Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ohiɛ Sɔɔ Wɔmumɔŋ Gboshinii Lɛ?

Ani Ohiɛ Sɔɔ Wɔmumɔŋ Gboshinii Lɛ?

“Nyɔŋmɔ basara jeŋmaji lɛ . . . ni ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛ́i lɛ.”—BƆF. 15:14.

1, 2. (a) Mɛni ji “David buu” lɛ, ni te aaafee tɛŋŋ amã lɛ ekoŋŋ lɛ? (b) Namɛi efee ekome akɛ Yehowa tsuji ŋmɛnɛ?

YƐ KPEE ko ni gbɛtsɔɔmɔ kuu ni yɔɔ Yerusalem lɛ fee yɛ afi 49 Ŋ.B. lɛ shishi lɛ, Yakobo kɛɛ akɛ: “Simeon [Petro] egba bɔ ni Nyɔŋmɔ basara jeŋmaji lɛ tsutsu ko ni ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛ́i lɛ. Ni gbalɔi lɛ awiemɔi lɛ hu kɛ enɛ yeɔ egbɔ pɛpɛɛpɛ, bɔ ni aŋma akɛ: ‘Nii nɛɛ asɛɛ lɛ maku misɛɛ maba, ni masaa David buu ni ekumɔ lɛ mamã, ni etsukoi lɛ hu matswa ekoŋŋ, ni matee lɛ shi mamã shi; beni afee ni gbɔmɛi ni eshwɛ lɛ kɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ hu ni atsĩ migbɛ́i atã atsɔɔ amɛ lɛ atao Nuŋtsɔ [Yehowa] sɛɛgbɛ. Nuŋtsɔ [Yehowa] ni feɔ enɛɛmɛi fɛɛ lɛ kɛɛ.’ Nyɔŋmɔ le enitsumɔi lɛ fɛɛ kɛjɛ jeŋ shishijee.”—Bɔf. 15:13-18.

2 “David buu [loo maŋtsɛ we]” lɛ kumɔ beni akpá Maŋtsɛ Zedekia maŋtsɛ lɛ. (Amos 9:11) Shi abaasaa amã nakai “buu” lɛ ekoŋŋ, ni David seshinyo Yesu baafee enɔ Maŋtsɛ kɛya naanɔ. (Ezek. 21:32; Bɔf. 2:29-36) Yakobo tsɔɔ yɛ nakai kpee lɛ shishi akɛ, Amos gbalɛ nɛɛ hu tsɔɔ akɛ abaahala mɛi ni kɛ Yesu baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ kɛjɛ Yudafoi kɛ Jeŋmajiabii lɛ ateŋ. Ŋmɛnɛ lɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ kɛ Yesu “tooi krokomɛi” akpekpei abɔ lɛ efee ekome akɛ Yehowa tsuji kɛmiijaje Biblia mli anɔkwale lɛ.—Yoh. 10:16.

AŊƆ YUDAFOI LƐ NOM

3, 4. Mɛni ye ebua Yehowa webii lɛ ni amɛtee nɔ amɛye lɛ anɔkwa yɛ Babilon?

3 Beni aŋɔ Yudafoi lɛ nom kɛtee Babilon lɛ, ebafee faŋŋ akɛ “David buu” lɛ ekumɔ. Akɛni apasa jamɔ ehe shi waa yɛ Babilon hewɔ lɛ, te  Nyɔŋmɔ webii lɛ fee tɛŋŋ amɛye lɛ anɔkwa yɛ afii 70 ni amɛye yɛ jɛi kɛjɛ afi 607 D.Ŋ.B. kɛyashi afi 537 D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ? Amɛfee taakɛ Yehowa webii ni yɔɔ Satan je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ feɔ lɛ nɔŋŋ. (1 Yoh. 5:19) Mumɔŋ gboshinii krɛdɛɛ ko ji nɔ ni yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ nakai.

4 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hu fata wɔmumɔŋ gboshinii lɛ he. Beni Yudafoi lɛ yɔɔ Babilon lɛ, no mli lɛ, amɛbɛ Biblia muu lɛ fɛɛ, shi amɛle Mose Mla lɛ kɛ emli Kitai Nyɔŋma lɛ. Amɛle “Zion lalai lɛ,” amɛkaiɔ abɛi babaoo, ni amɛle Yehowa tsuji ni tsɔ amɛhiɛ lɛ ahe saji saŋŋ. Eji anɔkwale akɛ, nomii nɛɛ fó beni amɛkai Zion lɛ, ni amɛhiɛ kpaaa Yehowa nɔ. (Nyɛkanea Lala 137:1-6.) No ji nɔ ni ha amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa beni amɛyɔɔ Babilon, ni ji maŋ ni apasa tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi gbohii eyi mli tɔ lɛ po mli lɛ.

TRINITI LƐ JEEE TSƆƆMƆ HEE

5. Mɛɛ triniti blema Babilonbii lɛ kɛ Mizraimbii lɛ já?

5 Nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome loo triniti lɛ fata nibii ni Babilonbii lɛ jáa waa lɛ ahe. Babilonbii lɛ anyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome lɛ eko ji Sin (nyɔɔŋtsere nyɔŋmɔ), Shamash (hulu nyɔŋmɔ), kɛ Ishtar (fɔmɔ kɛ tawu nyɔŋmɔyoo) ni efee ekome lɛ. Yɛ blema Mizraim lɛ, ajáa nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome, tsɛ, nyɛ, kɛ amɛbi. Eyɛ mli akɛ nyɔŋmɔi nɛɛ ji triniti moŋ, shi amɛbuuu amɛ fɛɛ akɛ amɛyeɔ egbɔ. Mizraimbii lɛ anyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome lɛ eko ji nyɔŋmɔ Osiris, nyɔŋmɔyoo Isis, kɛ amɛbinuu Horus ni efee ekome lɛ.

6. Mɛni ji Triniti lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ebu wɔhe kɛjɛ apasa tsɔɔmɔ nɛɛ he?

6 Ŋmɛnɛ lɛ, Kristendom hu yɛ nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome—Triniti. Amɛtsɔɔ akɛ Tsɛ lɛ, Bi lɛ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɛɛ feɔ Nyɔŋmɔ kome. Shi hemɔkɛyeli nɛɛ tsɔɔ akɛ Yehowa bɛ hewalɛ, ejaakɛ eji Nyɔŋmɔ ko fã. Yehowa ebu ewebii lɛ ahe kɛjɛ nɛkɛ apasa tsɔɔmɔ nɛɛ he, ejaakɛ wɔkpɛlɛɔ wiemɔi ni jɛ mumɔŋ nɛɛ nɔ akɛ: “Bo toi, Israel! Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa kome ni.” (5 Mose 6:4) Yesu tsɛ nakai wiemɔi lɛ ayisɛɛ, ni anɔkwa Kristofoi fɛɛ heɔ nɔ ni Yesu wie lɛ amɛyeɔ.—Mar. 12:29, NW.

7. Mɛni hewɔ anyɛŋ abaptisi mɔ ko ni heɔ Triniti lɛ eyeɔ lɛ akɛ mɔ ni ejɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ lɛ?

7 Triniti tsɔɔmɔ lɛ kɛ fãmɔ ni Yesu kɛha esɛɛnyiɛlɔi akɛ, “nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛ́i amli,” lɛ kpãaa gbee. (Mat. 28:19) Dani abaabaptisi mɔ ko akɛ anɔkwa Kristofonyo kɛ Yehowa Odasefonyo lɛ, esa akɛ ehe eye akɛ Yehowa, ni ji Tsɛ lɛ, nɔ kwɔ fe Yesu, ni akɛ, Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi, mɔ ni ba shikpɔŋ lɛ nɔ ebakpɔ̃ wɔ lɛ. Esa akɛ mɔ lɛ ahe aye hu akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ, ni ji Nyɔŋmɔ hewalɛ ni miitsu nii lɛ, jeee Triniti ko fã. (1 Mose 1:2) Anyɛŋ abaptisi mɔ ko ni kã he eheɔ Triniti tsɔɔmɔ lɛ eyeɔ lɛ akɛ mɔ ko ni ejɔɔ ehe nɔ eha Yehowa Nyɔŋmɔ. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔmumɔŋ gboshinii lɛ eye ebua wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ tsɔɔmɔ ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam nɛɛ he!

MUMƆI ATSƐMƆ

8. Mɛɛ hemɔkɛyeli Babilonbii lɛ ná yɛ nyɔŋmɔi kɛ daimonioi ahe?

8 Jeee nyɔŋmɔi babaoo kɛkɛ Babilonbii lɛ ja, shi moŋ amɛkɛ amɛhe wo mumui atsɛmɔ kɛ daimonioi anifeemɔi amli hu. Wolo ko (The International  Standard Bible Encyclopaedia) tsɔɔ mli akɛ, Babilonbii lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ daimonioi lɛ baanyɛ aha hela amɔ mɔ ko. No hewɔ lɛ, amɛsɔleɔ amɛhaa amɛnyɔŋmɔi lɛ, ni amɛbiɔ ni nyɔŋmɔi nɛɛ abu amɛhe kɛjɛ daimonioi lɛ ahe.

9. (a) Te fee tɛŋŋ ni Yudafoi lɛ babaoo kase apasa tsɔɔmɔi ni kɔɔ daimonioi ahe lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ abuɔ wɔhe kɛjɛɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe?

9 Beni Yudafoi lɛ yɔɔ Babilon lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo kase apasa hemɔkɛyelii nɛɛ. Sɛɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi bahe Helabii lɛ asusumɔ ni amɛhiɛ akɛ daimonioi lɛ ekomɛi hi lɛ amɛye. Wɔmumɔŋ gboshinii lɛ haa wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ daimonioi kɛsharamɔ he, ejaakɛ wɔle akɛ Nyɔŋmɔ wie eshi Babilonbii lɛ amumɔi atsɛmɔ nifeemɔi nɛɛ. (Yes. 47:1, 12-15) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɔ wɔ akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ he.—Nyɛkanea 5 Mose 18:10-12; Kpojiemɔ 21:8.

10. Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ nifeemɔi kɛ ehemɔkɛyelii ahe?

10 Jeee Babilonbii lɛ pɛ kɛ amɛhe wo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi amli, shi mɛi babaoo ni yɔɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni ji apasa jamɔi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ mli lɛ hu kɛ amɛhe woɔ mli. (Kpoj. 18:21-24) Wolo ko (The Interpreter’s Dictionary of the Bible) tsɔɔ mli akɛ, apasa jamɔi nɛɛ anifeemɔi tamɔ blema Babilon, ejaakɛ jɛmɛ ji he ni apasa tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi gbohii fɛɛ jɛ. Akɛni Babilon Kpeteŋkpele lɛ kɛ ehe woɔ mumɔi atsɛmɔ, wɔŋjamɔ, kɛ eshai krokomɛi amli hewɔ lɛ, etsɛŋ ni abaakpata ehiɛ.—Nyɛkanea Kpojiemɔ 18:1-5.

11. Mɛɛ kɔkɔbɔi akala yɛ wɔwoji lɛ amli yɛ mumɔi atsɛmɔ he?

11 Yehowa kɛɛ ‘esumɔɔɔ’ mumɔi atsɛmɔ. (Yes. 1:13) Yɛ afi 1800 afii lɛ amli lɛ, mɛi babaoo kɛ amɛhe wo mumɔi atsɛmɔ mli. No hewɔ lɛ, May 1885 Zion’s Watch Tower lɛ wie sane nɛɛ he. Etsɔɔ mli akɛ, blema jamɔi lɛ tsɔɔ akɛ, gbohii lɛ yaa nɔ amɛhiɔ shi yɛ he ko, ni ákɛ, apasa tsɔɔmɔi fɛɛ damɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ gbohii lɛ yɛ jeŋ kroko mli lɛ nɔ. Ekɛfata he akɛ, daimonioi lɛ feɔ amɛnii oookɛɛ nɔ ni mɔ ni egbo lɛ miitao ekɛ hiɛkalɔi lɛ ashara, ni no eha daimonioi lɛ enyɛ amɛlaka mɛi pii ni amɛkɛ amɛhe ewo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi amli. Blema wolo ko (What Say the Scriptures About Spiritism?) ni asafo lɛ kala lɛ hu hɛle mɛi ashi yɛ saji nɛɛ nɔŋŋ he taakɛ woji ni akalaa sɛɛkpee nɛɛ hu feɔ lɛ.

ANI GBOHII LƐ MIIPIŊ YƐ HE KO?

12. Mɛni akɛ mumɔ tsirɛ Salomo ni ewie yɛ gbohii lɛ ahe?

12 “Mɛi fɛɛ . . . ni le anɔkwale” lɛ baanyɛ aha sanebimɔ nɛɛ hetoo. (2 Yoh. 1) Salomo wie mɛi ni yɔɔ Sheol, ni ji gbohiiaje lɛ ahe akɛ: “Gbee ni hiɛ kã lɛ ehi fe jata ni egbo. Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko . . . Nɔ fɛɛ nɔ tsumɔ ni onine aaashɛ nɔ lɛ, okɛ ohewalɛ atsũ; ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.”—Jaj. 9:4, 5, 10.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Helabii lɛ ajamɔ kɛ amɛkusumii ná Yudafoi lɛ anɔ hewalɛ?

13 Yehowa ha Yudafoi lɛ le anɔkwale ni kɔɔ gbohii lɛ ahe. Shi beni aja Alexander Kpeteŋkpele lɛ maŋtsɛyeli lɛ mli aha etatsɛmɛi ejwɛ lɛ, abɔ mɔdɛŋ akɛ abaaha Yudafoi lɛ kɛ Siriabii lɛ fɛɛ akpɛlɛ Helabii lɛ ajamɔ kɛ amɛkusumii  anɔ. Enɛ hewɔ lɛ, Yudafoi lɛ kpɛlɛ tsɔɔmɔ akɛ adesa susuma lɛ yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ, ni ákɛ, apiŋɔ susuma yɛ he ko lɛ nɔ. Jeee Helabii lɛ ji mɛi klɛŋklɛŋ ni he amɛye akɛ apiŋɔ susuma lɛ yɛ he ko. Wolo ko (The Religion of Babylonia and Assyria) kɛɛ akɛ, Babilonbii lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ ayɛ jeŋ kroko ni nyɔŋmɔi ni he wala kɛ daimonioi waa adesai ayi yɛ jɛmɛ. Enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, Babilonbii lɛ he amɛye akɛ susuma lɛ gbooo.

14. Mɛni Hiob kɛ Abraham le yɛ gbele kɛ gbohiiashitee he?

14 Eyɛ mli akɛ no mli lɛ anɔkwafo Hiob bɛ Biblia lɛ moŋ, shi ele anɔkwa sane ni kɔɔ gbohii ahe. Ele hu akɛ kɛ́ egbo lɛ, Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ yɛ shwelɛ lɛ akɛ ebaatee lɛ shi. (Hiob 14:13-15) Abraham hu he gbohiiashitee lɛ eye. (Nyɛkanea Hebribii 11:17-19.) Akɛni anyɛŋ atee mɔ ko ni gbooo shi hewɔ lɛ, nɛkɛ hii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei nɛɛ heee amɛyeee akɛ susuma lɛ yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ye ebua Hiob kɛ Abraham ni amɛnu anɔkwa sane ni kɔɔ gbohii ahe lɛ shishi, ni amɛná hemɔkɛyeli yɛ gbohiiashitee lɛ mli. Anɔkwalei nɛɛ hu fata wɔgboshinii lɛ ahe.

‘KPƆMƆNƆ’ LƐ HE MIIHIA WƆ

15, 16. Mɛɛ gbɛ nɔ akpɔ̃ wɔ kɛjɛ esha kɛ gbele mli?

15 Eŋɔɔ wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ eha wɔle anɔkwale ni kɔɔ gbɛ ni ebaatsɔ nɔ ekpɔ̃ wɔ kɛjɛ esha kɛ gbele ni Adam shi eha wɔ lɛ mli lɛ he. (Rom. 5:12) Wɔle akɛ Yesu “baaa koni asɔmɔ lɛ; shi sɔɔmɔ moŋ eba, koni eŋɔ esusuma ehã yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.” (Mar. 10:45) Kwɛ bɔ ni ehi akɛ wɔbale “kpɔmɔ ní yɔɔ Kristo Yesu mli lɛ”!—Rom. 3:22-24.

 16 Ehe bahia ni Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ atsake amɛtsui, ni amɛná Yesu kpɔmɔ afɔle lɛ mli hemɔkɛyeli. Kɛ́ jeee nakai lɛ, akɛ amɛhe eshai lɛ efaŋ amɛ. Ni nakai hu nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ. (Yoh. 3:16, 36) Kɛ́ mɔ ko heɔ apasa tsɔɔmɔi tamɔ Triniti kɛ susuma ni gbooo lɛ eyeɔ lɛ, enyɛŋ ená kpɔmɔnɔ lɛ he sɛɛ. Shi wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná he sɛɛ. Wɔle anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Bi lɛ, mɔ ni “emli nɔŋŋ wɔná kpɔmɔ lɛ ni ji wɔhe eshaifaa lɛ yɛ, yɛ elá lɛ hewɔ” lɛ he.—Kol. 1:13, 14.

YAA NƆ OSƆMƆ YEHOWA!

17, 18. Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔna saji ni kɔɔ wɔyinɔsane he yɛ, ni te wɔbaaná he sɛɛ wɔha tɛŋŋ?

17 Nibii krokomɛi ni Nyɔŋmɔ etsɔɔ wɔ, kɛ gbɛi komɛi anɔ ni eye ebua wɔ, ni ejɔɔ wɔ hu lɛ fata wɔgboshinii ni nɔ bɛ lɛ he. Afii nyɔŋmai abɔ ni eho nɛ lɛ, wɔ-Yearbook srɔtoi lɛ eha wɔle bɔ ni Yehowa webii ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ yaa nɔ amɛsɔmɔɔ lɛ lɛ ahe saji. Wɔbaanyɛ wɔle Yehowa Odasefoi lɛ ayinɔsane yɛ vidio ni ji Faith in Action srɔtoi enyɔ lɛ, kɛ wolo ni ji Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom lɛ amli. Ni bei pii lɛ, akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ aniiashikpamɔi ni taa mɔ tsuiŋ woɔ wɔwoji tɛtrɛbii lɛ amli.

18 Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔbaakase Yehowa Odasefoi lɛ ayinɔsane he nii, taakɛ blema Israelbii lɛ hu kase bɔ ni Nyɔŋmɔ ye ebua amɛ lɛ he nii lɛ. (2 Mose 12:26, 27) Yɛ Mose gbɔlɛ beaŋ, beni ena Nyɔŋmɔ naakpɛɛ nifeemɔi lɛ babaoo lɛ, ewo Israelbii lɛ hewalɛ akɛ: “Kaimɔ blema gbii lɛ, ni ojwɛŋ yinɔi srɔtoi lɛ amli afii lɛ ahe! Bi otsɛ, ni eeetsɔɔo, onukpai lɛ, ni amɛaagbao!” (5 Mose 32:7) Ákɛ ‘Yehowa lɛɛhe lɛ tooi lɛ,’ wɔ fɛɛ wɔkɛ miishɛɛ jajeɔ eyijiemɔ lɛ kɛ nibii ni efee eha wɔ lɛ wɔtsɔɔ mɛi. (Lala 79:13) Kɛfata he lɛ, wɔyinɔsane he nibii ni wɔkaseɔ lɛ baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ lɛ.

19. Akɛni wɔná mumɔŋ la hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

19 Eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔtamɔɔɔ mɛi ni gbugbuɔ shi yɛ duŋ mli lɛ, shi wɔnáa mumɔŋ la kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Abɛi 4:18, 19) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ hiɛdɔɔ akasea Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni wɔkɛ ekãa ashiɛa anɔkwale lɛ wɔtsɔa mɛi, taakɛ lalatsɛ lɛ fee lɛ, mɔ ni kɛɛ Nuŋtsɔ Ofe Yehowa akɛ: “Matsĩ bo okometoo ojalɛ lɛ tã. Nyɔŋmɔ, otsɔɔ mi nii kɛjɛ miblahiaŋ, ni miijaje onaakpɛɛ nitsumɔi lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. Kɛ́ migbɔ mije waŋ tete lɛ, Naanyɔŋmɔ, kaakwa mi, kɛyashi beyinɔ ní majaje onineshiwalɛ lɛ matsɔɔ yinɔbii ni baa yɛ sɛɛ lɛ, kɛ ohewalɛ lɛ hu matsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni baa lɛ.”—Lala 71:16-18.

20. Kɛ́ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, mɛni no tsɔɔ, ni te onuɔ he yɛ enɛ he tɛŋŋ?

20 Kɛ́ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ lɛ ji Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ, ni akɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔtsui muu fɛɛ asɔmɔ lɛ. (Kpoj. 4:11) Emumɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔjajeɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ heshibalɔi, wɔtsaa mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ, ni wɔshɛjeɔ ŋkɔmɔyelɔi amii. (Yes. 61:1, 2) Yɛ mɔdɛŋ ni Satan bɔɔ akɛ eye Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ adesai fɛɛ anɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔhiɛ sɔɔ wɔmumɔŋ gboshinii lɛ waa, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa, ni wɔbaajie Nuŋtsɔ Ofe Yehowa lɛ yi amrɔ nɛɛ kɛya naanɔ.—Nyɛkanea Lala 26:11; 86:12.