Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ohiɛ Ahi Otsuiŋ Susumɔi lɛ Ahe

Ohiɛ Ahi Otsuiŋ Susumɔi lɛ Ahe

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa.” (Yer. 17:9) Kɛ́ wɔtsui miishwe akɛ efee nɔ ko lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔbaaná yiŋtoi ni wɔɔdamɔ nɔ kɛfee nakai nii lɛ.

Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Tsui mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔi, ajwamaŋbɔi, jui, amale odaseyelii kɛ musubɔi jɛɔ.” (Mat. 15:19) Wɔtsui, ni ji bɔ ni wɔji yɛ mligbɛ lɛ, baanyɛ alaka wɔ ní eha wɔfee nɔ ko ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãaa gbee. Ni ekolɛ wɔnaŋ akɛ eelaka wɔ, ja wɔfee nɔ ko ni nilee bɛ mli dã. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔna nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli diɛŋtsɛ, dani wɔkɔ gbɛ ko ni ejaaa?

BƆ NI WƆƆFEE WƆNA NƆ NI YƆƆ WƆTSUI MLI

Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ ni wɔkaneɔ daa gbi lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli?

Kanemɔ Biblia lɛ daa gbi, ní ojwɛŋ nɔ ni okaneɔ lɛ nɔ.

Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ ni enaa ba fe klante kɛ enaa nta fɛɛ, ni egbuɔ kɛboteɔ mli kɛyashi beyinɔ ni egbalaa susuma kɛ mumɔ lɛ” mli. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji “tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.” (Heb. 4:12) Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ, ni wɔkɛto wɔsusumɔi kɛ wɔnifeemɔi ahe lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔna nɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ wɔtsui mli. Belɛ ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi, ní wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ, koni wɔnyɛ wɔsusu nii ahe taakɛ Yehowa feɔ lɛ!

Kɛ́ wɔkɛ nɔ ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, ebaatsɔse wɔhenilee, ni ji wɔmligbɛ henumɔ ni ‘yeɔ wɔ odase’ lɛ. (Rom. 9:1) Kɛ́ wɔbo nɔ ni wɔhenilee lɛ kɛɔ wɔ lɛ toi lɛ, ebaaye ebua  wɔ koni wɔkakɔ gbɛ ko ni ejaaa. Kɛfata he lɛ, aŋmala nɔkwɛmɔnii babaoo yɛ Biblia lɛ mli ni “aŋɔbɔ wɔ kɔkɔ.” (1 Kor. 10:11) Kɛ́ wɔkase nii kɛjɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli lɛ, ehaŋ wɔkɔ gbɛ ni ejaaa. Mɛni hu baanyɛ aye abua wɔ?

Sɔlemɔ haa wɔnaa nɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ wɔtsui mli

Sɔlemɔ obi Nyɔŋmɔ ni eha ona nɔ ni yɔɔ otsuiŋ.

Yehowa ‘kaa tsui ekwɛɔ.’ (1 Kron. 29:17) Nyɔŋmɔ “da fe wɔtsui, ni ele nii fiaa.” (1 Yoh. 3:20) Mɔ ko nyɛŋ ekɛ nɔ ko atee lɛ. Kɛ́ wɔjɛ anɔkwayeli mli wɔha Yehowa le wɔnaagbai, wɔhenumɔi, kɛ nibii ni wɔshweɔ lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔna nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli. Wɔbaanyɛ wɔbi Nyɔŋmɔ po ni ‘ebɔ tsui ni he tse’ eha wɔ. (Lala 51:12) No hewɔ lɛ, sɔlemɔ ji gbɛ ko ni he hiaa waa ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔna nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli.

Asafoŋ akpeei yeɔ ebuaa wɔ koni wɔna nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli

Bo sane toi jogbaŋŋ kɛ́ otee asafoŋ kpeei.

Kɛ́ wɔbo sane toi jogbaŋŋ beni wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli lɛ he. Eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be wɔbaanu nɔ ko hee yɛ asafoŋ kpeei ashishi moŋ, shi kɛ́ wɔfolɔɔɔ kpeei amli lɛ, wɔbaanu Biblia mli shishitoo mlai ashishi jogbaŋŋ, ni wɔbaaná ŋaawoo ni sa ni baaha wɔna nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli, koni wɔfee tsakemɔi. Saji ahetoi ni wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ haa lɛ baanyɛ aye abua wɔ waa. (Abɛi 27:17) Shi kɛ́ wɔfolɔ asafoŋ kpeei amli lɛ, ebaaha wɔdi wɔ diɛŋtsɛ ‘wɔkɔnɔ nii’ asɛɛ, ni wɔbaakpɛ yiŋ ni ejaaa. (Abɛi 18:1) No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani miyaa asafoŋ kpeei srɔtoi lɛ fɛɛ, ni miboɔ nɔ ni awieɔ lɛ toi jogbaŋŋ?’—Heb. 10:24, 25.

MƐƐ GBƐ NƆ OTSUI BAANYƐ ALAKA BO?

Wɔkutumpɔo tsui lɛ baanyɛ alaka wɔ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Ha wɔsusu gbɛi ejwɛ komɛi ahe wɔkwɛ: heloonaa nibii asɛɛtiumɔ, dãanumɔ, mɛi ni wɔkɛbɔɔ, kɛ nɔ ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ.

Heloonaa nibii asɛɛtiumɔ.

Niyenii, hehaa nii, kɛ wɔɔhe he miihia wɔ fɛɛ, ni tɔmɔ bɛ he akɛ wɔɔtao nibii nɛɛ. Shi Yesu bɔ wɔ kɔkɔ yɛ nibii nɛɛ ni wɔɔtiu sɛɛ fe nine lɛ he. Yɛ ebɛbuai lɛ ekome mli lɛ, ewie nuu niiatsɛ ko ni boŋoi yimɔ obɔbɔ lɛ he. Akɛni ebɛ he ni ekɛ eŋmɔshi nii hei ni ebua naa lɛ baato hewɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaakumɔ eboŋoi lɛ ni emamɔ ewuji. Esusu eyiŋ akɛ: “Mato minibaa nii kɛ minii lɛ fɛɛ yɛ jɛi; ni makɛɛ misusuma akɛ: Susuma, oyɛ nii babaoo ni aŋɔtoo afii pii; jɔɔmɔ ohe, ye ni onu, ni otsui anyɔ omli!” Shi nuu niiatsɛ nɛɛ hiɛ kpa sane ko ni he hiaa waa nɔ akɛ: Ebaanyɛ egbo nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ.—Luka 12:16-20.

Beni wɔfii lɛ yaa hiɛ lɛ, ekolɛ wɔbaaye wɔtsui akɛ wɔnaŋ shika ni fa kɛkwɛ wɔhe wɔsɛɛ, ni no hewɔ lɛ wɔkɛ be babaoo baatsu nii, ni wɔbaabɔi asafoŋ kpeei amli folɔmɔ, wɔkɛ be fioo pɛ baashiɛ, ni wɔbaakpoo akɛ wɔbaatsu wɔ-Kristofoi asɔ̃i lɛ ahe nii. Ani esaaa akɛ wɔkwɛɔ jogbaŋŋ yɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he? Aloo ekolɛ oji oblanuu loo oblayoo, ni ole akɛ nitsumɔ kpakpa ko bɛ fe be fɛɛ sɔɔmɔ  nitsumɔ lɛ. Shi ani wɔsusuɔ akɛ esa akɛ wɔtsu nii ni wɔbua shika naa, dani wɔkɛ wɔhe awo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? Kɛ́ nakai osusuɔ lɛ, kaimɔ akɛ amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ otsɔ niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ. Wɔteŋ mɔ ko leee kɛji ebaahi wala mli wɔ.

Dãanumɔ.

Abɛi 23:20 lɛ kɛɔ akɛ: “Kaaŋɔ ohe ofutu dãatɔlɔi.” Kɛ́ mɔ ko sumɔɔ dãa waa lɛ, daa nɛɛ ebaatao nɔ ko kɛjie enaa koni eyanu eko. Ekolɛ ebaakɛɛ akɛ etɔɔɔ, shi enuɔ kɛjɔɔ ejwɛŋmɔ he kɛkɛ. Kɛ́ nakai ofeɔ lɛ, belɛ ebaabi ni osusu nɔ ni yɔɔ otsui mli diɛŋtsɛ lɛ he okwɛ, ni okaha otsui miilaka bo.

Mɛi ni wɔkɛbɔɔ.

Wɔkɛ mɛi ni sɔmɔɔɔ Yehowa sharaa daa gbi yɛ skul, nitsumɔhe, kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Shi esaaa akɛ wɔkɛ amɛ bɔɔ, ni esaaa ni wɔhaa amɛbatsɔmɔɔ wɔnanemɛi kpaakpai hu. Ani wɔkɛɔ akɛ amɛjeŋba sa, ni wɔkɛ no jieɔ wɔnaa? Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Kor. 15:33) Taakɛ nu muji fioo baanyɛ awo nu ni mli tse keŋkeŋ mli muji lɛ, kɛ́ wɔkɛ mɛi ni sumɔɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ bɔ lɛ, ebaanyɛ efite wɔ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ, ni ebaaha wɔsusu nii ahe, wɔsaa wɔhe, wɔwie, ni wɔfee wɔnii taakɛ amɛfeɔ lɛ.

Nɔ ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ.

Bɔ ni atee hiɛ yɛ tsɔnei ahe nilee mli sɔŋŋ hewɔ lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔɔná nibii srɔtoi kɛjie wɔhiɛtserɛ. Shi nibii ni akɛjieɔ hiɛtserɛ nɛɛ babaoo ehiii haaa Kristofoi. Paulo ŋma akɛ: “Nyaŋemɔ nitsumɔ fɛɛ . . . lɛ akatsĩ tã tete yɛ nyɛteŋ.” (Efe. 5:3) Shi kɛji wɔtsui tsirɛɔ wɔ ni wɔkwɛ aloo wɔbo nɔ ko ni he tseee toi hu? Ekolɛ wɔbaasusu akɛ, miishɛjemɔ he miihia wɔ fɛɛ, ni mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ahala hiɛtserɛjiemɔ ni esumɔɔ. Shi esa akɛ wɔkɛ Paulo ŋaawoo lɛ atsu nii be fɛɛ be, ni wɔkakwɛ aloo wɔkabo nɔ ko ni he tseee toi.

WƆBAANYƐ WƆTSAKE

Kɛ́ wɔkutumpɔo tsui lɛ elaka wɔ ni wɔkɔ gbɛ ko ni esaaa po lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsake. (Efe. 4:22-24) Ha wɔsusu mɛi enyɔ komɛi ni efee nakai lɛ ahe wɔkwɛ.

Ehe bahia ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Miguel * lɛ atsake jwɛŋmɔ ni ehiɛ yɛ heloonaa nibii ahe lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mi kɛ miŋa kɛ mibinuu lɛ fɛɛ jɛ maŋ ko ni mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ ni ená ilɛtrɔniki tsɔne ni eba nɔ ehee lɛ eko lɛ mli. Be ko lɛ, mibɔ mɔdɛŋ akɛ maná nɔ fɛɛ nɔ ni baa nɔ ehee yɛ je lɛ mli lɛ eko, shi miyasusuuu akɛ miitiu heloonaa nibii asɛɛ.” Etsɛɛɛ kɛkɛ ni Miguel na akɛ elaka ehe. Ekɛɛ akɛ: “Misɔle miha Yehowa koni eye ebua mi ni matsake misusumɔi lɛ. Miha ele akɛ miisumɔ ni mi kɛ miweku lɛ fɛɛ kɛ wɔbe fɛɛ asɔmɔ lɛ. Wɔbɔ mɔdɛŋ wɔha wɔshihilɛ fee mlɛo, ni wɔfã kɛtee he ko ni hiamɔ lɛ da yɛ. Etsɛɛɛ ni wɔtsɔmɔ gbɛgbalɔi. Wɔbayɔse akɛ, kɛ́ wɔbaaná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ, jeee ja wɔná heloonaa nibii babaoo dã.”

Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Lee lɛ niiashikpamɔ haa wɔnaa akɛ kɛ́ wɔpɛi wɔnifeemɔi amli jogbaŋŋ lɛ, ebaaha wɔtsi wɔhe kɛjɛ naanyobɔɔ fɔŋ he. Ewie akɛ: “Minitsumɔ lɛ haa mikɛ mɛi ni jɛ maŋsɛɛ ni bahaa mi nibii lɛ sharaa waa. Mile akɛ kɛ́ mikɛ amɛ yakpe lɛ, abaanu dãa ni atɔrɔ, shi loloolo minyaa nakai kpeei lɛ ahe. Bei pii lɛ, minuɔ dãa aahu kɛyashiɔ ebaa mihiɛ, shi mitɔɔɔ, kɛkɛ lɛ sɛɛ mli lɛ mishwa mihe. Mina akɛ esa akɛ mapɛi mimli jogbaŋŋ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ ŋaa ni asafoŋ onukpai lɛ wo mi lɛ ha mina akɛ mikɛ mɛi ni sumɔɔɔ Yehowa miibɔ naanyo. Bianɛ lɛ, mikɛ mɛi ni bahaa mi nibii lɛ ateŋ mɛi pii sharaa yɛ tɛlifoŋ nɔ, no hewɔ lɛ, wɔfɔɔɔ kpee hiɛ kɛ hiɛ tamɔ tsutsu lɛ.”

Ehe miihia ni wɔpɛi wɔmli koni wɔna nɔ tuuntu ni yɔɔ wɔtsui mli. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔ fee nakai? Esa akɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ, ejaakɛ “ele tsuiiaŋ teemɔ nii lɛ!” (Lala 44:22) Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ ni tamɔ ashwishwɛ lɛ hu eha wɔ. (Yak. 1:22-25) Nɔ kroko hu ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ji ŋaawoi ni wɔnine shɛɔ nɔ yɛ asafoŋ akpeei ashishi kɛ wɔwoji lɛ amli lɛ! Nibii nɛɛ fɛɛ baanyɛ aye abua wɔ ní wɔbu wɔtsui he, ni wɔfee nɔ ni ja be fɛɛ be.

^ kk. 18 Atsake mɛi lɛ agbɛ́i.