha mitsui nyɔ mimli.”

18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfɔ sɔlemɔ?

18 Sɔlemɔ baanyɛ aye abua wɔ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli. Bɔfo Paulo tsɔɔ akɛ ehe miihia ni wɔsɔle beni ekɛɛ akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsĩa nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!” (Fil. 4:6, 7) Ani wɔfɔɔ sɔlemɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ jaramɔ shihilɛi anaa? Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Britain ni atsɛɔ lɛ Alex ni miiye henumɔŋ haomɔ hela ko lɛ kɛɛ akɛ: “Mikɛ Yehowa gbaa sane yɛ sɔlemɔ mli, ni miboɔ lɛ toi kɛtsɔ e-Wiemɔ ni mikaneɔ lɛ nɔ, ni no ji nɔ ni yeɔ ebuaa mi.”

19. Te esa akɛ wɔna Kristofoi akpeei ni wɔɔya lɛ wɔha tɛŋŋ?

19 Asafoŋ kpeei ni wɔyaa lɛ ji gbɛ kroko ni Yehowa tsɔɔ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ. Lalatsɛ ko ŋma akɛ: “Misusuma hiɛ miitse Yehowa kpoi lɛ, eetɔ biti po yɛ hewɔ.” (Lala 84:3) Ani wɔ hu wɔnuɔ he nakai nɔŋŋ? Lani ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni enaa Kristofoi akpeei ehaa lɛ mli akɛ: “Kpeei ahe hiaa waa. Mile akɛ, kɛ́ miitao ni Yehowa aye abua mi kɛkpee minaagbai anaa lɛ, esa akɛ maya.”

20. Mɛɛ gbɛ nɔ shiɛmɔyaa yeɔ ebuaa wɔ?

20 Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni wɔkɛ hiɛdɔɔ tsuɔ lɛ hu haa wɔnáa ekãa. (1 Tim. 4:16) Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Australia ni kɛ naagbai babaoo kpe yɛ eshihilɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “No mli lɛ, shiɛmɔyaa bɛ mihiɛ, shi asafoŋ onukpa ko batsɛ mi ni wɔya shiɛmɔ, ni mikɛ lɛ tee. Asomoaŋ, Yehowa miiye eebua mi; be fɛɛ be ni maya shiɛmɔ lɛ, mináa miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.” (Abɛi 16:20) Mɛi pii ena akɛ kɛ́ amɛye amɛbua mɛi krokomɛi koni amɛná hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli lɛ, ewajeɔ amɛ hu amɛhemɔkɛyeli lɛ. Nakai ni amɛfeɔ lɛ haa amɛjieɔ amɛjwɛŋmɔ kɛjɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnaagbai lɛ anɔ, ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ maa nibii ni hi titri lɛ anɔ.—Fil. 1:10, 11.

21. Kɛ́ wɔkɛ naagbai miikpe po lɛ, mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ?

21 Yehowa eha wɔ nibii pii ni baaye abua wɔ koni wɔkpee naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa. Kɛ́ wɔkɛ gbɛi nɛɛ fɛɛ tsu nii jogbaŋŋ, ni wɔjwɛŋ nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ ni Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ekãa lɛ fee lɛ nɔ, ni wɔkase amɛ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkpee jaramɔ shihilɛi anaa. Beni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ bɛŋkɛɔ nɛɛ, wɔkɛ naagbai baakpe, shi wɔbaanyɛ wɔnu he taakɛ Paulo nu he lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Atswiaa wɔ shi, shi kɛlɛ wɔpleneeko; . . . Wɔtsui efãaa.” (2 Kor. 4:9, 16) Yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ ekãa akpee naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa.—Nyɛkanea 2 Korintobii 4:17, 18.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 8 Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10, 11]

Kɛ́ okɛ naagba ko kpe lɛ, okɛ gbɛi fɛɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ lɛ atsu nii