Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛhaa Wɔyaa nɔ Wɔhia Shi akɛ “Gbɔi”

Nyɛhaa Wɔyaa nɔ Wɔhia Shi akɛ “Gbɔi”

Nyɛhaa Wɔyaa nɔ Wɔhia Shi akɛ “Gbɔi”

“Miiwie miitsɔɔ nyɛ akɛ gbɔi kɛ mɛi kpɔji, akɛ nyɛhia heloo sɛɛdii nii.”—1 PET. 2:11.

TE OBAAHA HETOO OHA TƐŊŊ?

Mɛni hewɔ abaanyɛ atsɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ mɛi kpɔji lɛ?

Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ “tooi krokomɛi” lɛ ji mɛi kpɔji?

Mɛni gbɛ okwɛɔ wɔsɛɛ?

1, 2. Namɛi Petro tsɛ amɛ akɛ “mɛi ni ahala” lɛ, ni mɛni hewɔ ekɛɛ amɛji “gbɔi” lɛ?

BENI Yesu tee ŋwɛi lɛ sɛɛ aaafee afii 30 lɛ, bɔfo Petro ŋma wolo eyaha “gbɔi ni egbɛ eshwa Ponto, Galata, Kapadokia, Asia kɛ Bitinia lɛ ni ji mɛi ni ahala” lɛ. (1 Pet. 1:1) Eyɛ faŋŋ akɛ, wiemɔ ni ji “mɛi ni ahala” ni Petro kɛtsu nii lɛ kɔɔ mɛi fɛɛ ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ efɔ amɛ mu tamɔ lɛ nɔŋŋ, ni ‘afɔ́ amɛ ehee ni aha amɛ wala hiɛnɔkamɔ,’ ni kɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi lɛ ahe. (Nyɛkanea 1 Petro 1:3, 4.) Shi mɛni hewɔ sɛɛ mli lɛ etsɛ mɛi ni ahala nɛɛ akɛ “gbɔi kɛ mɛi kpɔji” lɛ? (1 Pet. 2:11) Ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu enɛ he, akɛni mɛi fioo ko pɛ kɛɔ akɛ afɔ amɛ mu loo ahala amɛ yɛ Odasefoi ateŋ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ?

2 Eja jogbaŋŋ akɛ Petro tsɛ mɛi ni afɔ amɛ mu yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ akɛ “gbɔi kɛ mɛi kpɔji.” Taakɛ eji yɛ amɛteŋ mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ agbɛfaŋ lɛ, amɛhiŋ shikpɔŋ nɛɛ nɔ daa. Bɔfo Paulo, ni lɛ hu efata “asafoku bibioo” ni afɔ amɛ mu lɛ he lɛ wie akɛ: “Shi wɔ lɛ wɔmaŋ lɛ ŋwɛi eyɔɔ, he ni wɔkwɛɔ walaherelɔ ni ji Nuŋtsɔ Yesu Kristo lɛ gbɛ kɛjɛɔ lɛ.” (Luka 12:32; Fil. 3:20) Akɛni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ‘amaŋ lɛ, ŋwɛi eyɔɔ’ hewɔ lɛ, kɛ́ amɛgboi lɛ amɛbaashi shikpɔŋ nɛɛ ni Satan yeɔ nɔ lɛ nɔ kɛya ŋwɛi, he ni amɛbaaná wala ni anyɛŋ hiɛ akpata yɛ lɛ. (Nyɛkanea Filipibii 1:21-23.) Enɛ hewɔ lɛ, amɛhiɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ be kukuoo, no hewɔ atsɛɔ amɛ “gbɔi” loo “mɛi kpɔji” lɛ.

3. Mɛɛ sane abaanyɛ abi yɛ “tooi krokomɛi” lɛ ahe?

3 Ni “tooi krokomɛi” lɛ hu? (Yoh. 10:16) Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ kwraa. Anɔkwa, amɛbaahi nɔ kɛya naanɔ! Shi yɛ gbɛ ko nɔ lɛ abaanyɛ akɛɛ akɛ amɛ hu amɛji gbɔi loo mɛi kpɔji. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

‘BƆƆ NII LƐ FƐƐ DƆMƆƆ ŊTSƆI’

4. Mɛni je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi nyɛɛɛ afee?

4 Bei abɔ ni Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ yɔɔ shihilɛ mli lolo nɛɛ, mɔ fɛɛ mɔ, ni Kristofoi hu fata he lɛ, baaya nɔ apiŋ yɛ Yehowa hiɛ atua ni Satan tse lɛ hewɔ. Romabii 8:22 lɛ kɛɔ akɛ: “Wɔle akɛ bɔɔ nii lɛ fɛɛ kɛ wɔ dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛkɛ wɔ kɔ̃mɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ.” Je lɛŋ nɔyelɔi, jeŋ nilelɔi, kɛ mɛi krokomɛi miibɔ mɔdɛŋ akɛ amɛjie adesai apiŋmɔ kɛya, shi amɛnyɛɛɛ.

5. Kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ, mɛni mɛi akpekpei abɔ efee, ni mɛni hewɔ?

5 Kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ, mɛi akpekpei abɔ ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaba amɛhe shi amɛha Kristo Yesu, mɔ ni Nyɔŋmɔ ewo lɛ Maŋtsɛ lɛ. Amɛsumɔɔɔ akɛ amɛfeɔ Satan je lɛ fã. Amɛyeee amɛbuaaa kɛbaa Satan je lɛ yi yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkɛ amɛwala kɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ fĩɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ.—Rom. 14:7, 8.

6. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi ji gbɔi loo mɛi kpɔji lɛ?

6 Yehowa Odasefoi ji maŋbii ni yeɔ mla nɔ yɛ maji ni fe 200 mli, shi ekɔɔɔ he eko he ni amɛyɔɔ lɛ, amɛhiɔ shi tamɔ mɛi kpɔji loo gbɔi. Amɛkɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji loo naagbai ni yaa nɔ yɛ hei ni amɛyɔɔ lɛ amli kwraa. Amrɔ nɛɛ po lɛ, amɛbuɔ amɛhe akɛ jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo he shi lɛ mli bii. Eŋɔɔ amɛnaa akɛ eshwɛ be fioo pɛ ni amɛkɛbaahi jeŋ fɔŋ nɛɛ mli akɛ gbɔi.

7. Mɛni baaha Nyɔŋmɔ tsuji ahi shi kɛya naanɔ, ni nɛgbɛ amɛbaahi?

7 Etsɛŋ, Kristo baakpata Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ hiɛ. Kristo nɔyeli ni nɔ bɛ lɛ baajie esha kɛ nɔnaa fɛɛ kɛya. Ebaajie mɛi fɛɛ ni tseɔ Yehowa nɔyeli lɛ hiɛ atua lɛ kɛya. Enɛ baaha mɛi ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ aya nɔ ahi shikpɔŋ ni afee lɛ Paradeiso lɛ nɔ kɛya naanɔ. (Nyɛkanea Kpojiemɔ 21:1-5.) No dani agbɛnɛ lɛ, bɔɔ nii lɛ “baaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli.”—Rom. 8:21.

MƐNI ATAOƆ YƐ ANƆKWA KRISTOFOI ADƐŊ?

8, 9. Mɛni wiemɔ ni ji “nyɛhia heloo sɛɛdii nii” ni Petro kɛtsu nii lɛ tsɔɔ?

8 Petro tsɔɔ nɔ ni ataoɔ yɛ Kristofoi adɛŋ beni etee nɔ ekɛɛ akɛ: “Misuɔmɔ mɛi, miiwie miitsɔɔ nyɛ akɛ gbɔi kɛ mɛi kpɔji, akɛ nyɛhia heloo sɛɛdii nii ni kɛ susuma wuɔ ta lɛ.” (1 Pet. 2:11) Akɛ ŋaawoo nɛɛ ha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ, shi ekɔɔ Yesu tooi krokomɛi lɛ hu ahe.

9 Akɔnɔi komɛi yɛ ni tɔmɔ ko bɛ he akɛ aaatiu sɛɛ kɛ́ afee lɛ yɛ gbɛ ni Bɔlɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛhaa wɔnáa miishɛɛ po. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ejeee tɔmɔ akɛ wɔɔye nɔ ko ni wɔnu nɔ ko, loo wɔɔjie wɔhiɛtserɛ, loo ni wɔkɛ nanemɛi kpakpai aaabɔ. Bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ lɛ po jeee tɔmɔ. (1 Kor. 7:3-5) Shi Petro miiwie “heloo sɛɛdii nii ni kɛ susuma lɛ wuɔ ta lɛ” he. Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ shishi akɛ “heloo akɔnɔi” (King James Version) loo “eshafeemɔ akɔnɔi” (New International Version). Akɛni Yehowa eha wɔle nɔ ni etaoɔ yɛ wɔdɛŋ, kɛ bɔ ni etaoɔ wɔtsu wɔkɔnɔi lɛ ahe nii hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔŋmɛɔ gbɛ ni heloo sɛɛdii nii ko kwraa fiteɔ wɔ kɛ lɛ teŋ wekukpaa lɛ. Kɛ́ Kristofonyo ko fee nakai lɛ, abaakpata ehiɛ.

10. Mɛɛ gbɛi komɛi anɔ Satan tsɔɔ ekaa Kristofoi koni amɛfee eje lɛ fã?

10 Oti ni ma Satan hiɛ pɛ ji akɛ, ni egbɔjɔ anɔkwa Kristofoi afai shi ni amɛtswa akɛ amɛbaana amɛhe akɛ “gbɔi” kɛ “mɛi kpɔji” yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ. Eesumɔ ni wɔtiu heloonaa nibii asɛɛ, wɔkɛ wɔhe awo jeŋba sha mli, wɔnu he akɛ wɔhe yɛ sɛɛnamɔ fe mɛi krokomɛi, wɔfó wɔ pɛ wɔnɔ mli, ni wɔkɛ wɔmaŋ ashi wɔtsitsi. Shi esa akɛ wɔyɔse akɛ enɛɛmɛi fɛɛ ji Satan ŋaatsɔi lɛ ekomɛi. Kɛ́ wɔmia wɔhiɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ heloo sɛɛdii nii nɛɛ ahe kwraa lɛ, wɔhaa anaa faŋŋ akɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔfeɔ Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ fã. Wɔtsɔɔ akɛ gbɔi kɛkɛ ji wɔ yɛ je nɛŋ. Nɔ tuuntu ni wɔtaoɔ, ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔnine ashɛ nɔ ji, ni wɔhi Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli kɛya naanɔ.

JEŊBA KPAKPA

11, 12. Bei komɛi lɛ te anaa mɛi kpɔji ahaa tɛŋŋ, ni te mɛi naa Yehowa Odasefoi amɛhaa tɛŋŋ?

11 Petro tee nɔ etsɔɔ nɔ ni ataoɔ yɛ Kristofoi adɛŋ akɛ “mɛi kpɔji” lɛ mli lolo yɛ kuku 12 lɛ mli akɛ: “Ni nyɛba nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ, koni nɔ̃ mli ni amɛwieɔ nyɛhe yɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ, nyɛnitsumɔi kpakpai lɛ ni amɛnaa lɛ amɛkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, yɛ saramɔ gbi lɛ nɔ.” Bei komɛi lɛ, awieɔ maŋsɛɛbii loo mɛi kpɔji ahe efɔŋ. Akɛni esoro amɛ yɛ maŋbii lɛ ahe hewɔ lɛ, mɛi komɛi po buɔ amɛ akɛ gbɔmɛi gbohii. Ekolɛ esoro bɔ ni amɛwieɔ, bɔ ni amɛfeɔ amɛnii, bɔ ni amɛsaa amɛhe, loo bɔ ni anaa amɛ yɛ maŋbii lɛ ahe kwraa. Shi amɛjeŋba kpakpa lɛ baanyɛ aha ana akɛ amɛjeee gbɔmɛi gbohii.

12 Nakai nɔŋŋ esoro anɔkwa Kristofoi awiemɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ ni amɛhalaa yɛ amɛkutsoŋbii lɛ anɔ he. Bei pii lɛ, amɛhesaamɔ hu haa anaa akɛ amɛyɛ srɔto. Srɔtofeemɔ nɛɛ haa mɛi komɛi ni agbe amɛhe guɔ aha amɛ lɛ naa amɛ akɛ gbɔmɛi gbohii. Kɛlɛ, mɛi komɛi baajie amɛyi yɛ amɛjeŋba kpakpa lɛ hewɔ.

13, 14. Mɛɛ gbɛ nɔ ‘abuɔ nilee bem yɛ enitsumɔi lɛ anaa’? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

13 Wɔjeŋba kpakpa lɛ baanyɛ aha mɛi ana akɛ nibii ni awieɔ ashiɔ wɔ lɛ ejaaa. Afolɔ Yesu, ni bo Nyɔŋmɔ toi kɛmɔ shi lɛ po naa. Mɛi komɛi tsɛ lɛ “nuu fulɔ kɛ daanulɔ, ŋtoohelɔi kɛ eshafeelɔi ashieŋtsɛ!” Shi anɔkwa sane ji akɛ, ejeŋba kpakpa lɛ ha ana akɛ nibii ni awie yɛ ehe lɛ ejaaa. Yesu kɛɛ akɛ: “Abu nilee bem yɛ enitsumɔi lɛ anaa.” (Mat. 11:19, Ga Biblia hee) Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi naa nyɛmimɛi hii kɛ yei ni sɔmɔɔ yɛ Betel ni yɔɔ Selters yɛ Germany lɛ akɛ amɛshihilɛ yɛ nɔ ko ko. Shi Selters maŋ onukpa ko wie Betelbii lɛ ahe akɛ: “Odasefoi ni sɔmɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ hu yɛ bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhaa, shi amɛgbaaa akutsoŋbii lɛ anaa yɛ gbɛ ko kwraa nɔ.”

14 Awie nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Moscow yɛ Russia lɛ ahe. Akɛ saji pii folɔ amɛnaa. Shi yɛ June 2010 lɛ, European Court of Human Rights ni yɔɔ Strasbourg, yɛ France lɛ bua akɛ: ‘Kojolɔi lɛ na akɛ, bɔ ni Moscow maŋ onukpai lɛ tsĩ Yehowa Odasefoi lɛ anaa akɛ amɛkakpe lɛ ejaaa yɛ mla naa. Kojolɔi ni yɔɔ Russia saneyelihei lɛ bɛ nɔdaamɔ nɔ ko ni amɛkɛaabu Odasefoi lɛ fɔ akɛ mɛi ni fiteɔ wekui, mɛi ni woɔ mɛi hewalɛ ni amɛgbe amɛhe, loo mɛi ni sumɔɔɔ ni datrɛfoi kwɛɔ amɛ kɛ́ amɛbɛ hewalɛ. No hewɔ lɛ, Russia saneyelihei lɛ fee kpɛŋŋ tsɔ yɛ bɔ ni amɛkɛ Odasefoi lɛ ye ha lɛ mli.’

ESA AKƐ WƆBA WƆHE SHI WƆHA NƆYELƆI

15. Mɛɛ Biblia mli famɔ anɔkwa Kristofoi fɛɛ yeɔ nɔ?

15 Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Moscow—kɛ jeŋ fɛɛ—lɛ tsuɔ nɔ ko hu ni Petro ŋma kɛha Kristofoi fɛɛ lɛ he nii. Eŋma akɛ: “Nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa gbɔmɛi agbɛjianɔtoo fɛɛ gbɛjianɔtoo, yɛ Nuŋtsɔ lɛ hewɔ, maŋtsɛ mɔ ni yeɔ nɔ lɛ jio, lumɛi . . . jio.” (1 Pet. 2:13, 14) Eyɛ mli akɛ anɔkwa Kristofoi jeee jeŋ fɔŋ nɛɛ fã moŋ, shi amɛbaa amɛhe shi amɛhaa “hegbɛi ni yɔɔ lɛ,” taakɛ Paulo tsɔɔ akɛ amɛfee lɛ.—Nyɛkanea Romabii 13:1, 5-7.

16, 17. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ wɔteee shi wɔwooo nɔyeli hegbɛi? (b) Mɛni maŋ onukpai komɛi ewie?

16 Yehowa Odasefoi hiɔ shi akɛ “gbɔi” loo “mɛi kpɔji” yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli, shi no etsɔɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛte shi amɛwo nɔyelii loo amɛwie amɛshi mɛi krokomɛi; asaŋ amɛteee shi amɛwooo mɛi yɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ni mɛi lɛ fiɔ sɛɛ lɛ hewɔ, ni amɛle akɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ susumɔ yɛ bɔ ni esa akɛ atsu adesai anaagbai ahe nii aha lɛ he. Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli taakɛ jamɔi krokomɛi feɔ lɛ. Amɛkaaa akɛ amɛaatsɔɔ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi bɔ ni esa akɛ amɛye mɛi anɔ amɛha. Ebako amɛjwɛŋmɔŋ pɛŋ akɛ amɛaatse nɔyeli ko hiɛ atua loo amɛaawo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛfee nakai!

17 Kristofoi boɔ ŋaa ni Petro wo akɛ “nyɛwoa maŋtsɛ” lɛ toi, no hewɔ lɛ amɛboɔ maŋ onukpai atoi, ni amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛyɛ woo kɛ bulɛ kɛha amɛ. (1 Pet. 2:17) Bei komɛi lɛ, amralofoi lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ amɛbɛ nɔ ko ni amɛbaadamɔ nɔ amɛkɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi ahe yɛ ahuntoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Steffen Reiche, ni ji maŋ onukpa yɛ Brandenburg yɛ Germany, ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ Germany mlawoo kpeehe lɛ mli nyo lɛ kɛɛ akɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ba amɛjeŋ jogbaŋŋ beni amɛyɔɔ nsarai amli kɛ tsuŋwoohei lɛ. Odasefoi lɛ hiɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli kpɛŋŋ, ni amɛjie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ gboklɛfoi krokomɛi lɛ. Ekɛɛ esa akɛ Germanybii lɛ aná sui ni Odasefoi lɛ jie lɛ kpo nɛɛ eko, ejaakɛ ebaaye ebua amɛmaŋ lɛ waa, titri lɛ, akɛni mɛi ejieee suɔmɔ kpo amɛtsɔɔɔ maŋ kroko nɔ bii loo jamɔ kroko mli bii loo mɛi ni esoro maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ni amɛfiɔ sɛɛ lɛ hewɔ.

ESA AKƐ WƆSUMƆ WƆNYƐMIMƐI LƐ

18. (a) Mɛni hewɔ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ? (b) Mɛni mɛi komɛi ewie yɛ Yehowa Odasefoi ahe?

18 Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛnyɛmimɛi; nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei.” (1 Pet. 2:17) Yehowa Odasefoi sumɔɔɔ akɛ amɛfeɔ nɔ ko ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni enɛ yeɔ ebuaa amɛ koni amɛfee esuɔmɔnaa nii. Amɛyɛ miishɛɛ akɛ amɛfata amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ ahe kɛmiisɔmɔ Yehowa. No hewɔ lɛ, ‘amɛsumɔɔ amɛnyɛmimɛi lɛ.’ Nyɛmimɛi asuɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ feɔ mɛi ni jeee Odasefoi lɛ naakpɛɛ waa, akɛni ajieee suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo yɛ je lɛŋ lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni yoo ko ni kɛ Amɛrika nitsumɔhe ko ni kwɛɔ gbɛfaa nɔ lɛ tsuɔ nii lɛ na bɔ ni Odasefoi ni yɔɔ Germany lɛ jie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛnyɛmimɛi ni jɛ maŋsɛɛ kɛba majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ Germany yɛ afi 2009, ni amɛye amɛbua amɛ lɛ, enaa kpɛ ehe waa. Ekɛɛ kɛjɛ beni ebɔi nitsumɔ nɛɛ, enako kuu ko ni ejie suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo dã. Sɛɛ mli lɛ, Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ akɛ: “Wɔna yɛ nɔ ni ewie yɛ wɔhe lɛ mli akɛ, enaa ekpɛ ehe waa ni emii eshɛ ehe hu.” Ani onu ni mɛi miiwie suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ ni yɔɔ Odasefoi ateŋ lɛ he yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni otee lɛ shishi pɛŋ?

19. Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee, ni mɛni hewɔ?

19 Yɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ—kɛ ekrokomɛi—amli lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ amɛshihilɛ etsɔɔ diɛŋtsɛ akɛ amɛji “mɛi kpɔji” yɛ Satan je nɛɛ mli. Amɛkɛ miishɛɛ feɔ enɛ, ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaaya nɔ amɛhi shi nakai. Amɛyɛ hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ akɛ etsɛŋ, amɛbaahi Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli kɛya naanɔ. Ani okpaaa be ni tamɔ nɛkɛ lɛ gbɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Wɔyeee wɔbuaaa kɛbaa Satan je lɛ yi. Wɔfĩɔ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ sɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Biblia mli anɔkwale lɛ efee weku nɛɛ ni jɛ Russia lɛ ekome